Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nimetu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
elusorganismid, upload, süstemaatika, takson, bakter, mõõtmete, rohutirtsastnealmik, rohukonn, s400, sites, elusorganismide, koostanud, irdt, eeltuumsed, päristuumsed, ainuraksed, hulkraksed, magamine, talveunieeolud, selgroogsed, selgrootudaegmoone, täismoone, liblikas, nukk, seisukohast, ainevahetus, hingamine, eritamine, jääkainetestKristina Salmu ja Liis Tsebotnikova Victor Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" http://www.thesuperelitesaiyan.zoomshare.com/album/Uploading.....Frollo/images/9c24c78aeaad7baac2ecd26e51e95638_11 http://farm4.static.flickr.com/3232/3098288756_768ece49be.jpg http://www.boncherry.com/blog/wp-content/uploads/2009/09/paris-notre-dame-facade.jpg http://www.gavroche.org/vhugo/gallery/images/LaEsmeralda.jpg http://www.sakala.ajaleht.ee/250708/gfx/10291488983c75967d_3.jpg http://2.bp.blogspot.com/_oLoq6vT2-Eo/SN5hcZdA-dI/AAAAAAAAAnE/heHHlS4kPc8/s400/Disney-Quasimodo-5929.jpg http://4.bp.blogspot.com/_zp2LXPlMjGQ/Sw6VsZM6hSI/AAAAAAAAJwY/tRBaCmIiDz4/s1600/quasimodo-20whipped- 20closeup.jpg http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/jumalaema_kirik_pariisis_kristamakke.htm ffikas.pri.ee/Failid/RaM.../10.../Jumalaema.kirik.pariisis.crap.doc
Kait Oden 8.a TTG Malaisia asub Kagu- Aasias ja seda mitmel saarel. On konstitutsioonilise monarhiaga liitriik ja koosneb 13 osariigist. Paikneb vihmametsa loodusvööndis ja ekvatoriaalses kliimavöötmes. http://www.mongabay.org/images/malaysia/kinabalu_rainforest.gif Kliima on valdavalt palav ja niiske. Aastaaegu eristada pole võimalik. Kuude keskmine temperatuur on +25 kraadi. Aastas sajab keskmiselt 2000 mm http://lh5.ggpht.com/-vwM56_jk6- sademeid. c/TP37So9hmWI/AAAAAAAAZCs/NrRjcmKaGv8/GB001178.jpg Valdavad on ferraliitmullad,mis sisaldavad ohtralt raua-ja alumiiniumioksiide. Tänu igapäevastele hoovihmadele on mullastikus välja kujunenud leedehorisont. Malaisia vihmametsa taimestik on liigirikas ja maailma looduses olulisel kohal, kuna vihmamets on üks vanimaid ökosüsteeme. Vihmametsades kasvab pool kogu maailma taimeliikidest.
KAS KÕIK ROOMAJAD ROOMAVAD? Koostas Leelo Lusik Roomajad olid esimesed Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige maismaaloomad, kes ei Teine tase pidanud paljunemiseks vette Kolmas tase minema Neljas tase Roomajaid leidub nii kuivades Viies tase kui niisketes piirkondades maismaal, magevees ja meredes Mida jahedam kliima, seda vähem neid on Kes on roomajad? Maailma väikseim roomaja Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee Maailma väikseim madu Teine tase Maailma suurim roomaja Kolmas tase Neljas tase Maailma mürgiseim madu Viies tase on ilmselt sisemaataipan Kõige rohkem inimesi tapab Aasia kobra (50 000 in. a.) Sisalikud Maod Sisalikud
Ekvatoriaalsed vihmametsad. Koostas : Birjo Prisko Kuldre Kool 8.klass Paiknemine: Iseloomulikud omadused: O kliima on aastaringselt soe ja niiske; O sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a); O taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane; O taime- ja loomaliike kõige rohkem; O paljud linnud talvituvad vihmametsades; O vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid. Ekvatoriaalkliima on palav ja niiske. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. Ülevaate saamiseks on siia toodud kolmest erinevast paigast vihmametsade kliimadiagramme: Tavalise päeva kirjeldus vihmametsas: Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Hommikupoolikul palavus suureneb ja temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev vihm
