täisvarjusid. Võib tulla Mõnikord varjutab päikese nõrku, harva mõõdukaid täielikult, kuid sagedamini paistab laussademeid. päike nagu läbi mattklaasi, olles ,,vesise ilmega". Kihtsajupilved Nimbostratus Ns Kihtsajupilved on ühtlase Kihtsajupilved on välimusega ja hall või tumehall, tüüpilised sajupilved, mõnikord sinaka või isegi kollaka varjundiga pilvemass
Valkjas, hall, sinakas. Päikese ja kuu jaoks poolläbipaistvad. Varjud puuduvad. Üldiselt sademeid ei anna, võib anda lund ja vihma. Pildil on fractust ka. Päike ja kuu täpina. ALTOCUMULUS Kõrgrünkpilved 2-3km, paksus 200-700m, valged, hallid, sinakad. Kujult vöödid, vallid, tükid, tombud, ääred paistavad läbi. TARA Värviline ring või pärg kuu või päikese ümber. Oranzid ja punased toonid paremini nähtavad. Ilmnevad Ac ja Sc puhul NIMBOSTRATUS Kihtsajupilved tuleb laia vööndina, võib sadada tunde. Pilt fractusega. FRACTONIMBUS Rebenenud pilvetükid STRATOCUMULUS Kihtrünkpilved madalad, üksikud rõngad, üksteise kõrval, 33% Eestis olevatest pilvedest. CUMULUS HUMILUS Rünkpilved aluse kõrgus 0,8-1,5 km. Topi- või rüngakujulised. Päikesepaistelise ilma korral enne lõunat. Võivad areneda või koonduda rünksajupilvedeks (hoogsademed, äike). Võivad koonduda suurteks rünkpilvedeks. CUMULUS CONGESTUS
vööndisse, siis hakkab veeaur kondenseeruma ja tekitab pilve. Kihilised pilved jagunevad järgmiselt: o Klass: alumised pilved St kihtpilved (Stratus) o Klass: keskmised pilved Ac kõrgrünkpilved (Altocumulus) As kõrgkihtpilved (Altostratus) 2 Ns kihtsajupilved (Nimbostratus) (Vananenud klassifikatsiooni järgi kuuluvad nad alumiste pilvide klassi ]) o Klass: kõrged pilved ehk ülemised pilved Ci kiudpilved (Cirrus) Cc kiudrünkpilved (Cirrocumulus) Cs kiudkihtpilved (Cirrostratus) Kihtpilv Kihtpilv (ladina keeles Stratus, St) on madal kogu taevast kihina kattev pilv, mis tekkib
· · Intensiivne äike · · Tugevad sajud, rahe · · Tormituul-pagid,tromb, vesipüks · · Tugev turbulents · · Frondi järel · kiire õhurõhu tõus · tuul pöördub järsult paremale, · püsib tugevana · · Hoogsademed külma frondi eel Väheaktiivne külm front · · Frondi lähenemisel · Õhurõhk järsult langeb · Tuul muutub puhanguliseks · · Pilvesüsteemilt tagurpidipööratud soe · front · Nimbostratus · Fractonimbus · Altostratus · Cirrostratus · Cirrus · · Frondi möödumisel kiire õhurõhu tõus · · Pilvetsoon 300 km · · Sajutsoon 200 km, frondi järel · · Talvel · Laussademed · Pilvede ülemine piir 4-5 km · · Suvel · ka Cumulunimbus, tugevad hoogsajud, · äike,puhanguline tuul · Pilvede kõrgus kuni 10 km Sooja frondi ilm · Enne fronti · õhurõhu intensiivne langus
M Pilved klassifitseeritakse kõrguse ja kuju järgi A A T E A D U S M MADALPILVEDE RÜHM A Keskmiselt kuni 2 km kõrguseni maapinnast Kihtpilved A Stratus St T Kihtsajupilved Nimbostratus Ns E Kihtrünkpilved Stratocumulus Sc A D U S M A A T E A D 1,5km U MADALPILVED S M
