Vana feodaalsüsteemi kukutamine Aadlike ja vaimulike eesõiguste kaotamine Monarhia kukutamine ja vabariigi loomine(rahvas kui kõrgeim võimukandja) Inimeste muutumine võrdseks seaduste ees, eraomandi puutumatus. Prantsuse talupojast sai maaomanik->tsunfti sundlus kaotati(saadi vabalt elukutset valida, kapitalismi areng) Meetrisüsteem Võimas rahvustunde tõus kogu aeuroopas Valgustusideede levik maailmas Terror ja ägivald Mõjud olustikule: Rõivad: (mehed) sinine kuub, millel punased reväärid, valged pikad torupüksid, valge vest, esindatud rahvusvärvid. Hiljem, punase früüga müts, mahakeeratava krega lühike kuub, kaelas lõdva sõlmega jämedast riidest rätik, lahti jäetud särgikrae alt pidi paistma paljast ihu, torupüksid, traksid, puukingad. (naised) rahvusvärvides kokardi müts või kolmevärviline lint rinnal, punane müts, puukingad, kalurinaised kantsid pikke pükse e
kõige tähtsam osa Eesti riigis, sest ilma keeleta pole tegelikult ka rahvast. Aleksandri kooli rajamisega hakati haridust andma esimest korda eesti keeles. See aitas kaasa meie keele levikule ning arengule. Ilma selleta poleks meie praegune emakeel selline, nagu ta on, ja kes teab, ehk poleks eesti keelt üldse enam praeguseks ajahetkeks olemas. Kindel on see, et tollane uus haridussüsteem on aidanud kaasa meie keele olemasolule. Rahvuslik ärkamisaeg on seega andnud meie riigi praegusele olustikule kindlad alustalad, millel siis kindlalt edaspidi otsuseid teeme. Peaksime olema uhked selle üle, mis on meile antud ning seda ka vastavalt väärtustama. Oleme aegade unarusse jätnud selle, millele peaks tegelikult tähelepanu pöörama. Minevikus toimunu rajas meile tee praegusesse hetke. Ajalooline isik- Jakob Hurt Eliise Kass, 10.A Jakob Hurt on olnud kindlasti Eesti ajaloo ja rahvusliku ärkamisaja üks tähtsaimatest inimestest
tootega sidumise võimalused (R.Jensen) Turundusuuringud ja toote arendus Arvamused on eelarvamuslikud, inimesed arvavad seda, mida tahetakse kuulda Puudutavad minevikku, seda mis on tehtud Inimesed ei tea, mida nad tulevikus teevad Toote arendamine on ettevõtja, mitte tarbija ülesanne (M.Earls) Turundus Turunduse ideed on teatud aja ja koha saadused. Nad tekivad teatud intellektuaalses, kultuurilise ja majanduslikus kliimas, mis vastab antud hetke ärimaailma olustikule. Turundus on ajalooline nähtus, mitte kogum kohustavaid ja muutumatuid tõdesid (M.Earls) Tuleviku trendid (D.von Matt) Infoajastule järgneb unistuste ajastu Integreeritud kommunikatsiooni loomine vajab uut mudelit Massikommunikatsioon ei kaota oma kohta otseturundusele Internet muudab brändide juhtimist Bränd jääb majakaks kaoses trendid Uued turud on keel-ja kultuurkonnad Halb reklaam on nagu katkine toode Treenitus saab olema keskne konkurentsieelis
valekaebuse tõttu kuninga viha alla, läheb väikese salga meestega pagendusse ja võitleb mauride vastu. Cidi ajalooliseks võiduks kujuneb Valencia vallutamine. Siis lepib kuningas temaga ära, paneb Cidi tütred mehele aututele meestele, kelle Cid tapab. Eepos lõpeb Cidi tütarde pulmadega oma uute kosilastega. Võrreldes "Rolandi lauluga" on "Cid" palju ajaloolisem, jutustab reaalsetest sündmustest. Suurt tähelepanu olustikule ja perekonnasuhetele. Sakslaste kuulsaim eepos on "Niebelungide laul" XIII sajandi algusest. Esiplaanil isiklikud ja sugukondlikud probleemid: armastus ja abielu, solvamised ja kättemaksud, rüütellik daamiteenimine ja vasallikohustuste täitmine. Laul minu Cidist (hispaania keeles Cantar de Mio Cid) on hispaania kangelaseepos, mis inspireerituna rekonkistast räägib rekonkista kangelase Rodrigo Díaz de Vivari ehk Cidi elust.
