· peamine saadus mis tekib fosfori põlemisel H3PO4: · mittemürgine · vees hästi lahustuv · valge kristalne aine · mineraalväetiste tööstus · kaltsiumfosfaadi töötlemine väävelhappega · rooste eemaldamine · tulekustuti Halogeenid: omadused: · gaasilises olekus(fluor,kloor) · tahke(jood) · vedel(broom) · vees vähe lahustuv · reageerib enamike metallidega · keemiliselt aktiivne · mürgine · oksüdeeruv leidumine: · lihtainena ei leidu · merevesi(NaCl) tootmine: vee elektrolüüs kasutamine: · fluoroplastide tootmine · vesinikfluoridhappe süntees · soolhappe tootmine(kloor) · desinfitseerimine(jood) ühendid: · HCl · NaCl · KCl · CaCl2 väävel: · kollane · kristalne · vees halvasti lahustuv · halb elektri-ja soojusjuht · rabe · oksüdeerija · redutseerija kasutamine: · värvainetes · ravimites
Selleks, et aru saada kui ohtlik on aine lisatakse pakendile ohumärgid. Need on rahvusvahelised ja need peaks ära tundma igaüks. Soovitav on need ära õppida. Neid märgitakse ka tähtedega, tähed on kirjutatud märkide kohale. F-täht tähendab väga tuleohtlik. F+ tähendab aga eriti tuleohtlik. Xn on kahjulik (n on indeks). Xi on lausa ärritav. N on keskkonnaohtlik. T tähistab mürgist asja ja T+ on väga mürgine. C tähendab sööbivat. O on aga oksüdeeruv. E hoopiski plahvatusohtlik. Sööbivad on leelised ja enamik hapetest. Seepärast tuleb vältida isegi väikseid tilkasid nahale ja riietele. Aine sattumisel nahale tuleb saastatud kohta voolava vee all kaua pesta. Sissevõetud mürgiste ainete puhul sõltub esmaabi kasutatud mürkainest. Alati tuleb kohe pöörduda arsti poole. Mürgi eemaldamiseks võib esile kutsuda oksendamist, kuid mitte siis kui on sisse võetud seepi, leeliseid või happeid
- Like new (Musta värvi riietele mõeldud pesemisvahendi peal) - Re-new Black Effect (Musta värvi riietele mõeldud pesemisvahendi peal) - Free phosphate & zeolite - Free phosphate II . Selgita lahti märgised Mürgine (T) (T+) väga mürgine Ärritav (Xi), kahjulik („Xn“) Väga tuleohtlik („F“) (F+) eriti tuleohtlik Oksüdeeruv („O“) Sööbiv („C“) ehk aine on söövitava toimega Plahvatusohtlik („E“) Säilitada ainult originaalpakendis Pesta ja kuivatada käed peale toote kasutamist Õhutada ruumi peale toote kasutamist Mitte segada teiste toodetega Hoida lastele kättesaamatus kohas Tundliku või vigastatud naha puhul vältida pikaajalist kokkupuudet tootega Vältida silma sattumist
välja vesinikku:................... Kontsentreritud väävelhape ja lämmastikhape oksüdeerivad rauda,seejuures moodustub raua pinnale oksiidikiht,mis väldib metalli kokkupuudet happega.Seepärast kasutatakse kontsentreeritud väävelhappe ja lämmastikhappe säilitamisel ning transportimisel raudtaarat. Raua keemilisi omadusi iseloomustad järgmine skeem. 4.Raua oksiidid-Raua oksüdatsiooniaste on tavaliselt kaks või kolm.Raud (ii) oksiid (FeO) on must kristlane,õhus oksüdeeruv aine.Praktilist tähtsust ta ei oma.Raud (III)oksiid ehk diraudtrioksiid(Fe2O3) on punakaspruuni värvusega kristlane aine.Ta kuulub punase ja pruuni rauamaagi koostisesse.Raud (III) osksiidi kasutatakse raudmenniku,ookri või muumia nime all malrivärvide ja mitmesuguste poleerimispulbrite valmistamiseks. Triraudtetroksiid(Fe3O4) on musta värvusega kristalne aine.Looduses leidub teda magnetiidina,samuti tekitatakse teda kuntslikult raudesemete pinnale nn
