Koore maht %-des koorega mahust -9 -10 -10 -9 % Nottide aritmeetiline keskmine diameeter koore pealt (cm) NB! Parandusarv on vaja leida! 18 12 12 11 cm Virnastamise kvaliteet (parandusarv) 0 -3 -1 -4 protsendipunkt Nottide kõverus virnas (parandusarv) -1 -3 -2 -2 protsendipunkt Okslikkus (parandusarv) -3 -3 -4 -2 protsendipunkt Lume ja jää kogus (parandusarv) -3 0 -4 -1 protsendipunkt Raiejäätmete kogus (parandusarv) 0 0 -1 -1 protsendipunkt Lisatingimus: kas virnade otstes ehk koorma külgedel vastu tugiposte on suuri tühikuid? ei jah ei jah Praagi mahu arvestus
Sissejuhatus Puiduriketeks nimetatakse mitmesuguste tegurite müjul puidus tekkinud muudatusi ja kõrvalekaldumisi puidu normaalsest ehitusest, mis alandavad puidu kvaliteeti või teevad puidu kas osaliselt või täielikult kasutuskõlbmatuks. Riketeks loetakse selliseid kürvalekaldumisi puidu normaalsest ehitusest, mis alandavad metsamaterjali kvaliteedi alla lubatud normi. Tavalisemad rikked on: 1) puu kasvamisel tekkinud kõverus, kasvaja, okslikkus jt, 1) puu kasvamise ja puitmaterjali säilitamiseajal seente, putukkahjurite või ilmastiku tekitatud kahjustused tõugurikked, puidumädanikud, külmalõhed jt, 2) puidu niiskussisalduse muutusmisega tekivad rikked lõhenemine, kaardumine jt, 3) puidu töötlemisel tekivad rikked killu lahtimurre, sisselõige, kaldlõige jt. Eruti raskesti määratavad on sellised puidurikked, nagu seesmised mädanikud, ebanormaalsed
tüüakus, kõverus, kasvaja), teised nii kasvamise kui ka säilitamise ajal ( seente, putukate ja ilmastiku kahjustused, pragunemine ja kaardumine kuivamisel jne. ) või koguni transpordil ja töötlemisel. Puidurikked alandavad puidu kvaliteeti või muudavad selle kas osaliselt või täielikult kasutamiskõlbmatuks. Teatud puidurikked muudavad aga käsitöömeistrite tarbeks antud puiduosa põnevaks ja väärtuslikuks. Puiduriketeks on okslikkus seenevärvused ja mädanikud keemilised värvused deformatsioonid ja lõhed tüve vormirikked puidu struktuuririkked haavandid ebanormaalsed ladestised mehaanilised rikked ja töötlusvead. OKSAD-bioloogiline paratamatus Puu kasvamisel oksad kuivavad ja langevad hiljem küljest ära. Kui oks langeb (murdub) tüve lähedalt, kattub murdekoht uute kasvavate puidukihtidega. Okaspuudel tekivad kinnikasvamise koha peale kühmud, lehtpuudel aga haavandid.
mehaanilisi omadusi kuni 50 %. Gaaside pikaajaline toime hävitab järk-järgult puu puit muudab värvi ja hakkab pudenema. Puidurikked mitmesuguste tegurite mõjul puidus tekkinud muudatused ja kõrvalekaldumised puidu normaalsest ehitusest, mis alandavad puidu kvaliteeti või teevad puidu osaliselt/täielikult kasutuskõlbmatuks. Tavalised puidurikked : · Puu kasvamisel tekkinud kõverus, kaldkiulisus, salmilisus, kasva või okslikkus. · Puu kasvamise ja materjalide säilitamise ajal seente, putukkahjurite või ilmastiku tekitatud kahjustused puidumädanikud, külmalõhed, tõugud. · Puidu niiskusesisalduse muutumisel lõhenemine, kaardumine, kõmmeldumine. · Puidu töötluse rikked killu lahti murdmine, sisselõige, kaldlõige. · Avatud oks- ümarmetsamaterjali külgpinnale väljuv oks. (oksa aluosa,
