Mullaelustik segab ja lagundab mulla orgaanilist osa ja osaleb huumuse tekkimisel. 3.Mulla horisont A-horisont tekib orgaanilise aine ladestumisel pinnase ülemisse kihti, kus see laguneb ja muundub. Tumedavärvuselises horisondis on kogu mullaprofiili ulatuses huumussisaldus kõige suurem ja bioloogiline aktiivsus kõige kõrgeim. 4.Gleistumine toimub veega küllastunud hapnikuvaeses keskkonnas. Mullamikroobid võtavad orgaanilise aine oksüdeerumiseks vajaliku hapniku rauaühenditest. Moodustuvate rauaühendite reageerimisel mulla mineraalosaga tekivad sinakad ja rohekad gleimineraalid. Näiteks moodustavad Lääne-Eesti muldadest valdava enamiku gleistunud ja gleimullad, sest nad kujunevad enamasti tasandikulistel aladel, kus äravool on halb ja põhjavesi ulatub sagedasti mullaprofiili.
2. Kuidas antakse aldehüüdidele ja ketoonidele nimetusi? Aldehüüdide järelliiteks on aal. Tüviühendi ahelasse on arvatud ka aldehüüdrühma süsinik. Ketoonide järelliiteks on -oon. Ketoonide puhul tuleb ära märkida funktsionaalrühma asukoht peaahelas. 3. Millised aldehüüdide ja ketoonide keemilised omadused? Iga omaduse kohta too näide koos reaktsioonivõrrandiga. Aldehüüdid oksüdeeruvad kergesti. Ketoonid on oksüdeerumise vastu veidi vastupidavamad, kuna nende oksüdeerumiseks tuleb lõhkuda C-C side. Enamjaolt reageerivad aldehüüdid kiiremini kui ketoonid. ALDEHÜÜDID, KETOONID, KARBOKSÜÜLHAPPED, ESTRID. 10.B 2013/2014 4. Millised on aldehüüdide ja ketoonide füüsikalised omadused (agregaatolek, keemistemperatuur, lahustuvus vees)? 5. Koosta aldehüüdide ja ketoonide tasapinnalised struktuurvalemid, lihtsustatud struktuurvalemid ja graafiline kujutis. 6. Karboksüülhapete struktuur (funktsionaalrühm, selle ehitus). 7
Füüsikaline murenemine ehk rabenemine -> temperatuuri muutmumise mõjul Keemiline murenemine ehk porsumine -> kivimite keemilise koostise muutumise mõjul Korrosioon kivimi pindade uuristumine ja krobeliseks muutumine porsumise käigus Leostumine lahustunud soolade ärakanne Leetumine mineraalosa lahustumine happelises keskkonnad ja ärakanne sügavamale Gelistumine liisniiskes, hapnikuvaeses keskkonnas toimuv protsess, kus mullamikroobid võtavad orgaanilise aine oksüdeerumiseks vajaliku hapniku raua ühenditest. Tekkinud raua ühendite reageerides mulla mineraalosadega tekivad sinakashallid gleimullad. Mineraliseerumine orgaaniliste ainete lagunemine mulla lihtsamateks mineraalaineteks Humifitseerumine orgaaniliste jäänuste muutumine huumuseks Muldade puhverdusvõime muldade vastupanuvõime väliskeskkonnale Mida suurem on temperatuur ning sademete hulk, seda suurem on mulla murenemise koorik. Nooremad mullad on mineraalirikkamad.
Need uuenevad kiiresti, nende poolestusaeg on umbes nädal. Rakus sialduvate lipiidide koostis ja hulk püsivad konstantsena isegi nälgimisel,depoorasva hulk ja koostis sõltuvad aga otseselt toitumisest. · Rasvade lagunemisel e. lipolüüsil muudetakse neutraalrasvad rasvkoes või maksas esimes etapina glütserooliks ja rasvhapeteks, seejärel aga vajatakse Krebsi tsüklisse lülitumiseks ja rasvade täielikuks oksüdeerumiseks süsivesikute ainevahetuse 4 süsinikuga vaheprodukti oksaalatsetaadi olemasolu. · Viimase defitsiidi puhul suureneb ketokehade kontsentratsioon veres üle normi, põhjustades haigusliku seisundi ketoosi (ketokehad on happelised ühendid).