eraldusmärgil) ja mida see iseloomustab? 14. Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist 15. Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis 33 1203 16. Ülemise numbri kohta: 19. 4 – kergesti süttiv 17. 2 – gaas pulbriline aine 18. 3 – põlev vedelik 20. 5 – oksüdeeruv või orgaaniline peroksiid 21. 6 – mürgine aine 24. Numbrite kaudu 22. 8 – söövitava toimega annab tähenduse „eriti“ aine (sarnaste numbrite 23. X – aine reageerib korral) tormiliselt veega, mis 25. 0 on teise numbrina kätkeb enda oht
Redoksreaktsioonidel vabaneva energia kasutamine ATP sünteesimiseks. Leiab aset · eukarüootidel mitokondrite sisemembraanis · prokarüootidel plasmaatilises membraanis · Substraatne fosforüülimine Fosfaadi ülekanne fosforüülitud substraadilt ADP-le. · Fotofosforüülimine BIOLOOGILINE OKSÜDATSIOON Toitainete keemiline energia läheb soojusenergiaks (60%) ja ATP keemiliseks energiaks (40%). BIOLOOGILINE OKSÜDATSIOON · Ensümaatiline · Paljuastmeline · Oksüdeeruv aine kaotab vesiniku aatomeid · Vabanev energia soojus (60%) energiarikkad fosfaadid (40%) Vesinik (e- + H+) kandub DOONORILT AKTSEPTORILE. Doonor oksüdeerub, aktseptor taandub. DH2 + A D + AH2 D - doonor (oksüdeeruv orgaaniline aine) A - aktseptor Vesiniku esmaseks aktseptoriks on sageli koensüüm NAD+ (FAD). DH2 + NAD+ D + NADH + H+ oksüdeeritud taandatud
5.isesüttivad ained 6. ained, mis veega kokkupuutudes eraldavad kergestisüttivaid gaase 7.oksüdeerivad ained 8.orgaanilised perodoksiidid 9.mürgised ained 10. nakkusohtlikud ained 11.radioaktiivsed ained 12.sööbivad ained 13.ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist 33 1203 Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis Ülemise numbri kohta: 2 – gaas 3 – põlev vedelik 4 – kergesti süttiv pulbriline aine 5 – oksüdeeruv või orgaaniline peroksiid 6 – mürgine aine 8 – söövitava toimega aine X – aine reageerib tormiliselt veega, mis kätkeb enda oht Numbrite kaudu annab tähenduse „eriti“ (sarnaste numbrite korral) 0 on teise numbrina kui oht ei ole eriti suur 14.Missuguse teabe kemikaali kohta leiab ohutuskaardilt? (või 16 kohustuslikku põhipunkti teabelehel) 1) kemikaali ja kemikaali turustamise eest vastutava isiku identifitseerimine; 2) teave koostisainete kohta; 3) ohtlikkus;
2. Gaasid 3. Põlevvedelikd 4. Põlevad tahked kehad 5. Oksüdeerivad ained ja orgaanilised peroksiidid 6. Mürgised ained ja nakkusohtlikud ained 7. Radioaktiivsed ained 8. Sööbivad ained 9. Muud ohtlikud ained või matrejalid 12. 33 1 203 <------- ohutunnus,koosneb mitmest numbrist <-------Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis Ülemise numbri kohta: 2- gaas 3- põlv vedelik 4- kergesti süttis pulbriline aine 5- oksüdeeruv või orgaaniline peroksiid 6- mürgine aine 8- söövitava toimega aine X- aine reageerib tormiliselt veega, mis kätkeb endas ohtu Numbrite kaudu annab tähenduse ,,eriti" (sarnaste numbrite korral) 0 on teise numbrina kui oht ei ole eriti suur. 13. Seal on kindlasti kirjas aine füüsikalised omadused, mürgisus, keemiline valem , ÜRO klass, kustutusvahendid, saneerimine (kahjustatamine),kaitsevahendid, esmaabi. 14. R-fraas- nimetatud keemilise ainega kaasnev risk NT:
5.1 oksüdeerivad ained 5.2 orgaanilised peroksiidid 6.1mürgised ained 6.2nakkusohtlikud ained 7.radioaktiivsed ained 8.sööbivad ained 9.muud ohtlikud ained või materjalid 12. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber (alumine ja ülemine nr eraldusmärgil) ja mida see iseloomustab? Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist 33 1203 Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis Ülemise numbri kohta: 2 gaas 3 põlev vedelik 4 kergesti süttiv pulbriline aine 5 oksüdeeruv või orgaaniline peroksiid 6 mürgine aine 8 söövitava toimega aine X aine reageerib tormiliselt veega, mis kätkeb enda oht Numbrite kaudu annab tähenduse ,,eriti" (sarnaste numbrite korral) 0 on teise numbrina kui oht ei ole eriti suur 13. Milliseid andmeid sisaldab ÜRO keemilise aine ohukaart? Seal on kindlasti kirjas aine füüsikalised omadused, mürgisus, keemiline valem, ÜRO klass, kustutusvahendid, saneerimine (kahjustatamine), kaitsevahendid, esmaabi 14
