1. Miks, millal ja kus kujunes heaoluühiskond? Mis see on? Heaoluühiskond ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamisel valitsus. See kujunes, sest toimus kiire majanduslik tõus, 1950-1960, lääneriikides. 2. Millised muudatused leidsid aset paljude Euroopa maade riiklikus korralduses pärast II maailmasõda? Milles need seisnesid? Riigid, mis olid muutunud diktatuuriliseks või olidki diktatuurilised, muutusid demokraatlikuks. Demokraatia kindlustati põhiseaduse vastuvõtmisega. Laiendati ka demokraatlike õigusi. Enamikes maades langes valijate vanuse alammäär 18 aastani. 3. Milliste poliitiliste ja ühiskondlike organisatsioonide populaarsus kasvas Euroopas peal II maailmasõda? Ametiühingud. 4. Selgita mõisted: Integratsioon e lõimumine. Riikide majanduslik, kultuuriline ja poliitiline koostöö. Moderniseerimine uuendamine
poolt iseloomustas kiir tehika- ja teaduseareng, aga teiselt poolt ühiskonna, kui terviku terviku mahajäämine. Sõja eel Euroopa jaganes suurteks blokkideks Antant (Inglismaa, Prantsusmaa, Vene Impeerium, Serbia, Jaapan, hiljem Itaalia, Rumeenia, USA, Kanada, Austraalia), Keskriigid (Saksa Keisririik, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi) ja neutraalsed riigid (võiks ka neid käsitleda eraldi blokkina). Kaks esimest olidki loodud võimu suurendamiseks ja laiendamiseks (Keskriigid) ja nendele tasakaaluks (Antant). Esimese maailmasõja põhjusteks olid suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. sajandi
juurdlus inimese hinges, kuid siin oli seda põnev lugeda ja jälgida. Kuidas üks noor naisterahvas suudab ennast nii iseseisvaks ja sõltumatuks muuta, eriti veel tollel ajal, kus peres oli võim ja korraldused meeste käes. Kus naine allus mehele nii nagu mees seda soovis. Aga Marist kasvas välja hoopis teine naine lõpuks, kui ta oli alguses olnud. 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: Selle teose juures pani mind kaasa mõtlema see, et kas tollel ajal olidki, siis kõik inimesed niiöelda ainult raha ja rikkuse peal väljas. Et sa oled selle nimel kõigeks valmis, et vaid sinu enese unistus täituks, aga see mida tunnevad teised inimesed, see pole enam üldse oluline. Kas tol ajal olidki, siis ainult isekad ja ennast täis inimesed? 3. Kas selles teoses oli midagi, mis sind ärritas, tekitas nördimust, pani sisemiselt protestima? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Selle teose puhul ei ärritanud mind miski
kaitsvad projektid rahastatakse, hinnatakse, kontrollitakse. Looduskaitse programmi eesmärk on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilimiseks, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine ning kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna säilitamine. Paljud projektid millele sooviti eelmine aasta toetust olid seoses keskkonna kaitse alase teadlikuse tõstmisega. 6 projekti kolmeteistkümnest olidki suunatud avalikuse ja jahimeeste teadlikuse tõstmisele. Ülejäänud 7 projekti olid suunatud atmosfäriõhu kaitsele. Erinevad programmid olidki seotud müra ja müratõkke, heitgaaside vähendamise ning puhta õhu säilitamisega. Veesaedus Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. NÄIDE: Veeseaduses käsitletakse erinevaid veekogusi erinevate raskusastmetena
Anton Hansen Tammsaare miniatuur ,,Poiss ja Liblik" Miniatuuri rääkis poisist, kes armastas lilli ja liblikaid. Poiss ajab aasal taga kaunist liblikat, kuid tagaajamise käigus tallab surnuks aasal kasvanud lilled. Peategelasteks olidki poiss ja liblikas. Miniatuur oli väga õpetlik. Tõi hästi välja selle, et liblikas oli lilledest poisi jaoks uhkem ja väärtuslikum. Lendava liblika kirjeldus oli-tükk siidi, teine sametit, kalliskivi sädemed, lumehelbe petlik hetk. Õpetus, et alati ei tasu ihaldada uhkemat, lõpuks võid kõigest ilma jääda.
pisaraid, ei kanna ju mkidagi üle. Kas emotsioon on kunstnikus, publikus või meediumis. Kuidas saab materiaalne ese kanda emotsiooni, nt punalipp revolutsioonilist meelsust? Isegi kui eeldada, et inimene on alati mõne emotsiooni meelevallas, kuidas eristada kunstilisi ja mittekunstilisi emotsioone? Sürrealistlik grupikirjutamine, juhusele rajatud kunst või väga erilised elamused ei saa olla emotsiooni ülekandmine. Tolstoile vaid piibel ja Homeros olidki kunst. Vennalikkus oluline. Nii nt. Vennaskond suurem kunst kui Mozart, eriti nt Peter Shafferi järgi.
Kantrimuusika populaarsuse põhjuseks on tema lihtsus, meloodilisus ja maalähedus, mille tõttu võtab publik laulu kergesti omaks. Samuti ka esinejad üritavad jätta muljet nagu oleksid nad ühed tavalised mehed. Tänapäeval on kantrimuusika endiselt populaarne, olles kõige populaarsem raadiomuusika USAs. Eelkõige on sihtgrupiks loomulikult vanem põlvkond, kelle jaoks kantrimuusika, -tantsud ja vesternid olidki omal ajal popid ja noortepärased, kuid siiski on selle muusikastiili austajate seas ka palju noori. Tuntumad esindajad: Jimmie Rodgers, Hank Williams, Johnny Cash jaWillie Nelson. Kantrimuusika kõigi aegade edukaimaks esindajaks on ansambel The Eagles. 1976.aastal ilmunud LP-d "Hotel California" müüdi 11 miljonit plaati.
Ameerikast lahkuda ning nad suundusid Põhja-Ameerikasse, lootes leida sealt paremaid tingimusi. Suuremad klubid esialgu tekkisid New Yorgis ja Chicagos. Jazz klubisid oli 20-ndatel kokku juba umbes üle saja. Tol ajal sai ainult seal alkoholi. Rassid segunesid jazz klubides. New Orleansis ei olnud jazzi mängimine vaid mustade privileeg. Valgete orkestrid hakkasid tegutsema ka mustade orkestritega. Valged, kes mängisid ka jazzi, nimetati eraldi dixielandiks. 20 sajandi alguseks olidki kõik kuulsad New Orleansi orkestrid suundunud Chicagosse. Jazz aastakümnete vältel pidevalt muutus. Juurde tulid uued instrumendid, jazzi vormid. 1910-20 hakati ka jazzi saatel kummalisi tantse tantsima.
