elekterkütte, valgustuse, reaktiivvõimsuse kompenseerimisseadmete, võimsate alalisvooluahelate Kus kasutatakse? Vahelduvvoolukontaktorid AC-1 aktiivkoormus (takistusahjud) AC-2 faasirootoriga asünkroonmootor AC-3 lühismootoriga Alalisvoolukontaktorid asüntroommootori DC-1 aktiivkoormus käivitamine ja pöörleva DC-3 rööpergutusega mootori väljalülitamine nimikoormusel mootori käivitamine AC-4 lühismootoriga ja seisva või vaevalt asünkroonmootori pöörleva mootori käivitamine ning väljalülitamine ning vastulülituspidurdus dünaamiline või vastulülituspidurdus DC-5 jadaergutisega sama mis DC-3 Koormuse järgi jagatakse
3 1,732051 1000 72 1512 7500 W =14 , 3097 A 34000, 890,85 Pn60 750060 = = =49 ,7359 Nm n n2 144023, 14 nn 1512-1440 = =0, 05 1512 1. Ühefaasilise trafo kohta on teada nimipinge U1N = 230 V, nimivõimsus SN = 630 VA ja lühispinge aktiivkompon Leida trafo vaseskaovõimsus poolel nimikoormusel. Nimipinge U1n 230 nimivõimsus Sn 630 Niminäivtakistus primaar Z´n lühispinge aktiivkomponent uka 7 0,07 Primaar lühistakistus r`k Leida trafo vaseskaovõimsus Pcu? Primaarpoole nimivool In
Abikontaktid kommuteerivad juht-, blokeer- ja signalisatsiooniahelaid ning on arvestatud enamasti kuni 20 A voolu juhtimiseks kuid ainult 5 A väljalülitamiseks. Need on enamasti nii normaalselt avatud kui ka normaalselt suletud. Koormuse iseloomu järgi jagatakse (IEC 947-4-1 ja EN 60 947): Vahelduvvoolukontaktorid AC-1 aktiivkoormus, takistusahjud AC-2 faasirootoriga asünkroonmootor AC-3 lühisrootoriga asünkroonmootori käivitamine ja pöörleva mootori väljalülitamine nimikoormusel AC-4 lühisrootoriga asünkroonmootori käivitamine ning vastulülituspidurdus Alalisvoolukontaktorid DC-1 aktiivkoormus DC-3 rööpergutusega mootori käivitamine ja seisva või vaevalt pöörleva mootori väljalülitamine ning dünaamiline või vastulülituspidurdus DC-5 jadaergutusega mootori käivitamine ja seisva või vaevalt pöörleva mootori väljalülitamine ning dünaamiline või vastulülituspidurdus
S6 Koormusmuutlik reziim S7 Suunamuutlik reziim S8 Kiirusmuutlik reziim Põhireziimideks on S1, S2, S3 ja S6. Tööreziimid laiendavad nimivõimsuse mõistet: Elektrimootori nimivõimsuseks nimetame võimsust, millega töötades mootori temperatuur saavutab lubatava väärtuse, seda ületamata. 21. Kestevreziim S1 Kestevreziim on täätamisviis, kus masin töötab pidevalt nimikoormusel, mille kestus N on küllaldane selleks, et masina kõigi osade temperatuurid jõuaksid omandada väljakujunenud väärtuse, s.t. N>(3...4)th. 22. Lühiajaline reziim S2 Lügiajaline reziim on töötamisviis, kus masina töötamisaeg nimikoormusel on nii lühike, et masina üksikute osade temperatuurid ei jõua välja kujuneda, s.t. N<(3...4)th. Töötamisele järgneb töövaheag, mille vältetl masin jõuab jahtuda väliskeskkonnatemperatuurini
enamastu kuni 20A voolu juhtimiseks kuid ainult 5A väljalülitamiseks. Need on enamasti nirmaalselt avatud kui ka normaalselt suletud. Koormuste iseloomu järgi jagatakse: · Vahelduvvoolukontaktorid · Alalisvoolukontaktorid Vahelduvvoolukontaktor: AC-1 aktiivkoormus, takistusahjud AC-2 faasimootoriga, asünkroonmootor AC-3 lühisrootoriga asünkroonmootori käivitamine ja pöörleva mootori väljalülitamine nimikoormusel AC-4 lühisrootoriga asünkroonmootori käivitamine ja vastulülituspidavus Alalisvoolukontaktor DC-1 aktiivkoormus DC-3 rööpühendusega mootori käivitamine ja seisva või vaevalt pöörleva mootori väljalülitamine ning dünaamiline või vastulülituspidavus DC-5 jadaühendusega mootori käivitamine ja seisva või vaevalt pöörleva mootori väljalülitamine.... Kontaktori kasutamisel mooroti juhtmimseks komplekteeritakse ta enamasti termoreleedega.
