Kiirendada puistu väljakasvatamist Suurendada puistu juurdekasvu Puistu dekoratiivset ja esteetilist väljanägemist Metsaseadus Valgustusraiet tohib teha puude valgus ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa liigilise koosseisu kujundamiseks. Valgustusraiet tohib teha metsas, mille keskmine rinnasdiameeter on alla 8 cm. Puude hõrenemine vastavalt vanusele Puude hõrenemine vastavalt vanusele Arenguklass Puutaimi hektaril noorendik 5 000...10 000 keskealine puistu 1 000...2 000 valmiv puistu umbes 1000 raieküps puistu 500...600 Miks okaspuud ei saa kohe lagedat ala asustada? männi ja kuuse seemneaastad ei ole igal aastal, seemnete lenduvus on pioneerliikidel parem, kuuse ja männi kasvu pikkus on esimestel aastatel väike, mänd ja eriti kuusk on pikka aega stressis kõrreliste konkurentsi tõttu kamardunud pinnasega alal,
Kulu kõrvaldamine- Sügisel; vähendada närimiskahjustusi Põõsa ja ebasobivate puude kõrvaldamine- Kevadel.Peapuuliigile annab rohkem ruumi ning valgust Kaitsmine ulukite eest- Teed aia ümber või teed tüvekaitseid et ära ei sööks Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus nende vältimine ja tõrje · Põder, metskits ja jänes koorivad ja söövad võrseid, nende kahjustuste vältimiseks soovitatakse hoida noorendik tihedana. · Seentest kahjustatab haavapuud haavataelik, mis põhjustab südamemädanikku. Soovitatakse hoida puistu alates 20 eluaastast hõredana, et diameetri juurdekasv oleks suurem kui mädaniku leviku kiirus. Tumenenud puid ei tähenda alati mädaniku levikut, vaid võib olla värvunud okste lagunemisel tekkivate humiinhapete sisseuhte tagajärjel tüvesse, küll aga on selline keskkond soodne seeneniidistiku arenguks. Puud
2. Rindelisus - puude jaotumine vertikaaltasapinnaliselt. Lihtpuistu - 1 rinne Liitpuistu - 2 rinnet Eraldatakse: üherindeline; kaherindeline puistu. 3. Koosseis - puuliikide osatähtsus puistu koosseisus. Iseloomustatakse koosseisu valemiga, see määratakse eraldi igas rindes. 4. Puistu vanus - määratakse iga rinde iga puuliigi keskmise vanusena. Vanuse määramisel lähtutakse puude välistunnustest. Kasutusele on võetud arenguklassid, mida on kokku seitse: lage ala; selguseta ala; noorendik; latimets; keskealine mets; valmiv mets; kõps mets. 5. Boniteet - iseloomustab kasvukoha headust st. antud kasvukoha sobivust mingi puuliigi kasvatamiseks. Puistu tootlikkus sõltub esmajoones kasvukoha tingimustest, kliimast, mullastikust, reljeefist, veereziimist. 6. Täius - näitab metsa suhtelist tihedust. 7. Kasvukohatüüp - puistud eraldatakse, kui nad kuuluvad erinevatesse tüübirühmadesse. 2.3 Metsamaterjalide mahu määramine. 1. Ümarmaterjalid
Metsa vanuse hindamisel peame alati silmas pidama ka puuliiki. Et olukorda lihtsustada, on kasutusele võetud arenguklassid, mida on kokku seitse. A lage ala- põhirinne puudub ja kus kultiveeritud või looduslikult tärganud peapuuliigiks sobivad taimed puuduvad või on neid vähem kui 500 tk/ha S selguseta ala- kultiveeritud või looduslikult uuenev ala, kus kasvab vähemalt 500 elujõulist uuenemiseks sobiva puuliigi taime hektari kohta N noorendik- kultiveeritud või looduslikult uuenenud ala, kus kasvab vähemalt 1500 vähemalt 1,3m kõrgust taime hektari kohta või ka kõrgemat puud, aga nende keskm diam jääb alla 6cm L latimets- puistu peapuuliigi keskm rinnasdiameetriga üle 6cm ja kuni 12cm ning keskm vanusega alla ½ küpsusvanusest. Hall-lepikutes latimetsa arenguklassi ei määrata! K keskealine mets- puistu, mille vanus on üle kümne aasta väiksem küpsusvanusest ja mille: 1)
