PVC-katted. Vaipkatted. Linoleomid. PVC. Faktid PVC-kattest: 1) PVC kui põrandakate leiutati üle 100 aasta tagasi, oma omadustelt on PVC antibakteriaalne ja allergiavaba. (PVC põrandakate koosneb: 45%PVC + 28% pehmendajad + 20% kriiti + 4% täiteaineid + 3% klaaskiud) 2) PVC põrandakate sobib ideaalselt allergikutele. Siledat ja vuugivaba pinda on lihtne vee ja puhastuvahendi lahusega puhastada. 3) Paksemad PVC-d on suurepärased helisummutajad. 4) Meditsiiniliselt on tõestatud, et PVC-kate on jalgadele sõbralikum kui ükski teine põrandakate, on jalale pehmem ja mõnusam kui kivi või laminaat
sulameid. Vahel loetakse väärismetallideks ka muid plaatinametalle - peale plaatina ka osmiumi, iriidiumi, pallaadiumi, roodiumi ja ruteeniumi. Ajalooliselt on väärismetallide hulka kuulunud näiteks alumiinium - kuigi ta on kõige levinum metall maakoores, oli teda raske saada puhtal kujul. Seetõttu oli alumiinium 19. sajandi I poolel kallim kui kuld. Kuld: ...on keemiline element järjenumbriga 79. Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C. Kuld mineraalina: Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige. Hõbe: ...on keemiline element järjenumbriga 47, metall.
Terase legeerivad elemendid Koobalt 27 Omadustelt on koobalt metall. Tema tihedus normaaltingimustel on Co 8,9g/cm3 ja sulamistemperatuur 1495 °C. Koobalt keeb temperatuuril 58,9332 2927 °C. Värvuseks on hõbevalge. Agregaatolek toatemperatuuril on tahke. Rakendatakse kuuma- ja happekindlates sulamites terase tootmisel, mõningate keemiliste reaktsioonide katalüsaatorina, elektri, klaasi, portselani, keraamiliste (savi) fajanssesemate tootmisel
· mittemetall; · järjenumber 35, · aatommass 79,904. · esineb kahe stabiilse isotoobina Füüsikalised omadused · Puhas broom on terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega (nii kopsudele kui ka teistele limaskestadele ja nahale) punakaspruun mürgine vedelik, mis tavalisel temperatuuril lendub pruuni auruna. · Ta nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast bromos, mis tähendab haisev. Keemilised omadused · Keemilistelt omadustelt on broom halogeen. · Broom sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. · Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetallidega Broomi avastamine · Broomi avastas 1826 aastal prantsuse keemik A. J. Balard (1802 - 1876) ja uuris selle ühendeid. Levik looduses · Looduses esineb broom sooladena bromiididena merevees, soolajärvede ja
TEHIS- JA SÜNTEETILISED KIUDAINED, NENDE OMADUSED TEHIS KIUDAINED 1. TSELLULOOSKIUD. VISKOOS MODAAL KUPRO LYOCELL 2. TSELLULOOSESTRID ATSETAAT TRIATSETAAT Tehiskiudude saamiseks kasutatakse looduslikke aineid, näiteks tselluloosi. VISKOOS toodetakse puidu tselluloosist Meenutab puuvilla Puuvillast õrnem Kortsub kiiresti MOODAALKIUD Puhas tselluloos, millelt on eemaldatud viskoosi halvavad omadused. Ei kortsu niipalju ja on elastsem. Omadustelt meenutab puuvilla. Kasutatakse peamiselt segus looduslike kiududega. VASKAMMONIAAK Kallis kiud, mis on väga peenike. Meenutab siidi. Hoolduselt meenutab viskoosi. ATSETAAT Tselluloosi- või puuvilla jääkidest valmistatud peen ja pehme kiud. Siidiselt mati läikega Ei talu pleegitusained ja lahusteid Elektriseerub TRATSETAAT Omadustelt sarnaneb atsetaadile, kuid meenutab väljanägemiselt sünteetikat. Pesemisel ja triikimisel talub kõrgeid temperatuure. Talub keetmist.
Karol Pakkas ET11 3 Terase legeerivat elementi 1) Kroom Kroom on keemiline element järjenumbriga 24. Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom-50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta. Omadustelt on kroom metall. Normaaltingimustel on kroomi tihedus 7,14 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1857 kraadi Celsiust. Kroomi lisamine terasele tõstab tema läbikarastuvust, kõvadust ja tugevust. Samuti annab kroom terasele läikiva pinna mis omakorda on hea korrosiooni vastu. Kroomi kasutatakse paljude asjade valmistamiseks, noad, potid, pannid, kraanikausid, nõudepesumasinad jne. Kroomi kaustatakse, sest ta on silmapaistev, lihtne puhastada ja vastupidav. 2)Vask
Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata. Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust. Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi. Omadustelt on naatrium leelismetall. Sellisena on ta oksüdatsiooniaste ühendites 1. Naatriumi reageerimisel hapnikuga tekib kergesti naatriumperoksiid, mitte naatriumoksiid. Naatriumi isotoobid Naatriumil on üks stabiilne isotoop massiarvuga 23. Omadustelt on naatrium leelismetall. Sellisena on ta oksüdatsiooniaste ühendites 1. Naatriumi reageerimisel hapnikuga tekib kergesti naatriumperoksiid, mitte naatriumoksiid.
