1878 toimetas Viljandis ajalehte Sakala 1869- avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu: Teadus ja Seadus põllul 1874- raamat: Kuidas põllumees rikkaks saab 1876- raamat: Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad 1880- raamat: Sakala Kalender põllumeestele 18671876- Tema Kooli Lugemise raamat 1867- "Uus Aabitsaraamat..." 1868- Veikene Geograafia 1880- tütarlastekoolide lugemik Helmed 18691871- noodikogu- Wanemuine Kandle healed 1872- noodikogu- "Rõõmus laulja" 1870- patriootiline luulekogu- "C. R. Linnutaja laulud" 1872- näidend "Artur ja Anna" Ühiskondlik tegevus: 1865- hakkas ta saatma kaastööd Eesti Postimehele 1868 ja 1870- pidas Jakobson Vanemuise seltsis kolm isamaakõnet 1881- Eesti Kirjameeste Seltsi president 1870- Jakobsoni patriootiline luulekogu- "C. R. Linnutaja laulud" 1872- näidend "Artur ja Anna"
"Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" (1876) "Sakala kalender põllumeestele" (1880) "Uus Aabitsaraamat, kust viiekümne päevaga lugema ja kirjutama võib õppida" (1867) "Kooli lugemise raamat" · I osa 1867 · II osa 1871 · III osa 1876 "Helmed" (1880) "Veikene Geograafia" (1868) "Saksakeele õppimise raamat koolidele" (1878) Noodikogu "Wanemuine Kandle healed" (1869 ja 1871) Noodikogu "Rõõmus laulja" (1872) Luulekogu "Lauliku C. R. Linnutaja laulud" (1870) näidend "Arthur ja Anna eha Vana ja uue aea inimesed" ( 1872, võitles seisusliku kõrkuse, eelarvamuste ja rumaluse vastu) 9. Perekond o Naine: Julie Emilie Thal (1851 - 26.02.1940) o Lapsed: Linda (sündinud 1879) Ida (sündinud 1880) Elsa (sündinud 1881) 10. Surm
Teatri- ja Muusikamuuseum Enne Teatri- ja Muusikamuuseumi külastamist ei olnud mul erilist ettekujutust selle kohta mis seal olla võib. Arvasin, et tegu on mingi väga igava kohaga kus giid hakkab lihtsalt igavaid fakte ette lugema. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi asutas 1934. aastal August Pulst, muuseum asutati helilooja ja organisti Peeter Süda mälestuseks. Tema alustatud eesti rahvaviiside ning raamatu- ja noodikogu on aluseks tänasele Teatri- ja Muusikamuuseumile. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum on rajatud ajaloolisesse linnamüüri ja Assauwe torni vanalinnas, lisaks on muuseumil sisehoov. Teatri- ja Muusikamuuseumi muusikamuuseumi osas on väljas palju erinevaid pille, nagu näiteks klaverid, klavessiinid, orelid, viiulid ja ka palju eesti rahvuspille. Muusikamuuseumi vanim klaver on pärit Londonist, see valmis 1771. aastal, ning selle klaveri valmistajaks on J. Zumpe.
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja ja organisti Peeter Süda pärandi säilitamisest. P. Süda kogutud eesti rahvaviisid ja väärtuslik muusikaalne raamatu- ja noodikogu on aluseks 22. märtsil 1924. a tänase Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi loomisele. 22. märtsil 1924.a. reegistreeriti ametlikult Peeter Süda mälestuste jäädvustamise toimkond. Esimeseks muuseumi asukohaks P.Süda koguga oli Kadrioru loss, tolleaegse Tallinna Eesti Muuseumi (tänase Eesti Kunstimuuseumi) ruumid. 1. märtsil 1934 avati muuseum praeguses Müürivahe 12 hoones (ehk algselt Tallinna Konservatooriumi ruumides, Assauwe tornis). Muuseum asub Tallinna
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja ja organisti Peeter Süda pärandi kogumisega seotud liikumisest, mis registreeriti ametlikult 22. märtsil 1924.a. Teatrikogude aluseks on näitleja Heino Vaksi pärand. 1937.a. loodud Teatrimuuseumi Ühing liitus Muusikamuuseumiga 1941.a. Muuseum on ehitatud koos Otsa koolida, kus õpetati kõrgelt haritud muusikat. Muuseumil on muusika- ja teatriosakond, muusika- ja teatrialane raamatukogu, noodikogu, kunstikogu ja fototeek ning filiaal- eesti lavastaja ja näitleja Andres Särevi (1902-1970) kortermuuseum. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi visiitkaardiks on ajalooliste muusikainstrumentide püsiekspositsioon. Muuseum korraldab näitusi, loenguid, konverentse, kontserte, temaatilisi õhtuid jms. Meie külastasime klassiga ainult muusikaosakonda. Muusikaosakonnas on arvel ligi 500 isikufondi väljapaistvate eesti interpreetide,