Balakirev. "Võimas rühm" otsis võimalusi vene rahvusliku muusika arendamiseks ning vastandas ennast tol ajal konservatooriumites valdavalt levinud akadeemilisele suunale. Nii näiteks pidas rühm samal ajal Moskva Konservatooriumiga seotud Pjotr Tsaikovski loomingut liiga "läänepäraseks". "Võimsa rühma" liikmete arvates pidi tõeliselt venepärase muusika loomiseks hoiduma üldse akadeemilisest muusikaharidusest. Mitmed rühma liikmed olidki muusikaliselt iseõppijad ehk diletandid. Aleksandr Borodin näiteks oli elukutselt keemik, kirjutades oma ainsat ooperit "Vürst Igor" aastakümneid teadustöö kõrvalt. Modest Mussorgski klaveripartiid on näiteks sageli kirjutatud äärmiselt ebapianistlikult ning esitatavad ainult väga kõrge tasemega interpreetide poolt. Rühma põhimõtete kohaselt oli tähtsam muusika sisu, mitte selle esitamise võimalused. Seesugused nooruslikult radikaalsed
vihjab katapuldi võimsale ,,kabjahoobile" laskmise ajal. Aastal 69, kui roomlased Jeruusalemma piirasid, heitsid nende katapuldid ajaloolase Josephuse andmetel 36 kilogrammiseid kive kuni 350 meetri kaugusele. ,,Pihtasaamisel ei kaotanud elu ainuüksi tabamuse saanud sõdur vaid ka tema taga seisnud isik," selgitab Josephus. Ajaloolase sõnade kohaselt hirmutas inimesi hiigelsuure katapuldi vinnastamisega kaasnev ragin. Selle tekitas köite pingutamine vinnadega. Köied olidki need, mis mehhanismile tohutu laskejõu andsid. ,,Ja veel kohutavam oli heli, mida tekitasid sihtmärki tabavad kivimürsud," kirjutas Josephus. Pihtasaamisel ei kaotanud elu ainuüksi tabamuse saanud sõdur, vaid ka tema taga seisnud isik. Ühes Põhja-Aafrikas peetud lahingus tabati heitemasinast vaenlase väeüksuse juhti, kes kaugemal seistes roomlasi varitses. Väljalastud raudvarb läbistas ohvitseri rinna ja naelutas ohvri tema taga seisnud hobuse külge. Kristiin Sõõrumaa 5k
piinadest ja kannatustes, mil ta löödi risti ning tema ülestõusmisest taevasse. Näideldi ka koomilisi lühinäidendeid, mida kutsutakse farsiks, neist kõige tuntuim on ''Farss isand Pathelinist'', mis on prantsuse näidend ning seda mängitakse ka tänapäeval. Hiliskeskajal omamoodi naljakas zanr oli narrimäng kus pilati kõrgeid võimukandjaid. Seda mängis loomulikult linnarahvas ja sellepärast olidki kirik ja kuningad selle vastu. Laval oli näha korraga taevas, maa ja põrgu. Teater toimus vabas õhus ning oli kõigile tasuta vaatamiseks. Kasutati uhkeid dekoratsioone ja kostüüme ning erinevaid maske loomadest, inimestest, Luciferist ja Jeesusest. Keskaja näitekirjanduse kuulsamateks autoriteks oli kindlasti inglasest William Shakespeare, prantslasest Molière. Keskaegsel maskeraadil esinesid kaupmehed oma suurepäraste
kriteeriumitega sohki, seda tegi terve hulk riike, kuid Kreeka kangelaslikul moel. Veel üks olulisi eurokriisi põhjuseid oli see, et iga individuaalse riigi krediidiriski analüüsist loobuti. Enne eurot laenas iga riik erinevate intressimääradega, sest nende krediidirisk erines. Euro kasutuselevõtuga loobuti krediidiriski analüüsist, tänu sellele said osad riigid väga odavaid laene ja hakati neid ohjeldamatult võtma. Eurokriisi peamisteks põhjusteks olidki ohjeldamatu laenude võtmine ja suured pettused, mis hiljem ilmsiks tulid.
1. Kui palju käsitööalasid võis keskajal linnas olla? Käsitöömeistrite ja -alade arv olees ennekõike linna suurusest. Näiteks 14. 15. sajandi Inlgismaa suurtes linnades leidus üle 100 ametiala, väikelinnas seevastu kõigest 20- 40. 2. Millised käsitööalad olid keskajal rohkem ja millised vähem hinnatud? Millest see sõltus? Rohkem olid hinnatud näiteks kullasepad, rätsepad, pagarid, maalrid, kukkursepad, klaassepad, sest materjalid millega nad töötasid olid hinnalisemad, nende töö oli peen ja vajas pikaajalist väljaõpet. Vähem olid hinnatud näiteks saunamehed, habemeajajad, odavat materjali töödelnud linakangurid, sest nad töötasid kas odavamate materjalidega või nende amet oli nö teenindav. 3. Miks tekkisid keskaja linnas tsunftid? Tsunftid hakkasid tekkima käsitööliste vajadusest kaitsta ühiselt oma huve. Eelkõige sooviti kõrvaldada igasugust konkurentsi, et iga käsitööline suudaks endale ja oma perele elatist teenida. 4. Kirjelda, kuid...
