sadade kilomeetrite ulatuses. Tavalisele klaasile on enamasti tema omaduste muutmiseks lisatud teisi koostisosi. Pliioksiidi sisaldav pliiklaas on näiteks säravam. Mõnda ainet võidakse lisada selleks, et muuta termilisi ja elektrilisi omadusi. Teiste ainete lisamine võib muuta värvust. Sooda või potase osatähtsuse suurendamist kasutatakse mõnikord sulamispunkti täiendavaks alandamiseks. Klaasi ajalugu Looduslikku klaasi, näiteks obsidiaani, on kasutatud kiviajast peale. Esimene klaasi valmistamine on teada Vana-Egiptusest umbes 2000 eKr. Klaasi kasutati keraamika ja muude esemete glasuurina. 1. sajandil eKr arendati klaasipuhumise tehnikat. Klaas, mis oli olnud äärmiselt haruldane ja väärtuslik, muutus palju tavalisemaks. Vana-Rooma impeeriumi ajal loodi paljud klaasi vormid spetsiaalselt vaaside ja pudelite jaoks. Looduslik klaas
Klaas Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja bioloogiliselt mitteaktiivne materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. Need soovitavad omandused on võimaldanud väga paljusid rakendusi (klaasi rakendused).Looduslikku klaasi, näiteks obsidiaani, on kasutatud kiviajast peale. Esimene klaasi valmistamine on teada Vana-Egiptusest umbes 2000 eKr. Klaasi kasutati keraamika ja muude esemete glasuurina. 1. sajandil eKr arendati klaasipuhumise tehnikat. Klaas, mis oli olnud äärmiselt haruldane ja väärtuslik, muutus palju tavalisemaks. Vana-Rooma impeeriumi ajal loodi paljud klaasi vormid spetsiaalselt vaaside ja pudelite jaoks. Tavaline klaas on enamasti amorfne ränidioksiid (SiO2), mis on sama keemiline ühend
Teine suurem asula on tänapäeva Türgi aladelt leitud Catal Hüyuk. Rajatud u 7000 eKr, suuruselt oli see ilmselt suurem kui Jeeriko, linn oli samuti kindlustatud. Tänavaid seal ei olnud, majad oli kokku ehitatud ja liiklemiseks kasutati majakatuseid. Catal Hüyukis oli kasutusel ka pronks, selle töötlemisoskust hoiti ilmselt salajas. Samuti töödeldi seal obsidiaani ning seda ka eksporditi. Peamine ehitusmaterjal oli toortellis. Ka siin võis näha maalikunsti taandarengut maja seintel leidus väikesemõõtmelisi ja küllaltki ebarealistlike maalinguid, osad neist kujutasid seal levinud matusekombeid (laiba raisakotkastele viskamine). Catal Hüyuki majaseintelt on leitud ka esimene linnaplaan.
o linnad olid väikesed o linnade keskmeks olid püramiidikujulised templid. o suured inimpäid kujutavad kiviskulptuurid. o olmeegide usust ja ajaloost ei ole teada täpseid fakte, kuna kirja olmeegid ei tundnud. o tõenäoliselt põhjustas olmeekide kultuuri leviku kaubanduslikud sidemed. Päritolu: teadmata Millega tegelesid?: maisikasvatus alepõllunduse meetodil, keraamika (must-valge), kaubandus, nefriidi ja obsidiaani töötlemine, kasutasid chinapasid (ujuvpeenrad) Ühiskond: sotsiaalne hierarhia: väiksearvuline eliit, valdav osa- vaesed talupojad, alamkihil savist/roost valmistatud hütt TOLTEEGID o Pealinn Tula o head arhitektid ja kunstnikud Päritolu: rändasid sisse põhja poolt, võtsid olmeekide kultuuri üle, jumal Quetzalcoatl lõi inimesed ja õpetas nad maad harima. Teotihuacani kultuur. Millega tegelesid?: kaubandus, pallimäng, maisikavastus, võeti kasutusele metallid
Esimesed maiad elasid linnriikides, mida valitsesid preesterkuningad. Elasid 2000 eKr kuni 1500 alguseni pKr. Ajavahemikus 250 pKr kuni 850 pKr olid maiad Kesk-Ameerika võimsaim rahvas, kes rajas vihmametsadesse suuri linnu. Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani. Maiad kuulusid Kesk-Ameerika kõige kõrgemalt arenenud tsivilisatsioonide hulka. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti, arhitektuuri ja matemaatika vallas. Seepärast jääb mõistatuseks, miks nende tsivilisatsioon nii äkitselt kokku varises. Kolumbuse-eelse Kesk-Ameerika kõige keerukama tsivilisatsiooni kujundasid maiad. Maiad asustasid Yucatani poolsaare niisked troopilised madalmaad umbes aastal 1000 e.m.a. Mõni sajand hiljem olid neil juba kuivendussüsteemid, mille abil liigniisked alad muudeti viljakateks põllumaadeks. Naabritelt sapoteekidelt võeti nii mõndagi edumeelset üle,kuid peagi kujunes n...