2 220 -110 0,09 CE = = 15,369 Vs. 13,67 Ideaalse tühijooksu pöörlemissagedus 220 n0 = =14,315 s-1. 15,369 Elektromagnetiline nimimoment on 15,369 M em = 110 = 269,1 Nm. 2 Pöörlemissagedus tehistunnusjoonel nimikoormusel ja ankruahelasse lülitatud lisatakistiga Rl on 269,1 (0,09 + 1,2) 2 n R1 = 15,315 - = 6,080 s-1. 15,369 2 Ideaalse tühijooksu pöörlemissagedus vähendatud pingel (180 V) U1 180 n0U 1 = , n0U 1 = =11,712 s-1. CE 15,369
pärikompaundgeneraatoriga, teisel juhul vastukompaundgeneraatoriga. 2. Pärikompaundgeneraatori väliskarakteristik. See generaator võimaldab kompenseerida I pingelangu ankruahela takistusel Ra ja saada 0 Inom väliskarakteristik kujuga 1 (joonis 11), kus pinge muutub vähe sõltuvalt koormusvoolust, olles Joonis 11. sama suur nii tühijooksul kui ka nimikoormusel. Tänu resulteeriva magnetvoo suurenemisele suureneb emj ligikaudu sama palju kui pingelang ankruahela takistusel: U = e - I a Ra » const . Kui suurendada pärikompaundgeneraatori jadaergutusmähise keerdude arvu, sellega ka magneetimisergutust, võib saada tõusva väliskarakteristiku 2 (joonis 11). Sellise karakteristiku korral on võimalik hoida pinget konstantsena kaugel asuva tarviti klemmidel, s.t kompenseerida ka ülekandeliinides tekkiv pingelang, mis kasvab
1)). Trafo püsitemperatuuri arvutamiseks koormusel S SN võime lähtuda suhtelisest koormusest K = S SN . (3.2) Trafo kuumenemist põhjustavad vases- ja rauaskaod. Kuna nendest kaokomponentidest on koormusest sõltuvad praktiliselt ainult vaseskaod (sõltuvad koormuse ruudust), siis võime kirjutada P = Pv + Pr = Pr (1 + b K 2) , (3.3) kus b = Pv / Pr . Nimikoormusel K = 1 valem (3.3) lihtsustub ja nimikoormusele vastavad kaod Pn avalduvad seosest Pn = Pr (1 + b) . Kaod suhtelistes ühikutes on seega P 1 + b K2 P= = . (3.4) * Pn 1 + b Vases- ja rauaskadude tõttu tekkiv soojusvoog läbib teel väliskeskkonda trafoõli. Katsete alusel õli ülekuumendustemperatuuri seos kadudega on m
aeglustusrambiga. Vaba väljajooksu puhul katkestatakse mootoril toide ning jäetakse mootor jooksma kuni koormus ja hõõrdejõud teda ei peata. Aeglustusrambi puhul aeglustatakse mootori kiirust sageduse vähendamisega kuni pidurdussageduseni ja rakendatakse seejärel dünaamilist pidurdust. Pidurdussageduseks loetakse sagedust, millest allpool rakendatakse mootori dünaamilist pidurdust [25]. Arvutusülesanne II Kolmefaasiline asünkroonmootor kiireneb nimikoormusel 1,5 sekundiga pöörlemiskiiruseni n = 2850 p/min. Määrata mootori pooluspaaride arv p, libistus s, nurkkiirus ning nurkkiirendus . Kui suur peab olema staatorivälja pöörlemise kiirus, et rootori pöörlemiskiirus oleks n = 1000 p/min? Lahendus: On ilmselge, et mootori sünkroonpöörlemiskiirus on 3000 p/min. Tabel 2.3 näitab, et mootoril on 1 pooluspaar. Mootori libistus avaldub Mootori nurkkiirus s-1 Mootori nurkkiirendus
Need on enamasti nii normaalselt avatuid kui ka normaalselt suletud (mitte pingestatud olukord on normaalolukord) Koormuse iseloomu järgi jagatakse · Vahelduvvoolukontaktorid · Alalisvoolukontaktorid Vahelduvvoolukontaktorid · AC-1 aktiivkoormus (takistusahjud) · AC-2 faasirootoriga asünkroonmootor · AC-3 lühismootoriga asüntroommootori käivitamine ja pöörleva mootori väljalülitamine nimikoormusel · AC-4 lühismootoriga asünkroonmootori käivitamine ning vastulülituspidurdus Alalisvoolukontaktorid · DC-1 aktiivkoormus · DC-3 rööpergutusega mootori käivitamine ja seisva või vaevalt pöörleva mootori väljalülitamine ning dünaamiline või vastulülituspidurdus · DC-5 jadaergutisega sama mis DC-3 Kontaktor magnetkäiviti kontaktori kasutamisel mootori juhtimiseks komplekteeritakse ta enamasti tõmbereleedega Tulemust nim