argument on veidi liialdatud,eestlased ja lätlased oleksid ka ilma sakslasteta edasi eksisteerinud. Baltisakslased olid haritud ning uhked, kuid eestlased enamjaolt matslikud,harimatud.Oli vähe neid,kes julgesid sakslastele vastu hakkata.Sakslased vabastasid eestased orjapõlvest,mistõttu soovisid baltlased matsirahvalt austust ,lugupidamist.Tegelikult tõi vabaduse kaasa hoopis Prantsuse revolutsioon ning sakslased olidki need, kes meile orjapõlvele aluse panid. Suur kultuuriand,mis on osaks saanud kõigile Läänemere ääres asuvatele riikidele on oli protestantism.Baltlased väitsid et nemad tõid protestantismi Eestisse,kui tegelikult oleksid eestlased protestantismi omandanud ka ilma sakslasteta.Sakslased ei tohiks seda väita,sest nad ei olnud protestantismi loojad,vaid nad omandasid selle nagu eestlasedki.Uus vool tõi kaasa rahvakoolid ning iseseisvuse.Baltlastele
Sel ajal debüteerinud luuletajaid kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid" nimetatakse kassetipõlvkonnaks. Põlvkonnaks võib kassettides esindatud autoreid nimetada üksnes tinglikult, kuna nende sünniaastad jäid vahemikku 1927 (Aleksander Suuman) kuni 1947 (Leelo Tungal), samuti puudus neil läbiv ühine ideoloogia. Kassetipõlvkonna vaimseks eelkäijaks peetakse Artur Alliksaart ning tema piirelõhkuvaid mänge keeleliste võimalustega luules. 1960ndad olidki Eesti luules suure vormiuuenduse ajastuks. Ühiskondliku taustana kaasnes sellega inimeste suur huvi luule vastu ning kirjandusele avaldatava ideoloogilise surve mõningane lõdvenemine seoses Hrustsovi "sulaga". Sulaajastu muutused kandsid endast peamiselt positiivseid tähendusi: suurenes tegutsemisvabadus ja avatus nii igapäevavases elus kui ka kultuuris. Alates 1950. aastate lõpust tekksid esimesed väikesed võimalused suhelda välismaaga, eriti tähenduslikuks said
loodi Kirikuriik Kesk-Itaaliasse, mis kuulus paavstile. Enne keskaega olid linnad ka uhked ja võimsad, nagu Rooma. Keskaja alguses ei saanud linnadest aga rääkidagi, need nägid välja nagu külad. Inimsestel ei olnud kindlat keskust millele toetuda ja kuhu luua keskne võim. Just see killustatus oli üks madalseisu märke. Varakeskajal toimus ka aktiivne viikingite tegevus. Nad tegid palju avastusretki Ameerikasse ja ka teistesse piirkondadesse, kus poldud varem käidud. Just nemad olidki esimesed, kes avastasid Ameerika. Nende retkedest arenesidki hilisemad maadeavastused, nagu ka Columbuse Ameerika avastus. Minu arvates oli varakeskaegne Euroopa nagu vastand suure Rooma impeeriumi hiilgusele ja võimsusele. Inimesed olid vaesed, linnu praktiliselt polnud, rahvas ja maa oli killustatud, mis näitas kui pime, segane ja keeruline aeg valdas sellel ajal.
näiteks tema väikeõde Phoebe, tema vanem vend, keda ta nimetas ,,prostituudiks" ning vahepeal isegi tema vanemad. Holden ei pea lugu teatrist ega ka filmikunstist. Tema jaoks on see maailm liiga võlts ning teeseldud. Sellepärast ta ei salli ka täiskasvanuid. Caulfield'i jaoks on kogu täiskasvanute maailm teeseldud, selle tõttu ei soovi ta ka ise suureks kasvada, kartes, et ka tema muutub selliseks. Tema arust olidki täiskasvanud võltsi põhjustajad. Holden arvas, et täiskasvanud on reeglites liialt kinni, kuid sisemuses on ikkagi kõik pahelisust täis. Holden oli ka suhteliselt suitsiitsete mõtetega poiss. Ta mõtles päris mitmeid kordi enesetappu teha, kuigi ta ei teinud seda. Tema peas pöörlesid mõtted sellest, et ta võiks aknast välja hüpata ning seda vahest suhteliselt tühiste asjade pärast. Holden valetas väga tihti, ta tunnistas seda isegi. Ta mõtles endale erinevaid nimesi
Kohati võib võrrelda omapärade rõhutust karikaturismiga. Erinevus kreeka kunstist on hästi nähtav põletatud savist valmistatud Veji Apolloni figuuris. Apolloni näol on tardunud naeratus nagu arhailise ajastu kreeka kourusel, kuid ta on riietatud nagu kore. Keha on massiivne ja kohmakas, jalgu kujutatakse sammumas. Ilmekaid kujusid on loodud pronksist, mille töötlemises olid nad meistrid. Marsi kuju, Kapitooliumi emahunt. Eriti tõetruud olidki just loomade kujud. Sidemetele idamaadega viitab fantastiliste loomade kimääride kujutamine.
Ka minul on plaanis seda teha, kuna mulle on ju võimalus selleks antud. Probleeme on siiski veel. Hinnad on väga palju tõusnud, mõned noored ei saa üldse kusagil käia, kellel rahadega rohkem probleeme peres on. Mul küll õnneks pole ja mulle on kõike ostetud ja kõike lubatud, kuid kui need hinnatõusud nii jätkuvad pole paljudel inimestel enam Eestis eriti asja. Õpingute eest paljudes kohtades maksma ei pea ning see on plussiks nii mõnelegi. Need olidki minujaoks tänase Eesti plussid ja miinused, kuigi pigem olen ikka õnnelik, et elan Eestis ja just sellel ajastul. Kindlasti pean tänama ma ka oma vanemaid, nende suurepäraste toetuste ja võimaluste eest mis nemad mulle andnud on ja kindlasti ka oma sõpru. Ma loodan, et lähiajal parandatakse Eestis need suuremad probleemid ära, eriti seoses noortega.
