hulga järgi. Monoasendatud estrid sisaldavad teoreetiliselt 6,7%, diasendatud 11,1% ja triasendatud 14,4% N. Kuna tselluloosi nitreerimisreaktsioon on tasakaaluline, siis kaasneb temaga hüdrolüüsireaktsioon, mille tulemusel moodustub segu erineva asendatusastmega tselluloosi lämmastikhappeestrist. Mõningal määral võivad tugevalt happelises keskkonnas kulgeda ka desktruktsioonireaktsioonid, mis vähendavad nitrotselluloosi molekulmassi. Tööstuses nitreerimiseks kasutatav nitreerimissegu sisaldab: vett 15,5...19,5%, lämmastikhapet 18,5...21%, väävelhapet 55% ja lämmastikoksiide alla 5%. Nitreerimine viiakse läbi vastavas reaktoris 25 minuti vältel 35...47C juures. Atsetüültselluloos tekib tselluloosi atsetüülimisel äädikhappe anhüdriidiga, sest äädikhappega ei kulge see reaktsioon lõpuni. Tselluloosi atsetüülimisreaktsioon ei ole tasakaaluline
..........................................................................................8 Aaderdamine Aaderdamine ehk aaderdus on värvitud pinnale puidule või marmorile omase soonilise tekstuuri andmine. Aaderdamisel saadakse mööbliesemetel värvuse küllastuse erinevusi. Sageli soovitatakse, et värvus küllastuks näiteks ukse servade suunas või freesitud uurdeis ja nende lähedal. Tavaliselt aaderduslahus pihustatakse peitsitud, krunditud või lakitud pinnale. Kattelakk võib olla nitrotselluloosi või akrüüli alusel. Akrüüllakk lihvitakse enne aaderdamist. Aaderdatakse sel ajal, kui värv ei ole veel kuivanud. Aaderdamisel kasutatakse aaderduskammi, -harja või muud aaderdusvahendit. Aaderduskammi võib asendada ka tavalise juuksekammiga. Aaderdatav aluspind peab olema sile ja krunditud. Kõigepealt see alusvärvitakse. Seejuures võib erinevaid värve kombineerida. Alusvärv ei tohi olla vett imav ega vett hülgav, samuti ei tohi ta olla täismatt
Kõik orgaanilised nitraadid on ebapüsivad. Mitme nitraatrühma olemasolu korral kaasneb lagunemisega plahvatus. Nitroglütseriin on õline vedelik ja võimas ning ohtlik lõhkeaine. Temaga immutatakse mineraalipuru, puusütt või muid poorseid materjale. Sellist materjali nimetatakse dünamiidiks. Nitrotselluloos saadakse tselluloosi töötlemisel lämmastikhappe ja väävelhappe seguga. See lahustub orgaanilistes lahustites. Madala lämmastikusisaldusega nitrotselluloosi kasutatakse nitrotselluloosilakkide valmistamiseks. Maksimaalselt nitreeritud saadust nimetatakse püroksüliiniks ja sellest tehakse püssirohtu ning lõhkeaineid. Sulfaadid Väävelhappe metüül ja etüülestrid on väga mürgised. Neid kasutatakse teiste ainete saamiseks. Fosfaadid Fosfaadid on elusorganismidele erakordselt tähtsad. Enamikku looduslikke fosforiühendeid võib käsitleda kui fosforhappe H PO derivaate
säilimine.Nakkuvust parandatakse naturaalse värnitsaga kruntimise teel. Katvus oleneb pigmendi läbipaistvusest ja kaetava pinna värvusest. · Hea katvuvusega on rauamennik ja mangaandioksiid · Hea leelisekindlusega on kriit, lubi, grafiit, rauamennik, ooker, ultramariin · Väga mürgised on plii valge, pliimennik, tinaver ja põletatud sieena Kilemoodustajad Kilemoodustajatena kasutatakse looduslikke- ja tehisvaike, kuivavaid taimeõlisid ja nitrotselluloosi · Looduslikud vaigud on kampol, shellak, tohuvaik, tehisvaik, polüestermaleinaat, polüesterarülaat, polüretaan, karbomiidformaldehüüdvaigud · Kampolit saadakse okaspuu vaikude töötlemisel, on pruun, läbipaistev, sulamistemp. 35-70kraadi, happelisus on kuni 185, lahustub metüül- ja etüülpiirituses, osaliselt bensiinis ja petrooleumis · Tohuvaiku saadakse kasetohu töötlemisel lämmastikhappega ja
