Kaasomand – condominium, communio pro indiviso Omandi kaitse: Omandit kaitstakse petitoorsete hagidega: 1) Rei vindicatio – vindikatsioonihagi esitati mittevaldaja omaniku poolt valdaja, mitteomaniku vastu omandiõiguse tunnustamiseks 2) Actio negatoria – negatoorhagi on hagi omandi kaitseks valduse kaotusega mitteseotud rikkumiste korral 3) Actio Publiciana – loodi preetorliku ehk bonitaarse omandi kaitseks ja kaitsti nii heauskset omandajat (kui omandamine oli toimunud sisulise veaga), aga ka omandajat, kellel ei tekkinud formaalsete vigade tõttu kviriitlikku omandit. Omandamise viisid: Accessio Plantatio Specificatio – ümbertöötamine (tingimuseks: uus asi) Õigused võõrale asjale, servituudid Servitus (servire) – servituut, õigus kasutada võõrast asja teatud otstarbel Servituudid jagunevad:
Peregriinide omand Provintsiaalne omand OMANDI KAITSE Omandit kaitstakse petitoorsete hagidega: 1. Rei vindicatio - ehk vindikatsioonihagi esitati mittevaldaja omaniku poolt valdaja, mitteomaniku vastu omandiõiguse tunnustamiseks 2. Actio negatoria - negatoorhagi on hagi omandi kaitseks valduse kaotusega mitteseotud rikkumiste korral 3. Actio publicana - loodi preetorliku e. Bonitaarse omandi kaitseks ja kaitsti nii heauskset omandajat (kui omandamine oli toimunud sisulise veaga), aga ka omandajat, kellel ei tekkinud formaalsete vigade tõttu kviriitlikku omandit Õigused võõrale asjale, servituudid Servitus - servituut, õigus kasutada võõrast asja teatud otstarbel Servituudid jagunevad: Reaalsed ehk prediaalservituudid - servitutes praedorium, mille puhul on üks maatükk koormatud teise kasuks
kellel jääb puudu (tavaliselt on need ettevõtted). Need kellel jääb puudu on hea võimalus leida säästja, kes on nõus neid otseselt finantseerima. Seal juures annab laenaja saadud rahasummale võlakirja, mis kohustab teda kindlaks tähtajaks raha koos protsendiga tagasi maksma. Sellega ongi tekkinud väärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse saada tagasi teatud tingimustel antud rahasumma. Väärtpaberi väljaandjat nimetatakse emitendiks ja väärtpaberi omandajat nimetetakse investoriks. Kuid ettevõttel on üldiselt väga keeruline leida sellist eraisikut, kes on huvitatud talle laenu andmisest sobivatel tingimustel. Seega oleks vajalik teatud mehhanism, mis hõlbustaks säästude kasutamist nende ettevõtete tegevuses, kellel on vaja täiendavat raha. Seda ülesannet täidabki majanduses Finantsturg. Finantsturg kujutab endast teatud vahendajate kogumit, kelle tegevuseks on säästjate ning laenajate vajaduste väljaselgitamine ja rahuldamine
müüakse edasi.. seda pole alati lihtne tõestada)).. 2) VÕis juhtuda, et omandamise akt sooritati täiesti vormikohaselt, kuid viga võis olla sisulist laadi, nimelt võis juhtuda, et võõrandaja polnudki omanik. Sel juhul tekib ilmselt ostjal- omandajal - selle asjale rohkem õigust, kui on seda müüjal- võõrandajal. Edictum Publibianum sisaldab hagi, mis kaitses mõlemal ülaltoodud juhtumis omandajat. Bonitaarse omandi puhul jääb esialgu juriidiliselt püsima ka kviriitlik omand, kuid reaalset sisu sel pole. Tõeline, dominium ex iure Quiritium käis ainult maade kohta, mis kuulusid Rooma territooriumi hulka selle sõna täpses tähenduses, s.t. kodakonduse laiendamisel kogu Itaaliale - ainult praedia in Italico solo, s.o. Itaalias asuvate maade kohta. Järelikult, maatükid provintsis ei saanud kvitiitliku omandiõiguse objektideks olla isegi Rooma kodanike jaoks