sulamite valmistamine. Nikkeldimetüülglüooksitiivi kasutatakse värvainena huulepulkades. NiSO4 on tähtsaim nikli sool, mida kasutatakse galvanotehnikas nikeldamisvedeliku koostisosana. Nikli ühendeid kasutatakse ka keraamikatööstustest värviühenditena. Niklist valmistatakse ka münte. 2. Mangaan(Mn) on keemiline element järjenumbriga 25.Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 55.Omadustelt on mangaan metall.Normaaltingimustel on ta tihedus 7,47 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1244 Celsiuse kraadi.Mangaan laiendab austeniidi püsivusala kuni toatemperatuurini. Silmas tuleb siinjuures pidada seda, et polümorfsele muutusele on omane teatav aeglus. Mangaan moodustab terases karbiidid, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element alandab martensiitmuutuse temperatuure. Tõstab Rm, HB, suurendab läbikarastuvust, soodustab austeniitstruktuuri teket
Terase legeerivad elemendid 1. Kroom Kroom on keemiline element järjenumbriga 24. Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom-50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta. Omadustelt on kroom metall. Nоrmааltingimustеl on kroomi tihedus 7,14 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1857 kraadi Celsiust. Kroom laiendab temperatuurivahemikku, milles ferriit on püsiv. See ala laieneb legeerivate elementide sisalduse suurenеmisega, kuni fеrriit muutub stаbiilseks kogu temperatuurivahemikus. Cr tõstab terase struktuuriosa- ferriidi ja seega ka terase tõmbetugevust ja voolavuspiiri ja sellega koos ka kõvadust. Kroom moodustab terases
Kemikaalid meie ümber Ohtlikud ained on kõikjal meie ümber. Autosõiduks kasutame kergesti süttivat bensiini, majade kütmiseks ja toidu valmistamiseks eriti tuleohtlikku majapidamisgaasi, piimatööstuse külmutusseadmetes mürgist ammoniaaki jne. Kuigi need ained on oma omadustelt inimesele või keskkonnale ohtlikud, on nad meile sellegipoolest vajalikud.Õnnetuste toimumist ei saa täielikult välistada. Ohust teades ja ohu korral õigesti käitudes saad aga teha nii mõndagi, et kaitsta ennast ja oma lähedasi. Ohtlik aine võib oma omaduste tõttu kahjustada tervist, keskkonda või vara. Aine võib olla tuleohtlik, mürgine, söövitav, kergesti keageeriv, plahvatusohtlik. Nii kaua kuni ohtliku
Laialdaselt kasutatav termoplastiline polümeer. See on keemiatööstustele üks kõige kasumlikum toode. Ehitusmaterjalina on PVC odav, vastupidav ning lihtne kasutada. RÄNI Lihtainena on räni halli värvi ja metallilise läikega kristalne aine. Räni on toatemperatuuril tahke, suhteliselt kõrge sulamis- ja keemistemperatuurig a (vastavalt 1400 ja 2800 kraadi Celsiust) keemiline element. ANTIMON Omadustelt on antimon poolmetall. Normaaltingimustel on ta hõbehall, habras, halvasti elektrit juhtiv tahke aine. sulab temperatuuril 630 °C VISMUT Omadustelt on vismut metall. Tema tihedus normaaltingimust el on 9,78 g/cm3 sulamistemperat uur on 271 Celsiuse kraadi. KOOBALT Värvuseks on hõbevalge. sulamistemperat uur 1495 Celsiuse kraadi FLUORIIT Fluoriit on mineraal. Fluoriit esineb peamiselt sulfi idse
järgi. Mendelejevi tabel http:// en.wikipedia.org/wiki/File:Mendelejevs_periodiska_system_1871.png Tänapäevane perioodilidustabel http:// upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/10/Periodic_Table_Armtuk3.svg Perioodilisustabel · Keemilised elemendid on reastatud tuumalangu kasvu järgi. · Keemilised omadused korduvad iga 8 elemendi järgi (Li sarnaneb Na). Sarnanevad omadustelt 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 H He Li Be B C N O F Ne Na Erand Sarnanevad omadustelt · Sarnaste keemiliste omadustega elemendid paiknevad tabelis üksteise all . H He Li Be B C N O F Ne Na Mg Al Si P S Cl Ar Sarnased · Igal elemendil on kindel lahter, kuhu on märgitud tähis, aatomnumber, aatommass.
