nunc obdurat nüüd karastab et tunc curat ja teinekord hellitab ludo mentis aciem, mänguga vaimu teravust, egestatem vaesust potestatem rikkust dissolvit ut glaciem. sulatab nagu jää. Sors immanis Loterii, hiiglaslik et inanis, ja mõttetu, rota tu volubilis, sina meelevaldne ratas, status malus, halb seis, vana salus tühine õnn semper dissolubilis, alati kaduv, obumbrata on varjatud et velata ja peidetud michi quoque niteris; minule ka sära; nunc per ludum nüüd läbi mängude dorsum nudum oma palja selja fero tui sceleris. toon sulle peksule. Sors salutis Õnne ja et virtutis heaolu loterii michi nunc contraria, on mulle nüüd vastupidine, est affectus antakse et detectus ja võetakse semper in angaria. alati kitsikuses. Hac in hora Sellel tunnil sine mora ilma viivituseta corde pulsum tangite; puudutage pillikeelte rütmi; quod per sortem kuna läbi loterii sternit fortem, purustatakse ka tugev mecum omnes plangite! nutke kõk koos minuga!
utendi) seisneb asja kasulike omaduste tarbimises ja asja viljade saamises. Käsutamine (ius disponendi) seisneb asja juriidilise saatuse määramises- eelkõige on selleks asja võõrandamine ja asjaõigustega koormamine, kuid ka nn võlaõigusliku käsutamise korras asja teise isiku kasutusse andmine (tasuta kasutamine, rent jmt). Eriti olulise tähtsusega on õigus asja käsutada, sest kui omanik ei saa asja müüa, kinkida või pantida on tegemist tühja õigusega (nudum ius). Omandiõiguse piirangute puhul on esmajoones piiratud kasutus- ja realiseerimisõigused. Omanik ei või oma piiramatu omandiõiguse kasutamisega kahjustada teisi isikuid ( TsÜS § 138 lg 2 sätestatud) ja üldsust. See põhimõte on kirjas ka PS § 32 lg 2 /.../omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt /.../, mis on juhis seaduseandjale, et omandi vaba kasutamise piiramine on võimalik igasuguste üldiste huvide alusel. Otse põhiseadusest
Vili (päraldise 1 vorm) - tekib iseenesest Valdus omand: - valdus - kasutus - käsutus possessio (valdus, omand) interdictum (kohtulik kaitse) valduse põhilised iseloomujooned = tahe asja pidada + asja tegelik pidamine (enda käes) interdikt: - valduse taotlemine (tagasi) - olemasoleva valduse kaitse (võõra ründe vastu) - valduse tagastamine Omand: 1) õigus asja vallata 2) õigus asja kasutada 3) õigus asja käsutada jus dispondendi (õigus asja käsutada) nudum jus (paljas õigus) - omandiõigus ilma käsutusõiguseta Omandamised mancipatio () - pidulik sündmus Roomas, tehing võõrandaja ja omandaja vahel notari (liberpens e. kaalumees) juuresolekul in jure cessio (seadusjärgne üleandmine) traditio (tava) occupatio (asja hõlmamine eesmärgiga teda endale hoida) res nullius (mitte kellegi asi) res derelicta (omaniku poolt hüljatud) - kaotatud asi vs hüljatud asi: kaotatud asi pole omaniku poolt tahtlikult hüljatud
arengu iseloomulik joon Preetori ja kviriitliku õiguse –eraõigus/rooma kodanike õigus eristamine Preetor abistas ediktiga kviriitlikku õiguskorda,täiendades selle lünki. Preetor hakkas korrigeerima endist õigust-seda seal kus käibe vajadused olid üle kasvanud vanadest kviriitliku õiguse normidest. Edikti andmisega vana seadus muutus sisutuks.- paljaks õiguseks-ius nudum quirutium Tsiviilõiguse järgi on isikul hagiõigus –õigus kohtu pool epöörduda Ediktiga kujundatud õiguse puhul, on isikul õigus seepärast, et talle on võimaldatud hagi esitamine. ILMALIK JURISPRUDENTS Rooma juristid tõlgendasid ja täiustasid õigust. Dies fasti-päevad millal lubatud teatud protsessi menetlus ja tegingute sõlmimine