Seentega värvimine Ajalugu Seentega värvimine sai laiemalt tuntuks alles kolmkümmend aastat tagasi. Katsetajaks ameeriklanna Miriam Rice. 1974.a raamat - “Proovigem seentega värvida” (“Let’s Try Mushrooms for Color”). 1980.a. “Seentega värvimine” (“Mushrooms for Color”). 1982. aastal ilmus Rootsis raamat “Värvi seentega”. Soomes värvitakse juba kümmekond aastat. Allikas: Eesti loodusmuuseum Miks on hea kasutada värvimiseks seeni? Seente viljakehi noppides ei kahjustata seent, mis seeneniidistiku näol pinnases peidus on. Paljud värviseened sisaldavad rohkelt värvaineid. Värvimiseks sobivad ka ussitanud ja söömiseks liiga vanad seened. Paljud värviseened on mittesöödavad või nõrgalt mürgised liigid. Seentega saab värvida ka peitsimata. Mitmeaastased puitu lagundavad seened - saab värvimaterjali läbi aasta. Punast värvi on liht
Näljamängud Suzanne Collins Autorist • Suzanne Collins • sünd. 1962 • USA kirjanik • karjääri alustas lastesaadete stsenaristina • 1. raamat ilmus 2008.a "Näljamängud" Tegelased • Katniss Everdeen • Peeta Mellark • Rue • Cato • Cinna • Haymitch • Primrose Everdeen (Prim) • Effie Trinket Trioloogia • "Näljamängud" (Hunger games) • "Lahvatab leek" (Catching fire) • "Pilapasknäär" (Mockingjay) Film • Valmind on 3 filmi • Filmid on olnud menukad • Katniss- Jennifer Lawrence • Peeta- Josh Hutcherson Tegevustik • Tripuutide valimine • Sõit Kapitooliumisse • Interviud • Treeningud • Mängud • Rue'ga liitlasteks saamine • Peetaga kohtumine • Mängude võitmine Kokkuvõtte • Mulle meeldis see raamat (10p/10st • Väga huvitav, kaasahaarav (pole võimalik lugemist lõppetada) •
Brie Kärt Kaasik-Aaslav GAG 7.B 2014 Mis on brie? ● Prantsuse juust ● Valgehallitusjuust ● Toores lehmapiim ● Pehme http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/17/Brie_noir. jpg/250px-Brie_noir.jpg Millise maitsega on brie? ● Mahe ● Kergelt soolane http://annmah.net/wp-content/uploads/2009/03/brie_de_meaux_lg.jpg Kust on brie pärit? ● Rozay-en-Brie Vitamiinid ● Vitamiin B2 ● Vitamiin B12 ● Vitamiin C ● Raud Mis iseloomustab briet? http://img.ehowcdn.com/article-new-thumbnail/ehow/images/a08/c5/5p/cut-brie-800x800.jpg Kuidas süüakse? http://pad3.whstatic.com/images/thumb/e/eb/Eat-Brie-Step-1.jpg/670px-Eat-Brie-Step-1.jpg http://pad1.whstatic.com/images/thumb/3/3c/Eat-Brie-Step-2.jpg/670px-Eat-Brie-Step-2.jpg http://1.bp.blogspot.com/-Dq4S
Terje Vaher 12B Frida Kahlo ja Diego Rivera http://amazingmexicans.com/wp-content/uploads/2011/08/diego-rivera-Frida1.jpg Magdalena Carmen Frida Kahlo y Calderón(1907-1954) oli Mehhiko maalikunstnik Meeldis väita, et sündis 1910. aastal. Pere kolmas tütar. Väga tundeküllas, mässumeelne, kirglik ja sensuaalne. Kummaline huumorimeel. Tema märgiks said kokkukasvanud kulmud ning värvilised mehhiko stiilis kleidid Frida Kahlo http://4.bp.blogspot.com/_hTZNpJ3rqhU/TRbGgRB7O3I/AAAAAAAAAYg/AKFIsRV17Ro/s1600/Frida.jpg 1922 astus ühte Mehhiko kõige lugupeetavamasse haridusasutusse.
