teadusele. Töö 1865-1866 Hellenurme mõisa 1868 Kuressaare gümnaasium 1868-1872 Tartu gümnaasium 1881 Peterburi V gümnaasium 1884 Peterburi tütralastegümnaasium Ühiskonnategevus 1866 Vanemuise seltsi auliige 1870-1883 Eesti Aleksandi kooli peakomitee president 1871 Tartu Põllumeeste Seltsi President 1872-1881 Eesti Kirjameeste Seltsi President Looming “Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi”, 1864 “Die estnischen Nomina auf -ne purum” “Eesti sõnadest -line lõpuga” (1903) “Pildid isamaa sündinud asjust” (1879) 11.02.1905 – Konstantini medal Ta oli tähistatud 10 kupüüril J.Hurda mälestusmark on ka Tartus, mis püstitati 1994.aastal Ta oli maetud Tartu Maarja(Raadi) kalmistule
1. in templo cum puella, viro sine filia sub schola, foro ex insula, ab domo,de lingua 2. 2.in Amerikam 8.in terram 3.ex Estonia 9.ab schola 4.ab schola 10.ante praemium 5.sub foro 11.apud bellum 6.cum puero 12. de anno Ego Salve! Mihi nomen est Margareeta. Ego sum sedecim annos nata. Habito in Pärnu. Ego sum discipulus. Studeo in gymnasio. Habeo duos fratres. Eorum nomina sunt Johannes et Aleksander. Mihi placent ars. 3. ex Italia post scholam apud forum in Estoniam de viro 4. exspecto ante scholam- ootan kooli ees. discipulus scribit pensum.-õpilane kirjutab ülesannet venio cum amico meo.- tulen koos oma sõbraga. sumus in schola nostra.- me oleme oma koolis. magister exspectat discipulum novum.- õpetaja ootab uut õpilast. Asesõnade käänamise tabel NOM ego tu nos vos
187083 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 187281 Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu saksa kirikuõpetajate ning radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ("Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi", 1864) ja korraldas tagajärjekalt eesti kirjakeelt, avaldas uurimused "Die estnischen Nomina auf -ne purum" ja "Eesti sõnadest -line lõpuga" ning artikleid ste-lõpuliste kohanimede, partiklite ehk ja või jm. kohta, abistas Ferdinand Johann Wiedemanni Eesti-Saksa sõnaraamatu koostamisel ja andis välja selle 2., täiendatud trüki (1893). Ajaloo alalt avaldas ta "Pildid isamaa sündinud asjust" (1879), milles on kasutanud rohkesti rahvaluuleainest. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta kogumist 1860, saanud äratust
Kuigi Hurt oli lõpuks siiski Otepääl pastoriks saanud lahkus ta tüli pärast Jakobsoniga Eestist ning töötas 1901. aastani Peterburis eesti Jaani koguduse pastorina. Neil aastatel pühendas ta oma elu teadusele. Kuna ta oli ka andekas kirjamees propageeris ta uut kirjaviisi (1864 andis välja teose "Lühike õpetus kirjutamisest parandatud viisil."). Eesti kirjakeele parandamise osas saatis teda edu, ta avaldas uurimused "Die estnische Nomina auf ne purum" ja "Eesti sõnadest line lõpuga". Lisaks avaldas ta hulgaliselt artikleid ste lõpulistest kohanimedest, partiklitest ehk ja või ja muust sarnasest. Ta oli tegev ja F. J. Wiedemanni "Eesti-Saksa Sõnaraamatu" koostamisel ning andis ka 1893. aastal välja selle parandatud trüki. Tema peamiseks teeneks peetakse siiski rahvaluule kogumist ja selle publitseerimist. Kogumisega alustas ta juba 1860. aastal saades eeskuju "Kalevipojast" ja kodukoha pärandist
Nii, et kolmandat võimalust ei saaks tekkida. Kolmas võimalus - määramatus ja seadus pole rakendatav. Universumi seadus pole rakendatav seal, kus universum pole üles ehitatud. Pole rakendatav tulevikusündmuste hindamisel. 4. seadus küllaldase aluse seadus. Selle seaduse alusel tuleb iga väidet põhjendada mingi teise väitega, mille tõesus on kontrollitud. Kontrollitusele viitab faktitõde, piisav hulk argumente. MÕISTEÕPETUS NOMINA lad. keeles nimi NOTION mõiste Asjadele nimi see aitab orienteeruda. Nimi on I mõisteavaldus vorm, mis jaguneb kolmeks: 1) Üldmõisted tähistavad sama liiki objektide klasse. ( laud-lauad, inimene- inimesed) 2) Üksikmõisted Tallinn, Pr. Ilves, Planeet Maa 3) Tühinimed e. tühimõisted kurat, ingel (DESIGNAAT ) sõna tähendus on mõiste, mõiste peegeldab asja (DENOTAAT), sõna (DESIGNAAT) osundab asjale (DENOTAAT).