3) Vask ja tina= pronks (skulptuurid, medalid, seadmed) Sulamid on paremate omadustega (kõvemad, tugevamad jne). Sulameid saadakse enamasti vedela metallisegu jahutamisel. Lähedaste omadustega metallide segu moodustab tahkudes ühtlase sulami e. tahke lahuse.) Soolad Cl- kloriid NO -nitraat SO -sulfaat PO -fosfaat CO -karbonaat Happed HCl-vesinikkloriidhape HNO -lämmastikhape H CO -süsihape H SO - väävelhape H PO -fosforhape Elektronide loovutamist nimetatakse oksüdeerumiseks. Element, mis annab elektrone on redutseerija. Elektronide liitmist nimetatakse redutseerimiseks. Element, mis võtab elektrone nim. oksüdeeriaks.
Korrosiooon on metallide oksüdeerumine, mille tulemusena metall kaotab omale iseloomulikud omadused. Korrosiooni on 3 liiki: 1.keemiline- (vahetu reag. Mingi kemikaaliga( 2.elektrokeemiline(on kõige levinum, peab olema kontaktis 2 met. Või met. ühendid; toimib patarei töötamise põhimõttel; hävineb metallipoorist aktiivmseamlt,toimub ainult siis kui keskkonnaks on elektrolüüt. 3.bioloogiline- (ainult Fe kohta;eksisteerib raua korrosiooni bakter, mis toodab kaolüüsaatoreid raua oksüdeerumiseks, mille tulemusena ta kasutab vabanenud energiat) Metallide kaitse korrosiooni vastu: · Katmine e. Isoleerimine keskkonnast · Kasutada legeerivaid lisandeid sulatamisel · Protektor kaitse (metall viiakse kontakti temast aktiivsemaga, muille tulemusena aktiivsem hävineb ja kaitstav hävineb. · Inhibiitor kaitse- aeglustaja. Kasutatakse keskütte vees Sulamid:
vesinikku, lämmastikku, väävlit ja fosforit. Vees LOA-d võib jagada kahte gruppi, millest esimese moodustavad humiinained, mis omakorda jagunevad fulvo- ja humiinhapeteks ning mittehumiinained, milledeks on aminohapped, rasvad, vahad, madalamolekulaarsed happed ning vaigud. Loa määramine · Kuna vees leiduva LOA otsene määramine on väga raske, siis rutiinseid määramisi tehakse üldiselt kaudsel teel hapniku hulga kaudu, mis kulub vees leiduva LOA oksüdeerumiseks. Lisaks kasutatakse ka UV ja fluorestsents spektroskoopiat, gaas kromatokraafiat /mass spektromeetriat ja stabiilseid isotoope. Samuti on LOA olemasolu võimalik kindlaks teha vee värvi järgi. Kollakas- pruun jõe, järve või oja värvus viitab LOA olemasolule. Isegi puhtad veekogud, nagu teatud sügavad järved, avatud ookeanid või isegi sügaval paiknevad põhjaveed sisaldavad vähemalt väikest fraktsiooni looduslikku orgaanilist ainet , mille kontsentratsioonid võivad