TAIME JA LOOMARAKKUDE EHITUS JA TALITLUS Koostas Leelo Lusik Are PK 2014 Iga organism koosneb rakkudest Rakk on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused. Rakud on nähtavad mikroskoobiga Loomarakk ja taimerakk Mis on taime- ja loomarakkudel ühist? Ümbritseb ja kaitseb rakke RAKUMEMBRAAN Laseb valikuliselt aineid raku sisse ja rakust välja Mis on taime- ja loomarakkudel ühist? RAKUPLASMA Seob raku ühtseks tervikuks ja tagab selle osade koostöö Organellides toimuvad mitmesugused ainevahetusreaktsioonid: süntees ja lõhustamine Rakuplasmasse kogunevad mitmesugused raku elutegevusel tekkinud jä
HIINA Sisukord AsendKaart Kliima Loodusvööndid Kliimavöötmed Mullad Taimestik Loomastik Inimtegevus Huvitavad faktid Põhjus puhkamiseks Kasutatud kirjandus Asend kaart Hiina asub Euraasias, täpsemalt Ida- Aasias. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Hiinat ümbritsevad LõunaHiina meri ja IdaHiina meri ning Kollane meri. Mõned faktid riigi kohta Hiina rahvaarv küündib1,3 miljardi elanikuni Pealinnaks on Peking, kus elutseb 12 miljardit elanikku. Hiina keeles on Hiina Zhonghua - "keskmine impeerium". Nimi annab tunnistust maailmavaatest, mille kohaselt Hiina keisrid, Taeva pojad pidasid end maailma nabaks. Hiina pindalaks on 9 596 960 km² Pindalast on 9,326,410 km² maismaad ja 270,550 km² vett. Hiina riigikorraks on kommunistlik partei. Presidendiks HU Jintao (alates 15.03.2003). Haldusjaotus: 23 provintsi (sheng), 5 autonoomset regiooni (zizhiqu) ja 4 keskvõimule al
Tarkvaralised ohud Anton Zatkin 8.c 2011 Arvutiviirus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti, või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Uss Uss ka ussviirus on iseseisev ennast edasi levitav kahjulik arvutiprogramm, mis ei vaja võrgus levimiseks kasutajapoolset tegevust. Usse võib liigitada järgnevalt: Harilikud ussid - kasutavad TCP/IP protokollil põhinevaid otseühendus. Meiliussid - levitavad ennast meili teel. Windowsi failijagamise ussid - kasutavad levimiseks protokolle SMB ja CIFS. Nuhkvara Nuhkvara on tarkvara, mis kogub arvuti kasutaja kohta isiklikku in
Vana-Egiptus Joanna-Elisabeth Press Maria Ksenofontov 10.Cja nõme reaalikas joanna on nuub can you not mammu 2016 2016 Üldiselt Riik oli aastatel 3000-300 eKr. Egiptuses eristatakse peamiselt 4 erinevat aega (31 dünastiat): Vana riik Keskmine riik Uus riik Hilis-Egiptus (Vana-Rooma) Kunsti kõrgaeg 2700-1000 eKr. Kleopatra. http://verat.pagesperso- orange.fr/Cleopatra_Testing_Poisons_on_Condemned_Prisoners_1897.jpg Tähtsamad jumalad Amon-Ra- pea-, päikesejumal Anubis- mumifitseerimisjumal Geb- Maa jumal Horus- taeva- ja päikesejumal Isis- tervise-, abielu- ja tarkusejumalanna Nut- taevajumalanna Osiris- loomis-, allilmajumal Seth- hävingujumal Amun-Ra. http://www.nsbc.org.za/fs.php?id=8024 Seinamaalingu
VITAMIINID Helena Lattik Kris Jalas Mis on vitamiinid? ❏ Bioaktiivsed ühendid ❏ Asendamatud mikrotoitained ❏ Kaitsevad ja aitavad ❏ Kestev puudujääk kahjulik ❏ Saadaks segatoidust ❏ Hüpovitaminoos ehk vitamiinivaegus Kellele? ❏ Kõigile, eelkõige neile kel vitamiinipuudus. ❏ Vitamiinide vajadus sõltub: ❏ soost ❏ vanusest ❏ kehalisest aktiivsusest ❏ organismi tervislikust seisundist Näiteks: ❏ Rasestumise ja loote kasvuperioodil on väga oluline foolhape ❏ Lastel ja eakatel on aga D-vitamiini vajadus suurem kui täiskasvanutel. ❏ Stressirohke, aga ka väga sportlikult aktiivne eluviis suurendab B-rühma vitamiinide, eriti B1-vitamiini vajadust. A-vitamiin ❏ Saame: ❏ organismi kudede taastootmiseks, ❏ maksast ❏ naha ja juuste tervise ❏ porgandist, tagamiseks ❏ munakollastest, ❏ limaskestade kaitseks ❏ nägemiseks