Eesti Teatri ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja ja organisti Peeter Süda pärandi kogumisega seotud liikumisest. 1924.a. Teatrikogude aluseks on näitleja Heino Vaksi pärand. 1937.a. loodud Teatrimuuseumi Ühing liitus Muusikamuuseumiga 1941.a. Muuseum asub Tallinna vanalinnas ja paikneb ajaloolise linnamüüri ja Assauwe kaitsetorniga seotud hoones. Muuseumil on muusika- ja teatriosakond, muusika- ja teatrialane raamatukogu, noodikogu, kunstikogu ja fototeek ning filiaal- eesti lavastaja ja näitleja Andres Särevi (1902-1970) kortermuuseum. Kuuldi ja nähti: Esimene Ellerheina Heino Elleni muusikaauhind anti Neeme Järvele. Viiulimeistri Felix Villaku töötuba, tööriistu ei olnud eriti saada, pidid olema enda valmistatud tööriistad, seal oli näha ka poolikuid viiuleid, ja höövleid. Läksime saali mis on 83 aastat vana, kõrval asub Georg Otsa muusikakool, mis on omakorda
· 1. Arnstadt ja Mühlhausen (1703-08) · Õukonnaviiuldaja Weimaris, siis Arnstadti organistiks. · Reis Lübeckisse Buxtehude juurde, jäi kauemaks, kui lubatud, skandaal. · Oreliteosed ja kirikukantaadid. · Toccata d-moll BWV 565 · Mühlhausenis valitses pietism, tegutses õukonnamuusikuna · 2. Weimar (1708-1717) · Weimari hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik. Hertsog muusikahuviline. · 20-liikmeline kapell, hea noodikogu. · Bachi tegi Vivaldi teostest orelitöötlusi. · Kontsert a-moll I osa · Weimari-aastatel valmis suurem osa oreliteostest! Esines lossikiriku orelil. Hakati hindama kui orelikunstnikku ja asjatundjat. · Orgel-Büchlein "Wachet auf, ruft uns die Stimme" (koraalitöötlus) · 1714 sai õukonna kontsertmeistriks, pidi looma kantaate. Pidulikud, virtuoossed, säravad. · Lahkub siiski Weimarist, konflikt hertsogiga. III Köthen (1717-1723)
· ,,Kooli lugemise raamat" ligemesearmastust on" · 1880 lugemik ,,Helmed" ,,Meie tervis, see on meie elu, on meie kõige kallim · 1868 ,,Veikene Geograafia" vara, sest üksi terve ihu sees võib üks terve vaim · 1878 ,,Saksakeele õppimise elada." raamat koolidele" ära õpeta teisi, enne kui sa ise õpetatud saad." · 1872 noodikogu ,,Rõõmus laulja" · 1870 luulekogu ,,Lauliku C.R. ,,Raamatus räägib tark targaga ja nendega, kes targaks tahavad saada. Mis leib meie ihule, on hea Linnutaja laulud" raamat meie vaimule" · 1872 näidend ,,Artur ja Anna" · 1878 ajaleht ,,Sakala"
· 1883.Asutati konservatoorium (L. M. Lindeman) Rootsi · 1771. Asutati Stockholmis Kuninglik muusikaakadeemia (19. sajandi lõpul konservatoorium, 1971. aastast Riiklik Kõrgeim Muusikakool) · 1814-16. Valmis rootsi rahvaviiside antoloogia (koostajad A. Afcelius, E. Geier, A. Arvidson) · 19. sajandi keskel sai kuulsaks rootsi laulukunst (J. Lind, K. Nilson jt.) Soome · 1790. Asutati Turus esimene muusikaühing (sinna kuulusid lisaks orkester, noodikogu ja muusikakool) · 1835. Kirjastati "Kalevala" eepose I Raamat (35. runoga) ning 1849. aastal II Raamat (50 runoga, koostaja Elias Lönnrot, 1802-1884). · 1852. Valmis esimene soome ooper (Frederik Paciuse ,,Kaarle Kuninkaan Metsastys" - "Kuningas Karli jaht") · 1881. Toimus esimene Jyväskylä festival · 1882. Asutati Helsinki Üliõpilaste koor (Ylioppilaskunnan Laulajat) · 1882. Robert Kajanus asutas Helsinki Filharmoonia orkestri · 1882