Tartu Kivilinna Gümnaasium Strontsium koostaja: Sander Sepp juhendaja: Helgi Muoni Tartu 2014 Sissejuhatus Nagu Hergi Karik kahes oma keemiaalastes teostes mainis, tuli elemendi nimetus Sotimaa asula Stroniani järgi. Strontsium on leelismuldmetall, mis on pehme, hõbedase läikega, kergesti oksüdeeruv metallist element ning mille sümboliks on Sr. Strontsiumi maailmaturuhind on suhteliselt kõrge. Aatommass on 87, 62 ning keemiliste elementide perioodilisussüsteemis asub see 2.A rühmas. Elemendi elektronskeem on +38| 2)8)18)8)2). Avastamine, saamine Sr avastamine on seotud Sotimaal Loch Sunarti kaldal paikneva Strontiani külaga. Sealsest pliikaevandusest avastatud tundmatut mineraali analüüsisid 1780ndail aastail A.C.Crawford ja tema assistent Cruickshank
4.3 ained, mis veega kokkupuutudes eraldavad kergestisüttivaid gaase 5.1 oksüdeerivad ained 5.2 orgaanilised peroksiidid 6.1 mürgised ained 6.2 nakkusohtlikud ained 7. radioaktiivsed ained 8. sööbivad ained 9. muud ohtlikud ained või materjalid 13)ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber 33 Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist 1203 Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis Ülemise numbri kohta: 2 gaas 3 põlev vedelik 4 kergesti süttiv pulbriline aine 5 oksüdeeruv või orgaaniline peroksiid 6 mürgine aine 8 söövitava toimega aine X aine reageerib tormiliselt veega, mis kätkeb enda oht Numbrite kaudu annab tähenduse ,,eriti" (sarnaste numbrite korral) 0 on teise numbrina kui oht ei ole eriti suur 14) Milliseid andmeid sisaldab üro keemilise aine ohukaart Seal on kindlasti kirjas aine füüsikalised omadused, mürgisus, keemiline valem, ÜRO
5.1 oksüdeerivad ained 5.2 orgaanilised peroksiidid 6.1mürgised ained 6.2nakkusohtlikud ained 7.radioaktiivsed ained 8.sööbivad ained 9.muud ohtlikud ained või materjalid 12. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber (alumine ja ülemine nr eraldusmärgil) ja mida see iseloomustab? Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist 33 1203 Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis Ülemise numbri kohta: 2 gaas 3 põlev vedelik 4 kergesti süttiv pulbriline aine 5 oksüdeeruv või orgaaniline peroksiid 6 mürgine aine 8 söövitava toimega aine X aine reageerib tormiliselt veega, mis kätkeb enda oht Numbrite kaudu annab tähenduse ,,eriti" (sarnaste numbrite korral) 0 on teise numbrina kui oht ei ole eriti suur 13. Milliseid andmeid sisaldab ÜRO keemilise aine ohukaart? Seal on kindlasti kirjas aine füüsikalised omadused, mürgisus, keemiline valem, ÜRO klass, kustutusvahendid, saneerimine (kahjustatamine), kaitsevahendid, esmaabi 14
Radioaktiivsete ainetega kokkupuude! Kanna kiivrit! 9 Tallinna Tehnikaülikool TMT 0030 Ergonoomia ja tervis Kui juhtub õnnetus, siis siin asub Süttimise korral leiad siit tuleku esmaabikapp! 4. 5. 4. Laserkiirgus ................................. 5. Oksüdeeruv aine............................................................... 10 Tallinna Tehnikaülikool TMT 0030 Ergonoomia ja tervis 6. 7. 6. Joomise keeld...................................................... 7. Kõrvalisel isikul sisenemise keeld............