Kolmas maailm I.J 9.c Mis on kolmas maailm ? Kolmandas maailmas on kõik neutraalsed riigid. Alfred Sauvy algatas seda "Tiers Monde" nimetusega. Enamasti kuulusid sinna arengumaade riigid. Kõiki riike iseloomustab raske majanduslik olukord. Pidevalt leidsid aset probleemid. Kolmas maailm kui Külma sõja tanner ? USA ja NSVL kasutasid kolmanda maailma riike enda mõjuvõimu täiustamiseks. Demokraatlikud lääneriigid toetasid diktatuure kolmanda maailma riikides. Kodusõdade toetamine uute relvade kasutamine. Tänu sellele toimus kiire sõjavarustuse areng. Arengumaadele suruti peale ebasoodsaid lepinguid Eestlased on olnud NSVL liidu armee kooseisus kolmanda maailma riikides. Kuhu lähed, kolmas maailm ? Igal Aasia , Aafrika ja Ladina-Ameerika riigil on omane arengutee. Ainuke ühisjoon on raske majanduslik olukord. Kolooniate majandus oli tihedalt seotud emamaaga. A
Selgrootute tunnused KOOSTAS LEELO LUSIK ARE PK 2013.A. 98 % loomariigist on selgrootud Selgroogsed Selgrootud Taimed Seened Protistid Bakterid Loomariik jaotatakse kaheks .... SELGROOTUD LOOMAD SELGROOGSED LOOMAD kellel pole selgroogu kellel on selgroog Nende hulka kuuluvad äärmiselt erineva kuju, suuruse ja eluviisiga loomad käsnad, korallid, ussid, teod, putukad, ämblikud, vähid jpt. Selgrootud ja selgroogsed loomad Enamik selgrootuid on sümmeetrilise kehaga Kiireline sümmeetria Kahekülgne sümmeetria Ühesugused kehaosad algavad Keha saab jagada kaheks võrdseks ühest keskpunktist ja suu asub pooleks ühe pikisuunalise teljega. keskel Neil saab eristada keha ees- ja Nt. meritähed ja merisiilikud
Vana-Kreeka jumalad Hendrik Tamm Rasmus Retpap Andrei Ivanov http://www.mythweb.com/gods/media/OlymNav.jpg Mida tähendab antropomorfsus? Antropomorfsus: Inimesetaoline Inimesekujuline Inimesena kujutletav või kujutletud Vana-Kreeka jumalad olid antropomorfsed, sest neil olid: Inimeste tunded Inimeste kehakuju Sarnane mõtteviis inimestega Vana-Kreeka peamised jumalad: Zeus Hera Aphrodite Apollon Hermes Demeter Artemis Hephaistos Ares Pallas Athena Poseidon Hestia http://1.bp.blogspot.com/-qDddocbckr0/TyBDl- qEnbI/AAAAAAAABDs/NsROfaQMsos/s1600/6+other+mythology.jpg Zeus – peajumal,naistemee
Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal Kultuur Riigi toetus Inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri mõju Kasvas välja moodne euroopalik kultuur Professionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid Rahvakultuuri rikastumine ja kaasajastumine Tihe rahvamajade võrk, seltsid, ühingud, ringid, näitemängud, muusikapäevad Haridus Eestikeelne õppekava Uued õppekavad Moodsad koolimajad Kuueklassiline koolikohustus Eestikeelsed kooliõpikud Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikum Teadus Peamised teaduskeskused: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool Erilist tähelepanu pöörati eesti keele, kirjanduse, ajaloo ja geograafia edendamisele Eesti tuntuimad teadlased astronoom Ernst keemik Paul Kogerman Öpik 05.12.1891 – 27.07.1951 22.10.1893 – 10.09.1985 Eesti põlevkivikeemia rajaja Eesti astronoomia- Kirjasõna Üldkättesaadava
Muutused eluolus ja ühiskonnas Sissejuhatus I maailmasõda toimus 28.07.1914 - 11.11.1918 Esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Sõja tulemusena purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). ~20 000 000 inimest kadunud ja hukkunud Rohkem ohvreid on olnud ainult hiljem II maailmasõjas Muutused ühiskonnas 1916. a lõpuks oli mobiliseeritud üle 50 mlj. mehe, mõnel maal kehtestati töökohustus. Elatustase langes, tekkis toidupuudus, levis epideemia. Kasvas deserteerumine rindelt, sest sõda hakkas venima. Naised pidid ära tegema meestetöö ning osad asusid tööle tehastesse. Palka said nad sama töö eest vähem kui mehed. Kõik see aitas kaasa naiste iseseisvumisele. Riigi osa majanduses suurenes märgatavalt. Riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast. Sõda suurendas sotsiaalseid ping