Tooge näiteid. Puituvärvivad seened rikuvad puidu pinda aga ei hävita, puidu pind omandab sinaka tooni; Puitu lagundavad seen lagundab ligniini, tselluloosi. Puidu mehaanilised omadused kahjustuvad. 30. Selgitage, milliste väliste parameetrite järgi hinnatakse saematerjali kvaliteeti. Kas kvaliteediklassi määramisel lähtutakse ülem- või alampiiri näitajatest? Saematerjali kvaliteediklassi määrab põhiliselt okslikkus, nende suur, arv ja kvaliteet. Tähtsaks osutub ka lõhede, vaigupesade, mädaniku ja kujudefektide esinemine. Sorteerimisel ei lähtuta tema tugevusest. Mida kõrgem kvaliteet, seda vähem defekte esineb. Põhiklassideks on A, B, C ja D. A-klassi ühe meetrisel puidu lõigul võib olla maksimaalselt 4 oksa kohta külgedel ja 2 servadel. Lähtutakse ülempiirist. 31. Millises kiudude suunas on puidu tõmbetugevus suurim ja millises väikseim
62. Mis tingib puiduliikide erineva lõhestatavuse? Kas puitu saab lõhestada ka ristikiudu? Puitu saab lõhestada ainult pikikiudu, ristikiudu pole see võimalik. Kergeid puuliike on lihtsam lõhestada kui raskeid, kuid raskemaid puuliike on jälle värskelt raiutult (märjana) kergem lõhestada. 63. Kuidas liigitatakse saepuitu tugevusklassidesse? Millise omaduse alusel? Aluseks on tugevus ja jäikus ning tihedus. Visuaalne liigitamine: valiku kriteeriumideks on okslikkus, oksakohtade asukoht ja iseloom; praod, keerumus, kõverus või muud defektid; mahumass ja suvise puidu osatähtsus. Mehaaniline liigitamine: mõõdetakse saepuidu painutamisel elastsusmoodul. Puidu tugevust hinnatakse elastsusmooduli ja puidu tugevuse suhte alusel. Mehaanilist tugevuse liigitust täiendatakse alati visuaalse hinnanguga. 64. Milline nähtus esineb puidul pikaajalisel ja pideval koormamisel väikeste koormustega?
ja toitepinda. Küpsesse ikka peaksid jõudma vaid heade tüveomadustega puud, millest on võimalik saada kvaliteetset puitu (halvemate omadustega puud likvideeritakse hooldusraiete käigus). Lisaks võimaldab harvendusraie saada metsast kätte ja võtta kasutusele seda puitu, mis loodusliku valiku ja puistu isehõrenemise protsessi käigus langeks nagunii välja. Peamised kriteeriumid, millest lähtutakse puistus puude väljaraiumisel on: * iga puu individuaalsed omadused (võra, okslikkus, tüvi), * asukohast puistus, * raievanuste erinevusest, * puuliikide bioloogilisest sobivusest, * puu sanitaarne seisund. Kasvama jäetakse tavaliselt peapuuliigi paremad puud (korralik võra, tüvi) ning vajaduse korral ka sobivad kõrvalpuuliigid. Raie käigus ei tohi tekkida metsa täiuse olulist vähenemist (hõrenemist). Täius peaks peale raiet jääma 0,6-0,7. 3. Sanitaarraie - tehakse surnud ja surevate, samuti tormimurru ja tuuleheite puude koristamiseks juhul, kui
ringi, ühe ja sellesama liigi eri puudel ja isegi eri okstel eri ajal, mistõttu pole aspektide erinevusi. Ainult mõnel liigil esineb üheaegset õitsemist, mille kutsub ,esile erakordne vihmajärgne jahtumine või lühike kuivaperiood. Liaanidel on võitluses valguse pärast eriti otstarbekas taktika: teiste taimede tüvesid kasutades, ronivad nad üles tänu peenikeste varte kiirele kasvule, kulutamata reserve tugikudede ja teiskasvu moodustamisele. Ronimisel on abiks okslikkus, astlad, ronijuured, väänlad, väänduvad võsutipud. Et kiireks kasvuks vajavad liaanid valgust, siis ronivad nad üles häiludes või raiestike serval. Seetõttu on nad sekundaarsetes metsades eriti arvukad. Jõudnud võrasse, jätkab liaan kasvu naaberpuudele, nii et mõne toeks olnud tüve väljalangemine ei tingi veel pikaealise liaani hävimist. Liaani pikad varred saavad vett edasi kanda üksnes hea niiskusreziimi korral.