Sobivad: alumiiniumist ja plekist joogipurgid, toidu- ja joogipakendite metallkaaned ning korgid ja muu puhas metalltaara. Metalltaara kogumispunkti viidavad esemed peavad olema tühjad ja puhtad. Purgid tuleb enne konteinerisse asetamist kokku pressida. Sobimatud: aerosoolpakendid (deodorandipudelid, juukselaki pudelid), värvide ja lahustite pakendid ja igasugune määrdunud metalltaara. Klaas Looduslikku klaasi, näiteks obsidiaani, on kasutatud kiviajast peale. Esimene klaasi valmistamine on teada Vana-Egiptusest umbes 2000 eKr. Klaas on enamasti amorfne ränidioksiid (SiO 2), mis on sama keemiline ühend mis kvarts või (polükristallilises vormis) liiv. Puhta ränidioksiidi sulamispunkt on umbes 2000 ºC,
pärisnime. Siin kujutatud hieroglüüfid hoiavad surnud valitseja mälestust: Tutanhamon. [2: 32] Seesmises sarkofaagis lebava Tutanhamoni nägu katab omakorda kunstipärane surimask. See on kullast taotud ja kaunistatud frittklaasi ning lasuriidi ja teiste poolvääriskividega. Silmadeks on kullassepad kasutanud kvartsi ja obsidiaani. Tulemuseks on lahkunu elutruu ilmega nägu.[2: 33] 9 Kokkuvõte Tutanhamon on üks tuntumaid ja enam kõneaineks olnud vaarao. Tutanhamoni haud avastati 1922 aastal. Ta oli üks suhteliselt tundmatu vaarao Palju räägitakse tema hauapanustest ja nende pajatatud lugudest. Tal oli kolm sarkofaagi ja väga palju muid uhkeid hauapanuseid. Tema elu on ka uuritud ning selle kohta väga paljut teada saadud suuresti just
infrapunast energiat. Teiste metalloksiidide lisamine võib muuta värvust. Sooda või potase 6 osatähtsuse suurendamist kasutatakse mõnikord sulamispunkti täiendavaks alandamiseks. Mangaani lisamisega on võimalik vabaneda ebasoovitavatest värvustest. Klaasi ainulaadsus seisneb selles, et seda saab kasutada korduvalt uute toodete valmistamiseks, ilma et kvaliteet halveneks. 2.1.1 Klaasi ajalugu Looduslikku klaasi, näiteks obsidiaani, on kasutatud kiviajast peale. Varaseimad kirjalikud allikad klaasi valmistamise kohta pärinevad Mesopotaamiast 14.–12. sajandist eKr. Klaasi hakati iseseisva kunstlikult loodud materjalina kasutama 3. aastatuhandel eKr. (Merle Bukovec) Klaasi kasutati keraamika ja muude esemete glasuurina. 1. sajandil eKr arendati klaasipuhumise tehnikat. Klaas, mis oli olnud äärmiselt haruldane ja väärtuslik, muutus palju tavalisemaks
