Leidsid 11 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Olmeegid, maiad ning inkad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
inkad, maia, maiad, inkade, olmeegid, põlluharijad, linnriike, kultuurisaavutused, maiade, hävimine, sissetungijad, ainsana, mehhiko, yucatani, kaubandusega, astroloogia, hõbeda, hierarhia, savist, roost, valitsesid, seostati, jumalatega, preestrid, kaupmehed, orjad, totalitaarne, alaline, tundsid, omapärast, koera, kalkuni, hieroglüüfkiriOLMEEGID: o 1250-400 a eKr o Ameerikas vanim o Esimesed silmapaistvad linnad tekkisid Mehhiko lahe lõunarannikule o linnad olid väikesed o linnade keskmeks olid püramiidikujulised templid. o suured inimpäid kujutavad kiviskulptuurid. o olmeegide usust ja ajaloost ei ole teada täpseid fakte, kuna kirja olmeegid ei tundnud. o tõenäoliselt põhjustas olmeekide kultuuri leviku kaubanduslikud sidemed. Päritolu: teadmata Millega tegelesid?: maisikasvatus alepõllunduse meetodil, keraamika (must-valge), kaubandus, nefriidi ja obsidiaani töötlemine, kasutasid chinapasid (ujuvpeenrad) Ühiskond: sotsiaalne hierarhia: väiksearvuline eliit, valdav osa- vaesed talupojad, alamkihil savist/roost valmistatud hütt TOLTEEGID o Pealinn Tula o head arhitektid ja kunstnikud
Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks just juunist oktroobrini kestva vihmase perioodi tõttu. Tihti esines aga veeuputusi ja põlluharijatel tuli kasutusele võtta kunstlik niisutus. Pikka aga oli populaarne alepõllundus, ent siis mindi üle ka kunstpõldudele, mis andsid sobiva niisutamise korral aasa läbi väga head saaki. II aastatuhandel kujunes põlluharimine järk-järgult peamiseks elatusallikaks. Ameerika tsivilisatsioonile panid aluse olmeegid. 1200. aastal ekr hakkasid Mehhiko lahe lõunarannikul, madalikul ja Mehhiko kiltmaa piiraladel üles tekkima väiksed linnad, olmeekide linnad. Linnad olid ennekõike poliitilised ja usulised keskused. Põlluharijad, kes moodustasid olmeekide elanikkonna enamuse, elasid ümberkaudsetes külades. Linna keskel kõrgus tavalisel püramiidikujuline tempel. Olmeegid on kuulsaks saanud oma inimpäid kujutavate kiviskulptuuridega. Ajalooteadlaste sõnul olmeegid kirja ei tundnud ja et samuti ei
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Referaat: Maiad Koostas: E.Goman Õpetaja: Tallinn 2011 Sisukord: Tsivilisatsiooni algus. Olmeegid 3 Maiad 4 Ühikond 4 Kultuur 5 Kiri 6 Religioon 6
................................................................4 OLMEEGI KULTUUR.................................................................................................................... 5 Sapoteegi kultuur..............................................................................................................................5 Teotihuacani kultuur.........................................................................................................................6 Klassikaline maia kultuur.................................................................................................................7 Asteekide kultuur..............................................................................................................................8 Chavini kultuur.................................................................................................................................9 Moche kultuur .........................................................................
niisutada. 1. RIIKLUS JA ÜHISKOND. Induse tsivilisatsioon: Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel eKr. Peagi võeti kasutusele metallid ja III aastatuhandel eKr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Enamik inimesi olid maal elavad põlluharijad. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid, rajati ulatuslikke niisutuskanaleid. Alguse sai ka puuvillakasvatus: esmalt oli see loomasöödaks, peagi sai sellest tekstiilitooraine. Linn koondus künkal paikneva kindlustatud lossi ümber (ilmselt valitseja residents), silmapaistvaid templeid polnud ja lossil oli ka pühamu funktsioon. Sealsamas olid mahukad viljasalved. Ümbruskonnas paiknesid põletatud tellistest elamukvartalid
17. sajandil Kongo riik allutati portugallastele. Hiina kujunes eraldi ja iseseisvalt (Tiibet ja Himaalaja on seal vahel). Tsivilisatsioonide vahelised kontaktid on seal kohaliku tsivilisatsiooni kujunemise ajal praktiliselt väljaspoole olematud. Ameerika tsivilisatsioonid kujunesid II aastatuhandel eKr, Andides võib-olla ka III aastatuhande lõpp eKr. Need on omavahel erinevad tsivilisatsioonid, on kujunenud omaette, üksteisest sõltumatult. Varased põlluharijad U 10 000 eKr. Jeeriko (9. aastatuhandel eKr), seal kandis kujunes kogu viljaka poolkuu ulatuses omavahel lähedaselt seotud põlluharimiskogukondade võrgustik (seal oli neid palju). Tähtis on nt ka Abu Hureyra (Süürias, Eufrati läheduses), kus oli linn. Juba 11. aastatuhandel oli seal suhteliselt suur asula (kus hooned olid ümmargused onnid), kus ilmselt tunti ka teravilja kuid pole kindlalt teada, kas see kultiveeriti või kasutati looduslikult kasvavat
See kes elab Euroopas kannab nimetust kromanjoonlane (on pärit Prantsusmaalt). Araabia ja araablased Araablased elasid algselt Araabia poolsaarel. Kuulusid semiidi hõimude sekka. Tuleb vana-heebrea keelsest sõnast araba kõrb. Araablaste esimene tegevus oli rändkarjakasvatus (beduiinid). Kõige olulisem kasvatatav loom oli kaamel. Lisaks veel kitsed, lambad ja hobused. Lisaks rändkarjakasvatusele oli ka põlluharimispiirkondi. Põlluharijad fellahid. Oluline taim oli datlipalm (toit ja ehitusmaterjal). Piki Punase mere rannikut läbis Araabia poolsaart kaubatee, mis viis India ookeanist Vahemere äärde ja vastupidi. Selle kaubatee nimi oli Viirukitee. Kaubakaravanid maksid tasu kohalikele sugukonnajuhtidele e. seikidele, et neid ei rünnataks (läbipääsu eest). Olid välja kujunenud suuremad linnad: Mediina ja Meka. Araablased olid polüteistid. Üks jumalatest oli Allah. Olulisim pühamu oli Meka linnas paiknev Kaaba tempel
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
On siis ühed Hatid kes pole indoeurooplased ja teised kes on . Ja kuidas vahet teha , vanu hatte hattodeks ja neid uusi hetiidideks indoeurooplased. Hattuša suur valitseja võtis endale nime Hati valitseja Hattušili I ,kes 17 saj esimsel poolel rajas suurriigi. Hetiidi raamatukogust leitud ka akkadikeelseid tekste. Sargon oli see keda nad püüdsid matkida, nende agressiioon suudnus peaasjalikult ida poole Mesopotaamia suunas , Hattušili ajal hakkasid ründama Süüria linnriike ja tema järglane Muršili rüüstas Babüloonia võttis kaasa Marduki kuju.Likvideeris sellega vana babüloonia riigi . See ei toonud sõjalist edu, järgnes kaose periood terve 16 saj . Muršili tapeti ja kaos läks valla. Tõusis esile Mitanni riik ,põhjameso ja süürias, hübriid riik , valitsejaskonna moodusasid indoeuroopa keeli kõnelevad liidrid aga mis samal ajal kasutas riigi keelena semiidi akkadi keelt ja mille hiilge aeg langeb 15 saj
annaabi.ee 