Küttepuu – Tehnoloogiline laast – Saepalgi tüübid sõltuvalt kohast tüves Tüükapalk – tüve oksavaba tüükaosa kasutatakse nn. Puusepasaematerjali saamiseks (mööbel, uksed, aknad) Vahepalk – tüve keskmine osa ehituslik saematerjal Ladvapalk – tüve ladvaosa liimkilbi valmistamise tooraine, voodrilaua valmistamiseks Saepalgi kvaliteet – saepelgi kvaliteedi määravad temas leiduvad puidurikked: Okslikkus Koonilisus Kõverus Lõhed Värvirikked(sinavus) Mädanik Saepalgi mõõtmine Saepalgi mõõtmine on vajalik tema koguse määramiseks Saepalgi mahu määramiseks on vaja mõõta: Palgi läbimõõt Palgi pikkus EUR/m3 – ühiku hind Jämedus ehk läbimõõt Saepalgi läbimõõtu mõõdetakse cm täpsusega ladvaotsast
Kahjustatud puit muudab alul värvi, siis hakkab pudenema, peale pudenemist protsess kordub. Puidurikked Puiduriketeks nimetatakse mitmesuguste tegurite mõjul puidus tekkinud muudatusi ja kõrvalekaldumisi puidu normaalsest ehitusest, mis alandavad puidu kvaliteeti või teevad puidu kas osaliselt või täielikult kasutuskõlbmatuks. Tavalised puidurikked on: · puu kasvamisel tekkinud kõverus, kaldkiulisus, salmilisus, kasvaja, okslikkus, · puu kasvamise ja puitmaterjalide säilitamise ajal seente, putukkahjurite või ilmastiku tekitatud kahjustused on mitmesugused puidumädanikud, külmalõhed, tõugurikked, · puidu niiskusesisalduse muutumisega tekivad rikked lõhenemine, kaardumine, kõmmeldumine, · puidu töötlemisel tekivad rikked killu lahti murdumine, sisselõige, kaldlõige. Puidurikete mõju tehnilisele kõlblikkusele sõltub rikke iseloomust ja sortimendi kvaliteedinõudeist
osadena (joonis 9.71, mõõde a5). • Keerdumine – saematerjali spiraalne kõverdumine pikuti. Keerdumist mõõdetakse pealispinna suurima kõrvalekaldumisena sortimendi sirgjoonelisest tasapinnast pikkusmõõduna või sortimendi pikkuse osades (joonis 9.71, mõõde a6). 28. Millised on tüüpilised puidu- ja tüve rikked? Tooge 3 näidet Tavalised puidurikked on: • puu kasvamisel tekkinud kõverus, kaldkiulisus, salmilisus, kasvaja, okslikkus jt., • puu kasvamise ja puitmaterjalide säilitamise ajal seente, putukkahjurite või ilmastiku tekitatud kahjustused on mitmesugused puidumädanikud, külmalõhed, tõugurikked jt., • puidu niiskusesisalduse muutumisega tekkivad rikked – lõhenemine, kaardumine, kõmmeldumine jt., • puidu töötlemisel tekkivad rikked – killu lahtimurre, sisselõige, kaldlõige jt. (Lisa: enamikku puidurikkeid saab vältida või vähendada metsa hooldades ja puidu
Õhuke koor, tihti roheline, korbata. Aastarõngaid ei esine, puude vanuse ei ületa tõenäoliselt 250 aastat. o Juurestik on madal. Tüvede toestamiseks on plankjuured või õhujuured. Puud toestavad end ka liaanidega. o Sagedane on tüveõiesus ja tüveviljasus. · Liaanid ronivad mööda puutüve üles valguse poole. Kasvavad kiiresti pööramata tähelepanu tugikoele ja teiskasvule. Ronimisel on abiks okslikkus, astlad, väänlad, ronijuured. Kui liaan jõuab tippu, jätkab ta ronimist naaberpuule, et kui esialgne puu peaks murduma, siis see ei tähendaks, et liaan ka kindlapeale hävib. · Epifüüdid on taimed, mis kasvavad teiste taimede tüvel, okstel ja isegi lehtedel. Nad on heades valgustingimustes, aga probleeme on veevarustusega. Nad kasutavad peamiselt vihmavett ning sõltuvad suuresti vihmade sagedusest (mitte sademete hulgast). Kuna vihmavett peab igaks
