Lettres) on kolm järku, millest Valton pälvis rüütli (chevalier) oma. Autasu annab Prantsuse riik välja 1957. aastast, tunnustamaks väljapaistvat kirjandus- või kunstialast tegevust. 2 Looming: Prosaistina debüteeris 1960 novelletiga "Lauad" ("Noorus" 1960, 4). Varasemale lühiproosale on tunnuslik argieluseikade leidlik visandamine. Esikkogu "Veider soov" (1963) köitis värske nägemise ja leebe huumoriga. Novellikogus "Rataste vahel" (1966) süvenes realistlik tüpiseerimine; iseloomulik on inimeste soovide kokkupõrge nende täitumist takistavaga ja argielu rataste vahele jäämine. 1960 aastate teisel poolel toimus murrang: novellidesse ilmusid satiiriline hüperbool ja grotesk, mis kujunesid proosauuendustes tooniandvaks. Keskseks sai inimtegevuse võõrandumine jäigalt determineeritud süsteemis, bürokraatliku rutiini haardes: Valton kujutab inimest süsteemis, kus tegevus muutub absurdseks
jutustusi ja lasteraamatuid Richardi koolitee jäi pooleli, rahapuuduse tõttu Ta osales I MS ja Vabadussõjas Ta viibis vangis aastatel 1930-1932, seoses vekslivõltismisega Kirjandusteosed Kurgsoo sari ( ,,Hümnid paanile", ,,Viimane kevad", ,,Kurgsoo", ,,Maa", jne) Romaanid : ,,Minevik" 1920, ,,Üksindus" 1925, "Nauding" 1929, ,,Esimene armastus" 1933, ,,Ummiktänav" 1937, ,,Inimsaatused" 1938, ,,Kaks perekonda" 1947, jne. Novellikogus: ,,Igaveses laburündis"1913, ,,Siluetid ja dekoratsioonid" 1918, ,,Hing ja veri" 1918, ,,Vabadus ja vangla" 1932, jne. Mälestused: ,,Sõjasõit" 1928, ,,Kahuriliha" 1936, jne. Lasteraamatud: ,,Laanekohus" 1928, ,,Vetepojad" 1934, ,,Võrukael" 1945, ,,Jutte loomadest" 1951, jne. Kriitiku arvustus Richard Roht andis oma viimaste teostega, nagu romaan "Kurgsoo" ja novellikogu "Neli juttu", lugejale hea hulga optimismi, rahuldas arvustajaid, pannes koguni mõne
pagulasena USAs, kus kirjutas natsismivastaseid artikleid ning avaldas ingliskeelse mälestusteraamatu ,,Õnnelikud päevad Norras". Looming Undseti romaane võib jaotada kaasaegseteks ja ajaloolisteks. Kaasaegseid on rohkem, ajaloolisi vähem, kuid just viimased tõid kirjanikule ülemaailmse kuulsuse. Oma kaasaegse naise maailma, hingeelu ja tundeid kujutab autor kunstnikuromaanis ,,Jenny" (1911), perekonna ja kodukolderomaanis ,,Kevad" (1914), novellikogus ,,Targad neitsid" (1918), esseederaamatus ,,Naise vaatepunkt" (1919), samuti hilisemates romaanides ,,Gymnadenia" (1929), ,,Põlev põõsas" (1930) ja ,,Ida Elizabeth" (1932). Maailmakirjandusse on Sigrid Undset jäänud peamiselt Norra keskaega kujutavate suurte romaanidega. Need on triloogia ,,Kristiina Lauritsatütar" (19201922) ning diloogia, mille esimene osa kannab pealkirja ,,Hobulahe Olav Audunipoeg" (1925) ja teine ,,Olav Audunipoeg ja tema lapsed" (1927).