Seltsi (EKmS) presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ("Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi", 1864) ja korraldas tagajärjekalt eesti kirjakeelt, avaldas uurimused "Die estnischen Nomina auf -ne purum" (doktoriväitekiri; 1886, Helsingi) ja "Eesti sõnadest -line lõpuga" (1903) ning artikleid ste-lõpuliste kohanimede, partiklite ehk ja või jm. kohta, abistas Ferdinand Johann Wiedemanni Eesti-Saksa sõnaraamatu koostamisel ja andis välja selle 2., täiendatud trüki (1893). Ajaloo alalt avaldas ta "Pildid isamaa sündinud asjust" (1879), milles on kasutanud rohkesti rahvaluuleainest. Jakob Hurda monument on püstitatud eesti rahvaluule- ja
mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ("Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi", 1864) ja korraldas tagajärjekalt eesti kirjakeelt, avaldas uurimused "Die estnischen Nomina auf -ne purum" (doktoriväitekiri; 1886, Helsingi) ja "Eesti sõnadest -line lõpuga" (1903) ning artikleid ste- lõpuliste kohanimede, partiklite ehk ja või jm. kohta, abistas Ferdinand Johann Wiedemanni Eesti- Saksa sõnaraamatu koostamisel ja andis välja selle 2., täiendatud trüki (1893). Ajaloo alalt avaldas ta "Pildid isamaa sündinud asjust" (1879), milles on kasutanud rohkesti rahvaluuleainest. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine
Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Hurt oli ka 186566 Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja, 186872 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja, 187280 Otepää ja 18801901 Peterburis Eesti Jaani koguduse pastor. Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ("Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi", 1864) ja korraldas tagajärjekalt eesti kirjakeelt, avaldas uurimused "Die estnischen Nomina auf -ne purum" (1886) ja "Eesti sõnadest -line lõpuga" (1903) ning artikleid ste- lõpuliste kohanimede, partiklite ehk ja või jm. kohta, abistas Ferdinand Johann Wiedemanni Eesti-Saksa sõnaraamatu koostamisel ja andis välja selle 2., täiendatud trüki (1893). Ajaloo alalt avaldas ta "Pildid isamaa sündinud asjust" (1879), milles on kasutanud rohkesti rahvaluuleainest. Hurda peateened on Eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. 5
mõõdukat suunda. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele." (http://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Hurt) ,,Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ("Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi", 1864) ja korraldas tagajärjekalt eesti kirjakeelt, avaldas uurimused "Die estnischen Nomina auf -ne purum" (doktoriväitekiri; 1886], Helsingi) ja "Eesti sõnadest -line lõpuga" (1903) ning artikleid ste-lõpuliste kohanimede, partiklite ehk ja või jm. kohta, abistas Ferdinand Johann Wiedemanni Eesti-Saksa sõnaraamatu koostamisel ja andis välja selle 2., täiendatud trüki (1893). Ajaloo alalt avaldas ta "Pildid isamaa sündinud asjust" (1879), milles on kasutanud rohkesti rahvaluuleainest." (Ibid)
Ei piisa õigest seadusest, õige peab olema ka selle tõlgendamine – rakendamine. UUSAEG – iseloomustab individualism Vaidlsutatakse objektiivne ja universaalne maailmakord. Deduktiivne lähenemine asendub induktiivsega. Indiviidi kultuse äärmuslikud mõõtmed. Nominalismi esilekerkimine – Occami William (1290 – 1349) Ei ole universaalseid seadusi, reegleid - Universaalid kujutavad endist üksnes üldmõisteid, sõnu – nomina Silmnähtavalt on olemas üksnes indiviidid - Indiviidididest piisab tegelikkuse seletamiseks ja asjatuid oletusi tuleb vältida. - Occami habemenuga. Jumala tahtes ei ole universaalsust – kõikvõimsana võib ta soovida mida iganes. Piiranguks on vaid tema enese headus ning Jumal ei saa tahta minna iseeneses vastuollu. Ratsionalism Gabriel Vasquez (1551- 1601) Inimesele on hea üksnes see, mis vastab tema mõistlikule loomusele.