1. evolutsiooni kulg ja globaalsed katastroofid, nende mõju- Dateerimine süsinikumeetod, mis vanade fossiilidega ei tööta (kasut. teisi isotoope ja nt magnet) 3,5 mlrd a.t. üsna kindlad mikrofossiilid, hiliseim elu algus (areng protobiontidest). Tsüanobakterid (2,5) asusid fotosünteesima, hapnik kulus algul raua oksüdeerumiseks. 1,8 mlrd a.t eukarüoodid, sest genoom oli suurenenud ja rõngaskromosoom ei olnud otstarbekas. Endosümbioos. 1,2 mlrd a.t mingisuguse hulkraksuse teke. Kambriumi alguses toimus ,,Kambriumi plahvatus", milles kujunesid välja peaaegu kõik tänapäevased hulkraksete rühmad. Asustati maismaa. Devoni ajastul ilmusid kahepaiksed, neile järgnesid roomajad ja putukad. Keskaegkonnas said valitsevaks rühmaks just roomajad, kes suutsid saada
olenevalt hennast ja soovitud toonist ja püsivusest. ° Teisi looduslike juuste ja nahatoonijad: indigo Segades hennat teiste taimsete toonijatega, võib saada erinevaid värvitoone maasikablondist süsimustani. Värviindigopõõsa (Indigofera tinctoria) osaliselt fermentiseeritud, kuivatatud ja pulbriks jahvatatud lehtedest saab sinist värvi, mis hennaga segatuna annab pruunikaid toone. Kui hennapasta tahab oksüdeerumiseks hapet ja aega, siis indigo tuleks kokku segada puhta veega vahetult enne juustele kandmist. Kui vahetult pärast hennaga värvimist kanda juustele kohe indigopasta, saab tulemuseks süsimusta. Meil on indigo nõukogude ajast tuntud rohkem basma nime all. ° Kuidas hennaga kehamaalinguid tehakse Kõigepealt segatakse valmis pasta henna pulbrist, sidrunimahlast, suhkrust ja eeterlikest õlidest. Pasta kantakse nahale ning lastakse kuivada
a muudab valgusenergia keemiliseks energiaks. Defineerige kvantsaagise mõiste ja arvutage selle väärtus ühe CO2 molekuli assimileerimise jaoks (koos selgitusega) Kvantsaagis on assimileeritud CO2 (eraldatud O2) molekulide ja neeldunud kvantide suhe. CO2 + 4H + 4e CH2O + 2H Minimaalselt mitu kvanti on vaja (põhjendage) et fotosünteesi käigus veest eralduks üks hapniku molekul 4 Üks hapniku molekul saadakse kahest veest, seetõttu opereeritakse alati kahe veega, kahe vee molekuli oksüdeerumiseks on vaja nelja kvanti. Kirjutage vee fotooksüdatsiooni võrrand, millises kloroplasti osas see toimub? 2H2O O2 + 4H + 4e- Toimub tülakoidi luumenipoolsel küljel (tülakoidi kotikeses) Kirjeldage vee lagundamise kompleksi ehitust ja paiknemist kloroplastides. Vee fotooksüdatsiooni kompleks toimib PS II juures. See koosneb mitmest valgust, mis paiknevad tülakoidi luumenipoolsel küljel (tülakoidi kotikeses) ja nende valkude küljes on 4 mangaani aatomit.
