kui ohverdati. Juba muistsel ajal nimetati novembrit hingede kuuks, sest arvati hingi kodus käivat. Meil peetakse tänapäeval ka novembris hingedepäeva. 2 Nõidumisega tegelesid targad, kes olid arukad ja elukogenud inimesed. Nad olid lisaks veel ravitsejad, õpetajad, kohtunikud, nõuandjad. Nad tundsid loodust, oskasid taimi ravimina kasutada, püüdsid seletada loodusnähtusi. Viisid läbi ohverdamise rituaale ohvrikivide juures. Eestlaste jumalatest tuntakse kroonika põhjal üksnes Taarat. Muistsed eestlased pidasid sõna jõudu väga tugevaks. Arvati, et vandumisega kutsutakse kohale kuri jõud. Eriti rangelt oli vandumine keelatud pühades kohtades: hiites, pühadel allikatel, ohvrikivide juures. Tunti tugeva väega salasõnu, millega võis ravida, aga ka teistele haigusi saata. Sääraseid sõnu nimetati loitsudeks. Muinasaja lõpp Eestis.
täituvad pinnakattest avaneva veega. Kassinurmel on ka kaheksa lohuga kultusekivi ja Kalevipoja lingukivi. Kaitseala moodustati 1968. aastal maastikuelemendi (linnamägi) kaitseks. Kassinurme muinasasula on rajatud seitse tuhat aastat tagasi ja linnus kaks tuhat aastat tagasi. Hiiekoht on avastatud asula rajamisega ja on seega üks vanemaid pühakohti Eestimaal. Meie maausku esivanemad valisid hiiekohaks ümbruskonnast kõige suurema energiasambaga koha. Mõõtmised on näidanud, et ohvrikivide juures ja nende vahelisel alal ületab energivoog isegi Tuhalaane nõiakaevu energiavoo. Seetõttu leiab hiis laialdast kasutamist maaenergia ammutamisel. Kassinurme on ka elupaik harudastele liikidele nagu näiteks merikotkas ja valge-toonekurg. Looduse, muististe ja tervise rajal on võimalik tutvuda mitmekesise loodusega, nautida kauneid vaateid vooremaastikule. Looduraja äärsed taimed on etiketeeritud. Esivanemate kaitserajatisega saab tutvuda linnuse maketil.
Henriku kroonikas nimetatakse jumalat – TARAPITAT (Taara), kes oli saarlaste jumal. Hilisemal ajal austati jumal UKU’t. OHVRIPAIGAD. Vaimud, haldjad ja jumalad ei olnud oma loomult ei head ega halvad. Nendega pidi hästi läbi saama. Selleks toodi ande ehk ohverdati. Ohvrite toomise kohad olid hiied, ka üksikud puud, allikad, kivid, harva mäed. PÜHAD PUUD olid eelkõige tammed ja pärnad. Pühade puude okstele kinnitati paelu, lõnga ja riideribasid. OHVRIKIVIDE pealispinnal olid lohud (O,2 – 1 m). OHVRIALLIKAD olid mitmesuguste nimedega: püha-, tervise-, elu-, ilmaallikad jt. Ohverdamist toimetati pühade ajal ning enne ja pärast tähtsamaid ettevõtmisi (sõda). Kõige sobivam päev oli NELJAPÄEV. ENNUSTAMINE, NÕIDUMINE JA MAAGIA. Püüti ennustada sõjaretke tulemust ja seda nõidumisega mõjutada.Läti Hendrik kirjeldas, et kui looma ohverdamisel langes see paremale küljele, siis võtsid haldjad ja jumalad ta vastu (tõotas head), vasakule