täielikkuse eeldamist, st seda, et olemas on ainult need asjaõigused ja kitsendused, mis kinnistusraamatust nähtuvad. Heauskse omandaja jaoks on seadusandja muutnud kinnistusraamatu ka täielikuks: õigustatud isiku suhtes kehtivad käsutuspiirangud kehtivad heauskse omandaja suhtes ainult siis, kui need on kinnistusraamatusse kantud (vt AÕS § 561 lg 2) 161. Keda kaitseb kinnistusraamatu avalik usaldus? Kinnisasja omanikku? heauskset omandajat 162. Mis on tüübipõhimõtte sisuks? Asjaõiguste äratuntavuse ja selge piiritletavuse tagamiseks ei rakendata asjaõiguses lepinguvabaduse põhimõtet, vaid lähtutakse selle vastandiks olevast tüübipõhimõttest: võimalikud on ainult sellised asjaõigused, mis on seadusega ette nähtud (vt AÕS § 1, § 5 lg 1). Asjaõigustena on sätestatud (AÕS § 5 lg 1): _ omand (omandiõigus) ning _ piiratud asjaõigused: o servituudid, o reaalkoormatised, o hoonestusõigus, o ostueesõigus ja
omandajal sellele asjale rohkem õigust, kui on seda müüjal-võõrandajal. Mõlemad need 13 küsimused lahendati samaaegselt, nimelt vabariigi perioodi viimasel sajandil preetor Publiciuse poolt. Viimase poolt antud edikt on üldiselt tuntud edictum Publicianum nime all. Edictum Publicianum sisaldas hagi-actio in rem Publiciana, mis kaitses mõlemal ülaltoodud juhtumil omandajat. Bonitaarse omandi puhul jääb seega esialgu juriidiliselt püsima ka kviriitlik omand, kuid reaalset sisu sel pole, ta on nudum ius Quiritium.39 ____________________ 36 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 111 Gaiuse Institutsioonid 2.24 37 38 Gaiuse Institutsioonid 2.20 39 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 111 Provintsiaalne omand tõeline kviriitlik omand käis ainult maade kohta, mis kuulusid Rooma
Jagamine toimub kokkuleppeliselt või vaidluse korral kohtu määramisel. Kaasomandi lõpetamisel asja omanike ring põhimõtteliselt ei muutu, muutub omandi olemus. Kaasomandi lõpetamiseks ja asja jagamiseks peavad sõlmima notariaalselt tõestatud kaasomandi lõpetamise lepingu. Kaasomanikevahelised kokkulepped kehtivad igakordse omaniku suhtes. Õigusjärgluse aluseks võib olla tehing või seadus. Mõttelise osa võõrandamisel tuleb võõrandamistehingu juures omandajat sellistest kokkulepetest teavitada. Kaasomandi võõrandamisel kehtivad senised kokkulepped ja otsused omandaja suhtes vaid siis kui need on kantud kinnistusraamatusse (kehtib ainult tehingu õigusjärgluse korral). Kaasomaniku üldõigusjärglase suhtes kehtivad kaasomanike kokkulepped ka ilma sissekandmiseta. Kokkulepped tuleb kanda kinnistusregistri osa kolmandasse jakku omandi kohta käiva märkusena.