MLF 1161 Merefüüsika ja hüdroloogia Jüri Elken Joonis 2.3. Idealiseeritud frontide ristlõiked: (a) aeglaselt liikuv külm front ebastabiilse sooja õhuga, (b) soe front, (c) laineline soe front. Stabiilse sooja õhu korral ei teki pilvede ülemises osas "seeni". Pilved: Ac - altocumulus, As - altostratus, Cc - cirrocumulus, Ci - cirrus, Cu - cumulus, Cb - cumulonimbus, Cs - cirrostratus, Ns - nimbostratus, Sc - stratocumulus. Tihedusliku stabiilsuse järgi peab külm õhk asuma sooja õhu all. Külmas frondis külm õhk tungib sooja õhu alla, soojas frondis soe õhk tungib külma õhu peale. 2.4. Sademete jaotus Sademete moodustumine on oma olemuselt ebastabiilne protsess ning ajaliselt ja ruumiliselt väga ebaühtlane. Traditsiooniliselt mõõdetakse sademeid meteojaamades sademekogujate abil. Sademete hulka mingi perioodi vältel (päev, kuu, aasta) mõõdetakse millimeetrites (mm)
· Mikrofüüsikaline klassifikatsioon · Aluse kõrguse põhine liigitamine Pilvede liigitus (pilve alumise pinna kõrguse järgi) *Ülemised pilved h >= 6 km Kiudpilved Cirrus Ci Kiudrünkpilved Cirrocumulus - Cc Kiudkihtpilved Cirrostratus Cs *Keskmised pilved h = 2-6km Kõrgrünkpilved Altocumulus Ac Kõrgkihtpilved Altostratus As *Alumised pilved h < 2 km Kihtrünkpilved Stratocumulus - Sc Kihtpilved Stratus St Kihtvihmapilved Nimbostratus - Ns *Vertikaalse arenguga pilved Rünkpilved - Cumulus Cu Rünkvihmapilved Cumulonimbus Cb 22. Maa pöörlemine ja seda mõjutavad tegurid. Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta (tähesüsteemi) suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga (see on nn. täheööpäev). Täheööpäeva pikkus kõigub, peamiselt seetõttu, et aine (näiteks lumikate) paigutub Maa pinnal ümber. Peamiselt loodete
- Kiudkihtpilved Cirrostratus (Cs) II klass. Keskmised pilved KÕRG 2500-6000 m kõrgusel; koosnevad jääkristallidest ja veepiiskadest (segapilved); tavaliselt sademeid ei anna. - Kõrgrünkpilved Altocumulus (Ac) - Kõrgkihtpilved Altostratus (As) III klass. Alumise kihi pilved. KIHT 100-2000 m; päike läbi ei paista; enamasti vesi- või segapilved; sademete hulk erineb liigiti. - Kihtrünkpilved Stratocumulus (Sc) - Kihtpilved Stratus (St) - Kihtsajupilved Nimbostratus (Ns) IV klass. Vertikaalarenguga (konvektsiooni) pilved. RÜNK - Arenevad vahemikus 500-10000 m; tekivad sooja ja niiske õhu tõusmisel, mille käigus õhk jahtub adiabaatiliselt; koostiselt nii vesi-, sega- kui ka jääpilved. - Rünkpilved Cumulus (Cu) - Rünksajupilved Cumulonimbus (Cb) 37. Kuidas liigitatakse sademeid Sademete liigitus agregaatoleku järgi: - Vedelad (vihm, uduvihm) - Tahked (lumi, lumekruubid, teralumi, jääkruubid, jäävihm, rahe)
· Tugevad sajud, rahe · Tormituul-pagid,tromb, vesipüks · Tugev turbulents · Frondi järel kiire õhurõhu tõus tuul pöördub järsult paremale, püsib tugevana · Hoogsademed külma frondi eel Väheaktiivne külm front · Frondi lähenemisel Õhurõhk järsult langeb Tuul muutub puhanguliseks · Pilvesüsteemilt tagurpidipööratud soe front Nimbostratus Fractonimbus Altostratus Cirrostratus Cirrus · Frondi möödumisel kiire õhurõhu tõus · Pilvetsoon 300 km · Sajutsoon 200 km, frondi järel · Talvel Laussademed Pilvede ülemine piir 4-5 km · Suvel ka Cumulunimbus, tugevad hoogsajud, äike,puhanguline tuul Pilvede kõrgus kuni 10 km Okludeerunud frondid · Soe front liigub aeglasemalt, külm front kiiremini ? jõuab soojale