Roodium Annika Rösler IIVõ (VG) lühitutvustus Tähis: Rh Lihtainena hõbevalge Järjenumbriga 45. 1 stabiilne isotoop, massiarvuga 103. Omadused Omadustelt on plaatinametall. Tihedus 12,45 g/cm³ Sulamistemperatuur 1964 oC. Raskesti töödeldav. Väheaktiivne metall Temperatuuril alla 0,9 kelvini muutub roodium ülijuhiks =0 Reageerinine teiste ainetega Happniku ja klooriga-> 600-700 C Halogeenidega-> väga kõrgel temperatuuril Mineraalainetega ei regeeri. Kuningvee ja väävelhappega-> väga aeglaselt(ainult jahvatatuna) Leidumine ja saamine Haruldane metall looduses.
Alumiiniumoksiid on amfoteerne oksiid. Alumiiniumi saadakse boksiidist. Alumiiniumi sulatus on üks kõige energiamahukamaid tootmisi. Sellepärast rajati alumiiniumi tootmist tehaseid hüdroenergiajaamade lähedusse. Tänapäeval rajatakse tehaseid rohkem sadamate lähedale. Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul nelja kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida
Bioloogia 13.03.2012 Sugurakkude teke Spermatogenees ehk Ovogenees ehk Sugurakkude teke Sugurakkudele iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga Pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud ei jagune enam Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spematogenees Seemnerakkude areng Moodustuvad munandite väänilistes seemnetorkuestes Spermatogoonid paljunevad kogu suguküpsuse perioodil Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi Pidev protsess Võib kulgeda kõrge vanuseni Kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril
Mendelejevi tabel http:// en.wikipedia.org/wiki/File:Mendelejevs_periodiska_system_1871.png Tänapäevane perioodilisustabel http:// upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/10/Periodic_Table_Armtuk3.svg Perioodilisustabel Keemilised elemendid on reastatud tuumalangu kasvu järgi. Keemilised omadused korduvad iga 8 elemendi järgi (Li sarnaneb Na). Sarnanevad omadustelt 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 H He Li Be B C N O F Ne Na Erand Sarnanevad omadustelt Sarnastekeemiliste omadustega elemendid paiknevad tabelis üksteise all . H He Li Be B C N O F Ne Na Mg Al Si P S Cl Ar Sarnased Igal elemendil on kindel lahter, kuhu on märgitud tähis, aatomnumber, aatommass.
Naatrium leidub organismidest.Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata. Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust. Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi. vask :Omadustelt on metall. Värvus varieerub punasest kuldkollaseni .Plastiline metall, mida hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2. Et vaske leidub looduses ka ehedalt, siis kuulub ta vanimate tuntud elementide hulka. Vasemaagist valmistatud vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad.
kristluses Vanaks Testamendiks. Suur neljapev thistab pha htusmaaega. ldine tava on vaestele almuste jagamine, mitmel pool on tavaks, et sjaristitutel vi koguduse lihtliikmetel peseb preester jalgu Kristuse mlestuseks, kes pesi htul enne ristilmist oma jngrite jalgu, keelatud oli kra ja mra tegemine. Suur reede kui Kristuse surmapev on aasta nnetu pev, nagu reedene pev on tervikuna nnetuim ndalapev. ldse peeti mitmete ebasoodsate tingimuste kokkulangemist eriti halvaendeliseks ja oma omadustelt oli selline kahtlemata suur reede. Taevaminemispha on thtis kristlik pha, mida thistatakse kuuendal lihavttejrgse ndala neljapeval. Pha thistab Kristuse taevasseminekut, mis piibli jrgi toimus neljakmnendal peval peale lestusmist. Sel peval kehtisid ranged tkeelud ning austav kitumine maa ning looduse suhtes.
Sugurakkude areng Sugurakkudele iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga Pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud eu jagune enam Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Spermatogenees Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi.