suuruste - läikeastmete - abil. Vastavalt läikeastmetele on värvkatted ja lakitud pinnad jaotatud läikerühmadesse: * 0 kuni 5 - täismatt; * 6 kuni 10 - matt; * 11 kuni 30 - poolmatt; * 31 kuni 60 - poolläikiv; * 61 kuni 90 - läikiv. Nitrovärv, -lakk - materjal, mille põhiliseks sideaineks on nitrotselluloos. Kuivab kiiresti ja annab hea läike. Puhas nitrotselluloos ei anna veekindlat kilet, kuid puuduse saab likvideerida, kombineerides nitrotselluloosi teiste sideainetega. Väga tuleohtlik. Värvide ja lakkide ajalugu Riia Laki- ja Värvitehase toodang on tuntud juba ammu. Ettevõte rajati 19. sajandi lõpus. Rohkem kui sada aastat tagasi ehitati Daugava jõe vasakule kaldale Vene aniliinvärvide vabrik Leopold Kassel & Co. Täna meenutavad seda ajalugu ainult vanad gravüürid. Põhitoodanguks olid algul just aniliinvärvid. Hiljem laienes sortiment tunduvalt. 1937
Tekkivas kosmeetikaturus nägid tohutuid võimalusi tänased kosmeetikagigandid Elizabeth Arden ning Max Factor. Viimane lõi esimese kaasaegse puudri 1936. aastal, see püsis nahal oma eelkäijatest paremini. 1920’ndatel hakkas Coco Chanel propageerima kuldset päevitunud jumet ning päevitamisest kujunes välja teadlik tegevus. Pruun nahk muutus atraktiivseks ja hakati välja töötama tooteid, et seda kuntslikult saavutada. Küünelaki ühte olulist koostisainet nitrotselluloosi kasutati esimese maailmasõja ajal lõhkeainena ja hiljem autokerede värvi koostises. Kosmeetikatööstuses hakkas küünelakki tootma Charles Revson, kes 1932. aastal rajas tänapäevalgi tuntud firma Revlon. Viimastel aastakümnetel on kosmeetikatoodete valik tormiliselt suurenenud: saadaval on silmadele mõeldud make-up, ripsmetušš, silmalainer, lauvärvid; näo puhastusvedelikud, toonikud, näoveed, niisutajad; küünte hooldusvahendid, küünelakid igas värvis; huulepulgad,
puitosast koosnevatele kaameratele ehitati neid ka päris mitmest kastist koosnevatena. (http://et.wikipedia.org/wiki/Fotograafia_ajalugu) TLÜ Haapsalu Kolledz 3 Johanna Reilson Referaat Digifotograafia ajatelg 1850-1855 2011 2. 1851 Inglane Frederick Scott Archer avalikustas kolloodiumi kasutamise. Kolloodium on nitrotselluloosi lahus dietüüleetri ja etanooli segus, mis kuivamisel moodustab puhta läbipaistva plastmassi-taolise kile. See võimaldas valgustundlikku kihti hästi klaasile kinnitada, mis oli varem peamine takistus klaasplaatide kasutamiseks. Uuel meetodil oli aga üks suur viga. Kuna kolloodium muutus kuivades kemikaalidele läbimatuks ja hõbejodiidi kristallid kaotasid kuivades valgustundlikkuse, siis oli vajalik piltide säritamine ja ilmutamine
Mineraalpinnad kivi, tellis, betoon või krohvpinnad. Mööblivärv, lakk kvaliteetne, hästi laiali valguv ja hea kulumiskindlusega peamiselt lahustipõhine emailvärv või lakk (ka tislerilakk). Nakkuvus (ka adhesioon) värvikile omadus haakuda aluspinnaga. Nitrovärv, lakk materjal, mille põhiliseks sideaineks on nitrotselluloos. Kuivab kiiresti ja annab hea läike. Puhas nitrotselluloos ei anna veekindlat kilet, kuid puuduse saab likvideerida, kombineerides nitrotselluloosi teiste sideainetega. Väga tuleohtlik. Oksool poolnaturaalne värnits, mis saadakse oksüdeeritud taimeõlide lahustamisel lakibensiinis. Madala kvaliteediga sideaine, mida võib kasutada ainult sisetööl kruntimiseks või õlipahtli valmistamiseks. Pahtel nõtke mass, mida kasutatakse aluspinna ebatasasuste silumiseks. Koosneb sideainest, lahustitest, lisa ja täiteainetest. Täiteainetena kasutatakse enamasti kriiti, kipsi või kaoliini, sideainena peamiselt latekseid.