oktoober 1632. Tartu ülikool 12) Kirjeldage õppetöö korraldust Rootsi-aegses Tartu ülikoolis. - oli 4 teaduskonda. Kõik üliõpilased pidi esmalt õppima 6aastat filosoofiateaduskonnas. Ja seejärel 2-3a. Teoloogia-,arsti-, või õigusteaduskonnas. Spetsialiseerumist ei peetud tähtsaks. Õpetati Ladina keeles avalike vätitlustevormis. Avalikud eksamid peale semestrit. 13) Millised olid Rootsi ajal talupoegade usulised tõekspidamised? - Nad viisid läbi kummalisi rituaale nt. ohvrikivide juures, kasutasid vanu puust väärjumalaid, ohverdasid raha, lõnga ja muud. 14) Iseloomustage eestikeelse kirjasõna arengut Rootsi ajal. - Algselt oli 2 saksakeelt P-eesti ja L-eesti. Henrich Stahl hakkas oma jutustuses eesti grammatikat saksapärastama, ning seda kasutati pea kogu 17.saj, kuni seda hakati kritiseerima. Johann Hornungi pakku uue õigekirja, mis polnud päris höölduspärane.(vana kirjaviis) 15) Millal ilmus Vastne Testament? Miks oli eestikeelse Vastse
täpselt aru ja pani kirja sõja- ja palve-hüüu ,,Taara, avita". Henriku järgi oli Taara eelkõige saarlaste jumal, aga tuntud ka Virumaal, kus ta olevat sündinud. Vaimud, haldjad ja jumalad - nendega oli vaja hästi läbi saada. Heatahtlikkust püüti saavutada andide toomise ehk ohverdamisega. Selleks olid kindlad kultus- ehk ohvripaigad - hiied või üksikud puud, allikad, kivid, harvemini mäed, järved ja jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid. Osa ohvrikivide pealispinnal olid kas looduslikud või inimeste poolt õõnestatud 0,2-1 m läbimõõduga lohud. Mõnes paigas austati veel muinasaja lõpul ohvrikividena edasi üksikuid pronksi-või varasel rauaajal levinud väikeste lohkudega lo-hukive.Ohverdamine leidis aset esmajoones pühade ajal ja suuremate ettevõtmiste eel ning järel. Kõige sobivamaks nädalapäevaks peeti eestlastele ,,pühaks päevaks" olnud neljapäeva. Andideks olid piim, liha, veri, vill, vili, tähtsamatel puhkudel ka loomad
 oli 4 teaduskonda . Kõik üliõpilased pidi esmalt õppima 6aastat filosoofiateaduskonnas. Ja seejärel 2Â3a. Teoloogia Â,arstiÂ, või õigusteaduskonnas. Spetsialiseerumist ei peetud tähtsaks. Õpetati Ladina keeles avalike vätitlustevormis. Avalikud eksamid peale semestrit. 13) Millised olid Rootsi ajal talupoegade usulised tõekspidamised?  Nad viisid läbi kummalisi rituaale nt. ohvrikivide juures, kasutasid vanu puust väärjumalaid, ohverdasid raha, l  õ nga ja muud. 14) Iseloomustage eestikeelse kirjasõna arengut Rootsi ajal. - Algselt oli 2 saksakeelt P-eesti ja L-eesti. Henrich Stahl hakkas oma jutustuses eesti grammatikat saksapärastama, ning seda kasutati pea kogu 17.saj, kuni seda hakati kritiseerima. Johann Hornungi pakku uue õigekirja, mis polnud päris höölduspärane.(vana kirjaviis) 15) Millal ilmus Vastne Testament? - Ilmus 1686.a
sest usuti, et see aitab neid. Need kohad olid Eestlaste jaoks pühad kohad, kus käidi ohverdamas. Hävitamisega alustati tegelikult juba üsnagi varakult, kuskilt 12. saj. alguses. Ristiusustamisega hakati hiise hävitama, katoliku kirik üritas nende asemele oma riste ja kabeleid püstitada ning luteri kirik üritas hiikohtade ja puude pühaks pidamist täiselikult välja juurida. Ka ohvrikive on üritatud hävitada ning ilmselt pole ka neid eriti palju alles, kuid ohvrikivide hävitamine on ilmselt keerulisem kui hiiete hävitamine. Ohvriallikate ära kaotamisest pole ma midagi kuulnud, aga pigem on nad oma tähtsus lihtsalt kaotanud. Kalmesi on risustatud, et saada 6 7 kätte varandust, mida surnutele kaasa panti. Seega on säilinud vaid mõned üksikud