Naatriumi omadused Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata. Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust. Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi. Omadustelt on naatrium leelismetall. Sellisena on ta oksüdatsiooniaste ühendites 1. Naatriumi reageerimisel hapnikuga tekib kergesti naatriumperoksiid, mitte naatriumoksiid. Kaalium ja teised aktiivsemad leelismetallid annavad hapnikuga reageerimisel põhisaadusena hüperoksiid (näiteks KO2) Na+ 02-> Na2O2 - naatriumperoksiid Na+ S-> Na2S Na+ Cl2-> NaCl Na+ HCl-> NaCl+ H2 Na+ H2o-> NaOH+H2 Tähtsamaid ühendeid Leelismetallide hüdroksiidid on vees hästi lahustuvad tugevad alused- leelised
Alküülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias molekuli osa, mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest ja mis formaalselt vastab alkaani molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom.Pürolüüs on aine muundumine kõrgel temperatuuril.Radikaalreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus osalevad vabad radikaalid. Isomeerid on ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained. Tüviühend on orgaanilise ühendi molekuli formaalne põhiosa, mis on aluseks orgaaniliste ühendite süstemaatiliste nimetuste tuletamisel. Enamasti on tüviühend pikim hargnemata süsinikuaatomite ahel või asendusrühmadeta tsükliline süsteem. Hüdrofiilne aine -Tekivad vesiniksidemed, tekib veemolekulidega vastastikmõju. *Alkaanide füüsikalised omadused-tavatingimustes gaasilised, vedelad või tahked. Vedelas ja tahkes olekus on nad veest kergemad
Ainete elektrijuhtivuslikud omadused on põhiliselt määratud elektronprotsessidega, mis toimuvad valents ja juhtivustsoonis. Ainete jaotumuse pooljuhtideks ja dielektrikuteks määrab nimetatud tsoonide elektronidega täitumus ja neid tsoone eraldava keeluvööndi laius. Pooljuhid on oma omadustelt väga lähedased dielektrikule. Erinevus pooljuhtide ja dielektrikute vahel seisnebki vaid keelutsooni laiuses. Dielektrikus on valentstsoon täielikult täidetud, keelutsoon väga lai ja juhtivustsoon praktiliselt täiesti tühi. Mida laiem on materjali keelutsoon, seda väiksem on tema elektrijuhtivus. Juhtivustsoon tühi ja energiaruumi elektronide liikumiseks on piisavalt, kuid seal puuduvad elektronid, mis saaksid liikuma hakata. Valentstsoonis on elektrone, kuid
1. bakteriraku ehitus 2. def. bakter üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada ja kes paljunevad pooldudes 3. arhed on prokarüootsete organismide rühm, millese kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed. 4. bakterite kujud ja tüübid A. batsill (bacillus) pulkjad, ka niitjad B. kokk (coccus) kerakujulised C. kerakujulised - parv D. kerakujulised - paaris E. spirill (spirillum) nõrgalt keerdunud F. vibrioon (vibrio) komajad Vibrioonid, spirillid ja spiroheedid kokku on kruvibakterid spiroheet (spirochaetum) tugevalt keerdunud (keeritsbakterid) 5. miks mood. bakterid spoore
Viskooskiud Viskoos kuulub keemiliste kiudude hulka, kuigi tema tooraineks on pöögi- ja piiniapuu tselluloos. Viskoosi kasutatakse eelkõige kleitide, pluuside, triiksärkide ja seelikute valmistamisel, aga ka dekoreerimisel ja vooderdamisel. Viskoos on oma omadustelt puuvillale väga lähedane. Kuid ta on puuvillakangast imavam ning seetõttu ka hügieenilisem. Viskooskangas on väga kerge, pehme ja hästi langev. Kahjuks kortsub viskoos kergemini kui puuvill. Viskooskangas ei hoia eriti vormi ega ole eriti elastne. Viskooskiud muutuvad päikesevalguse mõjul rabetaks ning põlevad sarnaselt puuvillale. Viskooskiu omadused: - imab niiskust kuni 35% omaenese kaalust, ilma et ta tunduks märg. Sellega kiud paisub ja lüheneb; - kortsub tugevalt;
perioodilisustabelis on 27. Koobalti avastas Georg Brandt (1964- 1768), Rootsi keemik ja mineraloog. Ta oli esimene inimene kes avastas metalli, mis polnud juba „iidsetel aegadel“ avastatud. Koobalti kristalli struktuur on kuusnurkne, tahukeskne kuubiline. Oksüdatsiooniaste ühendites on +1, +2, +3 või +4. Põhilised on +2 ja +3. +4 on harvem esinev ja üldjuhul ebapüsiv. +1 oksüdatsiooniastmega on õnnestunud ka mõned ühendid sünteesida. Omadustelt on koobalt metall. Tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3, sulamistemperatuur on 1495 oC ja keemistemperatuuriks 2927 oC. Aatommassiks on 58,9332. Koobalti värvus on hõbevalge. Toatemperatuuril on koobalt tahke. Koobaltit kasutatakse kuuma- ja happekindlates sulamites terase tootmisel, mõningate keemiliste reaktsioonide katalüsaatorina ning elektri, klaasi, portselani ja keraamiliste fajanssesemete tootmisel. Klaasi, portselani ning
Füüsikalised omadused • Terava ärritava lõhnaga, sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik • Toatemperatuuril lendub pruuni auruna – Broomiaurud on oranžpruuni värvusega, terava lõhnaga, ärritavad limaskesta – Broomiaurude tühine hulk õhus põhjustab inimesel rasket mürgitust • Keemistemperatuur: 58°C • Külmumistemperatuur: -7°C • Tihedus 3,1 g/cm3 Keemilised omadused • Halogeen, sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga, erineb aktiivsuse poolest • Keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetallidega • Ta on nõrgem oksüdeerija kui kloor ja fluor Broomi avastamine • 1826. aastal • Prantsuse keemik ja õpetaja Antoine Jérôme Balard Levik looduses • Looduses esineb sooladena – bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees – merevetikates – mineraalides
mullale on kaudne. E- väljauhtehorisont. Heleda värvusega, vaestunud savioskaestest ja toiteelementidest. G- gleihorisont. Tekib, kui muld suurema osa aastast põhjaveeseisu tõttu märg. Vesi tihendab, surub õhu mullapooridest välja. Õhuvaene, raud ei oksüdeeru täielikult, tekib Fe(II), mis reageerib savimineraalidega ja põhjustab sinakashalli värvuse ja gleimineraalid. AT- toorhuumuslik horisont. Tekib liigniisketes oludes, tüüpiline gleimuldadele. Seal kuhjub orgaaniline aine. Omadustelt huumushorisondi ja orgaanilise turba vahepealne. O- kõduhorisont. Koosneb eri jagunemisjärgus olevatest variosakestest, mis katavad mulla pinda <10cm kihina. Võivad olla 1 kuni 3 kihilised, erineva niiskusesisaldusega. T- turvas. Vee- ja org. aine rikas ning tuhavaene soomulla horisont.