– tormimurd – esineb juhul, kui tuule painutav jõud on suurem kui tüve vastupanuvõime, seega esineb peam puudel, mille tüve on kahjustanud mädanikud ja mis on sügavama juurestikuga, kuid haprama puiduga (mänd, haab, ka kuusk). Puude tormikindlus oleneb: 1. tuule iseloomust (puhub hooti, ühtlaselt) 2. aastaaeg (talvel maa külmunud ja juurestik tugevamalt mullas) 3. puuliik (mänd, kuusk) 4. puu asetus puistus (puistu keskel, servas) 5. puistu vanud (noorendik, vana puistu) 6. puistu sanitaarne seisund (juurepess, haavataelik) 7. mullastiku tingimused puistus (kuiv liivmuld, madalsoo turvasmuld) 8. puistus rakendatud metsamajanduslikud abinõud (raied) Mets ja muld Mullast oleneb eelkõige puistute liigiline koosseis, nende tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus, vastupidavus tuulele, seen- ja putukkahjurite esinemine ning metsast saadava okaspuupuidu tehnilised omadused. Mullast olenevad ka metsade majandamise võtted ja rakendatavad abinõud
Võrreldavate piltide heledused peavad olema samades ühikutes. Kas taandada mõlemad pildid heleduskordaja ühikutesse või sobitame heleduste skaalad nt regressioonimeetodil või heleduse histogrammide sobitamise meetodil. PCA- muutunud alad tavaliselt suurema numbriga peakomponentides reeglina domineerivad piltidel püsivad alad. Ökoloogilise seisundi muutused suktsessiooniline rida lageraie, noorendik, lehtmets, segamets, okasmets. Lageraiete avastamiseks sobiv kanal on keskmine infrapunane. Ruumilise muutlikkuse iseloomustamine heleduse autokorrelatsioon ja semivariogramm: Semivariogramm iseloomustab uuritava suuruse autokorrelatsiooni, - kui tahame teada, kuidas on seotud pikslite väärtused, mis on teineteisest ühe kaugusel. H tähistab kaugust, x punkti asukohta, N on punktipaaride arv, mille kaugus on h. Kriging e interpolatsioon
võrra Puistu vanus - vanus määratakse iga rinde iga puuliigi keskmise vanusena Loodusliku päritoluga metsade vanus määratakse viie aasta täpsusega Reeglina on kultuurpuistul vanus teada, külvamise algusest, mitte istutamise aeg, vaid taime vanus Arenguklass - on metsa suhtelist vanust iseloomustav näitaja Metsa vanus määramisel peame silmas pidama puuliiki o Lage ala o Selguseta ala o Noorendik o Latimets o Keskealine mets o Küps mets o Valmiv mets Takseerimisel eraldatakse puistu vanuse järgi, kui nad kuuluvad erinevatesse arenguklassidesse Boniteet - Iseloomustab kasvukoha headust st. antud kasvukoha sobivust mingi puuliigi kasvatamiseks Boniteet määratakse boniteerimistabelite alusel, kusjuures teada peab olema puuliigi kõrgus ja vanus, samuti tekkeviis
isoleeritust veelgi. Isendid, kes jäävad isolatsiooni ohustavad haigused ning viljakuse langus sugulusristumisest tulevnevalt (Timm; 2008). Kui seni oli peamine hool lendoravate elupaiku lagereietest säästa, siis uued teadmised sunnivad muretsema ka nende liikumisvõimaluste pärast. Elupaigamets võib ju alles olla, aga kui isane emaslooma elupaika ei pääse, siis jäävad pojad tulemata. Kui elupaikade vahelisel alal on tehtud lageraie või on seal noorendik kasvamas, siis niisugustele aladele lendoravad ei lähe. Tuleb minna suure ringiga ja paljude haakidega ning tõenäosus sel teel hukka saada on ülimalt suur. Ühenduskoridoride puudumine põhjustab ka mõne elupaiga tühjaksjäämise, juhul kui sealsed asukad on mingil põhjusel hukka saanud – uusi elanikke juurde ei tule, sest nad lihtsalt ei pääse sinna. Ka on osa varasemate teadmiste põhjal