igal pool ja igal ajal välja nõuda. (vrd AÕS § 80) 2) actio negatoria – negatoorhagi on hagi omandi kaitseks valduse kaotusega mitteseotud rikkumiste korral. Kui keegi ütleb, et tal on asja kasutamise õigus, eitab omanik seda (sellest nimetus). Sellega võib nõuda ka rikkumise kõrvaldamist või rikkumisest hoidumist, kui valdust rikutud ei ole (vrd AÕS § 89) 3) actio Publiciana – loodi preetorliku e. bonitaarse omandi kaitseks ja kaitsti nii heauskset omandajat (kui omandamine oli toimunud sisulise veaga), aga ka omandajat, kellel ei tekkinud formaalsete vigade tõttu kviriitlikku omandit. (vrd AÕS § 95; 110 lg 2) g) õigused võõrale asjale ehk piiratud asjaõigused (iura in re aliena) peamiselt liigiks tänapäeval on pant. Roomas jagunes pant fiducia, pignus, hypotheca. Piiratud asjaõiguste hulka kuulusid ka servituudid, emphyteusis ja superficies. 1) servituudid a) reaalsed servituudid
täielikkuse eeldamist, st seda, et olemas on ainult need asjaõigused ja kitsendused, mis kinnistusraamatust nähtuvad. Heauskse omandaja jaoks on seadusandja muutnud kinnistusraamatu ka täielikuks: õigustatud isiku suhtes kehtivad käsutuspiirangud kehtivad heauskse omandaja suhtes ainult siis, kui need on kinnistusraamatusse kantud (vt AÕS § 561 lg 2) 161. Keda kaitseb kinnistusraamatu avalik usaldus? Kinnisasja omanikku? heauskset omandajat 162. Mis on tüübipõhimõtte sisuks? Asjaõiguste äratuntavuse ja selge piiritletavuse tagamiseks ei rakendata asjaõiguses lepinguvabaduse põhimõtet, vaid lähtutakse selle vastandiks olevast tüübipõhimõttest: võimalikud on ainult sellised asjaõigused, mis on seadusega ette nähtud (vt AÕS § 1, § 5 lg 1). Asjaõigustena on sätestatud (AÕS § 5 lg 1): _ omand (omandiõigus) ning _ piiratud asjaõigused: o servituudid, o reaalkoormatised, o hoonestusõigus, o ostueesõigus ja
võimaldama võõrandajale, lepingus ette nähtud juhtudel ka tema pereliikmetele, elueaegse või kuni nende töövõime taastumiseni materiaalse kindlustatuse natuuras elamu, toidu, hooldamise ja vajaliku abi näol. Lepingu vorm peab olema selline, nagu on nõutav elamu ostu-müügi korral. Omandajal ei lubata võõrandada elamut võõrandaja eluajal. Võõrandajalt saadud elamu juhuslik hävimine ei vabasta omandajat lepingu kohustustest. Leping võidakse lõpetada: 1. Võõrandaja nõudel, kui omandaja ei täida lepingujärgseid kohustusi 2. Omandaja nõudel, kui temast mitteolenevate asjaolude tõttu tema materiaalne olukord muutus niivõrd, et ta ei ole võimeline võõrandajale kokkulepitud ülalpidamist tagama või kui võõrandaja taastas täielikult oma teovõime. Sellise lepingu lõpetamise korral tagastatakse elamu võõrandajale, tehtud kulutusi omandajale ei hüvitata.
või rendilepingu märkusega sisult sarnasel kaasomanike kokkuleppe kohta kinnistusraamatusse kantud märkusel, kuna sellega tagatakse kaasomandi sisu muutvate võlaõiguslike kokkulepete asjaõiguslik realiseerimine. Selle märkusega ei saa kahjustada eelnevalt kinnistusraamatusse kantud õigusi. Lähtudes TMS §-st 158 ei seo kaasomanikevaheline leping eelnevalt kinnistu mõttelisele osale seatud hüpoteegi täitemenetluses realiseerimisel mõttelise osa omandajat ja kokkuleppe kohta tehtud märkuse võib kinnistusraamatust kustutada, kui märkus on kantud kinnistusraamatusse pärast hüpoteegi kohta kande tegemist. Eelneva põhjal asub kolleegium seisukohale, et kinnistusraamatus tagavad järjekoha nii eelmärge kui AÕS § 79 lg 2 järgne märkus. Eelmärke võib AÕS § 63 lg 1 p 1 järgi kinnistusraamatusse kanda asjaõiguse omandamise või kustutamise või selle õiguse sisu või järjekoha muutmise nõude, sealhulgas tulevase või
