1 3.7 Sidususe mehhanismid  poliitiline kultuur ja kodakondsus Identiteet-ühtekuuluvus( vormib kultuuri ja leiab ka väljenduse) Kultuurid erinevad riigiti ja vastavalt ajastule. Poliitilise kultuuri olemus ja koostisosad o Poliitiline võim vajab eduks psühholoogilist tuge  poliitilist kultuuri e. võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide komplekse. o Poliitiline kultuur koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtustest ning käitumismallidest. o Poliitiline kultuur on osa üldkultuurist. Poliitilise kultuuri ja üldkultuuri sarnased tunnused: Kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul Omane suurele rahvagruppile Jäik poliitiliste muutuste suhtes Püsib vaid pideva taastootmise jooksul Spetsiifilised jooned ( tulenevalt pol. Eripärast): · Hõlm...
3.6 Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad -esindavad avalikku tähtsust omavaid huve, püüavad mõjutada poliitikat,pakuvad alternative, kasvatavad liidreid ja hoiavad pluralismi. Survegrupi ja erakonna erinevused Erakond Survegrupp Proovib võimule saada läbi valimiste ja nii oma o Mõjutab valitsust või poliitikat väljastpoolt, ilma eesmärke täita ise võimul olemata Programm katab väga suure ala o Keskendub ühele probleemile, valdkonnale Kindel liikmeskond koos põhikirjaga o Paljude puhul on liikmeskonda raske määratleda o Spekter on mitmekesisem Survegruppide liigid Kategooriakaitse grupid- organisatsioonid või ühendused, mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve. Nende ...
rahva poolt kontrollitav. Demokraatiat iseloomustab poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamise reaalne tagamine. (Kiris, Kukrus, Nuuma, Oidermaa, 2009, lk 23) Kõige paremini on demokraatiat defineerinud Ameerika Ühendriikide president Abraham Lincoln (1809-1865), kelle sõnul on demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides (Olenko, Toots, 2005; Saarts, Roosmaa, 2014). Demokraatlik võimukorraldus on ligi 2500 aastat vana (Raudla, 2009, lk 26). „Mõiste tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos (rahvas) ja kratos (võim) ning pärineb Antiik-Kreekast.“ (Raudla, 2002, lk 11) Demokraatiat võib liigitada erinevatel alustel. Demokraatia peamised vormid on seotud selle teostamise viisiga, kuid demokraatiat saab liigitada ka poliitiliste ideoloogiate alusel. Samuti
folklore.ee/seminar/ilmastum.html, 13.02.2012 Globaalprobleemid Globliseerumine kujutab endast tervet hulka protsesse, mis toimivad erineval ja tihti isegi vastukäival moel. Üleilmastumine või põhjustada ka konflikte ja arengutõrkeid. Ulrich Beck on nimetanud nüüdisaegset globaliseeruvat maailma riskiühiskonnaks. Ta väidab, et erinevalt ühiskondadest, mis jagasid omavahel hüviseid ja kaupu, peavad tänapäeval olema valmis jagama riske ja probleeme. Olenko, K. ja Toots, A. (2005) Ühiskonnaõpetus, Tallinn: Koolibri Iga sajand toob endaga kaasa teadusliktehnilise edukäiguga kaasnevad uued hüved. Paraku on nendel magusatel viljadel sageli liiga mõru kõrvalmaitse. Füüsikas, bioloogias, psühholoogias tehtud avastused lubavad luua üha võimsamaid ja erakordselt ohtlikke relvaliike ning tööstuse, kommunikatsiooni ja transpordi arengu kõrvalnähud toovad märkimisväärset kahju keskkonnale ja
Inimene on egoist Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö 2. Karl Marx (1818-1893) Kapitalistlik tootmine- toota kasumit,püsida konkurentsis Kodanlus vs. töölised 3. Max Weber "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" Kapitalismi juhtmõtteks rikkuse kogumine, enesedistipiin, ratsionaalsus Kapitalist- munk 4. Émile Durkheim Sotsioloogia rajaja Liiga palju väärtusi- ühiskonna lagunemine Solidaarsuse hoidmine Kasutatud kirjandus Katrin Olenko, Ano Toots- Ühiskonnaõpetus http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Marx http://my.tele2.ee/andresu/nykujun.html http://www.annaabi.com/materjal-4666-n%C3%BC %C3%BCdis%C3%BChiskond http://www.annaabi.com/materjal-21875-n%C3%BC %C3%BCdis%C3%BChiskond http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/toostusuhiskon d_larstrunin.htm Tänan tähelepanu eest!