Culpa lata – raske hooletus Culpa levis – kerge hooletus Culpa in concreto – konkreetne hooletus Culpa levissima – kergeim hooletus Casus – juhus Vis maior – vääramatu jõud Mora - viivitus Mora solvendi – võlgniku viivitus Mora accipiendi – kreeditori viivitus Novatio - uuendus Contpensatio - tasaarvestus Contractus - leping Pacta - kokkulepe Pacta sunt servanda – lepingutest tuleb kinni pidada Nudum pactum /pacta nuda/ - paljas kokkulepe Contractus innominati – nimeta lepingud Contractus stricti iuris – leping, mille sisu on seaduse poolt kindlaks määratud ja mida preetor ei saa muuta Contractus bonae fidei – leping, kus preetoril on võimalus võtta arvesse erinevaid asjaolusid, et teha õiglane otsus Contractus unilaterales – ühekülgne leping Contractus bilaterales – kahekülgsed lepingud Consensus – lepingu poolte nõusolek Causa – lepingu aluseks
2. Alternatiivne obligatsioon-võimalus valida üks mitmest objektist(kas anda teatav asi v maksta rahasumma) Objekti jagatavuse järgi: 1. Jagatavad-kohustust anda 5 hobust 2. Jagamatud-kohustust muretseda hea hobune Lepingud-contractus. Mõiste.Liigid.Sõlmimine Obligatsiooni tekkimise tähtsamaks aluseks on leping. Leping-kahe või enama isiku vaheline kokkulepe, mis on suunatud seaduse poolt tunnustatud obligatsiooniõigusliku suhte tekkimisele. Paljas kokkulepe- nudum pactum- obligatsiooni ei tekita. Kui puudus hagi, polnud ka lepingut. Preetor annab hagi millega lubakse uute lepingute lubamise. Lepingute süsteem: 1. Verbaalsed-suuliselt sõlmitud lepingud 2. Literaalsed-kirjalikult sõlmitud lepingud 3. Reaalsed-asja üleandmisel sõlmitud lepingud 4. Konsensuaalsed-vastastikuse nõusoleku saavutamisel sõlmitud lepingud. Nendele lisandus contractus innominati- nimeta lepingud Õigustehingute-negotia ja lepingute liigitus: 1
esitab hagi. Kostja- isik, kelle vastu kohtus essitatud nõue ehk hagi. Omandiõigus koosneb kolmest peamisest elemendist- õigustusest: a) õigus asja vallata - ius possidendi b) õigus asja kasutada - ius utendi c) õigus asja käsutada (eriti olulise tähtsusega omandiõigusele) - ius disponendi Kui omanik ei saa asja kohta korraldusi teha (müüa, kinkida, pantida), siis on ta omandiõigus- TÜHI ÕIGUS( nudum ius )! Omanik võib ajutiselt asja valdamisest ja kasutamisest ilma olla, andes näiteks oma asja teisele kasutada. kviriit- vana rooma täieõiguslik kodanik Kviriitlikus omandis olid kõik omandiõiguse instituudi põhijooned olemas, kuid kviriitlik omand ei jäänud ainsaks omandivormiks Roomas. 1)Omand kaotas oma perekondliku iseloomu ja muutus aegamööda puhtindividuaalseks 2) omandiõigus avardus nii subjektide
isikute vastu, vastandina obligatsiooniõigusele, mis on suunatud ainult konkreetse isiku vastu. Omandiõigus on asjaõigus ja siin saab omanik hagi esitada iga isiku vastu, kes tema õigust rikub või ei tunnusta. Omandiõigus koosneb 3 elemendist ehk õigustusest: 1. Õigus asja vallata-ius possidendi 2. Õigus asja kasutada-ius utendi 3. Õigus asja käsutada-ius disponendi Kui omanik ei saa asja kohta korraldusi teha(kinkida, pantida), siis on ta omandiõigus nudum ius- tühi õigus. Omand kaotas oma perekondliku iseloomu ja muutus ajapikku puhtindividuaalseks. Omandiõigus avardus nii subjektide kui ka objektide poolest;omandi saamise viisid muutusid lihtsamateks ja mitmekesisemateks. Hakati tunnustama ka peregriinide omandit. Omandiõiguse objektiks võisid oll aka maatükid provintsis. Prediitori ediikti kaudu kujunes eri instituut, mida rooma juristid nim rem in bonis habere,