109.lisateave 110.terviserisk 111.keskkonnarisk 112.jäätmekäitluse viis 113.veonõuded (nr. 1203 on bensiin) 114.teave kemikaali kohta 115.muu teave (kasutuseesmärk) 10.10. Kersti Koppeli materjal Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis Ülemise numbri kohta: 2 gaas 3 põlev vedelik 4 kergesti süttiv pulbriline aine 5 oksüdeeruv või orgaaniline peroksiid 6 mürgine aine 8 söövitava toimega aine X aine reageerib tormiliselt veega, mis kätkeb enda oht Numbrite kaudu annab tähenduse ,,eriti" (sarnaste numbrite korral) 0 on teise numbrina kui oht ei ole eriti suur R-fraas nimetatud keemilise ainega kaasnev risk Näiteks: R1 kuivalt plahvatusohtlik RTL 372/373; 1998 R45 võib põhjustada vähki R46 võib põhjustada geneetilisi haigusi
Mangaan(VI)happe soolad (manganaadid) on aluselises keskkonnas püsivad, vees ja happelises keskkonnas nad lagunevad 3K2MnO4 + 2H2O MnO2 + 2KMnO4 + 4KOH. Manganaatide reageerimisel happega või manganaatie hüdrolüüsil tekkiv mangaan(VI)hape kohe dismuteerub 3H2MnO4 2HMnO4 + MnO2 + 4KOH, millele osutab rohelise värvuse (MnO2-4) muutumine violetseks (MnO-4). Mangaan(VII) hape ehk permangaanhape HMnO4 on väga tugev oksüdeeruv hape. Võrreldes mangaanoksiide ja neile vastavaid hüdroksiide või happeid võime konstateerida happeliste ja aluselist omaduste sõltuvust mangaani o.-a.-st: MnO Mn2O3 MnO2 (MnO3) Mn2O7 Mn(OH)2 Mn(OH) 3 Mn(OH) 4 H2MnO4 HMnO4 aluseliste omaduste tugevnemine happeliste omaduste tugevnemine 5.4 Manganaadid (2)
Imendumine toimub läbi palja naha, mädapaise või suure pinna kahjustamata naha ulatuses. 6 (6) Söövitav, kokkupuude nahaga põhjustab pindmist põletust, ärritust ja valu. Söövitav test on näidanud, et alla 60 minuti ei ole jood söövitav. (16) Silmad Kui jood satub silma, võib ta imenduda (1984). Silmade ärritust on täheldatud 1,63 ppm juures pärast 2 minutit (1980). (12) Metabolism Jood on kergesti oksüdeeruv aine. Kuna toit paikneb seedetraktis ning jood oksüdeeritakse jodiidiks, siis ta ei ole söövitava toimega seedeelundite traktile.(6) Väljutamine Jood väljutatakse peamisel uriini kaudu, kuid samuti ka väikestes kogustes ila/ sülje, higi, sapi ja muude sekretsiooninäärmetega. Normaalne neeru eritumine on 1200 µg päevas.(6) 4. Käitumine looduses Joodi leidub looduses peamiselt ühendeina. Joodi saadakse looduses naftapuuraukude veest ja merevetikatest
keskkonnaohtlikkuse alusel. Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervis, keskkonda või vara. Ohtlike kemikaalise ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja TTOS. Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, pakendamine, hoidmine, vedamine, turustamine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. Kemikaali toime võib olla mürgine, kahjulik, sööbiv, ärritav, plahvatusohtlik, tuleohtlik ja oksüdeeruv. Käitelja peab omama vajalikku teavet kemikaali füüsikaliste ja keemiliste omaduste, ohtlikkuse, ohutusnõuete ja kahjutustamise kohhta, järgima kemikaali kätlemise kohta kehtestatud ohutusnõudeid ning looma ettevõttes tingimuused ohutusnõuete järgimiseks. Vajalik on ohupiktorgrammide kasutamine, kemikaalide ohutuskaardid, töötajate väljaõpe ja isikukaitsevahendite kasutamine. Bioloogilised ohutegurid
