õiguslikke tagajärgi, mis ole mitte ainult otstarbekad, vaid ka mittesobivad ja mittevajalikud. 4. põhiõiguste rikkumine 5. Muud diskreditsioonivead Diskreditsiooni redutseerimise õiguslikud alused Diskreditsiooni redutseerimise olemuseks on diskreditsiooninormi poolt sätestatud õiguslike tagajärgede valikuvõimaluse kitsendamine. Kitsendamine kujutab endast diskreditsiooninormi muutmist. Normi muuta saab aga normiandja ise, administratsioonil puudub selleks päedevus. Diskreditsiooninormi tõlgendamisel on võimalik lähtuda kahest kriteeriumist. 1. normi eesmärk. Kui diskreditsiooninormi tõlgendamisel selgub, et normi eesmärgile vastab ainult üks konkreetne õiguslik tagajärg, siis on administratsioon kohustatud seda õiguslikult rakendama. 2. teokoosseisu teostumise (täitumise) intensiivsus. Selle indikaatoriks on see, et
inimeste toiminguid ning järelikult on käitumiseeskiri (sotsiaalne kohustus) üks faktoreid, mis mõjutab inimeste tahet, motiveerib neid mitmete valikuvõimaluste hulgast toimima just normis antud reegli ehk malli kohaselt. 3. Sotsiaalne norm on kohustus: inimene allutab oma tahtelise käitumise normi eeskirjale, kusjuures normi autoriteedi tingivad üksikisiku jaoks välised põhjused – näiteks austus, jõud või võim, mida valdab normiandja. 4. Sotsiaalse normiga seondub selle realiseerimise viis: sotsiaalne norm täidetakse kas vabatahtlikult või sotsiaalse surve ehk sunni mõjul. 5. Sotsiaalne norm on abstraktne: sotsiaalne norm reguleerib tüüpilisi juhtusid, ta tugineb korduvate samatüübiliste olustike üldistusele. 6. Sotsiaalset normi iseloomustab konkreetne ajaline ja ruumiline kehtivus, kehtivus aegruumis: sotsiaalsete normide teke, muutumine ja kadumine on pidev aegruumis toimiv
ning järelikult on käitumiseeskiri( sotsiaalne kohustus) üks faktoreid mis mõjutab inimeste tahet, motiveerib mitmete valikuvõimaluste hulgast toimina just normis prognoositud reegli või malli kohaselt; 2) kohustus- inimene allutab oma tahtelisi käitumise normi eeskirjale,kus juures üksik isiku lähtekohast või sotsiaalse normi autoriteedi tingida kolm välist põhjust: kas austus, jõud või võim, mida valdab normiandja; 3) realiseerimise viis - kui sostiaalse normi autoriteeti võib tingida austust, jõud või võim, siis tuleneb sellest kaks normi realiseerimise viisi:sotsiaalne kohustus täidetakse kas vabatahtlikult või sotsiaalse surve ehk sunni mõjul ( nt hukkamõist; varalisest või mittevaralisest hüvest ilmajätmine jt ); 4) eesmärk sotsiaalse normi eesmärgikson saavutada kehtestatudreegli või malliga prognoositud käitumine;
t siduvus on juhendav). TsKMS: Riigikohtu lahendi seisukohad seaduse tõlgendamisel on asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. KrMK: Kriminaalmenetlusõiguse allikad on muuhulgas Riigikohtu lahendid küsimustes, mis ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates või on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Seega on Eestis Riigikohtu otsustel teatud õiguslik siduvus. Nii saab kõrgem kohus osaliselt normiandja rolli. Kohtunik ei tohi otsustada asja ainult pretsedentjuhtumitele tuginedes. Juhtumid on alati sel määral individuaalsed, et iga asja lahendades tuleb võtta arvesse kogu seda mõjutav allikmaterjal. Teiselt poolt on Riigikohtu otsused üldiselt tunnistatud tegelikult siduvateks. Nende kasutamine lisab otsuse 12 13 põhjendamisele kaalukust. Kõrgema kohtu otsuse põhjenduste autoriteet saab olla
järelikult on käitumiseeskiri( sotsiaalne kohustus) üks faktoreid mis mõjutab inimeste tahet, motiveerib mitmete valikuvõimaluste hulgast toimina just normis prognoositud reegli või malli kohaselt; 2) kohustus- inimene allutab oma tahtelisi käitumise normi eeskirjale,kus juures üksik isiku lähtekohast või sotsiaalse normi autoriteedi tingida kolm välist põhjust: kas austus, jõud või võim, mida valdab normiandja; 3) realiseerimise viis - kui sostiaalse normi autoriteeti võib tingida austust, jõud või võim, siis tuleneb sellest kaks normi realiseerimise viisi:sotsiaalne kohustus täidetakse kas vabatahtlikult või sotsiaalse surve ehk sunni mõjul ( nt hukkamõist; varalisest või mittevaralisest hüvest ilmajätmine jt ); 4) eesmärk sotsiaalse normi eesmärgikson saavutada kehtestatud reegli või malliga prognoositud käitumine;