aeduba ning puuvilla, seega pannes alguse Peruu pikaajalisele põllumajanduslikule traditsioonile. Teadlased usuvad, et kartulit, Peruu peamist toiduainet, kasvatati esmakordselt umbes 8000 aastat tagasi farmerite poolt, kes elasid Titicaca järve lähedal. Kalastamine, põlluharimine ning kaubandus moodustas majandusliku aluse keraamikaeelsel perioodil (2700-1800 eKr). Puuvilla kasutati kalavõrkude punumiseks ning rituaalsete esemete tegemiseks. Väikeseid koguseid obsidiaani (klaasjas vulkaaniline kivim, mida kasutati kivitööriistade tegemisel ning mis tekib looduslikult üle 4000 m (13 000 jalga) kõrgustel aladel) on leitud rannikult, mis viitab kauba aktiivsele vahetamisele ranniku ja mägismaa kogukondade vahel. Need inimesed töötasid kollektiivselt ning neil oli arusaam ühisomanditest. See ning kontroll kriitiliste ressursside üle andis tulemuseks esimeste linnade arenemise rannikul ning mägismaal. Caral: Emalinn
Väikesed põllulapid: nisu, oder, hirss, rukis, uba, lääts. Kiudtaimedena kanep, lina. Olid ka karjakasvatajad: arvukaimalt veiseid, vähem kitsi, sigu. Korjati taimi, käidi jahil. Jahiloomadena eelistati põtra, hirve ja metssiga. Peamiseks tööriistamaterjaliks tulekivi, obsidiaan. Nt sirbid tehti puust, lõiketeradeks lisati tulekivikilde. Rohkesti leitud ka kõõvitsaid ja uuritsaid. Teatud astmel spetsialiseerunud käsitöö ja kaubandus. Tulekivi toodi Poola lõunaosast, obsidiaani Bükkist ja Tatratest. Nende piirkondade asulad olid spetsialiseerunud vastava toorme kaevandamisele ja töötlemisele. Asulad olid sageli liikuvad. Uus küla tekkis vana lähedale. Põhiliseks elamuks pikk nelinurkne maja (laius 5,57 m, pikkus varieerus). Tsehhis Bylany asulas hoone pikkus 45 m. Tegu puitkonstruktsiooniga, mis pealt saviga mätsitud, katust toetas sees kolm rida poste. Hoones eluruumid, ait, laut. Osadel majadel oli ühes otsas tarandik koduloomadele
Jeerikos elas paar tuhat elanikku, linn oli kindlustatud kaitsemüüri ja -tornidega ning vallikraaviga. Teine suurem asula on tänapäeva Türgi aladelt leitud Catal Hüyuk. Rajatud u 7000 eKr, suuruselt oli see ilmselt suurem kui Jeeriko, linn oli samuti kindlustatud. Tänavaid seal ei olnud, majad oli kokku ehitatud ja liiklemiseks kasutati majakatuseid. Catal Hüyukis oli kasutusel ka pronks, selle töötlemisoskust hoiti ilmselt salajas. Samuti töödeldi seal obsidiaani ning seda ka eksporditi. Peamine ehitusmaterjal oli toortellis. Ka siin võis näha maalikunsti taandarengut - maja seintel leidus väikesemõõtmelisi ja küllaltki ebarealistlike maalinguid, osad neist kujutasid seal levinud matusekombeid (laiba raisakotkastele viskamine). Catal Hüyuki majaseintelt on leitud ka esimene linnaplaan. u 5000 eKr ehitati Maltal juba suurtest kividest ja sideaineta templeid ja haudehitisi - tekkisid megaliitehitised.