Märt ei jaga nende arvamust ja seetõttu hülgas ta oma poja, kuna tema arvates ei tohi rikka mehe poeg abielluda vaese talutütrega, kelle isa on talle juba pikemat aega võlgu. Samuti hülgas ta ka oma tütre, sest väimees tahtis võtta laenu omadel eesmärkidel, mis ei sobinud Märdile kes andis laenu suure intressiga ja kindla teadmisega, et saab selle kunagi ka tagasi, ning kuna talle väimees ei meeldinud, aga tütar ikkagi lahkus temaga, olidki nende suhted purunenud. Märt oli mees kes raha võttis vastu hea meelega, aga ära andis väga vastumeelselt. Põhimõtetega ja rahas kinni mees, ei meeldinud just paljudele. Te suhtles teistega vaenulikult, sest talt nõuti pidevalt raha. Alles peale tütre surma, pojast võõrandumise ja temagi surma uue maja põlengut ja see järel naise surma kurvastusse, tuli välja Märdi soojem ja inimlikum pool. Soojalt suhtlev hoolitsev ja pooleldi ogar vanamees
aastatel Peterburi noorte muusikute ringina, kuhu kuulusid järgmised heliloojad: Modest Mussorgski, Aleksandr 1Borodin, Nikolai Rimski-Korsakov, César Cui ja Mili Balakirev. "Võimas rühm" otsis võimalusi vene rahvusliku muusika arendamiseks ning vastandas ennast tol ajal levinud akadeemilisele suunale. "Võimsa rühma" liikmete arvates pidi tõeliselt venepärase muusika loomiseks hoiduma üldse akadeemilisest muusikaharidusest. Mitmed rühma liikmed olidki muusikaliselt iseõppijad. Aleksandr Borodin näiteks oli elukutselt keemik, kirjutades oma ainsat ooperit "Vürst Igor" aastakümneid teadustöö kõrvalt. Modest Mussorgski klaveripartiid on näiteks sageli kirjutatud äärmiselt ebapianistlikult. Rühma põhimõtete kohaselt oli tähtsam muusika sisu, mitte selle esitamise võimalused. Rühm põlastas nn "puhast muusikat" ning pööras erilist tähelepanu rahvamuusikale, vokaalmuusikale (ooper, soololaul) ning programmilisele muusikale
Minu jaoks oli kõige huvitavam just see kuidas tehnoloogia oli seotud kunstiga ning läbi selle oli loodud ka reaalset tootepotentsiaali omavaid eksponaate. Kuna tehnoloogia ning tootearendus on ka minule äärmiselt põnev valdkond, oli kogu näitust huvitav jälgida ning uurida kuidas kõik need lahendused olid loodud. Minule jäi silma koheselt teos „Pistikud ja lülitid“, kus pistik oli tehtud seapea kujuliselt ning notsu ninaaugud olidki pistikuks. Näitusel oli veel ühendatud järgmine eksponaat selle teosega vooluvõrku. Raske oli välja lugeda mõne kindla teose tagamõtteid, kuid ilmselt tahtis kunstnik lihtsalt luua midagi enneolematut ning silmapaistvat. See temal ka õnnestus. Ainsaks miinuseks kogu näituse juures võin tuua ainult eksponaatide vähesuse. Kokku oligi 12 teost, millest igaüks kujutab ühte vabalt valitud kuud aastas. Nimelt lõi kunstnik oma teostest kalendri, mida oli võimalik ka näitusel soetada.
Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel, kuid vanaemalt, isalt ja külarahvalt õppis Koidula ladusalt rääkima ka eesti keelt. Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid hiljem sündisid veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Lydia Koidula hüüdnimeks oli väiksena Lolla ning tema tehtud märkmed olidki siis Lolla nime all. Lydia hakkas juba varakult tundma huvi Eestimaa ja eestlaste vastu ning jälgis huviga oma isa toimetusi. Koidula pere lahkus Vändrast 1850. aastal ja kolis Pärnusse. Kuigi Lydia oli alles kuue aastane, võttis ta Vändrast kaasa sügavad muljed lapsepõlvekodust, sealsest ilust ja seal kuuldud rahvajuttudest ja lauludest, mis olid hiljem inspiratsiooniks paljudele tema luuletustele, milleks on näiteks "Meil aiaäärne tänavas".
näeks ilusam välja Kast on kaunistatud kuulsa piiritusjoogi firmaga Jack Daniel’s mis on põletus masinaga välja põletatud ja lakkiga kaetud. Kasti peale on tehtud ilus koht kuhu võib panna pitse. Kast: Uks: Embleem: Töökäik: Valmis töö: Valmis töö: Töö alguseks oli ostetud 1 cm paksune vineeri tükk ,mis oli umbes 70cm lai ja 100cm pikk .sellest välja lõikasime käsi saega 2x 45cm pikkust 30cm laiust, 2x 45cm pikkust ja 25cm laiust vineeri tükki, mis olidki kasti seinteks ja ukseks,nind 2x 30cm pikkust ja 25cm laiust 0,2 cm paksust vineeri tükki , mis olid selle kasti alusteks. Vineeri tükk , mis kuulus nagu uks, seest poolt on välja lõigatud väiksem tükk ja selle asemele asendatud õhuke vineer, kuhu oli põletusmasinaga välja põletatud ühe kuulsa piiritus joogi firma Jack Daniel’s ja seejärel lakkiga kaetud. Vineerid , mis kuulusid nagu seinad olid teine-teis külge fikseeritud väikeste rööbastega
kõik oli realistlik. Samas lõi see filmile karge ja metsiku miljöö mida oli terve filmi jooksul tunda ning mis aitas mõista filmis toimuvat. Miljöö loomisele aitas kõvasti kaasa ka muusikavalik, millel olid kindlad kohalike muusikute omadused, mis aitasid publikul mõista karmi ja külma keskkonda mida oli ümbruses tunda. Vaadates viimast poolt filmist minu üldmulje sellest ei olnud just kõige parem, aimasin, et film ei tõota head ning ei sättinud enda ootuseid ka kõrgeks. Filmil olidki iseloomulikud jooned tavaliste Eesti filmidega, mis tähendab, et filmi lugu läheb edasi aeglaselt ja rahulikus tempos (nt. näidatakse loodust, muusika ainult mängib) ning igasugune pingeline tegevus puudub. Selline film ei ole kahjuks aga väga meelde jääv ja on väga raske kogu see aeg jälgida pingsalt mis järgmisena juhtub. Film sobib eeskätt vanematele inimestele ja ka inimestele kellel on probleeme magamisega, sest minul tuli küll filmi jooksul suur tahtmine magama jääda.