Esindas 187083 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 187281 Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ja korraldas tagajärjekalt eesti kirjakeelt, avaldas uurimused "Die estnischen Nomina auf -ne purum" ja "Eesti sõnadest -line lõpuga" ning artikleid ste-lõpuliste kohanimede, partiklite ehk ja või jm. kohta, abistas Ferdinand Johann Wiedemanni Eesti-Saksa sõnaraamatu koostamisel ja andis välja selle 2., täiendatud trüki. Ajaloo alalt avaldas ta "Pildid isamaa sündinud asjust", milles on kasutanud rohkesti rahvaluuleainest. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise
presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu saksa kirikuõpetajate ning radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele.Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ("Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi", 1864) ja korraldas tagajärjekalt eesti kirjakeelt, avaldas uurimused "Die estnischen Nomina auf -ne purum" (doktoriväitekiri; 1886], Helsingi) ja "Eesti sõnadest -line lõpuga" (1903) ning artikleid ste-lõpuliste kohanimede, partiklite ehk ja või jm. kohta, abistas Ferdinand Johann Wiedemanni Eesti-Saksa sõnaraamatu koostamisel ja andis välja selle 2., täiendatud trüki (1893). Ajaloo alalt avaldas ta "Pildid isamaa sündinud asjust" (1879), milles on kasutanud rohkesti rahvaluuleainest.Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine
sünkroonias rakendav käsitlus. Veske: pikkus on häälikute omadus. Häälikutel 3 väldet, diftongidel ainult pikk ja ülipikk. Klusiilid: sama hääliku eri pikkused g, k, kk. Soovitas II ja III välte eristamist kirjas. Akusatiivi ja instruktiivi kääne, opatiivi kõneviis. Vältevahelduse teke: 2. silbi vokaali lühenemine 1. silbi pikenemine. 8. Jakob Hurt. 1888 ,,Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" 1886 ,,Die estnischen Nomina auf ne-purum" - Doktoriväitekiri Helsingi ülikoolis. ne-liiteliste adjektiivide ja substantiivide areng, tähendusrühmad, tuletamine. Suur materjal, ka murretest ja rahvalauludest. Võrdlus soome keelega. 1903 ,,Eesti sõnadest line-lõpuga" 1864 ,,Lühike õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi" Esimene õigekirjutuskäsiraamat. Grammatika normeerimine. Hurt esitas ettepanekuid oma ajalehes Eesti Postimees, EKmS toetus.
7. Jakob Hurt. 1839- 1907 Nooruses ÕESile uurimus Põlva murdesõnadest, soovitati Wiedemannile parima lõunaeesti keele tundjana. Esitas keelelisi ettepanekuid oma ajalehes Eesti Postimees, EKmS toetus Sõnavara rikastamine: alaealine, sõnastik, laevastik. 1864 ,,Lühike õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisil" Esimene õigekirjutuskäsiraamat Pikad ja lühikesed häälikud, suur ja väike algustäht, pärisnimede õigekiri. Tekitas diskussiooni. 1886 ,,Die estnischen Nomina auf ne-purum". Doktoriväitekiri Helsingi ülikoolis ne-liiteliste adjektiivide ja substantiivide areng, tähendusrühmad, tuletamine. Suur materjal, ka murretest ja rahvalauludest. Võrdlus soome keelega. 8. Karl August Hermann. 1851-1909 1880 ,,Der einfache Wortstamm und die drei Lautstufen der estnischen Sprache" - doktoriväitekiri Leipzigis 1889 TÜ eesti keele lektoriks. Mitmekülgne, kuid pinnaline; huvi idamaiste keelte vastu. Taotles lektoraadi muutmist professuuriks
eestikeelne ortograafiakäsiraamat uue kirjaviisi õppimiseks. 1871 Eesti Postimehe lisalehe toimetaja, avaldas ettepanekuid, EkmS toetus 1878 Kirjameeste seltsi ettekandes ettepanekud, mis kehtivad tänapäevalgi: ühendverbide lahkukirjutamine (ära võtma, alla kirjutama), omastavalise täiendsõna kokku- ja lahkukirjutamine tähendusest lähtuvalt (tuuleveski, venna raamat) 1886 ,,Die estnischen Nomina auf ne-purum": Helsingi ülikoolis kaitstud väitekiri 1902 ,,Eesti sõnadest line-lõpuga" Pooldas laenamist teistest keeltest, eriti soome keelest. Uute sõnade moodustamine tuletusliidete abil. 8. Karl August Hermann. 1880 ,,Der einface Wortstamm und die drei Lautstufen in der estnischen Sprace mit vergleichenden Hinweisen auf das Suomi": doktoriväitekiri 1884 ,,Eesti keele Grammatik: Koolide ja iseõppimise tarvis kõikidele, kes Eesti keelt õigesti ja puhasti