vend, kes oli nõudlik ja vanamoeline. Vend kuulas Sebastiani teoseid, väljaarvatud traditsionaalsed teosed. Johann Sebastian Bach kirjutas oma teosed kuuvalgel ümber aga vend põletas need tal ära. Vend õpetas Bachile klavikordimängu ning tutvustas talle Lõuna-Saksamaa heliloojate muusikat. Bach hakkas juba 15 aastaselt omale ülalpidamist teenima. Esialgu ta oli lauljaks Püha Michaeli kiriku poistekooris. Sealt sai ta ülalpidamise, taskuraha ning sai kasutada raamatu-ja noodikogu. Sel ajal oli ta vaimustatud prantsuse heliloojast Couperinist ning selleks, et tema muusikat kuulata läks Bach jalgsi 90 kilomeetrit Celle´i linna. Talle meeldisid ka Thelemanni ooperid. Neid käis ta kuulamas Hamburgis, mis oli 45 kilomeetri kaugusel.Hiljem kirjutas ta need kuumide järgi ümber. Weimar (jaanuar juuni 1703) Weimaris oli Johann Sebastian Bach vürst Johann ernst III teenistuses, kellele meeldis Itaalia muusika
1945.a. kevadel tutvus Tubin muusikakirjastaja Einar Körlinguga, kes pakkus Tubinale tööd nootide überkirjutajana ning sõlmis temaga lepingu tema helitööde kirjastamiseks. Körlingu kirjastusel ilmusidki järgnevatel aastatel mitmed Tubina helitööd.1945.a. sai Tubin arhiivitöötaja koha Drottningholmi Kuningliku Lossiteatri muuseumi juures. Tubina ülesandeks oli koostada ülevaade vanade Rootsi ooperite ja balletide kohta ja korrastada muuseumi noodikogu, restaureerida vanade barokiajastu ja klassikaliste heliloojate ooperite ja ballettide partituure, koostada klaviire ja kirjutada välja orkestrihääli. Juba 1944.a. lõpul asutati Stockholmis NMKÜ meeskoor ja veebruaris, kuhu kutsuti Eduard Tubin meeskoori juhiks. Selle kooriga esines Tubin tihti mitmesugustel kontsertidel nii Stockholmis kui mitmetes teistes Rootsi linnades. 1959.a. Tubin loobus koori juhatamisest ja pühendus loomingule.
töötas ta tsemenditehase arstina. Ema, Margarete, oli üles kasvanud Peterburis ja õppinud muuhulgas ka klaverimängu, kuid naise põhitööks jäi kodu ja laste eest hoolitsemine. Lukkide peres oli üheksa last, kellest kaks surid noorelt. 1913. aastal, mil Bruno isa sai endale arstina tööd Aseri vabrikus, kolis perekond Eestisse. Siin algasid ka Bruno Luki klaveriõpingud ema ja õe, Gerda, juhendamisel. Lapsepõlvekodust meenutas Lukk sealset noodikogu, kus leidus igasuguseid albumeid, sealhulgas kergemat ja varajast muusikat. Absoluutse kuulmisega noormehel oli veel vähemalt üks väga kasulik anne ta luges suurepäraselt lehest. Tema enda sõnul oli ta sellise andega nö sündinud ja lehestlugemise arendamiseks väga palju spetsiifilist vaeva ei pidanud nägema. Näiteks mäletab maestro end juba kümne aastaselt mängimas ooperiklaviire. See fakt näitab, milline tööhimu ja huvi asja vastu oli Brunol juba noorest peast
tegevuskapitali ei olnud. Koidula algatusel laulupeo toetuseks korraldatud loterii jäi vähese osavõtu tõttu ära. Rahval lasus veel mõõdunud näljaaastate koorem. Toimkond pidi teostama ehitusi, hankima rinnamärgid, trükkima noodid ning majutama lauljad. Reisi- ja toidukulud jäid osavõtjate kanda, kortereid saadi tartlaste kodudest jm. Pileti hinnad määrati võimalikult madalad: 20- 50 kopikat, kolmandal päeval ainult 10 kopikat. Laulupeo noodikogu trükiluba saadi alles kuus nädalat enne pidu ja trükikulu jäädi algul võlgu. Laulupeo korraldamist segas ka eestlaste sisemiste vastuolude esilekerkimine. Jakobsoni vastuolu Jannseni ja ,,Eesti Postimehega oli alanud. Jakobson ja teda toetavad nn. Peterburi patrioodid jäid laulupeost kõrvale kui Jakobson, kes algul oli laulupeo poolt olnud oma seisukohta järsult muutis. Ta ei võtnud siiski avalikult sõna laulupeo vastu, kuid ei tulnud sinna ise kohale