. hinges(hingeõhus) leidub väge nt haigele kohale puhumine.surma korral arvati,et hing lahkub kehast, siirdub putukaisse. Usuti haukatagusesse ellu-hauapanused. ANIMISTLIK-kogu elus ja eluta loodust peeti hingestatuks. Kehtis põhimõte: nagu mina muile, nii muud minule. Kui inimene käitus halvasti, siis võis loodus sama teha. OHVERDAMINE- eesmärk oli saavutada looduse,jumalate,haldjate,vaimude heasoovlikus. ohverdati pühade puude juures(hiied,tammed,pärnad,pihlakad) ohvrikivide,ohvriallikate juures. Parim aeg selleks oli pühad,neljapäev,suurte ettevõtmiste eel. Ohvrid olid: palveohvrid, tänuohver,lepitusohver. Ohverdati: vereohvrid,inimohvrid(lapsed),aineohvrid(toiduained) hakkas levima laibamatus. Matmine ida-lääne suunas. 12.saj. haua kaasapanustena väikesed ristikesed. 11.saj võimalikud kabelid ja kirikud. 6. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse käik. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed
Tarapitat. Arvatavasti ulatus ka jumal Uku austamine muinasaega. Usuti, et ka loodusel on oma hing, seda nimetatakse animismiks. Kogu loodust peeti omataoliseks ja austati selle samaväärsust, kuid ei peetud endid loodusevalitsejaks. 18.Ohverdamine ja ohvripaigad Vaimude jms heatahtlikkust prooviti saavutada andide toomisega. Selleks olid kindlad paigad, hiied või puud jne. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid. Osadel ohvrikivide pealispinnal olid kas looduslikud või inimese uuristatud lohud.Olulisel kohal olid ka ohvriallikad. Ohverdamine toimus enamasti pühade ajal. Kõige sobivamaks päevaks peeti ,,Pühat päeva" neljapäeva. Andideks olid piim, liha, veri kuid on teateid, et vahel ka vangistatud vaenlased. 19.Kes ja miks tahtsid vallutada Baltimaid Eesti olipeaaegu kui ühtne riik, mille maakonnad tegutsesid enamasti ühiselt ja vanemad võidelnud vapralt kogu rahvas huvide eest. See oli
Henriku järgi oli Taara eelkõige saarlaste jumal, aga tuntud ka Virumaal, kus ta olevat sündinud. Vaimud, haldjad ja jumalad - nendega oli vaja hästi läbi saada. Heatahtlikkust püüti saavutada andide toomise ehk ohverdamisega. Selleks olid kindlad kultus- ehk ohvripaigad - hiied või üksikud puud, allikad, kivid, harvemini mäed, järved ja jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid. Osa ohvrikivide pealispinnal olid kas looduslikud või inimeste poolt õõnestatud 0,2-1 m läbimõõduga lohud. Mõnes paigas austati veel muinasaja lõpul ohvrikividena edasi üksikuid pronksi-või varasel rauaajal levinud väikeste lohkudega lo-hukive.Ohverdamine leidis aset esmajoones pühade ajal ja suuremate ettevõtmiste eel ning järel. Kõige sobivamaks nädalapäevaks peeti eestlastele ,,pühaks päevaks" olnud neljapäeva. Andideks olid piim, liha, veri, vill, vili, tähtsamatel puhkudel ka loomad