Mootoril on püsikaod ja muutuvkaod. Soojenemise suhtes on kõige tundlikum mootori mähise isolatsioon. Norm temp on kuni +40 kraadi. Kui keskkonna temperatuur on madalam standardiga antust, võib mootorit rohkem koormata, nii et mähise temperatuur ei ületaks lubatud piirväärtust. Soojenemise ajakonstant on aeg, mille jooksul mootor soojeneks püsitemperatuurini, kui puuduks soojussiire väliskeskkonda. Elektrimootori püsiv ületemperatuur nimikoormusel ja standardse keskkonna temperatuuri juures (+40 °C) ei või ületada antud isolatsiooniklassile lubatud ületemperatuuri . Kui keskkonna temperatuur on alla +40 °C, siis võib mootorit koormata üle nimikoormuse. Elektriajamite talitluste liigitus Elektrimasina nimitalitluseks (reziimiks) nimetatakse sellist talitlust, millele tehase poolt on mootor valmistatud ja mis on märgitud selle nimisildil. Praktikas tehakse vahet püsiva ja muutliku koormusega kestva talitluse vahel.
heledaks. (Altpere, E 1993) 11 Kui ventilaatorid või föönid on umbes, tolmuimeja kott prahti täis, samuti kui mootorite jahutavad ning pumpade klapid või torud on kinni jäämas, koormavad ja kuumenevad mootorid liialt, kütavad asjatult ümbruskonda ja võivad läbi põleda. Ka esineb liigtarbimine juhul, kui tolmuimejate või pumpade ühendused pole tihedad. Kasulik on valida selline elektrimootor, et töötaks nimikoormusel ehk -võimsusel. Elektrimootori laagreid tuleb määrida regulaarselt, et vältida liigtarbimist. Ruumi ventilatsiooni põhjalik läbimõtlemine on väga tähtis. Korralikult tihendamata akende ja uste kaudu hajub kuni 40% ruumi soojusest. (Altpere, E 1993) Väga tähtis on teada palju energiat üks või teine tarviti elektrit kulutab. Enne samaliigiliste tarvitite ostmist tuleks võrrelda ja valida väiksema energiatarbega riist. Reeglina on kolme-
Kuni 20% elektrienergiat on võimalik kokku hoida, kui ruumi pinnad värvida heledaks. (Altpere, E 1993) Kui ventilaatorid või föönid on umbes, tolmuimeja kott prahti täis, samuti kui mootorite jahutavad ning pumpade klapid või torud on kinni jäämas, koormavad ja kuumenevad mootorid liialt, kütavad asjatult ümbruskonda ja võivad läbi põleda. Ka esineb liigtarbimine juhul, kui tolmuimejate või pumpade ühendused pole tihedad. Kasulik on valida selline elektrimootor, et töötaks nimikoormusel ehk -võimsusel. Elektrimootori laagreid tuleb määrida regulaarselt, et vältida liigtarbimist. Ruumi ventilatsiooni põhjalik läbimõtlemine on väga tähtis. Korralikult tihendamata akende ja uste kaudu hajub kuni 40% ruumi soojusest. (Altpere, E 1993) Väga tähtis on teada palju energiat üks või teine tarviti elektrit kulutab. Enne samaliigiliste tarvitite ostmist tuleks võrrelda ja valida väiksema energiatarbega riist. Reeglina on kolme-
Jõutrafod on kolmefaasilised. Ühefaasilise trafo teooria kehtib kolmefaasilise trafo ühe faasi kohta. Trafosid iseloomustatakse nimisuuruste kaudu. Trafo nimivõimsus Sn on tema võimsus sekundaarklemmidel, avaldatuna näivvõimsuse ühikutes (VA, kVA või MVA). Trafo primaar- ja sekundaarnimipinge on trafo primaar- ja sekundaarmähiste pinge. Nimivool on määratud antud nimivõimsuse ja pingega. Nimisagedus on jõutrafodel tavaliselt 50 Hz. Trafo töötab nimikoormusel, kui ta on koormatud nimivooluga. 12. Trafo töötamispõhimõte. 13. Kaod trafodes ja nende määramine Trafodes esinevad kaod on ümbermagneetimiseks kulunud kadu ehk hüstereesikadu, trafo südamikus tekkiv pöörisvoolukaod, neid nimetatakse terasekadudeks. Terasekadu trafo südamikus Pt = F ( f 2 , B 2 ) Terasekadu sõltub sageduse ruudust ja magnetvoo tiheduse ruudust. Tühijooksu saab kasutada teraskadu määramiseks. Võimsust, mis läheb mähises