Hübriidsed valimissüsteemid See ühendab majoritaarse ja proprtsionaalse süsteemi põhimõtted. Parlamendikohad jagatakse pooled ühe ning pooled teise süsteemi alusel. Valijal on samuti kaks häält: ühe hääle annab ta majoritaarsuse põhimõttel, ühele neist kandidaatidest, kes on üles seatud tema valimisringkonnas. Teine hääl läheb ühe erakonna üleriigilise valimisnimekirja kandidaadile. Selline süsteem on kasutusel Venemaal, Saksamaal, Leedus. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Olenko. K., Toots. A., 2005 Ühiskonnaõpetus. Tallinn: Koolibri 2. https://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:4NFYhfKEBj8J:saksa.tln.edu.ee/vana/images/stories/materjalid/valimis systeemid.ppt+majoritaarne+valimissüsteem&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESj ZgcflFBRhJmB8T0SjbPmVSs7aVrs0_tl6HtLDiElK6ob8F4F- 9MWG0a73gDVmZABraJ4hOetRr2q30KX0OR3bsGMwEirr7LugFuo3pqBj0W3wA bwW6EovNasCiTO2pJXFPFkI&sig=AHIEtbRvvmh_LmtTejReNv-5Vjj7a_UDPg
• hoiduda jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest; • lahendada tüli rahumeelselt; • pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja asutada riikide territoriaalset terviklikkust; • asutada riikide suveräänsust ning sellest tulenevaid õigusi; • mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse; • austada inimõigusi ja inimese põhivabadusi; • edendada koostööd riikide vahel; • järgida rahvusvahelise õiguse norme. (Olenko, Toots 2005 : 192) Üldist Euroopa Liidu alast suhtlust, sealhulgas otsustusprotsessis osalemist, kordineerib kantsleri nõunik ning justiitsküsimuste nõunik, kes on justiitsministeeriumi Euroopa Liidu institutsioonide ja teiste liikmesriikide Brüsselis paiknevate ametnike kontaktisik. Justiitsküsimuste nõunik vahendab justiitsministeeriumi ametnikele infot ning osaleb mitmesugustes töörühmades ja loob kontakte. (Justiitsministeerium 2014) Rahvusvahelised suhtlemisvahendid,
37 25 2.12548 2.13 2 alt nupu abil ära!) SÜNNIAJAD JA NIMED Nr Nimi 1 Arukask, Kristi 2 Haab, Anu 3 Jaanvo, Siret 4 Kerm, Merlis 5 Koosa, Mait 6 Laada, Siim 7 Lember, Meeri 8 Lepp, Krista 9 Linnas, Tiiu 10 Meimer, Mirjam 11 Metsanurm, Ira 12 Nurme, Viljar 13 Olenko, Mati 14 Oras, Jaan 15 Otter, Kadri 16 Pelle, Valli 17 Poom, Pille 18 Pukk, Jaanus 19 Polikainen, Anne 20 Riis, Jaanika 21 Roos, Andris 22 Sepp, Marko 23 Soo, Kalle 24 Teller, Tiia 25 Täll, Kaupo 26 Välo, Mirjam 27 Vaikne, Luule 28 Vulle, Simm http://metshein.com/index
kaupu, seetõttu hakkavad tõusma hinnad. Selline olukord tekib siis, kui pangad annavad liiga kergekäeliselt laenu. · tootmiskulude kasv -> näiteks kui nafta hind tõuseb, tõuseb kõigi toodete hind · samuti hinnataseme ühtlustumine maailmaturu hindadega, nii nagu see on toimunud Eestis taasiseseisvumisjärgsetel aastatel (1). 9 ALLIKAD 1. Olenko, K., Toots, A. (2005) Ühiskonnaõpetus gümnaasiumiõpik. Tallinn: Koolibri 2. docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:AuFH1GS0sfQJ:treener.eok.ee/dokument_open.php %3Fdokument_id%3D257%26SESSION_OIS %3Db6b2e1ba42204f16f1c092cba1554cce+&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADG EESgp-lJZQ-nGz0PBkE89o2pCu_yKxXOT9X1ODQLDtsgC- z6UMN1TAPpynBDcFPVIGAdD7cqyDJg4GOXAJ_1cj9FjsfrtRzdFfjhUW6j2x- NCv0klGW1f1usjn5shE2WljEwp5Z0v&sig=AHIEtbSs3EU13Z4STiugUSzYat4r N0MVNg 3. laagna.tln.edu.ee/wp..
võimalus. Osalusprotsent annab teavet demokraatia tugevusest riigis. Kuid näiteks Ladina- Ameerikas, Belgias ja Kreekas on valimaskäimine kohustuslik. Teistes riikides tuleb eelnevalt end registreerida ja selle mittetegemisel ei saa valimispäeval hääletama minna (USA-s). Eestis on valimisaktiivsus väiksem kui enamikus Euroopa maades  60% lähedus. Peamiseks hääletusprotsendi mõjutajaks on riigi poliitiline kultuur. Kasutatud kirjandus: 1. K. Olenko, A. Toots. Ühiskonnaõpetus. Gümnaasiumiõpik. 2005 2. www.vvk.ee
1. VABAD VALIMISED Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Ajalooliseslt on võitlus demokraatia eest seotud just valimisõiguse kättevõitmise ning laiendamisega. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Kuna valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes, siis nimetatakse neid korralisteks. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse tavaliselt iga nelja, president iga 4-6 aasta tagant. Valimised võivad leida asset ka sagedamini, aga ainult põhiseadusega määratud viisil. Selliseid valimisi nimetatakse erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. Valimistulemused määravad, millised partied ja isikud kuuluvad poliitilistesse otsustus- kogudesse ning arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu seadusi. Seega on valimiste teine funktsioon vahenda...