Kasutamine (ius utendi) seisneb asja kasulike omaduste tarbimises ja asja viljade saamises. Käsutamine (ius disponendi) seisneb asja juriidilise saatuse määramises- eelkõige on selleks asja võõrandamine ja asjaõigustega koormamine, kuid ka nn võlaõigusliku käsutamise korras asja teise isiku kasutusse andmine (tasuta kasutamine, rent jmt).30 Eriti olulise tähtsusega on õigus asja käsutada, sest kui omanik ei saa asja müüa, kinkida või pantida on tegemist tühja õigusega (nudum ius).31 3.1. Õigusvõimelised isikud Rooma impeeriumi elanikkond jagunes vabadeks ja orjadeks. Vabad omakorda jagunesid Rooma kodanikeks (cives Romani) ning võõramaalasteks ehk peregriinideks. Iga õigussubjekt omas teatavat õigusvõimet, mis sõltus isiku seisundist. Täieliku õigusvõime jaoks pidi kodanik olema: 1) vaba (mitteori) status libertatis; 2) Rooma kodakondsus ehk Rooma kodanik (status civitatis); 3) perekondlik seisund (status familiae)
panis farreus - okasnisu jahust leib 15. Patria potestas – isamaa jõud, võim 16. Ius honorarum – kõrgete amenikude õigus ius praetorium - preetori õigus ius aedilicium - ediiliõigus 17. Ius publicum – avalik õigus ius privatum - eraõigus 18. ius naturale – looduslik õigus ius Romanum - Rõõmaõigus 19. Ius in rem – asjaõiguslik õigus ius in re aliena – võõras .... õigus ius nudum - paljas või tühi õigus 20. Ius civile - tsiviilõigus ius civile Flavianum – Flavius'e tsiviilõigus 21. Ius Aelianum – Aelius'e õigus ius Papirianum - Papiriuse õigus codex Gregorianus - Gregoriuse koodeks codes Iustinianus - Justinianuse koodeks 22. Successio singularis – üksik (õigus)järglus succesio universalis – üldine (õigus)järglus 4 23. Edicta repentina – ootamatud ediktid edictum perpetuum-aegumatu või igavene edikt
arengu iseloomulik joon Preetori ja kviriitliku õiguse –eraõigus/rooma kodanike õigus eristamine Preetor abistas ediktiga kviriitlikku õiguskorda,täiendades selle lünki. Preetor hakkas korrigeerima endist õigust-seda seal kus käibe vajadused olid üle kasvanud vanadest kviriitliku õiguse normidest. Edikti andmisega vana seadus muutus sisutuks.- paljaks õiguseks-ius nudum quirutium Tsiviilõiguse järgi on isikul hagiõigus –õigus kohtu pool epöörduda Ediktiga kujundatud õiguse puhul, on isikul õigus seepärast, et talle on võimaldatud hagi esitamine. ILMALIK JURISPRUDENTS Rooma juristid tõlgendasid ja täiustasid õigust. Dies fasti-päevad millal lubatud teatud protsessi menetlus ja tegingute sõlmimine Dies nefasti- päevad millal ei ole lubatud teatud protsessi menetlus ja tegingute sõlmimine
hakkavad. Kuna selles konstruktsioonis sisaldub ennustamise komponent (riigiametnike tulevane, eeldatav käitumine), on neid teooriaid nimetatud ka prognoositeooriateks. Realaistid on kirjeldanud eespool tooduga seoses nn. desuetudokaasusi. Tähendab ametnikud jätaksid vastuvõetud õigusnormi (-akti) kohaldamata, realiseerimata. Seega kui mingit õigusnormi on lakatud kohaldamast, ongi see muutunud kehtetuks ("surnud õigus",ld. Ius nudum). Desuetudoteoreetikud tegelevad üksnes puhta teoreetilise konstruktsiooniga tegevusetuse tagajärje kirjeldamisega.Teisejärguline on küsimus, kuidas praktikas kaitsta riiki ametnike tahtliku tegevusetuse eest. Punkt 4 Normativistid Niipea kui luuakse õigusnorm, tähendab see seda, et kohaldatakse kõrgema jõuga varasemat õigusnormi hierarhias (kuni idealistliku fiktiivse alusnormini ehk põhinormini välja).