Küsimus ette - vastus taha. Papüürus. Missugused olid papüüruse head ja halvad omadused? Papüürus oli kergem ja painduvam, olid omadustelt tänapäeva paberile lähedasem kui ükski seni nimetatud kirjutsmaterjal, oli kerge ja värvuselt kollakam. Tavaliselt kirjutati papüüruselehe ühele poolele. Kust pärineb sõna "papüürus" ? Egiptuses Niiluse jõu suundmes kasvas lõikeheinataoline 3-4 meetri kõrgune pilliroog, mida nimetati kreeka keeles papyros. Sellest on tuletatud ka kaasaegsed sõnad "papüürus" ja "paber", "paberros". Taime südamikku, millest valmistati kirjutusmaterjali, nimetati egiptuse keeles bublos,
Puhtal kujul vedela kloori kokkupuutel nahaga tekib külmakahjustus Mõnedel inimestel võib tekkida kloori põhjustatud põletikuline reaktsioon Kloor lahustub vees väga hästi ja moodustab lahustamisel tugevaid happeid Kloor gaasilisel kujul Broom Puhtal kujul on terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik Tavalisel temperatuuril lendub pruuni auruna Sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga, erineb aga kloorist aktiivsuse poolest Kasutetakse ravimite valmistamiseks ja keemialaboratooriumides, värvainete ja putukamürkide sünteesimiseks ning tulekustutusvahendeina Broomidid on rahustava toimega, tarvitatakse nt. hüsteeria ja langetõve juhtudel Broom vedelal kujul Jood Normaaltingimustes esineb tumepruunide kristallidena Keemiliselt aktiivne, kuigi teistest halogeenidest vähem aktiivne Tugev oksüdeerija
Raud Raud Raud e. Ferrum on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3 Sulamistemperatuur 1811 K (1538 °C) Hõbevalge metall Raua puuduseks on ta intensiivne roostetamine Füüsikalised ja keemilised omadused Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav.
Teadvustada inimestele sulfideeritud kartulite säilimisomaduste muutumist Juhtida tähelepanu nende tarbimisega seotud ohtudele Hüpotees Hüpoteesiks püstitati: õigel määral E223 (naatriummetabisulfit) kasutamisel ei rikne kartul õhuhapniku, valguse ja muude mõjurite toimel ega mõjuta negatiivselt maitseomadusi E223 kasutusala Karastusjookides, kuivatatud puuviljades, viljalihaga jookides, veinides, siidrites, salatites Omadustelt on tegemist antioksüdandist säilitusainega. Sünteetiliselt valmistatud anorgaaniline aine Mitmed kõrvalmõjud, kokkupuutes nahaga põletushaavad Eeltöötluse vajalikkus Kartulite eeltöötlus on vajalik pikemas või lühemas perspektiivis nende säilitamiseks Kartulite kulinaarse ehk eeltöötlemise viise on kaks Külmtöötlemine ja kuumtöötlemine Kartuli säilumist mõjutavad tegurid Geneetilised omadused (liik, sort) Kasvatamistingimused Koristusküpsus
Fluor Marlene Kirt 10.a Fluor Kõige ohtlikum ja aktiivsem mittemetall Fluor on keemiline element järjenumbriga 9 ja aatommass on 18,998 Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 19. Keemilistelt omadustelt on fluor halogeen. Oksüdatsiooniaste kõigis ühendites -1. Vesinikuga moodustab fluor vesinikfluoriidi. Ta reageerib paljude liht- ja liitainetega. Inimkehale (nii limaskestadele kui ka nahale) mõjub fluor söövitavalt. Nimetus tuleb ladinakeelesest fluore-voolama. Fluori ajaloost Fluori avastas Henri Moissani aastal.1896 ning ta võitis Nobeli preemia, et suutis eraldada fluori. 1813 püüdis briti teadlane Humphry Davy
