Ma ei või mitte! * * * VANAEMA. Ma mõtlesin, et sa ei kuule... Meie sugu ja võsa on kollaste juuste ja siniste silmadega; see võttis naisi ainult oma keskelt - ei ole tilkagi võõrast verd meie soontes, see on - puhas! MARGUS. Võõras veri? Kust siin see võõras? Ta on ju ometi teie endi silme all üles kasvanud ja inimeseks saanud! VANAEMA (ei lase ennast eksitada, on nagu oma mälestustesse ära vajunud, jutustab edasi). Meie tütred ja noorikud ei olnud ilusad, neid ei nõutud mõisa... Neli põlve tagasi, kui ühte nõuti (on sügavasti liigutatud ja lööb silmad maha) - see uputas enese jõkke. Surnuaia müüri taga, kui mina veel nägin ja mäletan, seisis ikka veel tema ristikene - karjalapsed ka hoidsid ristikest ja ei tallanud maha...
Mees ütles, kes tuleb sulaseks ja kes elab saunas. Perenaine jäi üldjuhul kõrvaltvaatajaks, saamata avaldada oma arvamust. Naisi peeti nõrgemaks, mehele alluvaks, pere ja maja hoidjaks. Tegelikult oli talunaise elus palju katsumusi, millele aga ei tohtinud alla vanduda. Noore neiu esimene katsumus oli abielu. Kuna peres oli tavaliselt palju lapsi, oli ka pea igas peres talukoha pärija. See tähendas, et vajadus koduväiks oli väike ja enamasti said uue elukoha mehele minevad noorikud. Nii juhtus ka Krõõdaga, ehkki talukoht oli uus ka Andresele. Samas oli mees seda varem külastanud ning saanud selle ostmise kohta ise otsuse teha. Krõõdal selline võimalus puudus, tema pidi tahes-tahtmata kaasa minema. Krõõda jaoks oli kodu alati tähendanud suurt laant, mis laulule vastu rõkkaks. Uus kodu oli soo, kus metsa asemel oli võsa ja jändrikud puud. Kuidas olla õnnelik kohas, mis on nii kardinaalselt erinev isakodust? Selle aja talunaisele ei rääkinud seda
nagu kassil ning kisub "hamba verele". Alkohol on meie ühiskonnas väga suureks probleemiks. Mõne elus on alkohol tähtsal kohal ning on raskusi sellest hoidumisel ning mõni arvab, et alkohol teeb populaarseks. Palju alkoholiprobleeme on hakanud esinema just alaealiste seas. Miks see nii on? Mõned alustavad joomisega sellepärast, et kuuluda mõnda lahedasse kampa. Tihti olen kuulnud tänavail, et kui ei jooda, siis ei olda ka sõber. Noorikud lasevadki endid sellisest lausest heidutada ja niiviisi hakataksegi trimpama, kartes kaotada oma tuttavad või sõbrad. Sellise puberteetliku käitumisega üritatakse saavutada mingisugune staatus endale. Mürsikud võivad ennast ju noortepäraseks pidada, kui neil see pudelike pihus on. Alguses lonksatakse niisama kellegi pudelist ning hiljem juba palutakse kelleltki abi märjukese kättesaamisel. Ise poes töötades olen näinud juhtumit, kus tõepoolest täiskasvanud inimesed
Põltsamaa naiste rahvariided 5 Sissejuhatus: Põltsamaa on üks kesk-eestis Jõgeva maakonnas asuv linn millel on ka oma ajalugu ja rahvariided. Siin on Põltsamaa lipp ja vapp. Põltsmaa vapp Põltsamaa lipp 2 Põltsamaa rahvariided Veel 18.sajandi lõpul ja 19 sajandi algul kandsid Põltsamaa noorikud piduliku peakattena linukat ehk sabaga tanu. Selle rohkem Põhja-Eestis tuntud peakatte kaunistasid saksa käsitöömeistrid lilltikandiga. Linuk, nagu villane õlakate sõbagi, jäi 19. sajandi esimese poole jooksul kasutusele veel vaid pruudirõiva osana. 18. sajandialgul levisid siin moerõivastuse eeskujul värvli külge tihedatesse voltidesse seatud kaharad mustad seelikud, mille alläärt kaunistas taimemustris helmetikand (helmetari, kudrustükk). 18. sajandi keskpaigasthakati