Mul ei ole küll nende jaoks pere kõrvalt palju aega, kuid südames mõtlen neile tihti ning õnneks on tänapäeval olemas Facebook ja muud suhtluskanalid, mille kaudu nendega kerge vaevaga ühenduses olla. Olen üle seitsme aasta taas koolipingis. See otsus sündis üsna raskelt, kuna peale nii pikka pausi ja väikeste laste kõrvalt ei ole kerge end taas õppima sundida. Aga ma tahan omandada põhihariduse ja jätkata õpinguid, et olla ühel päeval juuksur. Need olidki minu jaoks tänasel päeval kõige olulisemad asjad, millest ei saa üle ega ümber. Seda tööd kirjutades hakkasin taas mõtlema kõigele sellele, mis mul olemas on. Tihti märkame ainult seda, mis meil on puudu, mitte, mis on olemas või väikese jõupingutuse kaugusel. Leian, et tuleb olla rohkem tänulik inimeste ja asjade eest, mida elu on meile kinkinud. Samuti selle eest, et meil ei ole sõda, meil on puhas vesi ja saame õppida oma emakeeles. Mul on olemas sõbrad ja
sisse kivi ja andis selle Kronosele alla neelata. Kui Zeus oli suuremaks saanud, otsustas ta oma isa kukutada. Ta valmistas võlujoogi, mis pani Kronose kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Hiljem hakkas Zeus maailma jagama oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva , Poseidon mere ja Hades allmaailma ning Olümpos jäi nende ühisvalduseks. Zeus armus paljudesse naistesse ja püüdis oma tuudesetust naise eest varjata. Tähtsalt kohal vanakreeka mütoloogias olidki Zeusi surelikud ja surematud armukesed.Zeus oli oma piksenoolte käsutamisele kõige võimsam ja ülejäänud jumalad pidid talle kuuletuma. Sageli ilmus ta kotkana ja tema meelisohvriloom oli härg. Hera Hera oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna, ta oli Zeusi naine ning Kronose ja Rhea tütar. Hera päralt oli nimelt taevas. Hera oli väga armukade naine, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks oma naise Herale. Hera olevat olnud noor ja kaunis kui mitte veetlev
Palumets Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Nimi "palu" viitab ka tulekahjudele -- metsatulekahjud olidki kunagi palude loodusliku uuenemise viisiks. Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne- Eestis ning saartel. Iseloomustus Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad.
laevaselts ,,Linda". Rahvusliku liikumise üheks kindlaks eelduseks oli päris oma haritlaskonna teke, inimeste teadvustamine ning entusiasmi süstimine inimeste poolt keda sai usaldada ning näha ka tulemust, olulistemateks nimedeks võiks nimetada Kreutzwaldi ning ka Faehlmanni. 19.sajandi lõpus hakkas vaikselt edenema kultuurielu, hakkasid tekkima erinevad organisatsioonid,koolihariduse levik, tekkisid ka ühed esimesed ajalehed ning ajakirjad. Rahvusliku liikumise peamised eestvedajad olidki kas kiriku- või kooliõpetajad. Rahvustunne on toonud meid kokku kahel korral. Mõlemal korral oleme võidelnud vabaduse eest. Võib leida palju erinevusi ja sarnasusi, kuid kindel on see,et esimesel korral saavutati loodetud tulemus palju raskemalt. Varasemal korral polnud eesti rahval eelnevat riigi kogemust, kasutati oma relvajõudu, üritused toimusid illegaalselt ning polnud loota ka erilisele välisabile.Taasiseseisvumisel läks palju kergemini, oli võtta
Kuigi mõni punkar oli juba enne seda. Inimesed, kes punki juurde sattusid, võtsid selle ideed omaks ja hakkasid neid järgides ka vastavalt tegutsema. Kuna punk oli ühiskonna juhtiva kihi poolt kehtestatud normide ja võimu vastu, siis kandsid punkarid endas mässu riiki valitsevate poliitikute vastu. Punkarite hulgast võis leida tõelisi anarhiste ja vabadusvõitlejaid. Inimeste puhul, kes siis punkariteks hakkasid, oli tegemist ühe põlvkonnaga. Peamised mässuvaimu kandjad Eesti NSV-s olidki punkarid. Nad ei kartnud avaldada oma mõtteid ja tõekspidamisi, sest sellega kaasnes hulganisti probleeme. Noorte jaoks, kes olid kuidagimoodi sattunud pahuksisse kas siis seadusega või oma vanematega , oli just punk väljapääsuks. Punkarid väljendasid ennast mitmesuguste asjade kaudu. Põhiliseks tundemärgiks, mille järgi võis punkarit ära tunda, oli tema riietus. See erines teiste inimeste omast totaalselt ning torkas tänavapildis lausa kilomeetri kauguselt silma
" Linnupoeg vastas:" ma söön teri, marje ja usse. Nad läksid otsima ja leidsid seda ,mida tahtsid. Siis kutsus rebane varese ja vares hakkas teda lendama õpetma ,aga ta ei saanudki lendamist selgeks .Seepeale rääkis vares linnupojale jõuludest ja lumest ja ütles:" et jõulude ajal tuleb soovida midagi ja see võib täide minna ." Ja linnupoeg mõtles ,et võiksgi soovida midagi ja ta soovis ,et ta oskaks lennata ja et tema vanemad tulekisd tagasi . Paar päeva läks mööda ja olidki jõuldu käes ja linnupoeg ärkas oma pesast üles ja mõtles ,et läheb rebase juurde ja hakkas pesast alla hüppama proovis tiibu liigutada ja järsku ta lendas ja kui ta rebase juurde jõudis olid seal tema vanemad . Linnupoeg oli nii rõõmus ,et nad mõtlesid ,et ei lenda lõunamaale. Linnupoeg ütles:" jõulud on ikka nii tore aeg."
Olles käinud ka tema mõnel eelneval kontserdil, võis jällegi näha tema pähendunult vaba ja voolavat mängu. Oli näha, et ta elas sellesse teosesse sisse ning suutis muusikaga terve saali kuulama panna. Minu enda istekoht oli üsna kehv, paremal rõdul ja tagumises reas, mille tõttu ei näinud ma pianisti kätetööd, küll aga tema keha hoogsaid liikumist, mis minu jaoks on iseloomulik just tema mängule, sisendades muusikale hoogsust. Kontserdil esitati kaks teost, milleks olidki eelnimetatud Rahmaninovi Klaverikontsert nr 3 ja Dvořaki Kaheksas sümfoonia, mis on natukene jäänud autori Üheksanda sümfoonia varju, nagu selgus kava sirvides. Peale solisti püüdis mu täehelepanu ka dirigent, kelleks oli Anu Tali. Olles ise algklassides käinud Ellerheina poistekooris, on ta ka minu dirigent ning juhataja olnud. Samas ei tundnud ma teda esmapilgul äragi, sest tema liigutused ja kogu olek mõjus väga võimsalt. Riietuses
Mulle endale meeldis muusikalise poole pealt kõige rohkem Rosanna Lintsi laudud laulud ja ka tema lavaline olemine, kuigi kahtlemata ei olnud tema just kõige kogenum laulja kes esines. Huvitav oli ka eurolauljat Dave Bentonit kuulata, sest tema hääldused tundusid kõige julgemad, ent samas on tal küllaltki madal tämber. See, et tema hääldused olid kõige julgemad oli arvatavasti tingitud sellest, et tema sünnipärane keel on inglise keel ja laulud just selles keeles olidki. Whitney Houstoni nime ja laule olin ma varem kuulnud küll, kuid nägu ja muusikat omavahel kokku küll ei viinud. Whitney Houston hukkus selle aasta veebruaris kõigest 48- aastasena. Kelle lavaline töö ja laulmine mulle eriti ei istunud? Ma olen suhteliselt kindel, et see oli Kare Kauks, sest temale sobiksid rohken natukene rokilikumad laulud, aga seal oli enamasti tegu leebete ja kohati kõrgete armastuslauludega.