üldpõhimõtetega. 2) Positivistlik doktriin – vaatleb õigusnormi ja õigussuhteid nagu need olema peavad – sein sollen. Kuidas õigusnorm annab ühele õigusi ja teisele kohustusi. 5. ÕIGUSNORMI TUNNUSED Tunnused: Üldine iseloomu aspektist isel õigusnorme sihitlus isiku huvidele või ühiskonna üldhuvidelening prognoostiud käitumise mall õigusnormisisaldavas eeskirjas. Isiku huvidele sihitud normiks loetakse teoorias selliseid mis on suunatud normiandja, normitäitja ja nii normiandja kui täitja huvide realiseerimisele. Üldkohustuslikkuse aspektist isel õigusnorme imperatiiivsus ning vajadusel konkreetse sanktsiooni rakendamine. Kõik õigusnormid sisaldavad pm nii kohustuse kui ka õiguse selle täitmiseks. Formaalse määratluse aspektist isel õigusnormi: loogiline struktuur ja eriline normikeel. 6. ÕIGUSNORMI MÕISTE Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt
Mõlema puhul peab kehtima austus õiguskorra suhtes Tõlgendamise klassikalised viisid: Grammatiline tõlgendamine. Iga tõlgendamine saab alguse normi sõnastusest ja ei saa sellest päriselt „lahti öelda“ Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine. Iga norm paikneb süsteemis ja on seotud teiste normidega. Sageli selgub mõte alles seotuna teiste normidega. Süllogismiprintiip- subsumeerimine Ajalooline tõlgendamine. Mis oli normiandja eesmärk? Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine. Tõlgendamisel arvestatakse ka õiguse enda eesmärke (õigluse printsiipi), põhiseaduses sisalduvaid põhiõiguseid. Tõlgendamise tänapäevane metoodika: Normilooja kavatsus Normiformulatsiooni tähendus Ettekirjutuse otstarve Normiteksti enda arusaam Tänapäevane /A. Aarnio järgi/ Semantiline Grammatiline Loogiline (süllogismimall) Juriidiline
21. Õigusnorm on riigi poolt kehtestatud üldise iseloomuga, üldkohustuslik, formaaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga. Õigusnorm on käitumisreegel inimese teadvuses. Õigusnormi tunnused: üldine iseloom selle aspektist iseloomustab õigusnorme sihitlus isiku huvidele või ühiskonna üldhuvidele ning käitumise prognoositud mall õigusnormis sisalduvas eeskirjas. Isiku huvidele sihitud normiks loetakse sellist, mis on suunatud: normiandja huvide realiseerimisele (parlament), normitäitja huvide realiseerimisele(õigusnormi adersaat), nii normiandjale kui normitäitja huvide realiseerimisele. üldkohustuslikkus selle aspektist iseloomustab õigusnorme imperatiivsus ning vajaduse korral konkreetse sanktsiooni rakendamine. Inimese ja õigusnormi vahel on sotsiaalne seos: sisemine ja väline seos. Sisemise seose all tuleb mõista psüühika tasandil stimuleeritud motivatsiooni käituda kooskõlas õigusnormidega
tagatud riigi sunniga); c) Formaalne määratletus (spetsiifiline normitehniline konstruktsioon ning eriline formaliseeritud keel- õiguskeel (normitehniline keel)); Üldise iseloomu aspektist iseloomustab õigusnorme suunatus isiku (füüsiline või juriidiline) huvidele või ühiskonna üldhuvidele ning käitumise prognoositud mall õigusnormis sisalduvas eeskirjas. Isiku huvidele suunatud normiks loetakse teoorias sellist, mis on suunatud: a) Normiandja (parlamendi puhul nn seadusandja) huvide realiseerimisele; b) Normitäitja (õigusnormi adressaadi) huvide realiseerimisele; c) Nii normiandja kui normitäitja huvide realiseerimisele (mõlema huvid esindatud, mis ei pruugi tähendada aga täielikult väljapeetud tasakaalu); Üldkohustuslikkuse aspektist iseloomustab õigusnorme imperatiivsus ning vajaduse korral konkreetse sanktsiooni rakendamine. Kõik õigusnormid sisaldavad põhimõtteliselt nii
