Leppemärgid väljenduse ja sisu seos ei ole sisemiselt motiveertud, vaid kokkuleppeline. Kujutav märk väljendusel on ainus, loomuldasa temale omane tähendus. Nt. joonistus. · Kujutamine on suhteline, mitte absoluutne omadus. · Ikooniliste ja leppemärkide maailmad mitte ainult ei eksisteeri koos, vaid nad mõjutavad pidevalt teineteist, lähenevad katkematult teineteiseks üle või põkkuvad. Eriti eredalt ilmneb see kunstis. · Kage märgitüübi baasilt kasvab välja kaks kunsti eriliiki: kujutav ja sõnaline. · Kujutava märgi sõnaliseks teisendamise püüde ja jutustuse kui teksti ülesehitusprintsiibi vahel on otsene ja vahetu seos. · Igasugune kunst pöördub suuremal või väiksemal määral auditooriumi reaalsusetunnetuse poole. Filmikunst teeb seda suuremal määral.
isiklikult ostetud, mitte kahe peale. 8. Kui mõlemad abikaasad töötasid ja ehitasid midagi suurt ja äkki keegi tahab lahkuda ja abiellu katkestada, siis jagatakse mõlematele võrdselt vara ning see on aus. 9. Korteri/maja ehitamine,selles elamine ning pärast kui on vaja jagada- selle müümine ning raha jagamine. Auto ostmine,selle kasutamine ning vajadusel jagada- müüa ja raha jagada. Arvuti / telefoni kage peale laenuga ostmine. Laen pangas mõlema abikaasa peale. 10. Jälgida ja hoida seda heas seisundis 11. Abikaasa vastutab teise abikaasa võetud kohustuste täitmise eest niivõrd, kuivõrd abikaasa võib teda esindada või teda oma toimingutega kohustada. 12. Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse Perekonnaseisuasutus, välja arvatud notar, võib abielu lahutada abikaasade vastastikusel kokkuleppel abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel juhul, kui:
a it c narr ical an Folklore ne tra self wit io a d t freq d h conf tive pa he es uent itions o la c ly tie f Relig vers ted w kage. It oteric s t he a it i any , becaus h myth has of nto on e it h olog te n e pert figurati as b y , a b een ain ve e e n n d to t time
7. Lõpmatult kahanevate suuruste võrdlemine: olgu f ja g lõpmatult väikesed suurused protsessis xa. 1. Kui eksisteerib lõplik nullist erinev piirv. lim(xa) f(x)/g(x) siis nim suurusi f ja g sama järku lõpmatult väikesteks suurusteks. 2. Kui lim(xa) f(x)/g(x) = 1 siis nim suurusi f ja g ekvivalentseteks lõpmatult väikesteks suurusteks märkides seda kujul f~g. 3. Kui lim(xa) f(x)/g(x) = 0 siis nim suurust f kõrgemat järku lõpmatult väikeseks suuruseks g suhtes. Kage ekvivalentse lõpmatult väikese suuruse vahe kohta kehtib järgmine väide: Kui f ja g on ekvivalentsed lõpmatult väikesed suurused fg on kõrgemat järku lõpmata väike suurus nii f kui g suhtes. 8. Piirväärtuse põhiteoreemid: Lim xx0 f(x)=a. Arv a on f-i f(x) piirv. tingimusel, et x+ (x-). Kui >0, A>0, et x>A(x<-A)f(x)-a<. Definitsioon. Piirväärtuseks paremalt, kui xx0 nim. piirv-st, kus xx0 ja seejuures x>x0. Seda tähistame lim xx0+0 f(x)=b. Piirv-ks vasakult, kui xx0, nim
annaabi.ee 