isoleeritust veelgi. Isendid, kes jäävad isolatsiooni ohustavad haigused ning viljakuse langus sugulusristumisest tulevnevalt (Timm; 2008). Kui seni oli peamine hool lendoravate elupaiku lagereietest säästa, siis uued teadmised sunnivad muretsema ka nende liikumisvõimaluste pärast. Elupaigamets võib ju alles olla, aga kui isane emaslooma elupaika ei pääse, siis jäävad pojad tulemata. Kui elupaikade vahelisel alal on tehtud lageraie või on seal noorendik kasvamas, siis niisugustele aladele lendoravad ei lähe. Tuleb minna suure ringiga ja paljude haakidega ning tõenäosus sel teel hukka saada on ülimalt suur. Ühenduskoridoride puudumine põhjustab ka mõne elupaiga tühjaksjäämise, juhul kui sealsed asukad on mingil põhjusel hukka saanud uusi elanikke juurde ei tule, sest nad lihtsalt ei pääse sinna. Ka on osa varasemate teadmiste põhjal
tungivate juurtega, kuid haprama puiduga (mänd,haab, ka kuusk). Tormikindlamateks liikideks on sügavale tungiva juurestikuga ning kõva puiduga lehtpuud (tamm, saar ja jalakas). Puude tormikindlus oleneb väga mitmesugustest erinevatest teguritest: 1. Tuule iseloom (hooti, ühtlane) 2. Aastaaeg (talvel maa külmunud ja juurestik tugevamalt mullas) 3. Puuliik (mänd, kuusk) 4. Puu asetus puistus (puistu keskel, servas) 5. Puistu vanus (noorendik, vana puistu) 6. Puistu sanitaarne seisund (juurepess, haavataelik) 7. Mullastiku tingimused puistus (kuiv liivmuld, madalsoo turvasmuld) 8. Puistus rakendatud metsamajanduslikud abinõud (raied) Mets avaldab tuule kiirusele tugevat mõju, sest ta on suureks takistuseks õhumasside liikumise teel. Metsas on alati tuulevaiksem kui lagedal. Mida tihedam on mets, mida tugevamini on arenenud puude võrad, mida suurem on võrade horisontaalne ja vertikaalne
Metsa vanuse hindamisel peame alati silmas pidama ka puuliiki. Et olukorda lihtsustada, on kasutusele võetud arenguklassid, mida on kokku seitse. NB! Mitte sassi ajada kasvuklassiga!! A Lage ala - põhirinne puudub ja kus kultiveeritud või looduslikult tärganud peapuuliigiks sobivad taimed puuduvad või on neid vähem kui 500 tk/ha. S Selguseta ala - Kultiveeritud või looduslikult uuenev ala, kus kasvab vähemalt 500 elujõulist uuenemiseks sobiva puuliigi taime hektari kohta N Noorendik - Kultiveeritud või looduslikult uuenenud ala, kus kasvab vähemalt 1500 vähemalt 1,3m kõrgust taime hektari kohta või ka kõrgemat puud, aga nende keskmine diameeeter jääb alla 6 cm. L Latimets - Puistu peapuuliigi keskmise rinnasdiameetriga üle 6cm ja kuni12 cm ning keskmise vanusega alla 1/2 küpsusvanusest. Hall-lepikutes latimetsa arenguklassi ei määrata. K Keskealine mets - Puistu, mille vanus on üle kümne aasta väiksem küpsusvanusest ja mille:
kuusk). Tormimurdu soodustab tüvemädaniku olemasolu, mis põhjustatud haava- ja männitaeliku poolt. Tormikindlamateks liikideks on sügavale tungiva juurestikuga ning kõva puiduga lehtpuud (tamm, saar ja jalakas). Puude tormikindlus oleneb väga mitmesugustest erinevatest teguritest: 1. Tuule iseloom (hooti, ühtlane) 2. Aastaaeg (talvel maa külmunud ja juurestik kindlamalt mullas) 3. Puuliik (mänd, kuusk) 4. Puu asetus puistus (puistu keskel, servas) 5. Puistu vanus (noorendik, vana puistu) 6. Puistu tervislik seisund (juurepess, haavataelik) 7. Mullastiku tingimused puistus (kuiv liivmuld, madalsoo turvasmuld) 8. Puistus rakendatud metsamajanduslikud abinõud (raied) 7. Puistu mõju mullale, huumuse (kõdu) põhitüübid. Metsapuude mõju mullale Metsapuud avaldavad mullale kõige tugevamat mõju oma juurestiku ja maapinnale langeva orgaanilise varise kaudu. Peale selle mõjutab mets mulda