Nagu ka tavatelevisioonis, on vastuvõtjaplaadi taga neoontuub, kuid siinjuhul katab see mõlemat spriaali ning lõpuks tekib kaks pooletollise vahega kõrvutist pilti – üks parema ning teine vasaku silma jaoks. Televisiooni kasutaja vaatleb pilte aga läbi stereoskoopilise vaatlusvahendiga, milles on kaks pilte üheks „sulandavat“ prismat. 1929-1932 lasi patendeerida ja arendas Edwin H. Land polariseeritud materjali (ingl.k polarising sheet). Nitrotselluloosi polümeeri on kindlas suunas „rivistatud“ kristallid. Kinoekraanil on samaaegselt kaks eri polarisatsiooniga pilti. Valguse polarisatsioon tähendab seda, et elektrivektor võngub kindlal polarisatsioonitasandil, ehk tal on oma levimissuund ja võnkesiht. Polariseeritud (prilliklaasi) pind laseb läbi vaid neid elektrivektoreid, mis asuvad samal polarisatsioonitasandil. Sellega saavutatakse efekt, et üks silm näeb ühte vaadet ning
sinna töölisasula. Kehrasse jõudis elekter, sinna ehitati esimene koolimaja jne. Sõjas sai tehas kannatada. Taganemisteel 1941. aastal hävitas Punaarmee olulised seadmed, kõrge korsten lasti õhku ning see kukkus katlamaja peale ja purustas aurukatlad. Õhku lasti ka muid hooneid ja seadmeid. Saksa-ajal tehas taastati ning see alustas 1943. aastal uuesti tööd. Toodang viidi Saksamaale, kus seda kasutati nitrotselluloosi (kasutatakse lakkidel ja värvidel) tootmisel. Tehases olid sel ajal tööl ka sõjavangid. Kui sakslased Eestist taganesid, oli neil kavas tehas koos raudteesillaga õhku lasta, kuid see ei õnnestunud. Kohe pärast sõda käivitati tehas uuesti. Tselluloosi asemel hakati 1950-ndatel aastatel tegema jõupaberit. Kuna töölistele oli vaja elukohti, alustati elamuehitust. 1945. aastast sai töölisasulast, Kehrast, Anija vallast eraldiseisev alev. Pärast Eesti taasiseseisvumist jäi 1992
Leides antigeeni, jaguneb B-rakk kiirelt ning eritab antikehi, kadudes valdavalt koos antigeeniga, mille hävitab. Osa jääb alles nn mälurakkudeks. Antigeenid - võõrkehad, mis tungivad looma kudedesse. Immunotest Märgistatud antikehade kasutamine vastavate antigeenide olemasolu testimiseks (fluorestents-, ensüüm-, radioaktiivse markeriga märgistatud). Western blotting Antigeenide segu elektroforeetiline lahutamine enne testimist, tekkinud ribad transormeeritakse elektroforeetiliselt nitrotselluloosi membraanile kahe elektroodi vahele ja rakendatakse kindlat antikehade lahust vastavate antigeenide olemasolu määramiseks. Antikeha struktuur ja tema reaktsioon antigeeniga Antikeha e immunoglobuliin (IgG). Vere glükoproteiin, koosnedes kahest lühikesest 23 kD ja kahest pikast 50-75 kD peptiidahelast, mis on seotud omavahel disulfiidsidemetega. Eksisteerivad di- või pentameeridena (IgA või IgM). Antikeha seob antigeeni elektrilise või hüdrofoobse interaktsiooniga,