Õigusnormi tasand, s.t. sotsiaalne norm algab sotsiaalse grupi tasandist, lõppedes kogu ühiskonnaga. 2. Sotsiaalsete normide põhitunnused Sotsiaalsetele normidele on iseloomulikud järgmised põhitunnused: 1) Käitumist motiveeriv toime; käitumiseeskiri, mis mõjutab inimese tahet. 2) Kohustus: inimene allutab oma tahtelise käitumise normi eeskjirjadele; kusjuures inimese käitumine sõltub kolmest tegurist - kas austus, jõud või võim, mida valdab normiandja. 3) Realiseerimise viis kas vabatahtlik või sotsiaalse surve ehk sunni mõjul. 4) Eesmärk: saavutada prognoositud käitumine. 5) Abstraktsus sotsiaalne norm prognoositud reguleerib tüüpilisi juhtusid 6) Kehtivus aegruumis: sotsiaalsete normide teke, muutumine ja kadumine on pidev aegruumis toimuv protsess. 3. Sotsiaalsete normide funktsioonid on: -Reguleeriv Kokkuvõttes funktsioonid on suunatud
järelikult on käitumiseeskiri (sotsiaalne kohustus) üks faktoreid, mis mõjutab inimese tahet, motiveerib mitmete valikuvõimaluste hulgast toimima just normis prognoositud reegli või malli kohaselt; 2) kohustus - inimene allutab oma tahtelise käitumise normi eeskirjale, kusjuures üksikisiku lähtekohast võib sotsiaalse normi autoriteedi tingida kolm välist põhjust: kas austus, jõud või võim, mida valdab normiandja; 3) realiseerimise viis - kui sotsiaalse normi autoriteeti võib tingida austus, jõud või võim, siis tuleneb sellest kaks normi realiseerimise viisi: sotsiaalne kohustus täidetakse kas vabatahtlikult või sotsiaalse surve ehk sunni mõjul (nt hukkamõist; varalisest või mittevaralisest hüvest ilmajätmine jt); 4) eesmärk - sotsiaalse normi eesmärgiks on saavutada kehtestatud reegli või malliga prognoositud käitumine;
Ei ole teada, kas võimalikku altkäemaksu nimetasid jumalasulased andamiks ning kuidas jagasid saadud hüvesid. Kuid indulgentside teket tuleb pidada vähemalt pistise, kui mitte altkäemaksu legaliseerimiseks. Kui normieksimusele järgnevat karistust saab vahetada indulgentsi vastu, ja seda isegi tulevikus tekkiva võimaliku normieksimuse puhul, siis seda ei saa pidada muuks, kui altkäemaksuks. Seda eriti juhul, kui normiandja, kohtupidaja ja indulgentsi müüja on ühes isikus. Positiivsest küljest tuleb pidada indulgentsi rahalise karistuse sünniks. 1.2.5. Altkäemaks Code Penal´tis XVII sajandil, kaasaegsel karistusõiguse sünnil oli altkäemaks juba tõsiseltvõetav eriosa paragrahv. Näiteks sisaldas sisuliselt altkäemaksu Prantsusmaa 1810. aasta kriminaalkoodeksi (Code penal)10 kolmanda raamatu kolmanda peatüki teine alljaotus,
inimeste toiminguid ning järelikult on käitumiseeskiri (sotsiaalne kohustus) üks faktoreid, mis mõjutab inimeste tahet, motiveerib neid mitmete valikuvõimaluste hulgast toimima just normis antud reegli ehk malli kohaselt. 3. Sotsiaalne norm on kohustus: inimene allutab oma tahtelise käitumise normi eeskirjale, kusjuures normi autoriteedi tingivad üksikisiku jaoks välised põhjused näiteks austus, jõud või võim, mida valdab normiandja. 4. Sotsiaalse normiga seondub selle realiseerimise viis: sotsiaalne norm täidetakse kas vabatahtlikult või sotsiaalse surve ehk sunni mõjul. 5. Sotsiaalne norm on abstraktne: sotsiaalne norm reguleerib tüüpilisi juhtusid, ta tugineb korduvate samatüübiliste olustike üldistusele. 6. Sotsiaalset normi iseloomustab konkreetne ajaline ja ruumiline kehtivus, kehtivus aegruumis: sotsiaalsete normide teke, muutumine ja kadumine on pidev aegruumis toimiv
kohustus) üks faktoreid, mis mõjutab inimeste tahet, motiveerib mitmete valikuvõimaluste hulgast toimina just normis prognoositud reegli või malli kohaselt; 2) kohustus- inimene allutab oma tahtelisi käitumise normi eeskirjale, kus juures üksik isiku lähtekohast või sotsiaalse normi autoriteedi tingida kolm välist põhjust: kas austus, jõud või võim, mida valdab normiandja; 3) realiseerimise viis - kui sotsiaalse normi autoriteeti võib tingida austust, jõud või võim, siis tuleneb sellest kaks normi realiseerimise viisi: sotsiaalne kohustus täidetakse kas vabatahtlikult või sotsiaalse surve ehk sunni mõjul (nt hukkamõist; varalisest või mittevaralisest hüvest ilmajätmine jt); 4) eesmärk sotsiaalse normi eesmärgiks on saavutada
annaabi.ee 