Tegurit cos φ nimetatakse võimsusteguriks, mis iseloomustab aktiivvõimsuse suhet koguvõimsusesse. P cos S Võimsustegur on väga oluline näitaja elektrienergia ülekandel, mida suurem on võimsusteguri väärtus, seda vähem voolu tarviti tarbib ning seda efektiivsemalt elektrienergiat kasutatakse. Mootoritel jääb ta nimikoormusel vahemikku 0,8...0,9 ja tühijooksul 0,1...0,3. Aktiiv- ja reaktiivvõimsuse olemasolu tingib ka aktiiv- ja reaktiivenergia tarbimist võrgust. Reaktiivenergia on vältimatult vajalik enamlevinud vahelduvvoolumootorites –asünkroon- mootorites– magnetvälja loomiseks, kuid põhjustab võrgus suuremaid elektrienergia võnkumisi ja kadusid. Aktiiv- ja reaktiivenergia avaldatakse vastavalt W Pt a
tarviti vool kasvab. See vool saadakse generaatorist juhtmete kaudu. Sama kasuliku võimsuse juures väike võimsustegur cos suurendab voolu juhtmetes. Seepärast püütakse võimsustegur hoida lähedane ühele. Reaktiivvool on vältimatult vajalik enamlevinud vahelduvvoolumootorites asünkroonmootorites magnetvälja loomiseks. Niisuguse mootori võimsustegur sõltub oluliselt koormusest ning võib muutuda vahemikus cos = 0,1...0,3 tühijooksul kuni cos = 0,8...0,9 nimikoormusel. Induktiivvoolu vähendamiseks elektriliinides võib niisuguste mootoritega rööbiti ühendada kondensaatorid. Niisugust tegevust nimetatakse võimsusteguri parendamiseks. 6.16 Aktiiv- ja reaktiivenergia Energia on võimsuse ja aja korrutis. Nii nagu vahelduvvoolu puhul räägitakse aktiiv- ja reaktiivvõimsusest, nii tuleb rääkida ka aktiiv- ja reaktiivenergiast. Aktiivenergia Wa = P t = U I t cos Wa aktiivenergia vatt-tundides (Wh)
See vool saadakse generaatorist juhtmete kaudu. Sama kasuliku võimsuse juures väike võimsustegur cos suurendab voolu juhtmetes. Seepärast püütakse võimsustegur hoida lähedane ühele. Reaktiivvool on vältimatult vajalik enamlevinud vahelduvvoolumootorites asünkroonmootorites magnetvälja loomiseks. Niisuguse mootori võimsustegur sõltub oluliselt koormusest ning võib muutuda vahemikus cos = 0,1...0,3 tühijooksul kuni cos = 0,8...0,9 nimikoormusel. Induktiivvoolu vähendamiseks elektriliinides võib niisuguste mootoritega rööbiti ühendada kondensaatorid. Niisugust tegevust nimetatakse võimsusteguri parendamiseks. 19.Elektrimõõteriistad: Elektrimõõteriistade üldiseloomustus.Tööpõhimõte, konstruktsioon. Skaalad, märgid skaalal. Elektrimõõteriistaks nimetatakse seadet, mille ülesandeks on mingi suuruse võrdlemine mõõtühikuga
ülekandeteguriga ohutustehnilistel põhjustel. Autotrafosid valmistatakse ka kolmefaasilistena Tihti on autotrafod muudetava sekundaarpingega. Levinuim on laboratoorne autotrafo. Selle trafo saab lülitada primaarpingele 220 või 127V. 17. Keevitustrafod, välistunnusjoon. Kaarkeevitusel kasutatakse trafosid sellise sekundaarpingega, mis kindlustav kaare kindla süttimise ja stabiilse põlemise. Käsikaarkeevitusel kasutatakse trafosid tühijooksupingega 60..75 V, mis nimikoormusel langeb 30 V- ni. Keevitusvoolu piiramiseks lühisel ning kaare stabiilseks põlemiseks peab trafol olema järsult langev väliskarakteristik U2=f(I2) keevitusahelas aga tunduv induktiivsus (cos=0.4...0.5). keevitusvoolu suuruse reguleerimiseks peab trafo induktiivsus olema reguleeritav. Laialdaselt kasutatakse keevitustrafosid täiendava reguleeritava paispooliga. Vastava mehhanismi abil õhupilu vähenemisel pooli magnetahelas induktiivsus kasvab.