Eestis on jüripäev eeskätt maamehe tähtpäev. Naistepüha. Lüpsikute turrutamine Kirde-Eestis säilis 20. sajandi alguskümnenditeni eriline naistepüha ehk lüpsikute turrutamine. Abielus külanaised kogunesid kas kõrtsi või kuhugi mujale. Peo huvitavamaid osi oli suures puutünnis võitegemise jäljendamine: segati kujuteldavat võid ja loeti võisõnu. Üldiselt oli pidu omalaadne vastuvõtu- ja liitmisriitus, sest sinna kutsuti eelmisel aastal abiellunud noorikud. Uustulnukad pidid tihtilugu teistele joogi välja tegema. Peotoidud varuti varem ja toodi ühiselt kohale. Kimbutati mehi, kes sattusid kogemata peopaika. Meestepüha Kirde-Eestis oli jüripäev ühtaegu meestepüha, mille peamiseks sihiks oli karjase ametisse pühitsemine. Tegemist oli sealkandis omal ajal ülimalt tähtsa isikuga - küla poolt valitud vanema kogemustega mehega. Ida- Eestis palgati karjane terve küla ühiskarja jaoks. Pärimusest on teada
Kristiina räägib siin me unustatud uskumustest ("...kantslid ikka veel voolavad valatud verest/ verest mis/ puujumalatel puudus") ning murest ja igatsusest unustatud ja uneneva küla pärast: rehetoas kasvavad puud lehised ladvad rebivad eest katuselaudu juured on keerdunud läbi keldri /---/ Ja seda kõike ikka läbi naise ja tema ajas muutumise prisma: ja pääsukestest on saanud selle maja ainukesed noorikud Kristiina ütleb kurvalt, et sellest laulda tähendab tema jaoks kanda kive, "raskeid paekivipoolikuid" oma südamel. Ta nendib, et lihtne maalähedane kodu on muutunud maa ja ilma äärel kõikuvaks ja kõdunevaks majaks, ent kinnitab, et see on ometigi ainus, mis tema hingele võiks sobida (luuletuses "käia ja käia oma teed"). Kohati kõlavad Kristiina Ehini luuletused peaaegu kui rahvaluule või rahvalik veste
Selleks korraldati lastele IQ testid ja targemad neist pääsesid kooli õppima. Kooli lõpetanud said tööd alamaadlikena. Nad kogusid makse, juhtisid külasid ja tegid valitsuse heaks teisigi tegusid. Lapsed hakkasid töötama väga varakult, juba 3 aastaselt. Nad õppisid oma isa ja ema kõrval, kuidas põldu harida. Mõnes mõttes oligi parem, et laps sai olla koos oma vanematega, kui istuda sünges ja üksikus hütis. 14 aastaselt pühitseti noorikud meesteks ja naisteks, kus nad said endale täiskasvanutele kohased nimed. 11 Kokkuvõte Rahvad asustasid Peruu tuhandeid aastaid tagasi. Mägedes oli külm ja lumine, rannikualaks oli kõrb, muld oli väga vilets, palju maavärinaid ja hiidlaineid. Ellujäämine oli keeruline, kuid inkad said sellega hakkama. Inkad olid kõrgelt arenenud indiaanlaste hõim. Nad tegelesid põllumajandusega, neil
Aga ei jätnud aeg ja kurvad sündmused tedagi puudutamata. Kõik see aga muutis temagi kurvaks ja enesesüüdistus mehe poomise pärast pani hingele pitseri peale. Lõpuks oli ka tema kurb ja alati tõsine. Mis alguses Andrest tema juures võlus, kadus perenaiseks saamisega. Tüdrukud olid alguses lapsed nagu lapsed ikka, aitasid kergemaid töid majapidamises ära teha. Kui tüdrukud sirgusid, kasvasid neist väga töökad, lahtiste kätega noorikud. Oli taas aeg kus Vargamäel oli üle pika aja taas naeru kuulda. Raamat iseloomustab Liisit tüdrukuna kes on isa iseloomu ja välimusega aga ema häälega, Maretil aga on ema silmad . Krõõt suri oma neljandat last, poega Andrest, sünnitades. Aga ma arvan et surma põhjusteks võib veel lugeda rasket elu ja karmi tööd, mis oli noore naise lihtsalt ära väsitanud. Ma arvan, peale Krõõda surma Mari kutsumine perenaiseks oli ühtepidi viga, aga lapsed vajasid
