Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia I KT küsimused ja vastused (0)

Ökoloogia - Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

1 Hindamata

Sisekaitseakadeemia
MAKSURAHA KASUTAMINE
Essee
Tallinn 2015
Maksuraha kasutamine
„Riik ja kodanik käivad kokku, üks ilma teiseta ei saa“ ( Siseministeerium , 2007, lk 5).
Inimene täidab kohustusi riigi ees ja saab selle eest vastavad õigused ja hüved. Kodaniku
põhiline   ülesanne   on   maksta   makse   ning   riik   kasutab   saadud   tulu   meie   heaolu
saavutamiseks.   Tänu   maksumaksjatele   oleme   siiani   iseseisev   riik   ning   on   säilinud
mitmekülgne kultuur,  puhas loodus  ja  suurepärased võimalused õppimiseks. Paraku on
inimesi, kes püüavad maksudest kõrvale hoida ning ei suuda mõista,et nii nad teevad
kahju   ka   endale.   Inimesi   tuleb   rohkem   teavitada   ja   leida   neile    motivatsioon    olla
seaduskuulekas kodanik.
Riigi   kõige   olulisem   maksuallikas   on   maksutulu,   tänu     millele   saab   riik   toimida   ja
pakkuda    kodanikele    vajalikke   teenuseid.     Kui   me   lõpetame   maksmise,    jääme    ilma
paljudest   hüvedest.     „Riigieelavesse   laekuvad      tulumaks ,    sotsiaalmaks ,    käibemaks ,
raskeveokimaks,    tollimaks ,   maamaks,   hasartmängumaks   ja   aktsiisid“   (Maksu-   ja
Tolliamet, 2015). Osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekuvad aga
kohaliku   omavalistuse   eelarvesse.     „Kohalikud    maksud    on     reklaamimaks,   teede   ja
tänavate    sulgemise    maks,   mootorsõidukimaks,   loomapidamismaks,   lõbustusmaks   ja
parkimistasu“ (Kohalike maksude seadus, 2015).   Meie palgast läheb maha tulumaks,
tööstuskindlustusmakse, sotsiaalmaks ja kohustusliku kogumispensioni makse. Tööl käies
näeme vaeva, aga siiski ei saa me palka tervikuna endale, vaid suur osa sellest laekub
riigieealvesse. Selline olukord tekitab paljudes inimestes pahameelt, kuna raha on alati
vähe. Teisest küljest, ootame riigilt korras tänavaid, tasuta haridust ja kiiret arstiaabi.
Selleks, et midagi saada, tuleb ka siiski midagi vastu anda.
Riigieelarvesse   laekunud   tulu   jaguneb   paljude   valdkondade   vahel.   Juba   sotsiaalsfääri
kulub 57% riigitulust, mille moodustavad haridus ja julgeolek. Usun, et tegu on kõige
olulisemate   valdkondadega.     Eesti   on   väike   riik,   mille   tõttu   peame   eriti   keskenduma
julgeoleku sektorile.  Osa raha läheb kaitseväelaste koolitamiseks,  tänu millele on meil
vajalike tedamistega mehed, kes vajaduse korral  meie iseseisvuse eest seisavad. Lisaks
tagavad meile igapäevase turvatunde  päästeamet ja politsei. Täpselt sama tähtis valdkond
on ka haridus , kuna targad ja õpihimulised noored tagavad riigi toimimise ja arengu. Tänu
haridusreformile   on   antud   kõigile   noortele   võrdsed   võimalused   õppimiseks,   lisaks
motiveerivad noori stipendiumid ja toetused. Nüüd on   paljudes   haridusautustes   ka
tagatud   tasuta    koolilõuna      ja   õppimistarbed.   Riik   on   andud   suure   panuse
õppimisvõimaluste   kättesaadavuse   parandamiseks,   kuna   noored   on     riiki   edasiviivaks
jõuks.
  Osa eelarvest on eraldatud kultuuri edendamiseks ning nii on säilinud Eesti rahvuslik
identiteet . Eestlastel on väga mitmekülgne kultuur ja tänu riigi teostusele on see siiani
elujõuline.   Lisaks kunstile, kirjandusele, teatrile, muusikale ja   muuseumidele on meil
märkmisväärsed   saavutused    spordis ,   mida   samuti   on   riik   vastavalt   võimalustele   alati
rahastanud.
Suur osa rahast suunatakse ka keskkonna säilimisele ja kaitsmisele. Eestit tuntakse kui
väga   mitmekesise   looduse   ja   puhta   elukeskkonna   poolest.   Tänu
keskkonnaministeeriumile   on   meil   kestlik    jahindus ,   kalandus   kui   ka    metsandus .
Ministeerium püüab inimesi teavitada ja harida, kuidas peaks käituma, et selline keskkond
säiliks ka meie tulevastele põlvkondadele. Suurt rõhku pannakse jäätmete sorteerimisele,
et loodus vähem reostuks ja saatsuks. Riik toetab kaudselt ka maavarade kaevandmist,
kuna põlevkivist pärineb elekter .