mikroorganismide abil (biokeemiliselt) 7 päeva jooksul. BHT määramine: Veeproov, mis sisaldab mikroorganisme, hapniku, toiteelemente ja nitrifikatsiooni inhibiitorit, täidetakse ääreni anumasse, mis jäetakse 7-ks päevaks 20 kraadi juures pimedusse. Enne ja pärast 7 päeva seismist mõõdetakse proovis olev hapnikuhulk. KHT on hapniku hulk (mg), mis kulub 1 liitris proovis sisalduvate ainete keemiliseks oksüdeerumiseks tugeva oksüdeerija (K2Cr2O7) toimel, kulunud hulk arvutatakse ümber hapniku hulgaks. Biolagundatavuse indeks: BHT7 / KHT. Poolestusaeg on aeg, mille jooksul laguneb pool algmomendil olemas olnud aine hulgast. Aine vastab püsivuse (P) kriteeriumile, kui üks järgmistest tingimustest on täidetud: Selle lagunemise pooletusaeg t1/2 merevees on pikem kui 60 päeva; t1/2 mage või suudmevees on pikem kui 40 päeva; t1/2 meresettes on pikem kui 180 päeva;
a) NaCl vesilahuse elektrolüüs süsinikelektroodidega Lahuses on peale Na+ ja Cl- ioonide veel tühine kogus H+ ja OH- ioone. Negatiivselt laetud elektroodile liiguvad Na+ ja H+ ioonid. Positiivselt laetud elektroodile (anoodile) liiguvad Cl- ja OH- ioonid. Na+ ioonide redutseerumiseks on katoodi potentsiaal liialt suur, sest vooluallikast saadud elektronid kulutatakse H+ redutseerimiseks 2H+ + 2e H2 Anoodil toimub Cl- oksüdeerumine 2Cl- - 2 e Cl2 OH- ioonide oksüdeerumiseks pole anoodi potentsiaal piisavalt suur. Vooluallikas ei saa luua vajalikku elektronide defitsiiti, sest Cl- oksüdeerumine annab elektrone piisavalt juurde. b) CuCl2 elektrolüüs vaskelektroodidega Katoodil (sõltumata elektroodi materjalist) redutseeruvad vaskioonid Cu++ + 2e Cu Anoodil oksüdeerub vask Cu - 2e Cu++, sest Cl- iooni oksüdeerumiseks on vajalik suurem elektronide defitsiit, mida aga vase oksüdeerumise tõttu ei saa tekkida.
TEST 5 1. Milline nimetatud hingamise protsessidest on kõige tihedamalt seotud rakusiseste membraanidega? Oksüdatiivne fosforüleerimine 2. Millisel protsessil põhineb oksüdatiivne fosforüleerumine mitokondriaalses elektronide transpordi ahelas (mETA-s)? prootonite liikumapaneval jõul 3. Loomaraku hingamisel neelduv hapnik kasutatakse otseselt elektr aksept mitETA lõpus 4. Kui palju hapniku molekule on vaja ühe glükoosimolekuli täielikuks oksüdeerumiseks hingamisprotsessis? 6 5. Prosteetiliste rühmade (kofaktorite) nagu heem ja Fe - S klastrid funktsiooniks on nii aksept kui anda ära elektrone mitokondr. Elektrontransport ahelas 6. fosfaatiooni (Pi) transport mitokondritesse toimub: antipordis OH ioonidega 7. Kloroplastid saavad sünteesida sahhariide pimedas kui neis on ATP, NADPH, CO2, reduts ferrodoksün. 8. Calvini tsükli reaktsioonid nõuavad kõiki järgnevaid molekule välja arvatud glükoos 9
Pürometallurgia regeneratiivleekahju protsess patendeeriti 1864. aastal E. ja P. Martini poolt, kes rakendasid regenereerimisprintsiipi ahju suunatava põlemisõhu ja küttegaasi eelkuumutamieks. Tänu eelkuumutamisele õnnestus leekahju sulatuskambris saada kõrge (kuni 1700 °C) temperatuur, mis oli piisav terase sulatamiseks. Martäänmeetodi puhul kasutatakse lähtematerjalidena, olenevalt kasutatavast sulatusprotsessist, kas põhiliselt toormalmi või põhiliselt terasmurdu Lisandite oksüdeerumiseks viiakse martäänmenetluse puhul sulatusahju rauamaaki. Kaasajastatud ahjudes kasutatakse samuti puhta hapniku sissepuhumist. Sulatuse kestus on 5...12 tundi. Sarnaselt hapnikkonvertermeetodile toodetakse martäänmeetodiga põhiliselt süsinik- ja madallegeerteraseid. 9 2.2.3 Terase elektrometallurgia