kirjandit või muud sarnast asja ,siis ikka kasutatakse internetti, näiteks asjade otsimiseks. Kui aga jäätakse inglise keeles õppida ja sa ei tea mingeid sõnu ,siis kasutad Google tõlki, mida võib ka nimeta õppimiseks ehk siis õpilaste tööks. Internet mängimiseks- Iga laps on kasvõi kordki elus mänginud arvutimänge või siis mängulehekülgedel. Mina mäletan oma lapsepõlvest näiteks mängukoobast, y8 , y3, agame.com, gamefriik jne. Neid lehekülgi oli palju ,aga peamised olidki need eelpool nimetatud. Igal lapsel oli oma kindel mängu teema, poistel enamasti autod, mootorrattad ja sõjamängud; tüdrukutel kokanduse-ja, küpsetamisega seotud, barbid ja muu säärane. Praegusel ajal on arvutid nii võimsad ,et peaaegu igal teisel lapsel kellel on arvuti on ka arvutimängud. Osadel on ka Wii, Xbox360, Playstation., telekamängud, aga need on vähestel. Interneti muu tarbeks- Interneti saab kasutada nt uudiste lugemiseks.
Tänu germaanlastele kaotasid nii mõnedki keisrid võimu oma provintside üle. Veel tugevnesid Rooma välisvaenlased. Idast ründasid Pärsia väed, põhjast barbarite, peamiselt germaanlaste hõimud. Germaanlasi meelitasid impeeriumi viljakandvad tasandikud ja rikkad linnad. Nõrgenenud impeerium ei suutnud enam kaitsta oma piire ja tema aladele tungisid üksteise järel barbarite väesalgad. Need olidki Rooma impeeriumi lagunemise põhjused, kuigi neid on veel väga mitmeid. Tänapäeval näitab kogemus, et mitte ükski vallutustel põhinev riik ei püsi kaua see oligi Rooma suurim viga. Vallutatud alad muutsid kogu impeeriumi ebastabiilseks. Vallutatud aladest loobudes oleks Rooma riik võinud küll püsima jääda. Tundub, et Rooma riigi langus oli paratamatu, seda poleks olnud võimalik ära hoida. Varem või hiljem oleks see ikka juhtunud.
kiiresti olukorra normaliseerudes naasta, kuid enamasti jäädigi välismaale ning põgenenud eestlased hajusid laiali üle kogu maailma Teise Maailmasõja ajal puudus eestlastel peaaegu täielikult valikuvõimalus, kas sõdida Suur-Saksamaa või Nõukogude Venemaa eest, sest sinna värvati mehi sunniviisiliselt. Kui Eestis oli NSV Liidu okupatsioon, siis pidid eestlased sõdima punaarmee koosseisus, Saksamaa okupatsiooni ajal oli kohustuslik aga saksa armees teenimine. Seetõttu olidki eestlaste ainsateks reaalseteks valikuvõimalusteks Läände pageda või Soome armeesse astuda ja Eesti iseseisvust kaitsta üritada.
või alguses. L on kõige subjektiivsem kirjanduse liik. a) ristriim (abab); b) süliriim (abba); c) paarisriim (aabb); d) lausriim (aaa, Termin ,,lüürika" tekkis 3.saj eKr, lüürika ise oli olemas enne seda. L algus on aaaa); rahvaluules. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast ,,lyra" keelpill, mille saatel laule e) segariim (aaca abbabcc jm esitati. Pikka aega olidki lüürika ja muusika lahutamatult seotud. Antiikajal 1) meesriim (riimuvad 1silbilised sõnad: mees-vees); kujunesid järgmised L zanrid: 2) naisriim (2silbilised sõnad: naine-laine); a) eleegia (kaebelaul, nukrameelne luuletus); 3) libisev riim (3silbilised sõnad: helendab-terendab)
Kontserdiarvustus Käisin 23. novembril Pärnu Teatrikohvikus kuulamas Tuuli ja Teet Vellingu jazzkontserti, mis oli osaliselt pühendatud Juri Gagarini mälestamiseks ning teisalt viitas see novembriõhtu hubasusele. Esitajateks olidki ainult Tuuli ja Teet Velling. Nad mängisid ise erinevaid instrumente ning vahetasid laval omavahel nii pille kui ka mikrofone. Nad esitasid ainult jazzmuusikat, millest mõned olid väga kuulsad jazzstandardid ning mõned nende enda kirjutatud. Kava oli osaliselt luulega põimitud, seetõttu nad lugesidki mõne laulu vahele teemakohase luuletuse, et meeldivat ning mõnusat atmosfääri tekitada. Kontserdil esitatud lauludest jäid mulle meelde mitmed. Eriti hästi meenub mulle laul
mängude kavasse nagu hobuste võidusõidud ja gladiaatorite võistlusedki. Rahvapärastesse vaatemängudesse sulandati kreeka eeskujusid. Teater oli ka välisilmelt sarnane. Erinevus oli selles, et Rooma teatris puudus koor, näitlejate dialoogid vaheldusid aariatega. Kui Kreekas olid näitlejateks vaid mehed, siis Roomas said ka naised näidelda. Roomas teatris oli rahva lõbustamine olulisel kohal ja näidendid ei olnud nii tõsised kui Kreekas. Enamik näidenditest olidki kreeka komöödiate mugandused. Kõige rohkem on sarnasusi jumalates. Roomlastel oli üks sõjajumal Janus, millele kreeka kultuuris vastet ei leitud. Peale sõjajumala oli ta veel uste ja piiride kaitsja ning lõpu ja alguse kehastus. Rooma kultuur, kui Kreeka omast hilisem võttis üle kreeka jumalad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valiseja oli kreekas Zeus. Zeusi abikaasa oli Hera kuid Kreekas oli ta Juno. Suhteliselt lähedase nimega olid Appollo ladinakeeles ja Appollon Kreekas
kiiresti olukorra normaliseerudes naasta, kuid enamasti jäädigi välismaale ning põgenenud eestlased hajusid laiali üle kogu maailma Teise Maailmasõja ajal puudus eestlastel peaaegu täielikult valikuvõimalus, kas sõdida Suur-Saksamaa või Nõukogude Venemaa eest, sest sinna värvati mehi sunniviisiliselt. Kui Eestis oli NSV Liidu okupatsioon, siis pidid eestlased sõdima punaarmee koosseisus, Saksamaa okupatsiooni ajal oli kohustuslik aga saksa armees teenimine. Seetõttu olidki eestlaste ainsateks reaalseteks valikuvõimalusteks Läände pageda või Soome armeesse astuda ja Eesti iseseisvust kaitsta üritada.