mitteradioaktiivseid (biotiin, digoksigeniin) NH-te märkeid. Mär-gitud proovide abil saab visualiseerida väga väikeseid DNA koguseid, <5 pg 1000 aluspaari pikkust DNA-d. Paljude hübridiseerimismeetodite puhul kantakse analüüsitav DNA, RNA või valgud üle tahkele kandjale, nailonist või nitrotselluloosist membraanfiltrile. Nukleiinhapete ülekandel eelistatakse nailonfiltrit, kuna see on mehaaniliselt tugevam kui nitrotselluloosfilter. Nitrotselluloosi eelistatakse valkude ülekandel. NH-d fikseeritakse nailonfiltrile ristsidumisel UV valgusega või immobiliseerimisel vaakumahjus (0,5 - 2 tundi; 80°C). Nitrotselluloosile saab siduda NH-d ainult vaakumahjus. NH-te seostumine membraanfiltrile on kovalentne, kuid mittespetsiifiline. Kuna DNA ülekannet agaroosgeelist nitrotselluloosfiltrile kirjeldas esmakordselt Edwin M. Southern (1975), siis nimetatakse meetodit tema auks Southern blot-iks. Northern blot-meetod tähistab RNA
(biotiin, digoksigeniin) NH-te märkeid. Mär-gitud proovide abil saab visualiseerida väga väikeseid DNA koguseid, <5 pg 1000 aluspaari pikkust DNA-d. Paljude hübridiseerimismeetodite puhul kantakse analüüsitav DNA, RNA või valgud üle tahkele kandjale, nailonist või nitrotselluloosist membraanfiltrile. Nukleiinhapete ülekandel eelistatakse nailonfiltrit, kuna see on mehaaniliselt tugevam kui nitrotselluloosfilter. Nitrotselluloosi eelistatakse valkude ülekandel. NH-d fikseeritakse nailonfiltrile ristsidumisel UV valgusega või immobiliseerimisel vaakumahjus (0,5 - 2 tundi; 80°C). Nitrotselluloosile saab siduda NH-d ainult vaakumahjus. NH-te seostumine membraanfiltrile on kovalentne, kuid mittespetsiifiline. Kuna DNA ülekannet agaroosgeelist nitrotselluloosfiltrile kirjeldas esmakordselt Edwin M. Southern (1975), siis nimetatakse meetodit tema auks Southern blot-iks
väävlioksiidid, mis koos niiskusega moodustavad väävelhappe. Hape loomulikult lagundab plaati. Kahjustatud plaadi mängimisel hööveldab astel tugevasti helivagu. Atsetaatplaate kasutati enne magnetlindi kasutuselevõttu otseseks, kiireks helisalvestuseks. Alates 30. aastatest valmistati atsetaatplaadid järgmiselt. Alumiiniumkettale (sõja ajal kasutati ka klaasi, ning odavate plaatide tegemisel ka pappi) kanti kastoorõliga plastifitseeritud nitrotselluloosi või atsetaattselluloosi kiht. Seda tüüpi heliplaadid on kõige vähem vastupidavad. Peamine kahjustus on kattekihi kokkutõmbumine, kuna plastifikaatorina kasutatud kastroolõli aurab ära. Selle tulemusena muutub plaat järjest hapramaks ning heliinformatsioon kaob pöördumatult. Kuna pealmine kattekiht on seotud alusega, mille mõõtmed ei muutu, põhjustab katte kokkutõmbumine murdumist ja lahtikoordumise. Nagu me teame, on
%,hapniku 44,08%,vesiniku 6,3 %,lämmastiku 0,12 %. Peale orgaaaniliste ainete sisaldab puit veel vähesel hulgal mineraalaineid,mis jäävad puidu põlemisel tuhana 0,2-1,7 %. Orgaanilistest ainetest moodustavad põhilise osa 90-95 % sellised keerulised ühendid N:tselluloos,hemitselluloos,ligniin,taniil ja ekstraktiivained. Põhjamaades on tselluloosi osakaal 20-30 %,hemitselluloosi osa 15-20 %,ligmiinid 25 %. Tselluloos on tähtsam aine puidus,temast toodedakse paberit,kunstsiidi,tselluloidi,nitrotselluloosi (kasutatakse nitro alusel värvide lakkide tootmisel),lõhkeaineid,kapron alusel plastmasse jne. Hemitselluloos on koostisest lähedane tselluloosile,temast saab valmistada suhkrut ja furturooli,tähtsam on furturooli tootmine,sest seda kasutatakse sünteetiliste vaikude ja palstmasside valmistamiseks. Ligniin on tselluloosi tootmise jääkaine,seda kasutatakse tolmkütusena,plastmasside valmistamisel,sünteetiliste vaikude valmistamisel,aktiveeritud süsi.