keskkonnaohtlikkuse alusel. Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervis, keskkonda või vara. Ohtlike kemikaalise ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja TTOS. Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, pakendamine, hoidmine, vedamine, turustamine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. Kemikaali toime võib olla mürgine, kahjulik, sööbiv, ärritav, plahvatusohtlik, tuleohtlik ja oksüdeeruv. Käitelja peab omama vajalikku teavet kemikaali füüsikaliste ja keemiliste omaduste, ohtlikkuse, ohutusnõuete ja kahjutustamise kohhta, järgima kemikaali kätlemise kohta kehtestatud ohutusnõudeid ning looma ettevõttes tingimuused ohutusnõuete järgimiseks. Vajalik on ohupiktorgrammide kasutamine, kemikaalide ohutuskaardid, töötajate väljaõpe ja isikukaitsevahendite kasutamine. Kemikaalid klassifitseeritakse: 1. Varakahju alusel: • plahvatusohtlikud,
nimetatakse karboniseerumiseks. Betooni kaitsmiseks keskkonna eest kaetakse ta pinnakatetega (CO2, H2O). Betooni poorsuse vähendamiseks ja tugevuse suurendamiseks täidetakse betooni poore. Betooni leelistamine. Cl ioonide väljaviimine betoonist elektrokeemiliselt 39. Iseloomustage kaub. väävel ja lämmast.: HNO3 (konts. 65% ) on suitsev, pruunikas, happe peal on pruun gaas. Reaktsioonides on N aatomid alati oksüdeerijateks. Seetõttu on HNO3 tugevalt oksüdeeruv aine ja reageerib suhteliselt kiiresti. H2SO4 (konts. 98%) puhas kange hape on värvitu, tehniline võib olla pruunikas, sest sisaldab sageli süsinikku. Redoksreakts. on lahjendatud happe korral oks. H+, st. eraldub H2, konts. happe korral on oksüd. S aatomid eralduvad peamiselt SO2, harva ka H2S. Seob aktiivselt vett, "võtab ära" orgaanilistest ainetest H ja O veele vastavas vahekorras, lagundab ka eluskudesid. HNO3 lagundab valke elusrakkudes. 40
Ligniin: keeruline aromaatsete ühendite segu, sisaldab rohkem süsinikku kui tselluloos, annab puidurakkudele tugevuse. Ligniin taidab tselluloosikiudude vahelise sideme rolli. Ta on kolmedimensionaalne heterogeense struktuuriga polimeer. Koosneb peamiselt n-propüülbenseen ühikutest C O - C ja C C sidemetega. Ligniin on biosünteetiliselt samuti pärit glükoosist, kuid on suure aromaatsete (fenoolsete) ühendite sisaldusega. Värvuselt pruunikas, suhteliselt kergesti oksüdeeruv. Ligniin on suhteliselt püsiv enamike mineraalhapete suhtes, aga lahustuv kuumas leeliselises voi kuumas bisulfiti (HSO3 -) lahuses. Ekstraktiivained: rasvad, nende estrid, rasvhapped, vaikhapped, terpeenid jt. Mineraalid: kaltsiumi, magneesiumi, fosfori, raskmetallide soolad (asuvad põhiliselt koores) 10. Puidu kuivdestillatsioon, produktid Enne tööstuslikku orgaanilist sünteesi saadi paljusid orgaanilisi aineid (atsetoon, äädikhape, metanool (puupiiritus) jt