sain aru, et tegemist oli barokiajastu muusikaga. Sellest oli üsna lihtne aru saada. Tore oli see, et lisandus kaks solisti, kes mängisid võrdlemisi hästi. On ju teada, et Vivaldi ise oli meisterlik viiulimängija Koor oli aga ületamatu. Nendes lauludes oli selline võimas jõud, ütleks, et ürgne jumala vägi. On ju "Gloria" üks missa osa. Koorilaul liigutas mind väga. Eriti meeldis mulle meessolist. Ta oli kontratenor, mis tähendab, et väga kõrge häälega. Barokiajastul olidki sellised hääled populaarsed. Bssid ja tenorid said ainult koomilisi vanamehi ja negatiivseid tegelasi laulda. Selles mõtes oli solisti valik igati õnnestunud. Saan päris kindlasti väita, et solist sai oma ülesandega väga hästi hakkama. Vähemalt mina ei märganud ühtegi möödalaskmist. Olen kuulnud, et barokis kirjutati lauljatele väga instrumentaalseid partiisid, st sellisid virtuoosseid, et hääl oleks nagu muusikainstrument. Väga palju oli ka kaunistusi ja keerutusi
Vallutasid lääneslaavlased ning 1143. a. rajasid düübeki linna, millest sai paljude sündmuste alus. Nüüd hakkasid Läänemerel sõitma Saksa kaupmehed. Nende vahendusel tuli Liivimaale augustiinlaste koorihärra Meinhard. Tema kuulus ristiusku. Berthold oli temaga kaasas ning pärast Meinhardi surma sai temast piiskop. Kohe tekkisid teravad tülid liivlastega, sest liivlased said teada nende plaani, ja ta oli sunnitud pöörduma tagasi Saksamaale. Liivlased olidki esimesed, kes võtsid vastu ristiusu ning nendest sai ristisõdijate liitlased. Latgalid alistati kergelt ning nemadki liitusid ristisõdijatega, seal mängis ka kättemaksu roll eestlaste vastu, kuna teised olid käinud neil röövretkedel ja laastanud nende maid. Ka venelastega oli eestlastel halbu suhteid. Eestlastel polnud häid suhteid naabritega ning koostöö puudu ka maakondade vahel. Sellest saigi üks tegur, miks nad vabadusvõitluse kaotasid. Eestit tahtsid vallutada ka
Elas kord poiss, kelle nimi oli Juulius, aga s]prade jaoks oli ta lihtsalt Julle. Talle meeldis joosta, jalgpallimängida, aga üle kõie meeldis talle vanaaega uurida. Kui ta ühel ilusal täiskuu õhtul magama jäi, sattus ta oma unenägudega vanaaega. Alguses tundus koht talle natuke võõras, kuid edasi liikudes märkas ta enda umber vanaaega. Akende ees olid seapõied, uksed olid madalad, ning vanamemmed keetsid lõunaks jahukörti. Peagi olidki taadid kohal, ning kõhud olid tühjad nagu huntidel. Nad asusid peagi sööma, et varsti tööle tagasi minna. Vanalajal tehti ju tööd varavalgest hilisõhtuni, et oma perekonda ära elatada. Julle liikus veel natuke edasi ning nägi lapsi. Nnende näod ja juuksed olid mustad ning seljas olid ainult väiksed kehakatvad riidejupid. Nad jooksid paljajalu ringi, kuid sellest olenematta olid nad siiski väga rõõmsad ja sõbralikud. Üks poiss võttis Julle käest kinni ning juhatas ta koopasse
Eesti linnas, samuti ka Taanis, Rootsis, Saksamaal, Lätis ja Soomes. Külastatud näitusel olid kõik pastellimaalid, mida ühtekokku oli 33 tükki, nendest pooled on valminud käesoleva aasta, 2008, jooksul. Ülejäänud maalid olid alates 2003. aastast kuni 2005. aastani. Esimeses saalis oli enamikel piltidel kujutatud merd, maastikku, randa ja liiva ning nendega olid seotud inimesed, enamasti naised. Kuna tegu oli pastellimaalidega, milledel jääb hägune kujutis väga huvitav, olidki paljud tööd udused ja hägused. Nendest 33st maalist jäid enim silma 4 maali oma sisu poolest. ,,Loojangu nautija", mis on valminud 2004 aastal on näitusele omaselt hägune, kuid väga hästi on väljatoodud inimkeha, just naise, kujutis, kes lebab päikseloojangul maas. Teise saali maalidest olid meeldejäävamad ja silmapaistvamad ,,Blond naine" e ,,Juugendnaine", millel on kusjuures kujutatud Endla enda töökaaslast väga tõepäraselt. Maal ,,Hetk" tõi
hoopis kuskil keskajas. Seda just selle pärast, et palju tegevust toimus selliste süngete asjade juures nagu näiteks nõiad, saatan jne. Selliseid asju võis keskajal tihti kohata. See raamat tundub olevat justkui ,,Fausti" järgmine osa. Lihtsalt mõned tegelased on juurde lisatud, mõned ära võetud ja osadel nimed ära muudetud. Ka ,,Faust" oli üks väga raskesti loetav raamat. Kõige sarnasemad tegelased olidki Woland ja Mefistofeles. Vahe oli ainult selles, et üks oli koer ja teine kass. Mõlemad nad soovisid ka halba. Kõige erinevamad tegelased nende kahe raamatu vahel olid minu jaoks Margaritad. Bulgakovi loodud Margarita on palju tugevam, kes suudab võidelda oma armastuse eest ja valmis tegema selle nimel kõik. Autori enda lemmiktegelaseks tundub olevat Woland. Ta on teda väga hästi kujutanud ja loonud temast väga huvitava ja mitmekülgse tegelase. Tundub nagu ta oleks valinud
Eurooplased hakkasid indiaanlasi kutsuma punanahkadeks ja indiaanlased eurooplasi kahvanägudeks. Eurooplastesse suhtuti alguses heatahtlikult, kuid vaen algas kui ümberasujate tulekul ei tulnud lõppu. Arusaamatused tekkisid maa ostmisel, sest indiaanlased ei saanud aru miks maad müüakse ja seega ei pidanud nad lepingutest kinni, mis tekitas omakorda segadust valgetes. 17. Sajandil toimusid indiaanisõjad, kus indiaanlased kaotasid. Idarannikult olidki indiaani hõimud hävitatud juba 19.sajandiks. 18. sajandi keskpaigaks olid Põhja-Ameerika idarannikul 13 inglise kolooniat. Põhja pool tugines põllumajandus farmidele, kus kasutati farmeri ja tema pere tööjõudu. Toodeti kõike ainult enda tarbeks. Lõunas olis suured istandused, kus tööjõudu jäi väheks. Sellepärast hakati Aafrikast sisse vedama neegerorje Põhiline põllukultuur oli puuvill, kuid levis ka suhkrupeedi- ja tubakakasvatus.