Tema jaoks oli oluline rahvuslik päritolu ja ühine kodumaa. Ta osales aktiivselt ka eesti kirjakeelt puudutavates väitlustes. tõlkis talurahvaseaduse eestikeelde Hurda suurimaid teeneid oli rahvaluulekogumise algatamine ja läbiviimine Õpetatud Eesti Seltsis, Vanemuise Seltsis Juhtis Eesti Kirjandusmuuseumit Programmiline kõne I Üldlaulupeol 1888 ,,Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" 1886 ,,Die estnischen Nomina auf ne-purum" - Doktoriväitekiri Helsingi ülikoolis. ne-liiteliste adjektiivide ja substantiivide areng, tähendusrühmad, tuletamine. Suur materjal, ka murretest ja rahvalauludest. Võrdlus soome keelega. 1902 ,,Eesti sõnadest line-lõpuga" 1864 ,,Lühike õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi" Esimene õigekirjutuskäsiraamat 8. Karl August Hermann. (1851-1909) Õppid Leipzigis, kaitses seal oma doktori väitekirja eesti sõnatüvdest ja väldetest. Kodumaale
Er – Ist Sie – Sind Er – Hat Sie – Haben Ich – Mein Du – Dein Er/Es – Sein Käänatakse nagu ebamäärast artiklit Sie/Sie – Ihr Wir – Unser Ihr – Euer === Eur + lõpp PERSONAL PRONOMEN – ISIKULISED ASESÕNAD ====== Mina Sina Tema( Tema( Tema( Meie Teie Nema ==== M) F) N) d NOMINA Ich Du Er Sie Es Wir Ihr Sie TIV DATIV Mir Dir Ihm Ihr Ihm Uns Euch Ihnen AKKUSE Mich Dich Ihn Sie Es Uns Euch Sie TIV Nominativ – Kes? Mis? Dativ - Kellele? Millele? Akkusetiv – Keda? Mida? Saksa keeles kirjutatakse kõik nimisõnad suure tähega Saksa keeles on öeldis 2. kohal Küsisõna Kas? puudub, selle küsimuse puhul hakkab lause öeldisega
10 Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ("Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi", 1864) ja korraldas tagajärjekalt eesti kirjakeelt, avaldas uurimused "Die estnischen Nomina auf -ne purum" (doktoriväitekiri; 1886], Helsingi) ja "Eesti sõnadest -line lõpuga" (1903) ning artikleid ste-lõpuliste kohanimede, partiklite ehk ja või jm. kohta, abistas Ferdinand Johann Wiedemanni Eesti-Saksa sõnaraamatu koostamisel ja andis välja selle 2., täiendatud trüki (1893). Ajaloo alalt avaldas ta "Pildid isamaa sündinud asjust" (1879), milles on kasutanud rohkesti rahvaluuleainest. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise
Kreeka keel Ladina või kreeka keel õigusteadus Ajalugu, politoloogia, 1. Antiikne eeskuju ladina filosoofia eetika, teoloogia, filosoofiaterminoloogia: uute matemaatika asjade/mõistete muusika geograafia zooloogia (novae res) jaoks tuleb kasutusele botaanika (taimeperekond: lad.k. võtta uued all-liik: kreeka k. macro-phyllus sõnad (nova verba/nomina) Cicero `suureleheline', poly-carpus Orat. 211, Fin. `rohkeviljaline jt) meditsiin 3,3; Nat. Deor.1,44. Meditsiiniterminoloogia 2. Põhiprintsiip: nihil adhuc esse, Ladina keelest organinimetused: quod Latine non sit expressum aut Kreeka keelest distsipliinide, exprimi nequeat (Pole midagi, mida haiguste, arstide, meditsiinivahendite ladina keeles ei oleks väljendatud nimetused: ega saaks väljendada)
reskriptiga. Teatud isiklik varandus võis olla ka lastel ja orjadel. Seda nimetati pekuulium (peculium) ehk teatud osa isa või isanda varast orja või lapse faktilise valitsemise all iseseisvaks majandamiseks. Selleks võis olla maatükk või rahasumma: D. 15.1.7.4. Ulpianus libro vicensimo nono ad edictum: In peculio autem res esse possunt omnes et mobiles et soli: vicarios quoque in peculium potest habere et vicariorum peculium: hoc amplius et nomina debitorum. (Pekuulium võib aga sisaldada igat liiki asju, nii vallasasju kui maad: Pekuuliumis võivad olla ka alluvad orjad (vicarii) ning alluvatele orjadele kuuluv pekuulium, samuti võlglastele antud ja neilt saada olevad võlad.) D. 15.1.25.: Pomponius libro vicensimo tertio ad sabinum: Id vestimentum peculii esse incipit, quod ita dederit dominus, ut eo vestitu servum perpetuo uti vellet eoque nomine ei traderet, ne quis alius eo uteretur idque ab eo eius usus gratia custodiretur.
annaabi.ee 