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Metsvint Klass: 6.b Tallinn 2016 Sisukord 1. Metsvindi üldiseloomustus 4 1.1 Välimus 4 1.2 Toitumine 5 1.3 Häälitsused ja laul 6 2. Metsvindi eluviis 7 2.1 Levik 7 2.2 Igapäevane elu 7 2.2 Pesitsemine 8 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Selles töös tutvustan ma Teile metsvinti. Räägin töö peatükkides lähemalt metsvindi välimusest, harjumustest, pesitsusest ja üldiselt nende elust. Kasutasin töös erinevaid veebiallikaid. Valisin antud teema, sellepärast, et mulle meeldivad väga Eesti metsa
SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................................ 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................................ 2 1. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE NIISKUSE EEST..........................................................................4 1.1 Veekoormused.................................................................................................................................. 4 1.2 Välishüdroisolatsioon....................................................................................................................... 5 1.3 Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad.................................................................................................. 5 2. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE KÜLMA EEST..............................................................................6 3.
Tartu Kivilinna Gümnaasium 6.d klass Merili Kann NÕMMEMETSAD JA SALUMETSAD Referaat Juhendaja:Gerle Konsap Tartu 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 3 2. NÕMMEMETSAD...................................................................................................... 4 2.1 Elutingimused nõmmemetsas................................................................................ 4 2.2 Taimestik nõmmemetsas ......
Nõuandeid kliendile- Silmade, prillide ja kontaktläätsede hoolduseks, silmatilkade kasutamiseks ja päikeseprillide valikuks. Karolin Karbus OP11 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tallinn 2012 Silmad - meie kallis vara Kogu keha hea tervis aitab kaasa ka silmade heale tervisele. Meik tuleb alati õhtuti eemaldada Silmaaluste tursete vastu aitab hea uni jahedas ruumis. Silmad teeb terveks ja selgeks nendega võimlemine. Pigista silmad paar korda järjest kõvasti kinni ja seejärel pärani. Vaata paar korda vaheldumisi teraselt midagi hästi lähedal, seejärel võimalikult kaugel. Tee paar korda järjest silmaringe: hoia pea otse ja jälgi ümbrust ainult silmamune liigutades - paremale, vasakule, üles, alla. Silmatilkade kasutamine Kahtede eri silmatilkade silma tilgutamise vahe võiks olla viis minutit. Silmasalv manustatakse viimasena. Enne ravimi tilgutamist pesta käed ning vältida otsiku kokkupuutumist laugude, ripsmete jms-ga. �
MOST ENDANGERED BEARS SIIRI PAURSON EMÜ 2016 TOPICS 1. GIANT PANDA (hiidpanda e. bambuskaru) 2. SUN BEAR (päikesekaru e. malai karu e. biruang) 3. ASIATIC BLACK BEAR (kaeluskaru) 4. SLOTH BEAR (huulkaru) 5. ANDEAN BEAR (prillkaru) 6. POLAR BEAR 7. BROWN BEAR 8. THE AMERICAN BLACK BEAR (baribal) 1. GIANT PANDA • The giant panda remains the world's most threatened bear species. • A very high risk of extinction (väljasuremine) in the wild. • Despite "the establishment of nearly 60 panda reserves, a ban on logging (metsaraie keeld), and widespread reforestation programmes," habitat destruction and degradation are still the panda's greatest enemies. 2. SUN BEAR • The world's smallest bear species. • We estimate that sun bears have declined by at least 30 percent over the past 30 years and continue to decline at this rate. • Sun bears live mostly in the tropical forests of mainland Southeast Asia. • The two major threats