Sissejuhatus Nüüdisühiskond vormus 19. sajandil, mil kujunesid välja ühiskonna kolm põhilist sektorit  turumajandus, avalik ehk valitsevsektor ja kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda Tööstusühiskonna põhijooned Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed tööstused ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel. Töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne. Oluline oli, et tööaeg saaks kasutatud võimalikult otstarbekalt. Juhtmotiiviks kujunes ütlus ,,aeg on raha!". Võimusuhted ning argielu muutusid asisemaks....
Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Rahapoliitika http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahapoliitika http://et.wikipedia.org/wiki/Sisemajanduse_kogutoodang https://www.google.ee/imghp? hl=en&tab=wi&ei=Pg81VbicEMWKsAGHpoTQCg&ved=0CA4Qqi4oAg http://et.wikipedia.org/wiki/Majanduspoliitika „Ühiskonnaõpetuse Gümnaasiumiõpik“ Koostanud: Katrin Olenko ja Anu Toots http://et.wikipedia.org/wiki/Inflatsioon 17
NATO operatsioon väljaspool Euro-Atlandi julgeolekuruumi. 2005. aastal kuulutati Afganistani operatsioon NATO kõige tähtsamaks ülesandeks. 12 Kasutatud materjalid http://ec.europa.eu/economy_finance/international/globalisation/index_et.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Info%C3%BChiskond „Ühiskonnaõpetuse Gümnaasiumiõpik“ Koostanud: Katrin Olenko ja Anu Toots http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/2014-01-16-14-47-27/ http://www.lvrkk.ee/kristiina/Diana_Tandru/regionaalokonoomika/ro.html http://www.kmin.ee/et/luhiulevaade-nato-st 13
tõstmise ja unustab, et kiire majanduskasv mõjutab sotsiaalset võrdsust ja keskkonda. 20 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Keerukus seisnebki selles, et need eesmärgid on ise mõnevõrra vastuolulised, õigemini – võimendatud liikumine ühe eesmärgi suunas pärsib teise saavutamist. Kasutatud kirjandus 1) „Ühikonnaõpetus“ Gümnaasiumiõpik – Katrin Olenko, Anu Toots 2) http://raulpage.org/koolitus/yhisk12.pdf 21
Seega siis on postmodernne ühiskond see, mis järgnes modernsele. Ometigi ei kujuta postmodernne ühiskond erinevalt industrialismi- postindustrialismi arengust endast modernse ühiskonna jätku. Pigem peavad ühiskonnateadlased modernsust ja postmodernsust vastanditeks, tuues välja rohkeid erinevusi. 27 Tänapäeva maailm Kasutatud kirjandus 1) „Ühikonnaõpetus“ Gümnaasiumiõpik – Katrin Olenko, Anu Toots 2) http://raulpage.org/koolitus/yhisk12.pdf 28
Vaieldav on ka soov poliitilisi kultuure (või mis tahes teist liiki kultuure) paremuse järjekorda seada. Kas oleks põhjendatud väide, et tänapäeva USA poliitiline kultuur on parem (arenenum), kui oli Rooma vabariigi oma? Vastus oleneb sellest, milline sisu omistada oskussõnale poliitiline kultuur. 28 Kodanikud, huvid ja demokraatia Kasutatud kirjandus 1) „Ühikonnaõpetus“ Gümnaasiumiõpik – Katrin Olenko, Anu Toots 2) http://raulpage.org/koolitus/yhisk12.pdf 29
me olemme me puhumme te olette te puhutte he ovat he puhuvat * Hän/se Âmuodon pääte on erilainen kuin normaalisti verbeissä. ** Pääte on toinen samanlainen vokaali. 1. Olla-verbi Âharjoitus 2. Puhua-verbi Âharjoitus 3. Kirjoita oikea verbimuoto. KYSYMYS Kysymyksen pääte ko tai kö lisätään verbimuodon perään. minä olen + ko Olenko minä ensimmäinen? puhun + ko Puhunko minä liian kovaa? sinä olet + ko Oletko sinä suomalainen? puhut + ko Puhutko sinä ruotsia? hän (se) on + ko Onko hän väsynyt? Onko se iso? puhuu + ko Puhuuko hän sinulle? me olemme + ko Olemmeko me viimeiset? puhumme + ko Puhummeko me huomenna lisää? te olette + ko Oletteko te kotona?
Esimest korda ajaloos on riigid loobunud osaliselt oma suveräänsest otsustusõigusest ning kandnud selle rahvusriigist kõrgemale riigiülesele tasandile. See tähendab, et teatud valdkondades langetatakse riigi arengut määravad otsused omavahelise koostöö põhimõtteid järgides. 37 Valitsemine ja avalik haldus Kasutatud kirjandus 1) „Ühikonnaõpetus“ Gümnaasiumiõpik – Katrin Olenko, Anu Toots 2) http://raulpage.org/koolitus/yhisk12.pdf 38
annaabi.ee 