· C sööbiv. Kahjustab eluskudet, millele satub. · Keskkonnaohtlike kemikaalide märgistus · E plahvatusohtlik · Kemikaal võib plahvatada hõõrdumise tagajärjel või kokku puutudes tulega. · F väga tuleohtlik · Kemikaal võib süttida kokku puutudes toatemperatuuril õhuga. · Gaasid võivad süttida toatemperatuuril. · F+ eriti tuleohtlik · Vedelikud, mille leekpunkt ja keemistemperatuur on erakordselt madalad. · O oksüdeeruv · Kemikaali reaktsioon teiste ainetega , eriti tuleohtlikega toimub eksotermiliselt. · N keskkonnale ohtlik · Kahjustab väliskeskkonda. September 2008 Tartu Kutsehariduskeskus · Kui kasutatakse rohkem kui üht ohusümbolit, siis · Sümbolid T ja T+ teevad sümbolid C1 Xn ja X1 kohustuslikuks · Sümbol C teeb sümbolid Xn ja X1 kohustuslikuks · Sümbol E teeb sümbolid F ja O kohustuslikuks
Vesinikjodiidhape on tugev hape. Joodivett või joodi lahust alkoholis kasutatakse tärklise kindlaksmääramiseks, seejuures moodustub sinise värvusega ühend (klatraat). Joodiühendeis on joodi o.-a. I kuni VII. 4. Halogeenide rühm paikneb Mendelejevi perioodilisuse süsteemi VII rühmas. Halogeenide molekul koosneb kahest aatomist (F2, Cl2, Br2). Joodikristallide molekulivõre tippudes asuvad joodi molekulid (I2). Halogeenide aktiivsus (oksüdeeruv toime) suureneb järjenumbri vähenemisega. Kõige aktiivsem on fluor, kõige vähem aktiivne aga jood. Halogeenide reas (F, Cl, Br, I) tõrjub iga halogeen temast paremal asuva halogeeni halogeniididest välja: 2KBr+Cl2=2KCl+Br2 2KI+Cl2=2KCl+I2 2KCl+I2=reaktsiooni ei toimu Kõik halogeenid moodustavad vesinikuga vesinikhalogeenide (HF, HCl, HBr, HI), mille vesilahused on happed. Elementide järjenumbri suurenemisel fluorilt joodi suunas suureneb aatomite raadius.
Samuti on täheldatud immuunvastuse inhibeerimist ning selliste kasvaja promootorite nagu prostaglandiinid ja sapihapped suurendatud teket. Näiteks suureneb pankrease vähi sagedus oluliselt dieedi korral, mis sisaldab 20% maisiõli, mitte aga dieedi korral, mis sisaldab 18% hüdrogeenitud (küllastatud) kookoseõli ning vaid 2% maisiõli. CLA- konjugeeritud linoolhape piim, loomaliha - antikantserogeen, antioksüdant; Linoleic acid linoolhape, kergesti oksüdeeruv, toksilised produktid Trans-rasvhapped tekivad vedelate taimeõlide ja piimarasvade osalisel hüdrogeenimisel. Osa looduslikest polüküllastumatutest cis-rasvhapetest läheb üle trans-vormi. Trans-rasvhapetest on meie toidus enim elaidiinhapet, mis on oleiinhappe trans-vorm. Bioloogiliselt toimelt peetakse trans-rasvhappeid lähedasteks küllastatud rasvhapetele. On töid, milles leitakse, et suur trans-rasvhapete hulk tõstab LDL kolesterooli taset ja vähesel
naatriumperkloraati, mutuvad niiskust absorbeerivaks ja vähem stabiilseks. Mida suurem on kiirust tähistav number, seda kiiremini segu peale süütamist põleb. Mida peenem pulber, seda kiirem põlemine. Nagu eelnevast näha, on kodus valmistatavate kütuse-oksü-dantsegude valik suur. Muutes kütuse ja oksüdantide koguseid, võib saavutada erinevaid põlemisastmeid, kuid see võib ka segu tundlikkust muuta. 3.2.4. PERKLORHAPPED. Reeglina muutub iga oksüdeeruv materjal pärast perkloorhappega töötlemist madala astme lõhkeaineks. Metallid aga, nagu kaalium ja naatrium, muutuvad suurepäraseks põhiaineks sähvatavat tüüpi pulbritele. Prekloreerimiseks sobivad materjalid on näiteks puuvill, paber ja saepuru. Kaalium- või naatriumperkloriidi valmistamiseks hankike lihtsalt vastava metalli hüdroksiid. Mõistlik oleks perkloreerimiseks mõeldud mater-jali enne väikese happeannusega
annaabi.ee 