Lääts (Lens culinaris) Sissejuhatus • Vana kultuurtaim, Eestis harva viljeldatav • Ökoloogiliselt puhas kultuur • 1000 seemne kaal 25-65 g • Liblikõieline • Üheaastane • Isetolmleja • Kõrgus kuni 50 cm • Õied on läätsel valkjad või õrnsinise tooniga, paiknevad varrel kas üksikult või kobaras • Jässakad kaunad, milles kuni neli väikest lapikümarat seemet • Seemned 3-9mm http://2.bp.blogspot.com/-6LtokJ0w_yc/VWRi0hQfX_I/AAAAAAAAMdM/uV8ibkxnPpo/s1600/Masur-dal.jpg • Lääts sarnaneb koostiselt ja toite väärtuselt herne või vikiga • 25% proteiini, 1,8% toorrasva, 54% lämmastikuvabu ekstraktiivaineid ja 2,7% toortuhka • Harva loomasööt http://www.canadiangraininc.com/wp-content/uploads/2015/10/shutterstock_224871049.jpg • Eristatakse väikeseseemnelisi ja suureseemnelisi läätsi • Leitakse, et väiksematel läätsedel on mõnevõrra parem maitse lähtuvalt seemnete kooreosa suuremast os
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Xxxx xxxxxx Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD PÜSILILLED .................................................................................................................................. 5 Kortsleht (alchemilla) ................................................................................................................. 5 Jaapani või hubei ülane (Anemone) ............................................................................................ 8 Metspipar (Asarum) .................................................................................................................. 10 Aster (Aster) .............................................................................................................................. 12 Astilbe (Astilbe) ...................................................................
LILLA VÄRV REFERAAT Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õpperühm: EA 21 Juhendaja: dotsent Heiki Jokk Esitamiskuupäev: ...... Üliõpilase allkiri: ...... Õppejõu allkiri: ......... Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD .......................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................2 1. LILLA ALALIIGID.......................................................................................................................................3 2. LILLA PSÜHHOLOOGIA ...................................................................................
Venemaa 20. sajandi algul 12. klass ajalugu Urmas Persidski http://paraspiracy.com/viewtopic.php?f=246&t=7347 20. saj alguseks oli Venemaa läbi teinud kiire majandusliku arengu. Rahvaarv 170 milj. 19. saj keskel 60 milj 1914. a 100 000 km raudteid, arenes tööstus jne. kogu võimutäius koondunud keisri kätte (1894 aastast Nikolai II heatahtlik ja tahtejõuetu). Venemaa keiser ja isevalitseja, Poola kuningas, Soome suurvürst. http://02varvara.wordpress.com/2008/07/16/ Demokraatlike vabaduste puudumine tekitas alamates rahulolematust. Karikatuur vene ühiskonna püramiid http://www.johndclare.net/Russ2_Social_Pyramid.htm 19041905 VeneJaapani sõda. Vene propagandaplakat http://riowang.blogspot.com/2010/01/modernluboks.html http://www.warchat.org
Järvede taimed Koostajad: Mark Överus ja Rene Tõnissoo VI klass Järvede taimed jagunevad Kaldataimed Kaldaveetaimed Ujulehtedega taimed Veesisesed taimed Vetikad Kaldataimed Järve kaldaribal on tavaliselt tihe taimestik. Nende juured on niiskes mullas. Sageli kasvavad siin madalsoole iseloomulikud taimeliigid Seal kasvavad nt : tarnad, kollane võhumõõk, paju, sanglepp. Kaldaveetaimed Kaldaveetaimed kasvavad enamasti madalas vees. Seal kasvavad : hundinui, pilliroog, kaisel, mürkputk, kalmus. Ujulehtedega taimed Ujulehtedega taimed kasvavad kaldaveetaimedest sügavamal. risoomidesse. Ujulehtedega taimed on nt : valge vesiroos, kollane vesikupp, lembed, vesikupp, penikeeled. Veesisesed taimed Kasvavad kõige sügavamal. Veesisesed taimed ehk põhj