iva''. Kui naise kodu on must ja korratu, ise riiakas ja õel ning ei hooli iseenda ega teiste tervisest, siis võis arvata, et lapsed saavad `'ema nägu ja ema tegu''. Meie esiemad püüdsid oodatava lapse sugu ja peresse sündivate laste arvu mõjutada mitmesuguste eriliste toimingute abil ning tegid tähelepanekuid ja järeldusi, kes, mis soost ja millal sünnib, seda mitmesuguste igapäevaste märkide põhjal. [1, lk 12] Rahvapärimuse kohaselt on püüdnud noorikud pulmaööl mehe püksinööbid märkamatult lahti näppida, siis saavat edasises ühises elus poegi-tütreid täpselt nii palju, kui soovitakse. Abieluvoodi padja alla soovitati peita nuga, siis sündivat poegi-tütreid peresse võrdselt. Lapse sugu arvati olevat võimalik mõjutada ka teadjate abiga, kes kasutasid selleks spetsiaalseid loitse ja ravisegusid. [1, lk 13] Samuti on esiemad täheldanud, et armatsemise ajal peavad tulevased lapsevanemad
Valge Daami päevadel peetakse ka ööpidu, sporidatkse, kuulatakse vaikset ning ka mitte väga vaikset muusikat, korraldatakse tänavakontserte,rahvapidusid; avatud on ka laat, lastehoov ja huumoriõu. Tegevust leidub kogu perele, nii päeval kui öösel ja mitte kellelgi ei hakka igav. Festivaliga kaasneb suur laat, mis läbib tervet Karja tänavat. Kauplejateks on nii kohalikud kui ka vöörad ning nii mehed, naised kui noorikud. Enamasti on kauplejaid 100 ringis ning müüakse oma enda valmistatud asju. Osta saab vanutatud vildist toasusse, pontsosid, idamaiseid lõhnaküünlaid, ehteid ja muid nipsasju. Kindlasti leidub ka söögikraami, alustadest lihast ja lõpetades kommidest, lisaks on mitmed söögikohad oma telgid üles pannud- nii et festivalile tulles kõht tühjaks kohe kindlasti ei jää. Üritusele tulnud inimeste tuju hoiavad üleval mitmed maskotid, võistlused ning tantsugrupid.
vangi ning pääsesid kodumaale alles pärast sõja lõppu. Nii suuri inimkaotusi polnud eestlased nii lühikese aja jooksul varem kandnud. Sõda mõjus halvavalt majandusele. Halvenes tooraine saamine Venemaalt, kuna raudteed olid üle koormatud sõjaliste vedudega. Kaubandus katkes Läänemerel saksa sõjalaevastiku aktiivsuse tõttu. Halvenes ka tööjõu kvaliteet: armeesse mobiliseeritud oskustöölisi asendasid Vene sisekubermangudest Eestisse toodud talupojad või kohapeal värvatud noorikud ning naised. Sõja käigus hävisid mitmed suurettevõtted (nt. Waldofi tselluloosivabrik Pärnus, kunstsiidivabrik Kärdlas). Paljude ettevõttete toorainevarud ning tööliskond evakueeriti Venemaale. Põllumajanduslikult kahjulik oli see, et võeti hobuseid, kariloome ning põllusaaki, mobilisatsioonid tekitasid tööjõu defitsiidi, tootmist piirati. Polnud võimalik soetada uusi põllutööriistu ega väetisi, katkesid maaparandustööd, sordiaretus ning tõuparandus. Toodangu
lõppu. Nii suuri inimkaotusi polnud eestlased nii lühikese aja jooksul varem kandnud. Sõda mõjus halvavalt majandusele. Halvenes tooraine saamine Venemaalt, kuna raudteed olid üle koormatud sõjaliste vedudega. Kaubandus katkes Läänemerel saksa sõjalaevastiku aktiivsuse tõttu. Halvenes ka tööjõu kvaliteet: armeesse mobiliseeritud oskustöölisi asendasid Vene sisekubermangudest Eestisse toodud talupojad või kohapeal värvatud noorikud ning naised. Sõja käigus hävisid mitmed suurettevõtted (nt. Waldofi tselluloosivabrik Pärnus, kunstsiidivabrik Kärdlas). Paljude ettevõttete toorainevarud ning tööliskond evakueeriti Venemaale. Põllumajanduslikult kahjulik oli see, et võeti hobuseid, kariloome ning põllusaaki, mobilisatsioonid tekitasid tööjõu defitsiidi, tootmist piirati. Polnud võimalik soetada uusi põllutööriistu ega väetisi, katkesid maaparandustööd, sordiaretus ning tõuparandus