Ristisõitjad Kirjanik kujutab oma novellis vastikut ja masendavat maailma, kuhu preester on oma ameti tõttu juhtunud. Tema ülesandeks on surmaminejatele jutlust pidada või nende pihtimust kuulata. Tegevus algab agulis, rõhutud ja räpases meeleolus. Eemal suitses vabrik, mille tolm kattis nii taimed kui lapste näod, nii aknad kui terved tänavad. Ilm oli veel palav ja see lisas olustikule veel ebameeldivaid külgi. Preestri esimene käik oli Anna Raudani juurde. Kuigi nimi on üsna keskpärane, mõjub see isikupäraselt ja kõlavalt- täpselt Gailiti stiil. Surija, lämbuvalt köhides ja abipaluvate silmadega, püüdis rääkida preestrile ruttu, ruttu oma rohketest lastest ja suurest armust, tahtis kõik hingelt ära saada. Kui naine lõpuks hinge heitis, andis abikaasa preestrile raha, ise
a., Trubaduur 1853.a. ja Traviata 1853.a. Neil kolmel ooperil on palju ühiseid jooni: suur psühholoogiline pinge, tragöödia, mille põhjuseks on sotsiaalne ebavõrdsus, tugevalt emotsionaalsed tegelased, kes hukkuvad võitluses tõsieluga. Verdi annab oma tegelastele hea iseloomustuse ning andmaks ooperitele suuremat pinget, toob ta lavale nn. kahekordsed kontrastid. Tegelane peab võitlema nii väliskeskkonna kui iseendaga. Uudne on ka see, et helilooja püüab läheneda rohkem olustikule ja rahvalaulule ning üksikute isoleeritud numbrite asemel püüab ta anda terveid muusikalisi stseene. Hiljem viib Verdi oma viimaste ooperitega läbi tõelise reformi, kuid selleks algas ettevalmistus just nende kolme teosega. 1850-1860.-tel aastatel on Verdi hõivatud ühiskondliku tegevusega: saadikutöö parlamendis võttis nii palju aega, et loominguks jäi vähe aega. "Sitsiilia verepulm", mis valmis 1855.aastal, oli esimene ooper, mille Verdi kirjutas Pariisi Suure Ooperi jaoks. 1860
o Saar, kui Venemaa sunnitöö põrgu o Sunnitöö hävitab kogu vaimu · Süsee on tavaliselt lihtne, mille varjus areneb teine, sisemine süsee põimitud süseed. · Lihtsuse taga käsitletakse elu ja surma küsimusi ja inimeste saatust · Kirjeldab elu nii, nagu kõik oleks alanud enne algust ja lõppeb peale lõppu · Tema novelle nimetatakse avatud novellideks avatud novell jääb lahtiseks, ei lõppe ära · Pöörab suurt tähelepanu detailidele ja olustikule pisiasjad on kõige olulisemad, samas kõige hirmsamad · Sagedane tegelaskuju on väikekodanlane, kes on egoistlik mats, piiratud silmaringiga jne o Inimväärikuse täielik puudumine o Lakeilik lömitamine (tallalakkuja) o Pole vaid ohver, vaid kannab vastutust oma tegude eest · Novellid: o Novellett (väike novell) ,,Paks ja peenike" Kahe koolivenna kohtumine, mis muutub piinlikuks farsiks (fars
,,väikesteks hollandlasteks". Kunstnikud võistlesid esemete, rõivaste ja mööbli materjali illusionistlikus kujutamises. Pildi aineks oli satiiriline või moraliseeriv jutustus. Üks tuntud kunstnikest on Jan Steen. Veel on Terborch, de Hooch jt. *Jan Vermer van Delft avastati alles 19.sajandil. Peetakse aegade parimaks kunstnikuks. Tema erakordne anne paistab silma, kuid puudub fantaasia. Ta toetus vaid tegelikkusele ja olustikule. Loodi Delfti koolkond. Ta võetakse munkade liikmeks ning temast saab kunstnik. Delft polnud väga heal majanduslikul järjel. Ta poetas ka end pidevalt maalide nurkadesse. Signeerimine on huvitav, sest osadel on tema nimi, kuid osadel puudub. Samuti kastuas ta mitmeid erinevaid nimesid ning seepärast pole teada palju tal maale üldse kokku on. 1660.aasta kekspaika peetakse tema tippajaks ilmuvad tuntuimad teosed ja keskpuktiks on pärl. Ta suri noorena.