võiduga, või hoopis täieliku kaotusega? Kirjavahetus oli muutunud kahe armastaja vahel ohtlikuks, kirjade järele oli tekkinud meeletu kirg, elades kaksikelu paberist suudluste kaudu. Õigepea Milena aga lõpetas selle, sest Kafka ei soovinud reaalset kooselu, vaid hingede sõbrutsemist ning vaimset lähedust. Niisugune enesenarrimine ei sobinud aga Milenale. Milena Jesenka ning Franz Kafka olid selles elus mõlemad kaotajad, armastuselt peksa saanud. Ainsad õnnelikud hetked olidki neil ainult koos olles ning paberist suudluseid vahetades, sest pärast nö lahkuminekut, läksid mõlema elud ainult allamäge. Jesenka küll elas mõnikümmend aasta kauem kui Kafka, kuid katkise hinge ja valusate mälestustega. Kurb lugu, eriti teades, et see on tõestisündinud. Tekib küsimus millega on inimesed sellise ebaõnne ärateeninud. Vähem järele anda soovidele, ihadele, kirele? Getri Mitt g3b
rajasid Lüübeki. Peagi jõudsid nad ka Läänemere äärde. Ei läinud kaua, kui Läänemerel asusid sõitma Saksa kaupmehed. Nende vahendusel tuli Liivimaale munk Meinhard, kes pidi siinsetel maadel ristiusku levitama. Kuigi enamus liivlasi võttis ristiusu vastu, tekkisid siiski nendega teravad tülid, kuna vaimulikud tegid koostööd kaupmeestega, kes siinsele rahvale ei meeldinud ning ka sellepärast, et sooviti endiselt ilma pealesurutud vaadeteta edasi elada. Liivlased olidki esimesed, kes võtsid vastu ristiusu ning nendest sai ristisõdijate liitlased. Latgalid alistati kergelt ning nemadki liitusid ristisõdijatega. Lisaks mängis seal ka rolli kättemaks eestlaste vastu, kuna nad olid käinud Lätis röövretkedel ja laastanud nende maid. Ühendatud jõududel suudeti lõpuks ka eestlased alistada. Kaotus sõjas tuli suuresti tänu sellele, et eestlastel polnud naabritega eriti häid suhteid ning koostöö puudus ka maakondade vahel
Tom-Olaf Urb, lavanimega Reket on sündinud 2. aprillil 1985. aastal Tallinnas. Ta on eesti muusik, produtsent, kirjanik ja näitleja. Reketi ema on tuntud näitleja Viire Valdma ja isa laulja Toomas Urb. Tom on tuntud rännumehena, kes on õppinud Santa Monica kolledzis ja lõpetanud Londoni kunstiülikoolis helikujunduse eriala ning elanud ja töötanud Londonis ja Los Angeleses. Ning ka praegu veedab ta tihti aega maailma rännates ja elu kogedes. Pikad rännakud olidki 2008. aastal ilmunud debüütalbumi "Kajapark" põhiliseks inspiratsiooniks. 2015. aastal ilmunud album "Tuule tee" viis Reketi tuntuse järgmisele tasemele, millele järgnesid nominatsioonid Eesti Muusikaauhindade galal. 2017. aasta aprillis ilmus tal kolmas album "Super ei", mis oli eelmiste albumitega võrreldes rohkem popmuusikalikum. Hetkel kuulub Reket kindlasti Eesti populaarseimate hiphopartistide sekka. Reket tegeleb
2)Tuuma avastamise katse(kuldleheke)-Rutherford kiiritas alfa-osakese üliõhukest kuldlehte ja leidis et nad enamuses läbisid lehe väga väikeste kõrvalkalletega. Sellest järeldas ta et kulla sees paiknevad hajusalt elektronid. Leidus ka neid osakesi, mis olid hajunud suurte nurkade all, mõni oli põrganud isegi otse tagasi. Ilmelt olid nad tabanud palju suurema massiga osakesi, mis olid tõukava, so po.laenguga ja võtsid enda alla väikese osa ruumist. Need olidki kulla aatomite tuumad. 3)prooton-erinevad laengud, elekt.suurused võrdsed Neutron-ilma laenguta, suurem kui prooton,elekt.mass on tühine. 4)Tuumajõud on kahe või enama nukleoni vahel olev jõud, mis hoiab koos aatomituuma. Tuumajõud põhineb tugeval vastastikmõjul. Prootonite ja neutronite vahel mõjuvad tõmbuvad tuumajõud. Tugev vastastikmõju on kvarkide vahel, kuid põhjustab ka tuumajõude. Nõrk vastastikmõju avaldub peamiselt lagunemistes. (nt.neutr
annaabi.ee 