Valga Põhikool Kloor referaat Annekai Koger 8 klass Juhendaja : Ave Säks Valga 2009. Sisukord : Kloor. (mis see on ja millest koosneb ? ) Kloor on keemiline element järjenumbriga 17. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 35 ja 37. Keemilistelt omadustelt on kloor halogeen. Seetõttu on tema stabiilseim oksüdatsiooniaste -1. Teised klooriühendid, sealhulgas kloori oksiidid, on tugevad oksüdeerijad ja vähestabiilsed. Kloori oksiidid on happelised. Vesinikuga moodustab kloor vesinikkloriidi, mis on tugevalt happeline. Ta moodustab kaheaatomilised molekulid ja on normaaltingimustel rohekaskollane gaas, mis kondenseerub temperatuuril 33 kraadi Celsiust. Kloor on keemiliselt aktiivne. Ta mõjub inimkehale, eriti kopsudele, söövitavalt
Mis on Kuld? Sünteetilised kulla kristallid. Kuld on keemiline element järjenumbriga 79. Kullal on üks staabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatu 79 Au 1 196,967 18 32 18 8 Kuld 2 Kuld mineraalina Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad
VASK Koostas: Maria Kustala Vask Vask e. cuprum ( ladina k ) Tähis Cu keemiline element järjenumbriga 29 Omadustelt on vask metall vase tihedus 8,9 g/cm3 Tema sulamistemperatuur on 1083 C kraadi Vask asub periodilisussüsteemi I rühma kõrvalalarühmas. Tema aatomiväliselektronikihil on üks elektron.Ühendites on vase oksüdatsiooniaste peamiselt II Leidumine looduses Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena: sulfiidina rohelise malahhiidina Vaske leidub ka ehedalt, see tõttu on ta üks vanimatest metallidest Füüsikalised ja keemilised omadused
Raud Aatomi ehitus Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Fe : +26/2)8)14)2) Lihtaine omadused ·Omadustelt on raud metall. ·Tihedus 7,87 g/cm3. ·Raua sulamistemperatuur on 1539°C. ·Raud on plastiline. ·Raud on hõbevalge. ·Raud on keskmise kõvadusega metall. Leidumine Raud on looduses laialt levinud element, olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. Tähtsamaid ühendeid Rauaühendeid, mida kasutatakse malmi ja terase tootmisel, nimetatakse rauamaakideks.
Kaalium Kaaliumi põhiomadused Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19. Stabiilseid isotoope on kaks. Nende massiarvud 39 ja 41. Radioaktiivne isotoop massiarvuga 40 ja poolestusajaga 1,28 miljardit aastat esineb looduses. Ta on üks peamisi radioaktiivse kiirguse allikaid. 6.oktoobril 1807.a avastas inglise teadlane Humphry Davy tahke KOH sulandi elektrolüüsil hõbevalge metalli, mis sai nimetuseks kaalium. Keemilistelt omadustelt on kaalium leelismetall. Ta on keemiliselt aktiivne. Kõigis ühendites on kaaliumi oksüdatsiooniaste +1. Hapnikuga reageerides moodustab kaalium kergesti kaaliumhüperoksiidi, mitte kaaliumoksiidi. Kaaliumoksiid on tugevalt aluseline oksiid. Kaalium on tähtis bioelement. Kaaliumiühendid mõjutavad südamelihase tegevust. Tihedus normaaltingimustel on 0,86 g/cm3. Kaaliumi sulamistemperatuur on 63 °C ja keemistemperatuur 759 °C. Kaalium on pehme. Puhas pind on hõbedane
ühepaja toidus, hautises, praadides jne. PATISSON Patisson on kiirekasvuline hariliku kõrvitsa teisend. Tihket viljaliha ümbritseb valge või kollane kest. Maitselt meenutab patisson artishokki. Nagu teistegi suvikõrvitsate puhul, tarvitatakse toiduks ainult noori 3-7- päevaseid pehmeid vilju, mis sobivad ka marineerimiseks. Viimasel ajal on hakatud patissoni kutsuma ka UFO-kõrvitsaks. Päritolu:Kesk- ja Lõuna Ameerikast. Patisson sarnaneb oma omadustelt suvikõrvitsaga. Patissoni viljad on ribilise äärega, taldrikukujulised. Patissonid pestakse ning noori vilju ei ole vaja koorida. Vanemad viljad kooritakse ja eemaldatakse seesmine pehme osa koos seemnetega. Noorivilju võib marineerida eraldi või koos teiste köögiviljadega. Konserveerimiseks kasuta 3-5 päeva vanuseid vilju, kui diameeter on 6-9 cm ja kaal 80-100 g. Värskelt kõlbavad tarvitada ka vanemad, 7-10 päeva vanused viljad, kaaluga 200- 500 g