Asetses Iraani kiltmaa lähistel, sademete hulk oli piisav kuivaks põllunduseks; lähedale jäid ka talvised rohumaad. Muistisel eristatakse kolme kasutusfaasi: 1. Bus Mordeh (70006500 eKr). Siis kasvatati paari kodustatud taime, tegeleti ka küttimise ja korilusega. Saviplonnidest majad olid ümmarguse põhiplaaniga. Keraamikat sel perioodil ei kasutatud. 2. 65006000 eKr Ali Koshi faas. Kodustatud oli rohkem taimi ja ka loomad. Majad olid savitellistest. Lisaks tulekivile kasutati ka obsidiaani. Sel perioodil tunti ka vase külmtöötlust, samuti osati kududa kangaid. 3. asustusfaas Muhammad Jafar, 60005700 eKr. Sel perioodil kasutati juba savinõusid. Nüüd põhirõhk loomakasvatusel, taimekasvatuse osatähtsus väiksem. Majad nüüd 56 ehitatud kivivundamentidele, esemetüüpe väga palju erinevaid korraga kasutuses. Perioodi lõppedes jäetakse asula maha. Çatal Hüyük asub Lõuna-Anatoolias, Konya jõe viljakas orus
..5 mm. Nt dioriit. Peeneteraline ehk peenekristalne on kivim, mille kristallide pikimõõde on 0,1...2 mm. Nt graniit. Peitkristalne on kivim, mille kristallide pikimõõde on alla 0,1 mm, see tähendab alla inimsilma lahutusvõime. Nt basalt. Obsidiaan e vulkaaniline klaas on looduslik amorfne kvarts (kvartsklaas), mis sisaldab mitmesuguseid lisandeid (raud, magneesium). Omadustelt kõva, habras, värvus tingitud lisanditest. Obsidiaani purunemisel tekkivad väga tervavate servadega killud. Teke: looduslik, tekkinud vulkaanilise tegevuse tulemusel (tahkestunud amorfne silikaatne laava, mis kiire hangumise tõttu pole jõudnud kristalliseeruda). Levikualad Mehhiko, Jaapan, USA, Island, Siber, Kreeka. Rakendati kiviajal töö-, jahi- ja sõjariistade (noad, nooleotsad) valmistamiseks. Tänapäeval ehiskivina (eriti nn. vikerkaarobsidiaan, rainbow obsidian)
Çatalhöyük Väike-Aasias (tänapäeva Türgi lõunaosas) on Jeerikost mõneti hilisem siinsed 12 järjestikust asustuskihti pärinevad VII V aastatuhandest eKr. Seetõttu oli siinsetele asukatele savinõude valmistamine juba tuntud. Põlluharimise ja karjakasvatuse kõrval oli juba Çatalhöyüki elanike jaoks jätkuvalt suur tähtsus ka karjakasvatusel. Samuti vahendasid nad lähedastes mägedes leiduvat väärtuslikku vulkaanilist kivimit obsidiaani. Jeerikost erinevalt oli Çatalhöyük kindlustamata. Selle nelinurksed lamedakatuselised hooned paiknesid tihedalt teineteise kõrval, nii et majja sisse pääses katuseava kaudu. Mitmed hooned olid seest kaunistatud maalingute ja skulptuuridega, mis kujutasid eelkõige härgi või härjasarvi, naisi ja jahistseene. Jeeriko ja Çatalhöyüki olid sedavõrd suured ja püsivad asulat, et tuleb oletada nende tõhusat ja stabiilset sisekorraldust
Religioonil oli keskne roll kõigis kõrgkultuurides. Ühendas eri alade inimesi, hõime oli palju aga neid ühendav tegur oli religioon. Usulistel eesmärkidel rajati väga suuri tseremoniaalrajatisi (püramiide). Püramiidid olid templite alused. Usk õhutas ka sõdima sõdadest saadi vange keda ohverdati jumalatele. Aitas kaasa ka kaubavahetusele, sest oli vaja muretseda rituaalideks teatud kindlaid esemeid, mida vahetati omavahel. Nt oli vaja obsidiaani (vulkaaniline klaas), mis oli terav ja millega ennast veristati; astelrai astel samuti enese veristamiseks; teatud merekarpe kasutati pasunatena. Vanimat rahvast nimetatakse olmeekideks. Nad elasid Mehhiko lahe lõunarannikul (Mehhiko kiltmaa ja Yukatani poolsaare vahel). 1200-400 eKr. On peetud hilisemate kultuuride alusepanijateks. Neile oli omane suurte kivipeade valmistamine (basaldist). Nende püha loom oli jaaguar. Hästi palju tehti kujusid, mis