2 liik külm front- veeaur kondenseerub, tekivad pilved, mis langeb leidub 0,05-0,5 mm läbimõõduga piisku) tõusvast õhuvoolust kujuneb välja rünkpil, suvel võib olla vihmana/lumena maapinnale tagasi. Kõige olulisem *kiudrünkpilved (Stratocumulus Sc), *kihtpilved (Stratus äike. Tugevad tuulepuhangud. 300 km frondist tagapool faktor vihmapiiskade tekkel on vedela vee sisaldus St), *kihtsajupilved (Nimbostratus Ns) 4.Vertikaalsuunas on veel teine sekundaarne front. Pärast frondi üleminekut pilvedes. 2 olulist tekke protsessi: 1.põrkumine(liitumine) arenevad e konvektsioonipilved (0,4-1,5 km tekivad tekivad kohe lühiajalised ilma selginemised. Teised 2.jää(kristalli protsess). Sademete tekkel mängib olulist termilise konvektsiooni tagajärjel, arenevad kõige kliima fondi puhul muutub ilm järsemalt. Muldade rolli pilveosakeste põrkumine ja liitumine
Lõuna ostsillatsioon seotudEL Ninoga(ENSO), Vaikse ookeani põhjaosa ostsillatsioon(arktiline osts.), antarktika osts. Passaat on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Peegeldumisvõime (albeedo)- aluspinna poolt tagasipeegelduva kiirguse osakaal pinnale langevast kiirgusvoost, %. Pikkuskraade loetakse 0-meridiaanist ida ja lääne suunas. Pilved klassifitseeritakse kõrguse ja kuju järgi. Madalp: keskmiselt kuni 2km kõrgusel. Kihtp (Stratus): kihtsajup (Nimbostratus), kihtrünkp (Stratocumulus). Keskimisp: u. 2-6 km kõrgusel. Kõrgkihtp ( Altostratus), kõrgrünkp (altocumulus). Kõrgp: u. 6- 12 km kõrgusel. Kiudp (Cirrus): kiudrünkp (Cirrocumulus), kiudkihtp (Cirrostratus). Vertikaalarenguga rühm: võib areneda 0,5- 12km vahemikus. Rünkp (Cumulus): rünksajup e äikesep (Cumulonimbus). Koostis: veepiiskadest koosnevad pilved: madalp, kõrgrünkp; veepiiskadest ja jääkristallidest: kõrgkiht; jääkristallidest: kiudpilved.
Madalpilvituse hulk arvestatakse kogu sademete hulgast). Sisaldab sademeist rohkem. stratuscumulus 0,61,5 km,Kihtpilved stratus taevalaotusest. Kogu taevalaotus peab kõige rohkem lämmastikku, aidates 0,10,7 km,Kihtsajupilved nimbostratus 0,1 olema näha. Vaatleja koondab mõttes pilved mulda roasted lämmastikuga. Udu 2,0 km,4 klass Vertikaal suunas arenevad üksteise ligi. Kui kondensatsioon õhus toimub maapinna ehk konvektsioonipilved ( alus 0.4 1,5 Pilvede kõrguse määramine. Jäide lähedal, siis tekib udu või uduvine
) Alumise kihi ehk madalpilved 6. Kihtrünkpilved Stratocumulus Sc ( Hallid pilved, mis koosnevad suurtest vallidest või pallidest. Mõnikord on nende pilvede vahelt näha sinist taevast. Tihti need pilved liituvad ja katavad laineliselt kogu taeva. ) 7. Kihtpilved Stratus St ( Kogu taevast ühtlaselt kattev hallikas või kollakashall pilvekiht. Muudab taeva süngeks. Mõnikord esineb rebestunud pilvemassidena. ) 8. Kihtsajupilved Nimbostratus Ns ( Madal vormitu pilvekoht, mis tavaliselt annab sademeid. Talvel tumehall, soojal aastaajal sinakas. Sajud nendest pilvedest on püsiva loomuga. Pilvede all ujuvad sageli rebestunud sajupilve tükid. ) Vertikaalarengu pilved 9. Rünkpilved Cumulus Cu ( Tasase halli või sinaka alusega, valgete kupli- või kuhjataoliste tippudega tihedad pilved. Esinevad soojal aastaajal üksikult või pilvede kogumina. ) 10. Rünksajupilved Cumulonimbus Cb ( äikesepilved