võimaluse pilte paljundada. Nii jõuti järeldusele, et valgustundlikuks on vaja muuta klaasplaat. Esimese sellise tehnika töötas välja 1847. aastal prantslane Calude Felix Abel Niépce de St.-Victor, kes kasutas kaaliumjodiidi, mis hoiaks klaasil kinni valgustundlikku hõbejodiidikihti. Praktilist kasutamist see tehnika aga ei leidnud, sest juba 1851. aastal avalikustas inglane Frederick Scott Archer kolloodiumi kasutamise. Kolloodium on nitrotselluloosi lahus dietüüleetri ja etanooli segus, mis kuivamisel moodustab puhta läbipaistva plastmassi-taolise kile. See võimaldas valgustundlikku kihti hästi klaasile kinnitada, mis oli varem peamine takistus klaasplaatide kasutamiseks. Uuel meetodil oli aga üks suur viga. Kuna kolloodium muutus kuivades kemikaalidele läbimatuks ja hõbejodiidi kristallid kaotasid kuivades valgustundlikkuse, siis oli vajalik piltide säritamine
toimub ka temperatuuril üle 1000C puuvillase materjali triikimisel. Triikimise käigus H-sidemed katkevad. Tselluloos võib seega olla mitmes erinevas kristallvormis, sõltuvalt sellest, kas teda on enne lahustatud, kuumutatud : töödeldud. Keemilistes reaktsioonides võib tselluloos esmalt osaleda kui mitmealuseline alkohol, tekitades alkoholidele tüüpilisi reaktsioone: esterdamine, eeterdamine ja alkoholaatide teke. Nendel reaktsioonidel põhinevad tselluloosi modifikatsioonide (nitrotselluloosi, estrite ja eetrite) tootmis- tehnoloogiad. Tselluloosi otseseks lahustamiseks on kõige levinum võte järgmine: Tselluloosi töödeldakse NaOH lahusega, mistõttu tselluloos muutub osaliselt alkoholaadiks: NaOH -O-C6H7O(OH)3- ---------O-C6H7(OH)2ONa- Lisades antud alkoholaadile CS2 (süsinikdisulfiidi), tekib tselluloosi ksantogenaat (ksantogeenhappe sool), mis lahustub vees. CS2 -O-C6H7O(OH)2(ONa)- --- -O-C6H7(OH)2(O-C-Na)-
5) Soojal suvepäeval asetage mensuur välja päikese kätte. Päikesepaiste on parim musta püssirohu kuivataja, kuna ta pole liiga palav, kuid on seda piisavalt vee aurustamiseks. 6) Kaapige must püssirohi mensuurist välja ja pakkige kindlasse nõusse. Kindlaim pakend on plastikust, mis on omakorda paberisse mässitud. Ärge hoidke kunagi musta püssirohtu plastkottis, kuna need koguvad staatilist elektrit. 3.2.2. NITROTSELLULOOS. Nitrotselluloosi nimetatakse tavaliselt püssirohuks. Ta on mustast püssirohust stabiilsem ja annab tunduvalt rohkem kuuma gaasi. Kokkusurutud ruumis põleb mustast püssirohust tunduvalt kiiremini. Teda on lõpp-kokkuvõttes ka üsna kena ja lihtne valmistada: MATERJALID VAHENDID puuvill (tselluloos) 200-300 ml. mensuur (2 tk) kontsentreeritud lämmastikhape lehter ja filterpaber kontsentreeritud väävelhape sinine lakmuspaber. destileeritud vesi. 1) Valage 10 cl kontsentreeritud väävelhapet mensuuri
annaabi.ee 
