Olmeegid, maiad ning inkad Päritolu: Olmeekide päritolu on neist kolmest ainsana täielikult teadmata, kuid nad elasid Mehhiko lahe lõunakaldal, maiad elasid Yucatani poolsaarel, I at eKr ning püsisid seal kuni 1697.a pKr, põhirahvaste päritolu kohta selgus puudub ning inkade päritolu pole samuti teada, kuid nad ilmusid 11. sajandil ning paiknesid Lõuna-Ameerika läänerannikul. Tegevusalad: Olmeegid tegelesid peamiselt maisikasvatusega alepõllenduse meetodil, kaubandusega ning ka keraamikaga. Maiad tegelesid astroloogia, kaubanduse, maisikasvatusega, neil oli kõrgelt arenenud käsitöö, kalapüügiga. Inkad aga tegelesid käsitöö, kullassepatöö, hõbeda ja pronksi sepistamisega, maaharimisega. Ühiskond: Olmeekidel oli sotsiaalne hierarhia, valdav osa olid vaesed talupojad, alamkiht elas savist või roost valmistatud hütis, põlluharijad elasid külades. Maiadel olid sügavalt
See tõi kaasa selle, et lihaplaani täitmise nimel hakati tapamajja saatma lüpsilehmi jne. Kõige kaugmale areneb see sündmustik ühes oblastis, kus tollane komitee esimene sekretär pidevalt raporteerib, et lihaplaan on 10% ületatud. Selgus aga, et lõpuks olid selles oblastis kõik loomad maha notitud. Peasekretär lasi selle peale endale kuuli pähe. Mais põldude kuninganna! See oli Hrustsovi tähelepanu objektiks. Lootis maisikasvatusega paljud probleemid lahendada. Teda turgutas tagant juba Stalini ajal tuntud Lessenko (?), kes lubas kohe maisisordi aretamist. Hrustsov oli USA-s näinud väga võimsaid maisipõlde, aga klimaatiliste tingimuste tõttu ei olnud sel moel maisi kasvatada. Eesti õnneks Käbini targal toimetamisel väga palju maisikampaania all ei kannatanud. Esialgsed kavad suutis Käbin tagasi tõrjuda. Teatud edu, mis põllumajanduses oli 1950.ndate teisel poolel viis Hrustsovi mõttele, et pole vaja enam ?
Sedamööda, kuidas aina rohkem ulukeid välja suri, ilmus muistse ameeriklase toidulauale üha enam taimi,marju ja seemneid. Järkjärgult võttis maad korilus ja tehti esimesi algelisi katseid põldu harida. Praeguse KeskMehhiko aladel elanud indiaanlased olid esimesed kes hakkasid kasvatama tervilja, melonkõrvitat ja ube ilmselt juba 8 000 aastat e.kr. Pikkamööda levis see oskus ka põhja poole. 3 000. aasta paiku e.kr. tegeldi New Mexico ja Arizona orgudes algelise maisikasvatusega. Ajapikku lisandusid esimesed niisutuskatsed ning aastaks 300 e.kr. juba ka teatavad külaelu sugemed. Meie ajaarvamise esimestel sajanditel asusid praegustel Phoenixi aladel Arizonas hohokumid, kes ehitasid palliväljakuid ja püramiidjaid maunde, nagu neid ka Mehhikost leitud on, samuti vee ja niisutussüsteeme. Esimesi maundiehitajaid indiaalnasi tuntakse Adena kultuuri esindajatena. Nad rajasid mullast matmispaiku ja kindlustusi juba 600. aasta paiku e.kr
Sedamööda, kuidas aina rohkem ulukeid välja suri, ilmus muistse ameeriklase toidulauale üha enam taimi,marju ja seemneid. Järkjärgult võttis maad korilus ja tehti esimesi algelisi katseid põldu harida. Praeguse KeskMehhiko aladel elanud indiaanlased olid esimesed kes hakkasid kasvatama tervilja, melonkõrvitat ja ube ilmselt juba 8 000 aastat e.kr. Pikkamööda levis see oskus ka põhja poole. 3 000. aasta paiku e.kr. tegeldi New Mexico ja Arizona orgudes algelise maisikasvatusega. Ajapikku lisandusid esimesed niisutuskatsed ning aastaks 300 e.kr. juba ka teatavad külaelu sugemed. Meie ajaarvamise esimestel sajanditel asusid praegustel Phoenixi aladel Arizonas hohokumid, kes ehitasid palliväljakuid ja püramiidjaid maunde, nagu neid ka Mehhikost leitud on, samuti vee ja niisutussüsteeme. Esimesi maundiehitajaid indiaalnasi tuntakse Adena kultuuri esindajatena. Nad rajasid mullast matmispaiku ja kindlustusi juba 600. aasta paiku e.kr
otra.Tähtis osa kuulub aiandusele ja viinamarjakasvatusele(see annab kuni 10% põllumajanduse tulust). Viinamarjaveinide toodangult on Prantsusumaal esikohta maailmas. Rannikul tegeletakse ka kalapüügi ja austrikasvatusega. Tehnilistest kultuuridest kasvatatakse suhkrupeeti, rapsi, lina. Ülekaalus on keskmise suurusega ja väikesed talud. Suurte põllumajandusettevõtete (200ha) asukohaks on Pariisi ümbrus, kus tegeldakse vilja- ja maisikasvatusega. Maa lõunaosa on spetsialiseerunud viinamarjakasvatusele. 6.7. Saksamaa majandus Majanduslik olukord vahetult pärast Esimest maailmasõda. Esimene maailmasõda põhjustas Saksamaal laose tööstuses ja põllumajanduses. Vilja, kartuli ja teiste toiduainete tarbimine vähenes sõja-aastail üle kahe korra. Puudus andis ennast teravalt tunda. Pealegi olid tühistatud demokraatlikud vabadused. Hin nad tõusid. Riigi sekkumine majandusellu tugevnes
Sealhulgas treeniti ka inimeste iseloomu — olulised olid vaoshoitus, koostöövõime, paindlikkus, lojaalsus ühiskonnale. 14.1.3 Majandus Peamine tegevus oli põllumajandus. Osaliselt tegeldi ale-põllundusega, aga osaliselt kasutati ka innovatiivsemaid meetodeid nagu niisutus ning terrassid. Peamised kasvata- tavad kultuurid olid mais, oad ja squašši. Pärast lagunemist hakkasid inimesed minema džunglitesse. Tänapäeval tegelevad allesjäänud peamiselt maisikasvatusega, peetakse kanu ja si- gu, vahel majapidamises kasutamiseks ka veiseid. Tööstust praktiliselt ei ole, eksisteerivad töökojad on orienteeritud kohalike vaja- duste rahuldamiseks. 61 Peatükk 15 Industriaalkultuurid: ülevaade Euroopa rahvastest. Lühiülevaade eestlastest jt soome-ugri rahvastest. 15.1 Euroopa kultuurid Euroopas on eristatud üle 100 kultuuri, jättes kõrvale kõikvõimalikud subkultuurid.
annaabi.ee 