Tuli kirjandusse intrigeeriva teemaga ,,Surnu surm". See on jutustus pidalitõbiste elust. Saaremaal oli üks tõsisemaid selle haiguse koldeid. Mälk on seda teemat kasutanud mitmes novellis. Kirjanik ei räägi mitte haiguse füüsilisest pooles, vaid sellest, kuidas pidalitõbised olid ühiskonnast välja heidetud ja olid justkui enne surma juba surnud. ,,Kesaliblik" suvitusromaan, mis meenutab Gailiti ,,Muinasmaad" ja Tuglase ,,Felix Ormusoni". Mere ja randlaste teema novellikogus ,,Annemarie", lisaks sees ka elu hammasrataste vahele jäänud inimestest. ,,Kivine pesa" realistlik pilt kaluriküla elust. Selgelt näha, et Ristikivi tunneb seda temaatikat. Kirjanik kasutab väga värvikat keelekasutust. I perioodis katsetab Mälk ka näidenditega, kuid kvaliteedilt on need proosast vähem olulised. Rahvalikud komöödiad ,,Vaese mehe utetall" ja ,,Neitsid lampidega" Otsingute periood. Teemadeks pidalitõbi ja meri II periood: 19341944 (Tallinnas)
Kusta armastus", "Neli juttu", "Kurgsoo", "Maa", "Aeg"(romaanid ja novellid)) sari on pildiks 20ndate aastate Eesti külast Romaanid : ,,Minevik" 1920, ,,Üksindus" 1925, ,,Esimene armastus" 1933, ,,Ummiktänav" 1937, ,,Inimsaatused" 1938, ,,Kaks perekonda" 1947, jne. Linnaelu kujutavad ajaromaanid:,,See, millest avalikult ei räägita" (1928) ja ,,Nauding" (1929). Mälestused: ,,Sõjasõit" 1928, ,,Kahuriliha" 1936, jne. Novellikogus: ,,Igaveses laburündis"1913, ,,Siluetid ja dekoratsioonid" 1918, ,,Hing ja veri" 1918, ,,Vabadus ja vangla" 1932, jne. Lasteraamatud: ,,Laanekohus" 1928, ,,Vetepojad" 1934, ,,Võrukael" 1945, ,,Jutte loomadest" 1951, jne. Tekstinäited ,,Ahnuse palk'' Kui ta ühe haardega kala kohe kinni ei saanud, siis algas harilikult pikem jälgimine. Pimeduses oli see kalale palju kardetavam kui valges. Pimeduses võis
"Klounid ja faunid" (faun = inimesi hirmutav ja narriv metsavaim roomlaste usundis), millele 1926 lisandus "Aja grimassid". Mõlemas kogus pilkas Gailit halastamatult ümbritseva elu kitsaskohti, tehes seda teravalt ja vaimukalt (esimeses kogus ilmus ka skandaalne Underit pilkav "Sinises tualetis daam". Tänu Gailiti teravale sulele ja boheemlaslikele eluviisidele saatis teda juba "Siurust" alates skandaalse kirjaniku maine. Fantastilise ainestiku käsitlust jätkas Gailit novellikogus "Rändavad rüütlid" (1919) ja romaanis "Purpurne surm" (1924). Gailiti loomingu kõrgperioodi algust märgistab novellikogu "Vastu hommikut" (1926), milles ta kirjeldas psühholoogilise veenvusega inimlikke kannatusi. Gailiti kirjandusliku loomingu tippsaavutuseks on romaan "Toomas Nipernaadi" (1928), mis sai suure edu osaliseks niihästi kodu- kui välismaal, muutes Gailiti kirjanikukuulsuse rahvusvaheliseks. Romaan koosneb seitsmest novellist, mille tegevustik areneb erinevates
Lugeda eksamiks: Friedebert Tuglase novellid: „Toome helbed“, „Maailma lõpus“, „Kuldne rõngas“, „Inimesesööjad“ Peet Vallak „Epp Pillarpardi Punjaba potitehas“ Betti Alveri luule August Gailiti kaks novelli kogust „Saatana karussell“ Arvo Valtoni novellid „Rohelise seljakotiga mees“ ja „Kaheksa jaapanlannat“ Arvo Valtoni lühiromaan „Õndsusesse kulgev päev“. Kogumikust „Üksildased ajas I“ Mart Kivastiku novell „Peegel“ (Novellikogus „Kurb raamat“ Tartu, 2008) Üks kaasaegne luulekogu vabal valikul