oksüdatsiooniaste muutub, näiteks:Zn + H2SO4 = ZnSO4 + H2.Selle reaktsiooni tulemusena suureneb tsingi oksüdatsiooniaste 0-lt II-le, vesiniku oksüdatsiooniaste väheneb I-lt 0-le. Oksüdatsiooniaste (o.a.) on elemendi aatomi laeng ühendis eeldusel, et ühend koosneb ioonidest ühe elemendi kaupa.Redoksreaktsioonides toimub samaaegselt kaks protsessi - oksüdeerumine ja redutseerumine.Protsessi, milles aatom voi ioon loovutab elektrone, nimetatakse oksüdeerumiseks. Protsessi, milles aatom või ioon omastab elektrone, nimetatakse redutseerumiseks. Elektronide ülekannet väljendatakse nn. elektronvõrranditega:Zn0 - 2e = ZnII (oksüdeerumine), I-I - e = I0 (oksüdeerumine), HI + e = H0 (redutseerumine), Cl0 + e = Cl-I (redutseerumine). Aineid (aatomeid või ioone), mis seovad endaga elektrone, nimetatakse oksüdeerijateks. Elektronide sidumise tulemusena oksüdeerija ise redutseerub. Tüüpilisteks oksüdeerijateks on
Aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni halogeniidist välja: Cl2 +2NaBr=2 NaCl + Br2 4. reageerimine veega: F2 + H2O = 2 HF+ O2 Cl2 + H2O = HCl+ HClO HClO=HCl+O Monohapnik on desinfitseeriva ja pleegitava toimega. Hapnik. O +8 / 2)6) 1s22s22p4 2 paardumata e-, O=O Levinuim element:(45% maakoore massist on O, 90% vee massist on O, 20% õhust on O2 .) O2 tekib fotosünteesil: 6CO2+6H2O=C6H12O6+6O2 O2 kasutatakse oksüdeerumiseks (hingamiseks, kõdunemiseks, põlemiseks jne. Allotroopsed teisendid: O monohapnik : väga tugev oksüdeerija ja ebapüsiv. O+O=O2 O2+O=O3 O2 dihapnik (tavaline hapnik): tavatingimustes suhteliselt väheaktiivne, kõrgemal t0-l tugev oksüdeerija. Värvusetu, lõhnatu ja maitsetu gaas. Vees lahustub vähesel määral. O3 trihapnik e. osoon: iseloomuliku terava lõhnaga sinaka värvusega mürgine gaas. Tekib äikse ajal,
· Konstantsel temperatuuril rõhu tõstmine kaks korda suurendab ka gaasi lahustuvust kaks korda. 23. BHT7 e biokeemiline hapnikutarve on hapniku hulk, mis kulub 1 liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks mikroorganismide poolt 7 päevaga. Puhas vesi BHT 30 mg/l; väga reostunud vesi BHT 100 mg/l 24. KHT e keemiline hapnikutarve on mingit vett iseloomustav näitaja, mis väljendab, mitu mg O2 kulub 1 liitri veeproovi orgaanilise ja anorgaanilise aine oksüdeerumiseks mingit tugevat oksüdeerijat kasutades. Oksüdeerumise saadused on enamasti CO 2, vesi, jt lihtsad anorgaanilised ühendid. Tavaliselt kasutatakse oksüdeerijana kromaate ja permanganaate. 25. Kuidas saab vee kvaliteeti parandada? Redoksreaktsioon PbS+2O2PbSO4. Redoksreaktsioonid on reaktsioonid, kus keemiliste elementide oksüdatsiooniaste muutub- o.a suureneb, kui oksüdeerub ja väheneb, kui redutseerub. Järgneb PbSO4+2H2OPb(OH)2+ SO42-+2H+ . Püriit merevees (summaarne
enamasti lahe, laisi, mere nime. Rabajärved Endla järv. Lammi- ja soodijärved Emajõe rohked vanajõed. Karstijärved Lemmküla järv. Meteoriidijärv Kaali. Tehisjärved narva veehoidla. 35. Selgita mõistete 'keemiline hapnikutarve (KHT)' ja 'biokeemiline hapnikutarve (BHT)' erinevust. BHT on hapniku hulk, mis kulub mikroobidel vees oleva org aine lagundamiseks, kuid KHT on hulk, mis kulub oksüdeerumiseks. 36. Kirjelda madalsood (veereziim, toitumus, pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne). 8 9 37. Kirjelda raba (veereziim, toitumus, pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne). Nimeta vähemalt 2 poollooduslikku elupaigatüüpi. Kirjelda lühidalt nende tekke- ja säilimise tingimusi.