Veel kasutatakse koobaltit ja selle ühendeid keemilistes reaktsioonides katalüsaatorina ning nii klaasi kui ka portselani ja keraamiliste esemete tootmisel. Koobaltiühendeid lisatakse ka värvidele ja lakkidele, et kiirendada nende kuivamist. Samuti võib koobalt leida kasutust elektri tootmisel. Igapäevaelus leidub koobaltit vitamiinis B12, samuti kärbsepaberites ja mõningates väetistes. Vanaadium (V) Vanaadium on hõbehall siirdemetall, mis omadustelt on kõva, tugev ja plastne. Legeerimisel tõstab vanaadium terase tõmbetugevust ning seda kasutatakse ka tera peenendajana. Sarnaselt volframile ja mitmetele teistele legeerivatele elementidele on vanaadiumil karbiidide moodustamise võime. Enamik vanaadiumist leiabki kasutust just terastes, aga seda kasutatakse ka titaanisulamites ja mujal. Tänu oma omadustele kasutatakse vanaadiumit näiteks reaktiivmootorites, aga ka lõiketerade ja tööriistade tootmisel. Ford T tootmise ajal 1908
- vga jik , kasutatakse koos plastifikaatoritega - Tugevasti plastifikseeritud PVC - kunstkanhk , reliin POLETLEEN : - Lbipaistev , elastne - vastupidav lahustitele - lisatakse stablilisaatoreid sest vananevad kiiresti. - tehnoloogiliselt eristatakse madalsurve- ja krgesurve PE POLSTPROOL : - vrvitu , kva rabe - lisatakse sageli pigmente - vhene vastupidavus lahustitele - segatakse sageli teistega ( kololmeerid) - vahtpolstrool - el seadmete korpused . POLPROPLEEN : - omadustelt sarnane pe - kasutustemp +180 kraadi - venivus kuni 400% - torud , kiled . kattematerjalid kied kangad TEISI PLASTMASSE : - telefon - lbipaistmatu, raske , kuumakindel , vasupidav lahustitele - PVA - madal pehmenemistemp, suur keemilin psivus , liimid , vrvid - polmetakrlaat (pleksiklaas) kergesti lahistib , vhene kuumakalindus - poluretaan - vga elastsed, vasupidav , temperatuurile , vaht pu- poroloon
KULD Rahumäe Põhikool. Kelly Värva 8b 22.02.2012 Sisukord: *Kuld *Kulla ajalugu *Kulla kasutusalad KULD Kulla keemilise elemendi järjenumbriks on 79 ning nimetuseks on Au. Tema massiarvuks on ümardatult 197. Keemilistelt omadustelt on kuld vähenegatiivne väärismetall ning ei reageeri vee ja hapetega. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille sulamistemperatuur on 1064 kraadi. KULLA AJALUGU Kuld oli juba iidsetest aegadest alates tuntud hiinlastele, hindudele ja teistele Aasia rahvastele.Kuld oli hästi tuntud ka muistse Mehhiko elanikel-asteekidele.Puhtast kullast valmistatud kettad olid selle rahva mõnedel suguharudel Päikese sümboliks,mida nad kummardasid.
omadused korrapäraselt. Molekulmassi suurenemisega kasvab homoloogide tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur ning agregaatolek muutub : gaas → vedelik → tahke. Alkaanid on hüdrofoobsed ja vees ei lahustu Alkaanid lahustuvad mittepolaarsetes lahustites nt. Bensiin Isomeeria on nähtus, mis seisneb selles, et leidub aineid millel on sama molekuli koostis ja sama molekulmass, kuid mis on oma omadustelt erinevad. Vastavaid aineid kutsutakse isomeerideks Isomeerid on ained, millel on sama summaarne valem, kuid erinev molekuli ehitus. Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Küllastunud ühendid on orgaanilised ühendid, mille molekulis on süsiniku aatomid omavahel seotud üksiksidemetega. Näiteks alkaanid ja tsükloalkaanid.