vene futurismi vaimus kirjutatud lühiproosaga. Selle ajajärgu loomingut iseloomustab kogu "Lendavad sead" (1919). Avaldas koos Erni Hiirega futuristliku vihiku "Ohverdet konn" (1919). Samasse aega kuulub ekspressionistlik proosapoeem "Mina" (1920), milles lähtuti erinevatest kehaosadest. Kritiseerides siurulaste uusromantilist loomingut, taotleb Kivikas realistlikumat eluvaatlust brosüüris "Maha lüüriline shokolaad!" (1920). Novellikogus "Verimust" (1920) taunib kirjanik sõjakoledusi. Patsifistlikku hoiakut väljendab ka publitsistlik romaan "Ristimine tulega" (1923). Kivikas osales vasakpoolses ajakirjas "Murrang" (1921) ja kuulus "Tarapita" (1921-1922) rühmitusse. 1920. aastatel kujunes ta triloogiaga "Jüripäev" (1921), "Jaanipäev" ja "Mihklipäev" (1924) uustalunike elu käsitleva asunikuromaani esimeseks viljelejaks. Hilisemast loomingust pälvis riiklikku
Woolfi viimane romaan oli ,,Vaatuste vahel", mis valmis otse enne kirjaniku vabasurma. Woolfi loomingu põhisisuks on inimeksistentsi olemuse välendamine, kujundiks vormimine.James Joyce (1882-1941)-Oli Iiri päritolu.Sündis Dublinis ja õppis jesuiitide koolides ja Dublini ülikoolis.Pärast ülikooli lõpetamist läks Pariisi, kus alustas meditsiiniõpinguid.Tema novelle on võrreldud Tsehhovi omadega. Ta varasemad sümbolistlikud luuletused ilmusid kogus ,,Kammermuusika"(1907) . Esimeses novellikogus ,,Dublinlased"(1914) annab Joyce põgusa ülevaate oma kodulinna oludest ja kaaslinlaste, tavaliste inimeste elust, nende ootustest ja lootuste nurjumisest. Ka oma autobiograafilist kujunemisromaani ,,Kunstniku noorpõlveportree"(1916) alustas ta kodulinnas, kuid lõpetas Itaalias. ,,Ulysses"(1922) on monumentaalne teos, mis tungib sügavale inimese sisemaailma. Joyce´i deasist elu raskendas süvenev silmahaigus, mis viis pimedaks jäämiseni. Ta suri teise maailmasõja ajal Zürichis
versioon ilmus 1925 ning kandis pealkirja "Murrang". Paraku tüdines Kivikas peatselt ka oma vanade teoste ümber töötamisest ja korrastatud triloogia jäigi ilmumata. Aastal 1926 andis kirjastus Loodus välja Albert Kivika 26-leheküljelise lühijuttude kogumiku "Miniatüürid". Enamuse nende lühipalade puhul oli tegu samal aastal ajakirjas Looming ilmunud rahvalike juttude uustrükiga. Elu sõjaaegses külaühiskonnas käsitles Kivikas ka 1927 avaldatud novellikogus "Punane ja valge". Pärast pikemat pausi ilmus 1931 Kivikalt uus romaan "Vekslivõltsija". Kuigi stiililt realistlik, ei tegelenud see enam külaolustiku kirjeldamisega. Romaani peategelaseks on võlakirjade võltsimise teele sattunud kirjanik Johannes Lodjapuu, kes jutustab enesepihtimuse vormis oma elust. Keskendunud 1930. aastate keskel Vabadussõja temaatikale, pöördus Kivikas külaelu juurde tagasi jõuludeks 1943 ilmunud romaaniga "Karuskose". Romaani ülesehitus on
aga narratiivi paisutamise ja idee kontseptualiseerimise vahend. Suure Halli (tähistab justkui vabat vangi, sotsiaalpsühholoogiline ilming) kui sisepaguluse kujund Juhan Smuulil. Tiigri kujund Helga Nõu romaanis „Tiiger, tiiger“ (pagulane rootsist tunnebki, et teda kohe kohe võidakse rünnata; Eesti kui Tiigrimaa). Suure reheahju kujund Vallaku „Maanaises“ Puu kujund Jüri Ehlvesti novellikogus „Taevatrepp“ Nukkunud tõuk kui arhetüüpne kujund Helbemäe „Ohvrilaevas“ Sümbol kirjandustekstis (sümbolianalüüs) Sümboolsel viisil võib tõlgendada peakirja, aega, kohta, sündmust, tegelast, sõna, lauset jm. „Kevade“ (teos) – mitte ainult Arno lugu, vaid ka eestlaste lugu; kevade kui elutsükli algus, noorus. Paunvere (paik) – kogu Eesti külaühiskonna mudel. Palamuse kihelkonnakool (hoone) – kogu rahva (eestlaste) lapsepõlve sümbol.