Cirrocumulus (Cc) ja kiudkihtpilved Cirrostratus (Cs). 2)Keskmised pilved 2- 6km(pilved tihedamalt, kui teised pilved, esineb paiguti varju, koosenvad väikestest piisakestest) kõrgsünkpilved Altocumulus (Ac), kõrgkihtpilved Altostratus (As), 3)Alumised pilved alla 2km (halli või tumehalli värvusega, võrdlemisi tihedad. Peale tavaliste piisakeste leidub 0,05 0,5mm läbimõõduga piisku) kihtrünkpilved Stratocumulus (Sc), kihtpilved Stratus (St), kihtsajupilved Nimbostratus (Ns), 4)Vertikaalsuunas arenevad e. konvektsioonipilved 0,4 1,5km (tekivad termilise konvektsiooni tagajärjel, arenevad kõige hoogsamalt keskpäeva paiku) rünkpilved Cumulus (Cu), rünksajupilved Cumulonimbus (Cb). Pilet nr. 14 Pinnase temperatuuri iseärasused. Tsüklon, milline ilm sellega kaasneb? Pinnase temp maapinnale tungib soojus edasi pinnase juhtivuse , kiirgamise ja konvektsiooni teel
Sademete hulga all mõeldakse 3)Alumised pilved alla 2km (halli või tumehalli värvusega, võrdlemisi tihedad. Peale tavaliste piisakeste leidub 0,05 – 0,5mm läbimõõduga vedela veekihi paksust (mm 0,1 mm täpsusega), mis tekiks sademetest rõhtsale pinnale eeldusel, et sealt vett ära ei valgu, pinnasesse ei piisku) – kihtrünkpilved – Stratocumulus (Sc), kihtpilved – Stratus (St), kihtsajupilved – Nimbostratus (Ns), 4)Vertikaalsuunas arenevad e. nõrgu ega aura. Sademete teke – pilveosakesed võivad mitmel moel suureneda. Maapinnalt toimub aurumine (veekogud, taimed), aurumine konvektsioonipilved 0,4 – 1,5km (tekivad termilise konvektsiooni tagajärjel, arenevad kõige hoogsamalt keskpäeva paiku) – rünkpilved – toimub ka jää ja lume pinnalt, atmosfääris veeaur kondenseerub, tekivad pilved, mis langeb vihmana/lumena maapinnale tagasi
tippudega suurtest pilvetükkidest ja laamadest. Alumine piir on tavaliselt kõrgusel 500-1500m ja kihi paksus on tavaliselt 200 kuni 800m. Koosnevad nii vihmapiiskadest või lumehelveste segust. Tavaliselt nendest ei saja. Kihtpilved Stratus (St) Kihtpilv on madal, kogu taevast kihina kattev pilv, mis tekib maapinnale lähedal. Kõrgusel 500m kuni 2km. Tavaliselt sajab sealt talvel nõrka lund ja suvel nõrka uduvihma. Kihtvihmapilved Nimbostratus (Ns) Harilikult moodustavad ühtlase tumehalli või sinaka, mõnikord kollaka jumega pilvemassi üksikute tumedamate viirgude või murrujoontega. Pilvemassi paksus võib olla kuni 10km. Nad koosnevad nii veepiisakestest kui ka lumehelvestest ja jääkristallidest, seetõttu on nad sajurohked. Tekivad vahemikus 1,5-3,5km. Mõnikord võib nende alumine piir olla kõrgusel 100-200m. Teke on seotud tsüklonite moodustumise ja liikumisega. Vertikaalse arenguga (konvektsiooni) pilved
[1] 2025 km kõrgusel tekivad mõnikord pärlmutterpilved ja 7080 km kõrgusel helkivad ööpilved. Undulatus asperatus uus pilvede tüüp Eestimaa taevas · Kategooria: kihilised pilved · Klass: alumised pilved · St kihtpilved (Stratus) · Klass: keskmised pilved · Ac kõrgrünkpilved (Altocumulus) · As kõrgkihtpilved (Altostratus) · Ns kihtsajupilved (Nimbostratus) (Vananenud klassifikatsiooni järgi kuuluvad need alumiste pilvede klassi.[2]) · Klass: kõrged pilved ehk ülemised pilved · Ci kiudpilved (Cirrus) · Cc kiudrünkpilved (Cirrocumulus) · Cs kiudkihtpilved (Cirrostratus) · Kategooria: konvektiivsed pilved · Klass: konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilved · Cu rünkpilved (Cumulus)