mädanikud ja mis on sügavamale tungivate juurtega, kuid haprama puiduga (mänd, haab, ka kuusk). Tormikindlamateks liikideks on sügavale tungiva juurestikuga ning kõva puiduga lehtpuud (tamm, saar ja jalakas). Puude tormikindlus oleneb väga mitmesugustest erinevatest teguritest: 1. Tuule iseloom (hooti, ühtlane) 2. Aastaaeg (talvel maa külmunud ja juurestik tugevamalt mullas) 3. Puuliik (mänd, kuusk) 4. Puu asetus puistus (puistu keskel, servas) 5. Puistu vanus (noorendik, vana puistu) 6. Puistu sanitaarne seisund (juurepess, haavataelik) 7. Mullastiku tingimused puistus (kuiv liivmuld, madalsoo turvasmuld) 8. Puistus rakendatud metsamajanduslikud abinõud (raied) 6.-7. august 1967.a. tabas eestit erakordselt tugev torm. Tuule kiirus oli 20-24 m/s, kohati 30-35 m/s. so. 9-10, kohati 12 palli. See torm kestis kaks päeva. Algas Saaremaal ja Liivi lahel ning levis piki Eesti läänerannikut ja sisemaale. Torm kahjustas eriti
suuta kasvada ning oluliselt suurenes ka lehtpuude loodusliku uuenduse osatähtsus. Antud tulemustest olid muutused veelgi suuremad, kui koos põlevkivituhaga lisati ka lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetisi. Silmapaistvalt suur oli sellistes kasvutingimustes põdrasambla katvus ja vitaalsus, mida peetakse puude jaoks heade kasvutingimuste näitajaks ja loodusliku uuenduse soodustajaks. Kohtades, kus leidus kõige enam põdrakanepit, oli ka loodusliku uuenduse osatähtsus suurem ja lehtpuu noorendik liitus kiiremini kui mujal. Puude paranenud kasv viis üheteistkümne aastaga lageraba hävimiseni, kus raba metsastus. Endine lageraba oli kattunud tiheda kasenoorendikuga (Valk 2005: 59). Sama laadseid väetamise katseid on tehtud ka Soomes kuivendatud rabades, kus tulemused näitavad dramaatilist mõju liigsel K, P, N ja mikroelementide (B, Cu, Mn jne) sissevoolul, puude juurdekasvule. Pärast ala väetamist KCl (10-40 g/ kaaliumi) kohtades, kus on
niiskuse ülekülluse korral. infiltratsioon suureneb). Põhjaveetase tõuseb eriti 3. Puuliik (mänd, kuusk) Hapnikupuuduse tõttu mullas juurte tegevus siis, kui metsa mõjul suureneb pinnase 4. Puu asetus puistus (puistu keskel, servas) aeglustub või nad hukkuvad. Juurte aktiivsuse filtratsioonimoodul (rasked mullad). Liivmuldade 5. Puistu vanus (noorendik, vana puistu) vähenemine põhjustab transpiratsiooni langust ja läbilaskevõime on ka mittemetsamaadel suur ja 6. Puistu sanitaarne seisund (juurepess, toitainete neeldumise metsa mõju põhjaveele seetõttu väike. Kui haavataelik) 7. Mullastiku tingimused puistus (kuiv liivmuld, toitesoolad ülemistesse mullakihtidesse, kust neid Olenevalt puistu koosseisust, juurdekasvust ja
kuid haprama puiduga (mänd, haab, ka kuusk). Tormikindlamateks liikideks on sügavale tungiva juurestikuga ning kõva puiduga lehtpuud (tamm, saar ja jalakas, okaspuudest harilik mänd). Puude tormikindlus oleneb väga erinevatest teguritest: 1. Tuule iseloom (puhub hooti, ühtlaselt) 2. Aastaaeg (talvel maa külmunud ja juurestik tugevamalt mullas) 3. Puuliik (mänd, kuusk) 4. Puu asetus puistus (puistu keskel, servas) 5. Puistu vanus (noorendik, vana puistu) 6. Puistu sanitaarne seisund (juurepess, haavataelik) 7. Mullastiku tingimused puistus (kuiv liivmuld, madalsoo turvasmuld) 8. Puistus rakendatud metsamajanduslikud abinõud (raied) Tormikahjustused on metsaomanikule ebameeldivad, kulukad mitmel põhjusel: 1. Kui hukkuvad veel mitte raieküpsed metsad, jääb saamata oluline osa tulust (raievanused on
annaabi.ee 