Enamik inimesi elab pealinna ümbruses, seetõttu on väga oluline   edendada    maaelu ,
põllu-ja kalamajandust. Tähtis on tagada nõuetekohane toit inimestele ja sööt loomadele.
Riik   toetab   põllmajandust,   tänu   millele   on   meil     areneud   mahepõllundus,   mis   tagab
inimestele tugeva tervise. Oluline on pöörata tähelepanu loomade heaolule ja aretusele
ning   taimekasvatusele.   Selleks,   et   saame   tarbida   võimalikult   tervislikku   toitu,   tuleb
tegeleda aktiivselt teadus ja- arendustööga. Kuna oleme maksnud makse, on meie ümber
puhas ja ilus loodus ning laual kodumaine toit.
Riik on taganud   väga head võimalused ühistranspordi kasutamiseks. Meil on uued ja
kiired rongid ning tihedad sõidugraafikud. Pealinnas on võimalus sõita bussi, trammi ja
trolliga lausa tasuta. Ühistranspordi kvaliteedi tõstmine parandab inimeste tervist ning
säästab loodust.  Minu arvates peaks riik veel rohkem tähelepanu pöörama maanteede ja
tänavavalgustuse   korrashoiule.   Tallinnas   on   tänavad   küllaltki   halvas   seisukorras,   mis
rikub     sõidukeid   ja   tekitab   liiklusohtlikke   olukordasid.  Vähene   valgusatus   aga   tõstab
kuritegevuse riski. Usun, et see valdkond vajab rohkem riigi ressursse.
Eestis töötavad väga haritud ja hinnatud arstid. Sotsiaalmaksu makstes on meil olemas
tervisekindlustus,   mis   tagab   meile    arstiabi    kättesaadavuse.   Paraku   on   inimestel   palju
mureisd, aga pole piisavalt doktoreid, kes nendega tegeleda jõuaksid. Sageli kurdetakse,
et järjekorrad on pikad, mis tuleneb arstide puudusest. Lisaks leian, et hambaravi võiks
samuti kuuluda haigekassa alla, kuna inimeste hambad on küllaltki kehvas seisukorras
ning sageli napib raha nende parandamiseks.
Eestis elades on võimalik saada vajadusel erinevaid toetusi. Keerulisse olukorda sattudes
saab taotleda toimetulekutoetust või töö kaotades hüvitist ajaks, kuni leitakse uus töökoht.
Makstakse suurperetoestusi, isapuhkust kui ka hüvitist iga lapse pealt, aga siiski on riigis
viimastel aastatel sündimus paraku vähenenud . Me kindlustame tulevikku juba praegu,
kuna  osa palgast läheb pensionifondi . Kohusetundlikult makstes, ei pea me murtsema, et
jääme hädaolukorras abita.  Meil on vajadusel kätte saadav nii arstiabi, kui ka erinevad
teised toetused.
„Eesti elanike seas 2008. aasta kevadel riigitunnetuse ja üldiste väärtushinnangute kohta
tehtud   uuringu   tulemuste   kohaselt   leiab   74   protsenti    uuringus    osalenutest,   et   kõige
olulisem korraliku kodaniku tunnus on maksta ausalt makse“   (Riigikogu, 2008).   Kui
inimesed oleksid rohkem teadlikud, kus nende raha leib rakendust, oleksid nad rohkem
motiveeritud.     Leian,   et   hea   lahendus   oleks,   kui   tulumaksust   19%   läheks   endiselt
maksuameti   arvele,   aga   1   %     ulatuses   saaks   inimene   ise   otsustda,   millisele
ministeeriumile ta selle annaks.
Kui maksame õigeaegselt, saame selle eest riigilt hüvesid. Eesti riik jagab maksuraha
erinevate   valdkondade   vahel,   mis   meid   otseselt   või   kaudselt   puudutavad.   Tänu
maksusüsteemile   saavad   toimida   kultuuri,   põllumajandus,   keskonna,   haridus   kui   ka
kaitseministeerium. Oleme siiani iseseisev riik ning kõigil noortel on võimalus õppida ja
sporti teha. Võime loota nii arstiabile kui ka päästeametile  ning  võime kindlad olla Eesti
politseile . Lisaks on säilinud meie kultuur ning puhas ja mitmekesine keskkond, kus saab
elada ka meie järeltulev põlvkond. Arvan, et osa kodanikke hoidub maksmisest, kuna
neile on jäänud selgusetuks, kus see raha rakendust leiab. Riik peaks rohkem inimesi
teavitama saadavatest hüvedest ning see tõstaks rahva motiveeritust maksta makse.
Kasutataud allikate loetelu:
1) Siseministeerium, 2007. Kodaniku käsiraamat
2) Maksu- ja Tolliamet, 2015. Eesti maksusüsteem . Leitav:
http://www.emta.ee/index.php?id=31081 (Kasutatud: 02.02.2015)
3) Riigikogu, 2008. Maksumoraal maksukäitumise kujundajana ja selle peamised
isikupõhised mõjutegurid. Leitav: http://www.riigikogu.ee/rito/index.php ?
id=14002&op=archive2 (Kasutatud 02.02.2015).