põhjustab katelseadme elementide metallkonstruktsioonide korrosiooni. Vähese väävlisisaldusega on diislikütused (DK) kuni 0,5 % S, masuudid ja raskekütused on väävlirikkad 0,5–3,5 % S või kiõrge väävlisisaldusega 3.5 – 5 % S. III Aurukatla põhiparameetrid. Aurukatlaid iseloomustavatest parameetritest on tähtsaimad jõudlusnäitajad. Kõigil kateldel antakse see aurutootlikkusena D (kg/h või t/h), tihti selle kõrval ka soojus-võimsuse Pt (kW) järgi nimikoormusel. Kui aurutootlikkus on füüsiliselt mõõdetav suurus, siis soojusvõimsus on arvutuslik suurus – ettenähtud parameetritega auru tootmiseks teoreetiliselt vajaminev soojusenergia hulk sekundis. Kuna soojusvõimsus sõltub peale aurutootlikkuse ka auru parameetritest, ei ole need kaks jõudlust kajastavat näitajat erinevatel kateldel mingis kindlas suhtes. Suurte auruturbiinlaevade peakatelde aurutootlikkus on kuni 100 ja enam t/h,
on vastav põleti Tahkekütusekatlad Kivisüsi, puitkütus, (malmseksioon Sime, Thermia tükkturvas, 70 75 % sisekoldega, teras) turbabrikett Tegelikud aasta keskmised kasutegurid on oluliselt madalamad. Soomes hinnatakse kodumaistel tahketel kütustel (puit, turvas) töötavaid väikekatlaid nimikoormusel määratud kasuteguri alusel järgmiselt [2] : Tabel 17-3. Kodumaistel kütustel töötavate väikekatelde efektiivsuse hinnang [1] Aasta keskmine kasutegur Hinnang Suurem kui 75 % Eeskujulik 70....75 % Väga hea 65...70 % Hea 60...65 % Täiesti rahuldav
nimimomenti) ning kogu talitluse vältel sagedasi pidurdusi. Kuna mootori moment muutub ajas, järelikult muutub ajas ka selle vool ja samuti magnetvoog. Mootori ja pooljuhtmuunduri elektriline, magnetiline ja soojuslik koormus näidatakse ajami tehnilistes andmetes. Alljärgnevas tabelis on toodud kaheksa erinevat talitlusviisi. Tüüp Nimetus Kirjeldus Talitlusviis, kus masin töötab pidevalt nimikoormusel, mille S1 Kestevtalitlus kestus on küllaldane, et masina kõigi osade temperatuurid saavutaksid väljakujunenud väärtuse. 58 Tüüp Nimetus Kirjeldus Masina töötamise aeg nimikoormusel on nii lühike, et masina
tarviti vool kasvab. See vool saadakse generaatorist juhtmete kaudu. Sama kasuliku võimsuse juures väike võimsustegur cos suurendab voolu juhtmetes. Seepärast püütakse võimsustegur hoida lähedane ühele. Reaktiivvool on vältimatult vajalik enamlevinud vahelduvvoolumootorites asünkroonmootorites magnetvälja loomiseks. Niisuguse mootori võimsustegur sõltub oluliselt koormusest ning võib muutuda vahemikus cos = 0,1...0,3 tühijooksul kuni cos = 0,8...0,9 nimikoormusel. Induktiivvoolu vähendamiseks elektriliinides võib niisuguste mootoritega rööbiti ühendada kondensaatorid. Niisugust tegevust nimetatakse võimsusteguri parendamiseks. 6.16 Aktiiv- ja reaktiivenergia Energia on võimsuse ja aja korrutis. Nii nagu vahelduvvoolu puhul räägitakse aktiiv- ja reaktiivvõimsusest, nii tuleb rääkida ka aktiiv- ja reaktiivenergiast. Aktiivenergia Wa = P t = U I t cos Wa aktiivenergia vatt-tundides (Wh)
annaabi.ee 