Nimetus: Põldosi Kuulub sugukonda osjalised, klassi kidad, hõimkonda sõnajalgtaimed, perekonda osi. Juur: risoom, juured kinnituvad üksikult risoomi sõlmedele. Vars: üheaastane, lüliline, sõlmevahed õõnsad, välimisel pinnal soonte ja sügavate vagudega, milles õhulõhed. Leht: Väikesed, kasvavad männasena silinderjalt ümber varre tupena kokku. Paljunemisviis: Eoste levimist soodustavad nende kaks pikka jätket: elateeri. Tuullevijad. Paljuneb aga peamiselt vegetatiivselt risoomi abil. http://raulpage.org/ ravimtaimed/poldo Tunnus: Kevadel pikk helepruun või kollakas vars, mille tipus suur ,,õis", suvel roheline, ülespoole harunev taim. Nimetus: Harilik palusammal Kuulub sugukonda ulmikulised, klassi lehtsamblad,
Kalaan Maria-Aleksandra Paikla Aste Põhikool Kalaan ehk merisaarmas (Enhydra lutris) on kärplaste sugukonda kalaani perekonda kuuluv imetaja. Kalaan on ainus mere-eluviisiga kärplane. Ta ujub kiiresti (12-16 km/h), sukeldub sügavale ja hullab vees meeleldi. Levila Kalaan elab Vaikse ookeani põhjaosa rannikuvetes. Levila jaguneb kahte ossa: Venemaal Komandorisaartel, Kmatsatka lõunaosas ja Kuriilidel ning Põhja- Ameerikas Aleuutidel, Aleskas ja sealt lõuna poole kuni Alam- Californiani Mehhikos. Kirjeldus Kalaan on suur loom: tüvepikkus 136 cm (harva kuni 146 cm), sabapikkus 30-36 cm, mass kuni 40 kg. Kere on massiivne, silinderjas ja vilajas Pea on väike ja ümmargune, pisikeste kõrvadega (nagu hülgel) ning pikkade vibrisside e. kompekarvadega. Kael on lühike ja jäme. Tagajalad on muundunud k
SURULASED (SPHINGIDAE) Kes on ,,suru"? · Lülijalgsed putukad Allikas: http://www.entomo.pl/lepidoptera/galeria_ motyli/img/nocne/deilephila_elpenor.jpg · Kuuluvad liblikaliste seltsi · Sugukonda kuulub umbes 1450 liiki. · Eestis on registreeritud 17 liigi esinemine Allikas: http://www.hot.ee/a/apsaroke/pildid/ Allikas: http://3.bp.blogspot.com/-YGmbnEn51ZI/Ud2z00SzcfI/ Allikas: http://dic.academic.ru/pictures/wiki/files/69/ silmiksuru.jpg AAAAAAAABpI/7x5wmK7c5GQ/s640/eumorpha+labruscae+ Euchloron_megaera_sjh.jpg male+INBIOCRI002792555.jpg Miks on suru eriline? · Head lendajad. · Kiire ja jõuline lend. · Toitumise ajal, Paigal lendamine ehk ,,surumine". · Val
Viimsi Keskkool Järv Referaat Autor: Merily Tima Juhendaja: Greta Ammer Viimsi 2013 Sisukord JÄRV..............................................................................................................................3 .......................................................................................................................................3 Maailma kümme suurimat järve:....................................................................................3 JÄRVE TAIMED...........................................................................................................5 Kaldaveetaimed.............................................................................................................. 5 Ujulehtedega taimed..........................................................................
Nõo Reaalgümnaasium Ameerika Ühendriigid 1945-1963 Referaat ######### 12a Juhendaja: Ege Lepa Nõos 2012 Sissejuhatus "PEAME EHITAMA UUE, TUNDUVALT PAREMA MAAILMA- SELLISE MAAILMA, KUS ALATI AUSTATAKSE INIMVÄÄRIKUST." President Harry S. Truman, 1945. II maailmasõjale järgnenud aastatel olid Ameerika Ühendriigid globaalsetes küsimustes juhtpositsioonil. Olles suures sõjas võidukad, jäid Ühendriigid ise sõjast purustamata ning rahvas oli kindel oma missioonis nii kodu- kui ka välismaal. USA liidrid tahtsid säilitada riigi demokraatlikku struktuuri, mida nad olid kaitsnud tohutu hinnaga, ning jagada jõuka riigi hüvesid nii laial
annaabi.ee 