4* nimetatud Loos selgitatakse, miks on Halliste, Riisa ja Navesti jõed nii kalarikkad. 7 Kokkuvõte Töö põhimeetoditeks oli kirjandusliku teooria uurimine ning sinna juurde vajalike näidete toomine, mis tõestaksid teooriad. Loomamuinasjuttudes esinev tegelaskond on väga mitmekesine ning igale tegelasele on antud oma karakter. Teemad vastavad üldiselt reaalsele olustikule, mis on aga muinasjutu sisse ära peidetud. Muinasjuttude elavdamiseks on sinna lisatud kõnekäände, vanasõnu ja erinevaid vormeleid. Töö annab loomamuinasjuttude lugemisel vaatenurga, millele tavalugeja pole ehk varem niipalju tähelepanu pööranud. 8 Kirjandus Kippar, Pille 1989. Eesti loomamuinasjuttude tegelastest. - Paar sammukest 12. Tallinn: Eesti Raamat. Lk 148 156
10r Jaapan Referaat Juhendaja: õpetaja Aili Tamm Puhja 2009 2 Sissejuhatus Autor valis oma referaadi teemaks Jaapan, kuna see tundus talle olevat kõige huvitavam riik. Jaapani esmakordne külastaja peab arvestama väikese kultuurisokiga, mis tõusva päikese maale astudes tabab. Elu on Jaapanis võrreldes sellega, millega me harjunud oleme, tunduvalt erinevam. Lisaks aasiapärasele kirevusele ja idamaisele olustikule liitub Jaapani elustiiliga ka ülimoodne lääne tehnikamaailm, mille eestvedajaks ongi tegelikult saanud juba Aasia riigid eesotsas Jaapaniga. Siit tulevad maailma vastupidavaimad autod, uusimad tehnikavidinad ja kasvõi inimese moodi robotid, mis võetakse kohalike perede poolt tõrkumata omaks ja pannakse koduseid töid tegema. Jaapan on maailma üks rikkamaid riike ja organiseerib oma asjad nii, et seal on üsna raske vaene olla. Mitte sellepärast, et kõik on väga kallis, vaid üldine
Neile ei loe tegeliku toimimise olud või tulemus, vaid idee, mille nimel tegutsetakse. Inimtüübid ja hilisem euroopa kirjandus Theophrastos esitab inimtüüpe ühiskondlikult negatiivsena mõjuva loomuomaduse läbi. 17. Sajandil tüübitunnuste alus laieneb. Tüpiseerima hakati ka positiivseid omadusi, voorusi, ameteid, rahvusi ja vanuseid. Karakterite kirjelduses vähenes koomilisus ning suurenes range õpetuslikkus. Kreeka originaalis keskenduti ühele kindlale olustikule ja ajastule, milleks oli polis ja sellekodanikud. Hilisemas traditsioonis kohanduti teisenenud oludele. Kirjeldati katoliiklasi-protestante, sotsiaalse tüübina oli sagedane teener, tegevuspaigaks kõrts. Järgmistel sajanditel muutus karakterihuvi rohke individualiseerituks. 18. Sajandist peale hakati tüüpidele kõnekaid nimesid panema, mis olid seotud isikuomadustega. Põhimõte nomen est omen ( nimi näitab seda, milline inimene on).
purustamine. Eepos lõpeb kohtu- kroonikalise täpsusega reaalsetest mõistmisega reetur Ganeloni üle. sündmustest Ülistab vasallitruudust ja rüütlivaprust Ei võitle ainult kangelased, vaid ka tavamehed Taunib feodaalide omavahelist vaenu ning idealiseerib õiglast ja autoriteetset Tähelepanu pereelul ja olustikule valitsejat Armastus naise ja laste vastu Rahvustunne ja kodumaa-armastus Värss on vaba ja jutustav Roland on vapper, uhke, truu, populaarne Cid pole ainult kangelaslik ja rüütellik, rahva hulgas, valmis end alati riigi vaid pigem tavaline rüütel, kes on end kaitseks välja panna; tal on keevaline isiliku vapruse ja tublidusega ües
- lumega kontaktis oleva tallapiirkonna soojus juhitakse grafiitosakeste kaudu sisemistesse tallakihtidesse põhja alla tekib vähem vett, mistõttu märghõõrdumine ehk imemisefekt väheneb ja libisemine 4 säilub. Grafiittöötlus toimib libisemist tagavatest teguritest ühe aktiivse osana. On tähtis kasutada õiget grafiitsegu - kui kasutatud vaha on liiga pehme või kõva, siis mõju on väiksem või puudub sootuks. Kui nüüd põhjatöötlus on valmis, võime asuda olustikule (temperatuur, niiskus, lumi) vastava määrimise juurde. Tänasel päeval kasutatakse grafiittöötlust järjest vähem. Vaid külmade ilmade korral (alla -15)soovitame kasutada grafiit põhjamääret. LIBISEMISE MÄÄRIMINE Libisemismäärimine koosneb kolmest osast: 1. alusmäärimine, 2. ilmastikule- ehk põhimäärimine 3. pindamine. Libisemismäärde valik Libisemismäärde valiku aluseks saab kasutada mitmeid kriteeriume nagu näiteks õhu