kohtuniku) ja täitevametniku vahel. Selline konflikt vajab ilmtingimata lahendamist kooskõlas seadusega, sest vastupidine võib halvimal juhul viia desuetudo olustikuni. 5 6 Desuetudo olustik: vastuvõetud õigusnorm (-akt) jäetigi ametnike poolt kohaldamata, realiseerimata. Seega - kui on mingit õigusnormi lakatud kohaldamast, ongi see muutunud kehtetuks ("surnud õigus", ld: ius nudum). Desuetudo-teoreetikud tegelevad üksnes puhta teoreetilise konstruktsiooniga - tegevusetuse tagajärje kirjeldamisega. Teisejärguline on küsimus kuidas riiki praktikas ametnike tahtliku tegevusetuse eest kaitsta. 4. Õiguslik otsus süllogismina. Rutiini ja juurdlusotsused. Subsumptsioon. Õiguslik otsus süllogismina st loogilise järeldusena, milles kahest eeldusest e premissist tuleneb järeldus. Premisse nim. tavaliselt esimeseks ja teiseks premisslauseks
pärast jõustumist kohaldama hakkavad. Kuna selles konstruktsioonis sisaldub ennustamise komponent (riigiametnike tulevane, eeldatav käitumine), on neid teooriaid nimetatud ka prognoositeooriateks. Realistid on kirjeldanud eeltooduga seoses nn desuetudo-kaasusi. Tähendab: vastuvõetud õigusnorm (-akt) jäetigi ametnike poolt kohaldamata, realiseerimata. Seega - kui on mingit õigusnormi lakatud kohaldamast, ongi see muutunud kehtetuks ("surnud õigus", ld: ius nudum). Desuetudo-teoreetikud tegelevad üksnes puhta teoreetilise konstruktsiooniga - tegevusetuse tagajärje kirjeldamisega. Teisejärguline on küsimus kuidas riiki praktikas ametnike tahtliku tegevusetuse eest kaitsta. P.4. Normativistid. Niipea kui luuakse õigusnorm, tähendab see seda, et kohaldatakse kõrgema jõuga varasemat õigusnormi hierarhias (kuni idealistliku fiktiivse alusnormini ehk põhinormini välja). Normativistide järgi on uus norm kehtiv vaid siis, kui ta vastab vastavate
(relevantse) osa; 4) legitiimsuse tunnus: kehtiv positiivne õigus luuakse riigi tahteakti tulemusena pädevate institutsioonide poolt ja selleks ettenähtud korras, kuid formaalsest aspektist muutuvad kehtivaks õiguseks ka riigi õiguskorra poolt garanteeritud tava-, moraali- ja korporatiivsed normid (vt nt TsüS § 2 lg 1 tava legitimeerimise kohta); 5) preskriptiivsuse tunnus: õigus on ettekirjutav, see on täitmiseks – kui õigust ei täidetaks, oleks tegemist nn surnud õigusega (ius nudum); 6) üldkohustuslikkuse tunnus: õiguskorraga garanteeri-takse kehtiva positiivse õiguse toime ajas, ruumis ja isikute suhtes riigi kogu jurisdiktsiooni alla kuuluval alal; 7) väärtustunnus: õigusriigile kohast õigust hinnatakse õiguse idee lähtealuselt (vt järgnevalt ülipositiivne õigus Õiguse realiseerimise 3 põhiviisi: Õiguse realiseerimine on õigusnormidest tulenevate nõuete kajastumine inimeste käitumises. Realiseerimise viise 3:
annaabi.ee 