reguleerib ATP tootmist. Saab:herned, kartulid, tomatid, banaanid.. o Magneesium- vaja luude ehitamiseks ja ATP tootmiseks, Saab: pähklid, sojaoad, kakao o Kloor- membraantranspordi ja vedelike liikumise verest rakku ning vastupidi ka maohapete tootiseks, Saab: loomsed toiduained, lauasool o Jood- organismis vaja kilpnäärme normaalseks tööks. Saab: mereannid o Hapnik- vajalik ainete oksüdeerumiseks, Saab: hingates o Vesinik- loob organismis vesiniksidemeid, mis aitavad valkudel koos püsida, Saab peaaegu kõigist orgaanilistest ainetest. o Raud- vaja paljude ensüümide ja valkude, muu hulgas hemoglobiini tootmiseks; Saab: punane liha, lehtköögiviljad, kala, munad, kuivatatud puuviljad, oad, täisteratooted. 7.Kirjelda vee 5 erinevat ülesannet organismis. Mõisted osmoos, hüdrofoobsus ja hüdrofiilsus, füsioloogiline lahus
Sünteesi aktiveerib tsitraat ja pärsib atsüül-CoA. Ta prevaleerib süsivesikuterikka toidu tarbimisjärgselt ja teda soodustab kõrge insuliin/glükagoon. U 90% rasvkoe kaalust moodustavad triglütseriidid (TG). TG süntees toimub maksas, peensoole limaskestas, rasvkoes, piimanäärmes jt kudedes. Adipotsüütides olevad TG'de tilgad (rasv) on võimas energiavaru. Adipotsüütides tilkadena olevad TG on tugevalt redutseerunud, kõrge redutseerumisaste annab võimaluse rohkemaks oksüdeerumiseks. Oksüdatsiooniks kasutatavad rasvhapped pärinevad põhikoguses varurasvade mobilisatsioonist (rasvkoe TG'de lõhustumine rasvhapeteks ja glütserooliks). Reaktsioon toimub mitmes etapis, kus protsessi algatab hormoon-sõltuv TG lipaas, mis vabastab asendist 1 või 3 rasvhappejäägi. Tekkinud diglütseriidi lõhustab DG lipaas. Saadud monoglütseriidi lõhustab MG lipaas rasvhappeks ja glütserooliks. Atsidoos on häire, mis väljendub organismi vereplasmas oleva bikarbonaadi sisalduse
soola üldkontsentratsioon V. REDOKSREAKTSIOONID A. Reaktsioonivõrrandite tasakaalustamine Reaktsioone, mille käigus muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed seoses valentselektronide üleminekuga ühtedelt osakestelt (aatomitelt, molekulidelt, ioonidelt) teistele, nimetatakse redoksreaktsioonideks. Redoksreaktsioonides toimuvad üheaegselt oksüdeerumine ja redutseerumine. Oksüdeerumiseks nimetatakse elektronide loovutamist, redutseerumiseks elektronide liitmist. Aatomeid (molekule, ioone), mis elektrone liidavad, nimetatakse oksüdeerijateks, ning neid, mis loovutavad, redutseerijateks. Oksüdeerumis- ja redutseerumisreaktsioonid on teineteisest lahutamatud, sest elektronide loovutamisega ühtede osakeste poolt kaasneb nende liitmine teiste osakeste poolt: oksüdeerija + ze - redutseerija. Elektronbilansi meetod
annaabi.ee 