Kas on koosseisutunnused? Põhimõte kui vallasasi on omaniku käest tema tahte vastaselt ära võetud, sellisel juhul on õigus tal nõuda asi tagasi, isegi kui see on heauskse valdaja käes (st. varastatud asja pole võimalik omandada). Nüüd tuleb selgitada kas tüüp 2 ostis ratta turult ja kas see on varastatud (äkki andis sõbrale ja sõber müüs ratta maha). Juhul kui sõber on ära müünud, kaitseb seadus heauskset omandajat; kui tüüp 2 on varas, kaitseb seadus esialgset omanikku. Võib jõuda ka järeldusele, et esialgsed normid pole kohaldatavad, siis tuleb hakata otsast peale esimesest staadiumist. 3) Õiguslik tagajärg. Seaduse rakendamisel on põhiprobleem see, kuidas faktilised asjaolud ja õiguslik tagajärg kokku viia. 1. Saab ratta tagasi nõuda. 2. Ei saa asja tagasi nõuda. Kuidas viia eluline kokku seadusega
ringi kujunemist. Osa võõrandamise lepingud (so osa müügi-, vahetamise-, kinke-, osaga mitterahalise sissemakse tegemise ning osa muul viisil võõrandamise lepingud) peavad olema notariaalselt tõestatud. Notariaalselt ei pea olema tõestatud väärtpaberite keskregistris registreeritud osa võõrandamistehing (ÄS § 149 lg 4). Juhul, kui osa 17 võõrandamistehingu tegemisel esindab omandajat või võõrandajat esindaja, peab sellekohane volitus olema notariaalselt tõestatud (TsÜS § 118 lg 3). Osaühingule osa võõrandamisest teatamine Pärast osa võõrandamist peavad võõrandaja ja omandaja teatama osa võõrandamisest osaühingu juhatusele ja esitama juhatusele võõrandamise lepingu (ÄS § 149 lg 2, § 150 lg 1). Võõrandamistehingust osaühingu juhatuse võimalikult kiire informeerimine on osa omandaja huvides. Teate saamisel peab juhatus tegema
Kas on koosseisutunnused? Põhimõte – kui vallasasi on omaniku käest tema tahte vastaselt ära võetud, sellisel juhul on õigus tal nõuda asi tagasi, isegi kui see on heauskse valdaja käes (st. varastatud asja pole võimalik omandada). Nüüd tuleb selgitada kas tüüp 2 ostis ratta turult ja kas see on varastatud (äkki andis sõbrale ja sõber müüs ratta maha). Juhul kui sõber on ära müünud, kaitseb seadus heauskset omandajat; kui tüüp 2 on varas, kaitseb seadus esialgset omanikku. Võib jõuda ka järeldusele, et esialgsed normid pole kohaldatavad, siis tuleb hakata otsast peale esimesest staadiumist. 3) Õiguslik tagajärg. Seaduse rakendamisel on põhiprobleem see, kuidas faktilised asjaolud ja õiguslik tagajärg kokku viia. 1. Saab ratta tagasi nõuda. 2. Ei saa asja tagasi nõuda. Kuidas viia eluline kokku seadusega
jaanuari 2004.a. kriminaalasi 2-1-36/2004 8.3.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et antud juhul jõudis ringkonnakohus õigele järeldusele, et J. Borina valduses olnud vallasasi (puhvetkapp) oli talle võõras. Õigussuhte kvalifitseerimine ringkonnakohtu poolt toimus AÕS § 94 alusel, mis näeb ette vallasasja omandi ülemineku erijuhu, mil asi jäetakse võõrandaja ja omandaja kokkuleppel võõrandaja otsesesse valdusse ning omandajat loetakse kaudseks valdajaks. Seega oli J. Borina toodud asjaoludel kannatanule kuuluva ehk võõra asja otsene valdaja. Müües puhvetikapi edasi kolmandale isikule, manifesteeris J. Borina sellega enda omastamistahtlust ja realiseeris KarS § 201 lg 1 koosseisu. Tartu Ringkonnakohtu 30. juuni 2015.a. kriminaalasi 1-14-2526/144 Ringkonnakohtu hinnangul läheb süüdistuse käsitlus, mille kohaselt kuulusid rapsiseemnest
annaabi.ee 