Küpsesse ikka peaksid jõudma vaid heade tüveomadustega puud, millest on võimalik saada kvaliteetset puitu (halvemate omadustega puud likvideeritakse hooldusraiete käigus). Lisaks võimaldab harvendusraie saada metsast kätte ja võtta kasutusele seda puitu, mis loodusliku valiku ja puistu isehõrenemise protsessi käigus langeks nagunii välja. Peamised kriteeriumid, millest lähtutakse puistus puude väljaraiumisel on: ● iga puu individuaalsed omadused (võra, okslikkus, tüvi) ● asukoht puistus ● raievanuste erinevusest ● puuliikide bioloogilisest sobivusest ● puu sanitaarne seisund Kasvama jäetakse tavaliselt peapuuliigi paremad puud (korralik võra, tüvi) ning vajaduse korral ka sobivad kõrvalpuuliigid. Raie käigus ei tohi tekkida metsa täiuse olulist vähenemist (hõrenemist). Täius peaks peale raiet jääma 0,6-0,7. Rinnaspindala ja täiuse
Küpsesse ikka peaksid jõudma vaid heade tüveomadustega puud, millest on võimalik saada kvaliteetset puitu (halvemate omadustega puud likvideeritakse hooldusraiete käigus). Lisaks võimaldab harvendusraie saada metsast kätte ja võtta kasutusele seda puitu, mis loodusliku valiku ja puistu isehõrenemise protsessi käigus langeks nagunii välja. Peamised kriteeriumid, millest lähtutakse puistus puude väljaraiumisel on: * iga puu individuaalsed omadused (võra, okslikkus, tüvi), * asukohast puistus, * raievanuste erinevusest, * puuliikide bioloogilisest sobivusest, * puu sanitaarne seisund. 47. Mis on "metsahunt"? "metsahunt" - metsanduses nimetatakse "huntideks " puid, mis on teistest puudest suuremad, suure, laiuva võraga, suurte okste, jämeda tüvega ja halvasti laasunud. Need on puistus I kasvuklassi puud, kuid mis oma suure võra tõttu võtavad põhjendamatult palju ruumi (ühe
puude väljaraiumisel on: Soodustavalt mõjub põdrakahjustustele kuusikute säilikpuud või elustiku säilitamiseks jäetud * iga puu individuaalsed omadused (võra, harvendamine. okslikkus, tüvi), puud. raiekraad e. harvendamise aste näitab, Raiete liigitus - Kasvavat metsa raiutakse kas * asukohast puistus, kui palju puid korraga välja raiutakse (mitu % raieküpse puidu õigeaegseks * raievanuste erinevusest, tagavarast). Rakendatav raiekraad sõltub
Küpsesse ikka peaksid jõudma vaid heade tüveomadustega puud, millest on võimalik saada kvaliteetset puitu (halvemate omadustega puud likvideeritakse hooldusraiete käigus). Lisaks võimaldab harvendusraie saada metsast kätte ja võtta kasutusele seda puitu, mis loodusliku valiku ja puistu isehõrenemise protsessi käigus langeks nagunii välja. Peamised kriteeriumid, millest lähtutakse puistus puude väljaraiumisel on: * iga puu individuaalsed omadused (võra, okslikkus, tüvi), * asukohast puistus, * raievanuste erinevusest, * puuliikide bioloogilisest sobivusest, * puu sanitaarne seisund. Kasvama jäetakse tavaliselt peapuuliigi paremad puud (korralik võra, tüvi) ning vajaduse korral ka sobivad kõrvalpuuliigid. Raie käigus ei tohi tekkida metsa täiuse olulist vähenemist (hõrenemist). Täius peaks peale raiet jääma 0,6-0,7. Ära raiutakse puud, mis takistavad paremate puude kasvu, halvendavad puistu sanitaarset seisundit ja kvaliteeti
On väga oluline harvendusraiet alustades teada, milline on puiduturu momendisituatsioon ja milliseid sortimente turg vajab, ning milline on hinnasuhe ühe või teise sortimendi ja selle ülestöötamise töömahukuse vahel. Rõhutan veelkord - puidu saamine pole HR-s eesmärk omaette, tegevus peab olema suunatud tulevikupuistu kujundamisele! Peamised kriteeriumid, millest lähtutakse puistus puude väljaraiumisel on: * iga puu individuaalsed omadused (võra, okslikkus, tüvi), * asukohast puistus (kokkuveoteele jäävad jne.) * raievanuste erinevusest, * puuliikide bioloogilisest sobivusest. Üldiselt puud harvendus- (hooldus-) raiel jagatakse kolmeks: 1) Puud, mida me jätame kasvama ,nn. tulevikupuud - tavaliselt peapuuliigi paremad puud (ilus võra, tüvi). Kuid need võivad olla ka sobivad kõrvalpuuliigid. Olenevalt puistust ja kasvukohatüübist jäetakse neid kasvama 500-700 tk/ha-l.
annaabi.ee 