( % ) Eriniiskus on antud ruumalas leiduva veeauru massi suhe samas ruumalas oleva niiske õhu massisse. ( g/kg ) Kastepunkt on temperatuur, mille juures küllastatud veeauru rõhk on võrdne mõõdetud veeauru rõhuga. ( oC ) 19. Pilvede tüübid ja nende koostis MADALPILVEDE RÜHM Keskmiselt kuni 2 km kõrguseni maapinnast Kihtpilved Stratus St Kihtsajupilved Nimbostratus Ns Kihtrünkpilved Stratocumulus Sc KESKMISPILVED Keskmiselt 2-6km kõrgusel Kõrgkihtpilved Altostratus As Kõrgrünkpilved Altocumulus Ac KÕRGPILVED Kiudpilved Cirrus Ci Kiudrünkpilved Cirrocumulus Cc Kiudkihtpilved Cirrostratus Cs VERTIKAALPILVED Võib areneda 0,5-12km vahemikus Rünkpilved Cumulus Cu Rünksajupilved (e äikesepilved) Cumulonimbus Cn
tulemusena nad tekivad. Pilved ´´kõnelevad´´ meile atm. toimuvaid sündmusi. 1 klass Ülemised pilved (alus 6-10 km kõrgusel)Kiudpilved cirrus 7-10 km,Kiudrünkpilved cirrocumulus 6-8 km,Kiudkihtpilved cirrostratus 6-8 km,2 klass Keskmised kõrgusega pilved (nende alus 2-6 km kõrgusel),Kõrgrünkpilved altocumulus 2-6 km,Kõrgkihtpilved altostratus 2-5 km,3klass Alumised pilved (alus kõrgus alla 2 km),Kihtrünkpilved stratuscumulus 0,6-1,5 km,Kihtpilved stratus 0,1-0,7 km,Kihtsajupilved nimbostratus 0,1-2,0 km,4 klass Vertikaal suunas arenevad ehk konvektsioonipilved ( alus 0.4 1,5 km , kuid pilvede tipud võivad ulatuda isegi 10 km kõrgusele).Rünkpilved cumulus 0,8-1,5 km,Rünksajupilved (ehk äikesepilved) cumulonimbus 0,4-1,0 km,Tähtsamad pilvi kujundavad protsessid,Pilvede tekkimise ja kujunemisega seotud skeem atm.,Pilvede struktuur (loeng),Pilvituse mõiste (long),Pilvede kõrgue
auramisudu: esineb suhteliselt sooja veekogu pinnal, mille temperatuur on vähemalt 8-20 °C õhutemperatuurist kõrgem. Veepinnalt aurav niiskus hakkab külmas õhus kondenseeruma ja tekib udu. Auramisudu võib näga sügisel jõgede ja järvede kohal enne vete külmumist Pilved klassifitseeritakse kõrguse ja kuju järgi: MADALPILVEDE RÜHM (keskmiselt kuni 2 km kõrgusel maapinnast) Kihtpilved Stratus St Kihtsajupilved Nimbostratus Ns Kihtrünkpilved Stratocumulus Sc KESKMISPILVEDE RÜHM (keskmisel 2-6 km kõrgusel) Kõrgkihtpilved Altostratus As Kõrgrünkpilved Altocumulus Ac KÕRGPILVEDE RÜHM (keskmiselt 6-12 km kõrgusel) Kiudpilved Cirrus Ci Kiudrünkpilved Cirrocumulus Cc Kiudkihtpilved Cirrostratus Cs Kiudpilvede korrapärane paralleelne paigutus viitab jugavoolu esinemisele (Ci)
"korruse" pilved. Koosnevad allajahtunud veepiiskadest koos jääkristallide ja lumehelvestega. Võimalik nõrk vihm või lumi. Võivad olla lainelised ja kuhilataolised. 8) Kihtpilved (Stratud St) Võivad olla ühtlase udu taolised (Päike ja kuu läbi ei paista) ; rebebenud vihmapilvedena , tekivad vihmapilvede alla , nn tükk kukub suurest pilvest küljest. Lainelised ja rebebenud(pärast udu hajumist) 9) Kiht-sajupilved (Nimbostratus Ns) Vihmapilved , sinakashall , tumehall , tinjas ühtlane läbipaistamtu pilvekiht . Igast kraami võib sealt alla sadada. Alamliigid puuduvad. 10) Rünkpilved ( Cumulus Cu) Ilusad (suve) ilma pilved . Tekkeks on vaja päikest ehk sooja et tekiks tõusvaid õhuvoole. Võivad olla väikesed purutaolised ja kiiresti kasvavad või lamedad õhukesed . Võivad olla veel keskmise arenuga rünkpilved
annaabi.ee 