7 Tuulemäe sari Ka aastal 1922 ilmunud romaan-eskiis ,,Hümnid Paanile" vihjab realismi teele asumisele, kuigi teos on veel romantilise kallakuga. Autor asub siin opositsiooni nn. pahupidi estetismi ja amoraalse jõhkruse luulega. ,,Hümnid Paanile" tegevuspaigal - Tuulemäel - arendab ta edasi osalt samade, osalt uute tegelaste elukäiku ka järgmistes töödes: novellides ,,Viimne kevad" ja ,,Kriuka Kusta armastus" (novellikogus ,,Neli juttu", 1929). Ühise tegevuskoha järgi on neid teoseid hakatud nimetama Tuulemäe sarjaks. ,,Hümnid Paanile" (1922) kannab alapealkirja ,,Ühe kunstniku suvisest mälestusraamatust". Romaani sündmustik on hõre. Peategelane Taavet Dreverk, kelles on küll vähe reaalset kunstnikku, valib välismaalt naasmise järel suvituskohaks looduslikult kauni Haabjärve Tuulemäe metsades. Laane luulelised haavad ja hõbedaselt helkiv Haabjärv pakuvad
Erinevate jõudude tegevuse toimel kujunes ka tolleaegne kirjanduselu vastuoluliseks. Kodanlike ringkondade meeleolusid väljendasid kirjanduses mõned vanema põlvkonna autorid. Revolutsioonide ja kodusõja ajajärgul oli proletaarsete autorite ilukirjandusliku loomingu ja publitsistika peamiseks vahendajaks töölisajakirjandus (ajalehed "Kiir", "Tööline", kirjanduslik ajakiri "Tapper" jt). Üks tuntumaid tööliskirjanikke oli Eessaare Aadu (kod. Jaan Anvelt), kes oma novellikogus "Räästaalused" ja jutustuses "Alasti" kujutab elu varjupoolele surutud tööinimesi, kelle ergas tõetunne ja protestivaim viib neid vastamisi klassiühiskonnas kehtivate tõekspidamistega. Oli kirjanikke, kelle hoiak poliitilistes küsimustes jäi ebamääraseks, kõhklevaks, ja neidki, kes pidasid võimalikuks ning aiunõigekski kunstiliste eneseavalduste täielikku sõltumatust sotsiaalpoliitilistest liikumistest. Viimane oli eriti tunnuslik 1917. a. suvel tekkinud "Siuru" rühmitusele.
Raamatu teise poole moodustavad südamlikud ja elavalt kirja pandud linnututvustused liikide kaupa: meri-, kala-, tõmmu- ja naerukajakad, tiirud, hahk, tõmmuvaeras, tuttvart, rohukoskel, ristlind (ristpart), meriski, kivirullija, tilder, rüüt ja tutkas. Vilsandi, selle linnustik, kuid ilmselt mitte vähem ka sealne värvikas tuletorniülem Artur Toom on köitnud ka kirjanik August Mälku. Vilsan- dilt on ta saanud olulise tõuke rannaainestiku kujutamiseks oma romaa- nides ja novellikogus "Rannajutud" (Vinkel 1997: 97). 1932. aastal ilmus Mälgult Päevalehes olukirjeldus "Lindude riigis". Samal suvel veetis kir- janik puhkuse Vilsandi linnuriigis Alumisele Vaikale paigutatud pul- danvarjendis linde vaadeldes; neile tähelepanekutele tugineb enamik kogumikus "Jutte lindudest" (1934) avaldatud linnulugudest. Neis juttu- des leidub vahetu loodusvaatluse edasiandmise kõrval nii fiktsiooni kui antropomorfiseerimist. Mälk ise põhjendab seda saatesõnas tekstide
Umbes samal ajal saabub Juss sjast koju. 7 Arvo Valton (kodanikunimega Arvo Vallikivi; sündis 14.detsembril 1935 Märjamaa alevis on eesti kirjanik Looming Esimese trükiproovina ilmus novellett "Lauad" ("Noorus", 1960, 4). Varasemale lühiproosale on tunnuslik argieluseikade leidlik visandamine. Esikkogu "Veider soov" (1963) äratas elavat huvi: köitis värske nägemine ja leebe huumor. Novellikogus "Rataste vahel" (1966) ilmutas Valton varasemast suuremat tüpiseerimise oskust. Iseloomulik on inimese soovide kokkupõrge nende täitmist takistavate asjaoludega ja inimese jäämine argielu rataste vahele. 1960aastate teisel poolel toimus Valtoni loomingus murrang: novellidesse ilmusid satiiriline hüperbool ja grotesk, mis kujunesid proosauuenduses tooniandvaks. Keskne on inimtegevuse võõrandumine jäigalt