· Heatahtlikust püüti saada ohverdamisega. o Selleks olid kindlad ohvri- ja kultuspaigad.- hiied, üksikud puud, allikad, kivid, mäed,järved, jõed... · Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid o Hiiepuu alune oli püha pind, sinna ei lastud loomi, sealt ei võetud oksi ega lehti ja sealt ei korjatud marju o Sageli ehiti puuoksi paelte, lõnga ja riideribadega · Osa ohvrikivide pealispinnal olid kas looduslikud või inimeste poolt õõnestatus o,2-1 m läbimõõduga lohud. · Ohvriallikaid oli väga mitmesuguste nimetustega o Pühad o Ilma- o Tervise- o Silma- o Elu- o Jt. Alikad Sageli tähistas nimi allika või temast võetud vee omadusi
ülestõusu 1343-45 enam rauda toota, et ei saaks relvi teha? Peruus võeti 1980. a terrasspõllud taas kasutusele tänus arheoloogide avastatud süsteemile. 1974 leiti Hiina keisri matmispaik koos terrakota sõduritega, siis tuli turiste sadade tuhandete kaupa. Seega arheoloogia toob riikidele kasu!:) Kultusliku tähendusega muistised Ohvrikivid, lohukivid. Ohvrikivisid teatakse rahvapärimustest, registreerituid kive üle 100. Lohk kas kunstlik või looduslik. Ahtsate ohvrikivide lohud on põhjast karedad. Lohukividel on väikesed lohud  läbimõõt 5-10 cm -, need siis kuntslikel. Lohukive u 1800, Assaku Nõiakivil on 405 lohku. Kivid dateeriti ära tänu kivikirstkalmete olemasolule, tavaliselt 1.saj e.Kr. Lätis 5, Leedus 6 ja Soomes 300 lohukivi. Kivikirstkalmed ja lohukivid enamasti Põhja-Eestis. Lohukivid = viljakuse kultus? Mõned lohud seotud päikesekultusega, teised suguelunditega. Lohud toksiti munakividega. Kumb
Kõigel looduses on oma hing. Üldine usk looduse hingestatusesse. Loodususund. Paljusid esemeid looduses peeti pühadeks, puutumatuteks, salapärasteks, neid tuli eriliselt austada. Need võisid olla nähtused, esemed, kohad, midagi, mis on igapäevasest eraldiseisev. Püüti ära seletada, miks miski just nii on. Kui miski läks halvasti, siis öeldi, et puudus haldjate soosind. Ohverdamine  pühade hiiepuude, -salude, -metsade, ohvrikivide juures. Millegi saavutamiseks oli vaja loodusvaimude, haldjate soosingut. Hiiepuud olid enamasti tammed või pärnad. Hiiepuu raiujat ähvardas surm. Hiiepuu juures ei tohtinud ka muru niite. Ohverdati toitu, hõbeda tükikesi, viidi erinevaid ande. Oluline oli pigem tegevus ise, kui just millegi konkreetse viimine. Ohvrikividel polnud määravaks suurus, vaid kuju, sel pidid olema lohud. Sinna kogunenud veega pesti silmi või nägu (sellel pidi olema ravivõime).
“. Austati ka mingit Ukut. Läti Henriku kirjelduse järgi olevat Virumaal kuskil mäel isegi „jumalate kujud ja näod“, kelle olevad ristiusu preestrid maha lasknud raiuda.  Ohvripaigad. Vaimuda, haldjate ja jumalatega prooviti läbi ohverdamise hästi läbi saada, selleks tekkisid kindlad ohverdupaigad- hiied või üksikud puud, allikad, kivid, harvemini mäed, järved, jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid. Ohvrikivide peal oli kas inimese või looduse poolt õõnestatud lohud. Ohvriallikaid oli väga mitmesuguste nimetustega nt: tervise, elu, ilma jne allikas, see tähendas rohkem vee omadusi. Ohverdamine leidis aset esmajoones pühadeajal ja suuremate eesvõtmiste eel ning järel. Eriti lemmik oli neljapäev. Ohverdati piima, liha, ver, vill ja vilja, tähtsamatel puhkudel loomad.  Ennustamine, nõidumine, maagia
annaabi.ee 