Tema tihedus normaaltingimustel on 20,25 g/cm3 Ta esineb kõrgematel temperatuuridel veel kahe kristallmodifikatsioonina ja sulab temperatuuril 637°C Plutoonium (Pu) Plutoonium on keemiline element järjenumbriga 94. Kõik plutooniumi isotoobid on radioaktiivsed. Plutoonium on uraani kõrval üks levinuimad tuumapommide valmistamise algmaterjale. 9. augustil 1945 Nagasakile heidetud pomm oli plutooniumipomm. Omadustelt on plutoonium aktinoid. Plutoonium sulab temperatuuril 639°C Pallaadium Pallaadium on keemiline element järjenumbriga 46. Välimuselt on pallaadium hõbevalge intensiivse läikega metall. Pallaadium kuulub keemiliste elementide perioodilisussüsteemis 5. perioodi 10. rühma d- blokki Pallaadiumil on ebatavaline omadus absorbeerida toatemperatuuril vesinikku oma ruumalast 900 korda suurema ruumala ulatuses. Kasutatud Allikad Vikipeedia Google
Kroom Kristjan Juks K210 Kroom on keemiline element järjenumbriga 24. Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta. Omadustelt on kroom metall. Normaaltingimustel on kroomi tihedus 7,14 g/cm3. Kroomi nimetus tuleb tema ühendite kirgastest värvustest. Kroomis sulamistemperatuur on 1890 0 C ja keemistemperatuur 2482 0C. Kristalli struktuur on tal kuubiku kujuline. Ühendites on kroomi oksüdatsiooniaste II, III, VI, harvemini I, IV ja V. Looduslik kroom koosneb 4 stabiilsest isotoobist. Kroom on sinkja varjundiga hõbevalge läikiv kõva metall. Ta on keemiliselt vastupidav, reageerib vesinikkloriid ja
valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. Füüsikalised ja Keemilised omadused Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Tutvustus Omadustelt on raud metall Tihedus 7874 kg/m3, sulamistemperatuur 1811 K (1538 °C). Raud Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. Looduses Ehedal kujul eksisteerib rauda looduses vaid raudmeteoriitide koostises. Meteoriitset rauda hakkas
Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Näiteks 50 ml etanooli ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, aga 94 ml lahust. Etanool lahustab hästi orgaanilisi ühendeid. Metanool ehk puupiiritus- CH3OH on lihtsaim alkohol. Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga. Metanool on mürgine aine, võib põhjustada pimedust. Propaantriool ehk glütserool- C3H8O3 on lihtne värvitu, lõhnatu ühend, mida kasutatakse laialdaselt farmaatsiatööstuses. Glütserool on magusamaitseline ja madala toksilisusega. Glütserooli kasutatakse ka anti-freezeis.
Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Näiteks 50 ml etanooli ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, aga 94 ml lahust. Etanool lahustab hästi orgaanilisi ühendeid. Metanool ehk puupiiritus- CH3OH on lihtsaim alkohol. Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga. Metanool on mürgine aine, võib põhjustada pimedust. Propaantriool ehk glütserool- C3H8O3 on lihtne värvitu, lõhnatu ühend, mida kasutatakse laialdaselt farmaatsiatööstuses. Glütserool on magusamaitseline ja madala toksilisusega. Glütserooli kasutatakse ka anti-freezeis.
kõrge väärtus. Väärismetallide mõiste on läbi teinud pika ajaloolise arengu. Mõnigi nüüdisaja argielu metall (raud, alumiinium) on kunagi olnud väärismetalli seisuses. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Keemia seisukohalt on väärismetallid ka vask ja elavhõbe. Väärismetallideks loetakse ka plaatinametalle. Plaatinametallid on plaatina ja 5 sellele keemilistelt omadustelt lähedast metalli. Need metallid on iriidium, osmium, palladium, ruteenium ja roodium. 19. Sajandil oli väga kõrge hinnaga väärismetall alumiinium. See oli isegi kullast kallim. Kuigi seda peitub maakoores üsna palju, on seda sealt väga raske kätte saada. [1] Kuld. Kuld on väärismetall nimega aurum, lühendatult Au. Kulla järjekorranumber on 79 ning selle aatommass on 197. Kuld on kollase tooniga, pehme ja raske metall (tihedusega 19 300 kg/m3). Sulab temperatuuril (1064.18 °C)
Referaat Metanool Metanool ehk metüülalkohol ehk karbinool (triviaalnimetusega puupiiritus) keemiline ühend valemiga CH3OH. Ta on lihtsaim alkohol. H | H -- C -- O -- H | H Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv, värvitu, tuleohtlik, mürgine, nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga: 2CH3OH+2O2=2CO2+2H2O Kasutamine: antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks.
· Hüdrogeenimine vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus. (CH2=CH2 + H2 CH3-CH3) · Hüdroksüülrühm orgaanilise ühendi molekuli osa, selle funktsionaalrühm. (ArOH) · Indikaator Indikaator on mingi nähtuse olemasolu näitaja, vahend mingi suuruse ligikaudseks mõõtmiseks. (happesuseindikaator) · Isomeer ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad orgaanilised ühendid. · Karbonüülühend ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma ehk süsinikku, mis on kaksiksidemega seotud hapniku külge. · Kopolümeer tekib mitmest erinevast monomeerist. · Krakkimine kasutatakse lähtematerjalidena naftafraktsioone, mille keemispind on üle 200 kraadi. Krakkimise teel saavutatakse bensiini saagise ligi kolmekordne tõus, kusjuures krakkbensiin on isegi väärtuslikum kui tavaline naftabensiin.
annaabi.ee 