Ta seadis eesmärgiks võita konservatooriumist rooma preemia, mis võimaldaks 2a roomas õppida. 1830 võitis kantaadiga "sardanapali viimne öö" itaalias lõi uued ulatusslikud teosed. Kodumaal teda heliloojana ei tunnustatud. Alustas muusikaliskirjanduslikku tegevust. Püüdis leida tunnustutst välismaalt. 1833 abiellus harrietiga. Täpselt enne oma sümfooniat. Abielu ebaõnnestus. Lootis saada valitud pariisi konservatooriumi professoriks. Nii ei läinud. 1839 nimetati ta hoopis noodikogu konservaatoriks. See amet jäigi elu kõrgeimaks. Et põgeneda kodustest suheteest sõitis ta palju ringi. 40 -50 aastatel külastas tihti saksamaad, kus kohtus liszti ja schumanniga. Leidis lähedase kontakti ka paganiniga. Edasi sõitis austriasse ja venemaale, kus andis sealsetes suurlinnades kontserte. Elu lõpuks oli ta haide ja murud. Tal polnud enam lootusi, illusioone, ideid. Maeti Moutmatre'i kalmistule pariisis. 1803-1869
Eesti Teatri ja Muusikamuuseum Eesti teatri ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja Peeter Süda ( 18831920) pärandi säilitamisest . Peeter Süda kogutud eesti rahvaviisid ja väärtuslik muusikaalne raamatu ja noodikogu on aluseks 22 . märtsil 1924 . a tänase Eesti Teatri ja Muusikamuuseumi loomisele. Peeter Süda (30. jaanuar 1883 Tam miku talu, Viki küla , Kihelkonna vald 3. augu st 1920 Tallinn) oli e e sti helilooja ja
ametisse. Hans Kapp oli 1907. aastal üheks Põllumeeste Seltsi asutajateks. Aastal 1917 muudeti laulu- ja mänguselts ,,Ilmatar" haridusseltsiks. Valgustuslike kõnedega alustas Hans Kapp 1906. aastal. Suure-Jaani kultuurielu oli Hans Kapi eestvedamisel heal järjel. Tema arvates oli suurejaanilastele hea vaid parim klassikaline muusika. Hans kutsus väljapaistvamaid soliste esinema ka Tallinnast või Tartust. 1909. aastal asutas Hans avaliku raamatukogu, kuhu kuulus ka noodikogu. 1911. aastal korraldas kooliõpetajate ja 7 koorijuhtide muusikakursuse. Hans Kapp oli abielus Maria Jürgenseniga ning nende perekonda sündis kaks last - Villem ja Harry Kapp, kellest viimane suri 7-aastaselt. (Joost 1987: 75-76, Jürisson 2003: 40) Suurejooneliseks kontsertideks kujunesid ,,Ilmatari" 35. aastapäev 1922. aastal, Lembitu mälestussamba avamine 1926. aastal ning Joosep Kapi 100. sünniaastapäev 1933. aastal.
koorilaule, vaid ka eesti oma algupärandeid ja soome kooripalasid. Selleks õhutas ta noort andekat muusikameest Aleksander Saebelmann-Kunileidu komponeerima, nii et 17 nende ühistöö viljana sai laulupeoks valmis algupäraste eesti koorilaulude kogu ,,Vanemuine Kandle healed"(I osa ilmus 1869.a., II osa 1871.a.). Jakobson koostas ka rahvalaulude laulmiseks noodikogu ,,Rõõmus laulja"(ilmus 1872.a.), mis sisaldab ka eri maade rahvaviise(eesti, soome, rootsi, sitsiilia). Nõnda on Jakobsonil ka arvestatavaid teeneid eesti muusika arendamisel 2.7 Kolm isamaalist kõnet 1868 ja 1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis kolm isamaakõnet, milles kritiseeris 700- aastase orjuse eest teravalt baltisakslasi ja ülistas eestlaste muistset vabaduspõlve. Teos sai rahvusliku liikumise kõige agiteerivamaks võitlusraamatuks. Tema kõned ilmusid
Orkestrite repertuaari kohta on tõepärast hinnangut küllaltki keeruline anda, kuna konkreet- seid andmeid on vaid mõne kollektiivi kohta ning needki on üpris napid ja lünklikud. Tundub, et käsitletaval ajajärgul Tallinnas džässilikku tantsumuusikat mänginud orkestrite repertuaari oleks siiski õige vaadelda tervikpildina, s.t nii juhumängu- kui restoraniorkestrid koos. Osa The Murphy Band’i repertuaarist (vt lisa 2) on V. Ojakäärul õnnestunud muusikute mälestuste ja K. Paalse noodikogu abil taastada (Ojakäär 2000: 103–105), mõnede tuttavate kaudu Inglismaalt hangitud klaverinootide nimesid mainib K. Strobel oma mälestustekassetil. A. Mutsu andmeil võib bändi tantsupalade nimistusse lisada ka: “Alaska”, “Always”, “Charmaine”, “Hallelujah”, “Tea for two”, “Whispering”, “I can’t give your anything but love”, “Valencia”, “Wenn der weisse Flieder wieder blüht”, “Yes, sir, that’s my baby” (Mutsu 1991, 7: 33)
annaabi.ee 