teineteise kaela ümbert kinni nemad hoidsid Poisid olid maiad ja plikad olid maiad nosisid nohinal sarvesaia Üleõla penilegi palakesi viskasid et säh sina pealegi, küll meile jätkub ikkagi Enne veel kui koeral said otsa need koorikud said nendest tüdrukutest poiste noorikud Leivad ühes kapis ja põrsad ühes sulus Koer see juba uusi ulus." (,,Koer oli ketis aiateibas") 3.3 Lumevalgus...lumepimedus Kogus ,,Lumevalgus...lumepimedus" jätkub teisenemine luuleaines ja meeleoludes. Kogu osa luuletusi on valminud sõjaväeteenistuses olles. Aja valusad probleemid liituvad neis orgaaniliselt looja sisepingetega , ema kaotuse ahistus seostub kiindumusega oma rahvasse,
hämmastunud siis ei tembeldatud patsiente enam nõiututeks, vaid hulludeks, segasteks, emotsionaalselt tasakaalututeks. Laiskus, väsimus, prassimine, vanemlik rahulolematus [displeasure] ükskõik milline probleem oli neil alla 25-aastastel, sellest piisas, et neid paigutada esimesse Pariisi vaimuhaiglasse. Nende sulustamiseks piisas vaid kaebusest vanematelt, sugulastelt või koguduse preestrilt. [Wet nurses with thie babies], rasedad noorikud, halvatud või vigased lapsed, pensionärid, halvatud, epileptikud, prostituudid või hullunud kuutõbised kõigist neist sooviti vabaneda. Vaimuhaiglad tulid nõia- ja ketserijahiga toime veidi valgustunumal ja humaansemal viisil; nõnda teostati sotsiaalset kontrolli. Arstid ja preestrid tegid räpast tänavapuhastuse tööd, mille eest neile tasuti kuninglike teenetega. Esialgu, kui Pariisis asutati kuningliku määrusega üldine haigla, siis paigutati sinna 1% linna elanikkonnast
niisugust käitumist, millist normaalselt sotsiaalselt vastuvõtmatuks peetakse (Parke). Palju televiisorit vaatavatele inimestele tundub maailm palju ohtlikuma paigana, kui see tegelikkus on (Gergner, Gross). Inimesed muutuvad agressiivseks tõenäolisemalt mürarikkas kui vaikses keskkonnas (Donnerstein, Wilson). Inimesed reageerivad provotseerimisele agressivselt tõenäolisemalt kuumas keskkonnas kui jahedas (Baron, Bell). Lapsed ja noorikud toimivad agressiivselt ja võistluslikult tõenäolisemalt pärast mõnda aega väikses ruumis kokkusurutult olemist kui sama pikka aega lahendates kontrollitingimustes viibimist (Aiello, Nicosia, Thompson). Kuna agressiivsus või teised aktiveeritund emotsioonid on tihedalt seotud füsioloogilise, aktivatsooniga, teeb aktiveerituse tõus inimese vihaseks muutumise hõlpsaks, juhul kui ka asjakohane stiimul olemas on (Zillman).
VANAEMA. Kas sa kuuled ka? MARGUS. Kuulen küll. Kõnele peale! VANAEMA. Ma mõtlesin, et sa ei kuule... Meie sugu ja võsa on kollaste juuste ja siniste silmadega; see võttis naisi ainult oma keskelt - ei ole tilkagi võõrast verd meie soontes, see on - puhas! MARGUS. Võõras veri? Kust siin see võõras? Ta on ju ometi teie eneste silma all üles kasvanud ja inimeseks saanud! VANAEMA (ei lase ennast eksitada, on nagu oma mälestustesse vajunud, jutustab edasi). Meie tütred ja noorikud ei olnud ilusad, neid ei nõutud mõisa... Neli põlve tagasi, kui ühte nõuti (on sügavasti liigu-tatud ja lööb silmad maha) - see uputas enese jõkke. Surnuaia müüri taga, kui mina veel nägin ja mäletan, seisis ikka veel tema ristikene - karjalapsed ka hoidsid ristikest ja ei tallanud maha... MARGUS (ka liigutatud, teeb sellekohase liigutuse, aga ei vasta midagi). VANAEMA (nagu kaugele tagasi vaadates ja siis jälle alates). Me olime
annaabi.ee 