.. Tõe lähedal olija on eriti lähedal valele. Tõde ei öelda näkku. Isegi enesele mitte. Miski pole täiuslik kõige jõhkramalgi valel on oma tõeterad sees! 29 Igavene tõde on see, mis on juba minevikku läinud 12. Triumfikaar Tegevus toimub 20 saj. Prantsusmaal Pariisis. Olustikule on kirjanik pööranud küllaltki palju tähelepanu. Tegevus toimub suurlinnas Pariisis, sisse toodud ka Riviera ja Cannes. Kirjanik andis edasi ka inimeste välimuse ja iseloomu, kuid peamiselt kirjeldas ta siiski hingeelu ja mõttemaailma. Sisse toodud palju sümbolismi. Peategelased on pagulane Ravic ja Joan, keda Ravic juhuslikult kohtab. Nende vahel tekib suur armastus, mis ei jahtu ka siis, kui Ravic on sunnitud kodumaale tagasi minema ja Joanil on teised suhted. Ravic ravib haigeid
Tee viib kokku võidusõitjaga. Tekib armastus. Romaani lõpp üllatuslik. Mees sõidab end surnuks enne, kui naine sureb. 1862 "Lissaboni öö" raamjutustus, pagulasteema. Noored inimesed, kes põgenevad fasismi eest. Teisalt inimesed, kes sõja pärast kannatada saanud. ,,Triumfikaar" Teos on Remarque üks parimaid töid. Remarque oli autor, kes kuulus kadunud põlvkonna hulka ja ka kirjutas neil teemadel palju. Olustikule on kirjanik pööranud küllaltki palju tähelepanu. Tegevus toimub Prantsusmaal Pariisi linnas, sisse toodud ka Riviera ja Cannes. Kirjanik andis edasi ka inimeste välimuse ja iseloomu, kuid peamiselt kirjeldas ta siiski hingeelu ja mõttemaailma. Ajalises mõttes on tegu 20 saj. vahetult enne II maailmasõda. Kõik teadsid, et kohe on sõda hakkamas, kuid keegi ei rääkinud sellest valjusti. Sisse toodud palju sümbolismi.
tõttu kuninga viha alla, läheb väikese salga meestega pagendusse ja võitleb mauride vastu. Cidi ajalooliseks võiduks kujuneb Valencia vallutamine. Siis lepib kuningas temaga ära, paneb Cidi tütred mehele aututele meestele, kelle Cid tapab. Eepos lõpeb Cidi tütarde pulmadega oma uute kosilastega. Võrreldes "Rolandi lauluga" on "Cid" palju ajaloolisem, jutustab reaalsetest sündmustest. Suurt tähelepanu olustikule ja perekonnasuhetele. Sakslaste kuulsaim eepos on "Niebelungide laul" XIII sajandi algusest. Esiplaanil isiklikud ja sugukondlikud probleemid: armastus ja abielu, solvamised ja kättemaksud, rüütellik daamiteenimine ja vasallikohustuste täitmine. Kangelaseepose mõiste Kangelaseepos rahvalike kangelaslaulude ja juttude liitmisel tekkinud eepos. Kesksel kohal on kangelane, rahva suurkuju, kes juhindub armastusest, patriotismist, võitlusihast, vihast
valekaebuse tõttu kuninga viha alla, läheb väikese salga meestega pagendusse ja võitleb mauride vastu. Cidi ajalooliseks võiduks kujuneb Valencia vallutamine. Siis lepib kuningas temaga ära, paneb Cidi tütred mehele aututele meestele, kelle Cid tapab. Eepos lõpeb Cidi tütarde pulmadega oma uute kosilastega. Võrreldes "Rolandi lauluga" on "Cid" palju ajaloolisem, jutustab reaalsetest sündmustest. Suurt tähelepanu olustikule ja perekonnasuhetele. Sakslaste kuulsaim eepos on "Niebelungide laul" XIII sajandi algusest. Esiplaanil isiklikud ja sugukondlikud probleemid: armastus ja abielu, solvamised ja kättemaksud, rüütellik daamiteenimine ja vasallikohustuste täitmine. Kangelaseepose mõiste Kangelaseepos rahvalike kangelaslaulude ja juttude liitmisel tekkinud eepos. Kesksel kohal on