kasutama novelli vormis. 1972 Õukondlik mäng - on ajaloolise novelli raamat. 70ndatel jõuab esimese romaanini "Tee lõpmatuse teise otsa" 1978 ajalooline romaan. Ajaloolisus on valinud teema-kangelased Tsingis Khaani vastasseisu kellegi teisega. Miks idamaised teemad? 1. põhjus, sest idateematika aktualiseerub ja Valtoni jaoks mitmel moel. Võimu ja vaimu vastasseisu universaalsete mudelite taotlus. Teine liin võiks olla see, mis iseloomulikul kujul avaldub novellikogus Mustamäe armastus 1978. Novell ise on nimilugu, ilmus 74. Uue linnakeskkonna kujutamine. Jätkates 60ndate lõpu laadi, et loob reaalsuse-irreaalsuse piiril viibivaid mudelolukordi. Nende loomisel rõhutada seda, et on satiiriliga külgnevat hoiakut rohkem. Tinglikult kolmas liin, mis areneb, on radikaalsem eksperimenteerimine, mida igas novellikogus näha. Kõige iseloomulikum näide ei tulegi välja, üks pealkiri "Läbi ulmamaastike" müütilised dimensioonid, teksti radikaliseerumine
keerukaid lugusid lahti mängida. Ei saa mingeid sulaselgeid paralleele tuua, aga mingis mõttes võib öelda, et see laad, kus oli Tammsaare kuulsamate teostega, sellele liigub Mälk kuidagimoodi lähemale. Võiks märgata seda, et mitte ainult kujutamisviis ei muutu keerulisemaks, vaid ka tegelastüüp. Kui rannajuttudes eelistab ta rääkida eelkõige lihtsatest inimesest, siis nüüd muutub inimene keerulisemaks + "Projekt Victoria" siin novellikogus pöördub August Mälk ulmekirjandusse. Kaunis ootamatu pööre sellel taustal, mis seni on toimunud. Filosoofilise kalduvusega ulme. Sellel on filos reflektsioon sees. Mälgu puhul võib öelda küll, et menukirjanik, aga keda lahti koorides võime avastada uusi kihte ja tekste, mida tasub kätte võtta ja uurida. Näilise lihtsuse taga võib olla keerulisem pilt. Albert Kivikas Noorpõlvetööd mõjuvad väikese veidrusena, aga imelikul kombel on poisikese hullamised
organiseerijaid. Oli aktiivselt tegev taasiseseisvumisüritustes: Loomeliitude Kultuurinõukogu liige, Eesti Kongressi ja Eesti Komitee 1. koosseisu liige. Riigikogu liige 1992-1995. Kuulub 1994. aastast Isamaaliitu. 1986 oli üks mõttevahetuse algatajaid fosforiidimaardlate üle (fosforiidisõda 1987). Loomingust Varasemale lühiproosale on tunnuslik argieluseikade leidlik visandamine. Esikkogu "Veider soov" (1963) köitis värske nägemise ja leebe huumoriga. Novellikogus "Rataste vahel" (1966) süvenes realistlik tüpiseerimine; iseloomulik on inimeste soovide kokkupõrge nende täitumist takistavaga ja argielu rataste vahele jäämine. 1960. aastate teisel poolel toimus murrang: novellidesse ilmusid satiiriline hüperbool ja grotesk, mis kujunesid proosauuendustes tooniandvaks. Keskseks sai inimtegevuse võõrandumine jäigalt determineeritud süsteemis, bürokraatliku rutiini haardes: Valton kujutab inimest süsteemis, kus tegevus muutub absurdseks
annaabi.ee 
