Leidsid 19 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nikotiin". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nikotiin, tubakas, mistõttu, mürgitus, alkaloid, narkootiline, annust, sigareti, veresooned, ahenemine, emasse, sugukonna, taimedest, tubakast, kartulist, alkaloidid, kokapõõsa, kaalust, biosüntees, juurtes, aineteks, kasutamisel, tapaks, keskendumisvõime, pettetunne, pikemaajalisel, nikotiinimürgitus, südametalitluse, ahenevad, kantserogeensedNikotiin Liis Kivirand Üldiselt Nikotiin on alkaloid. On leitav maavitsa perekonna taimedest (Solanaceae), eriti tubakast, ja vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist, rohelisest piprast ja kokapõõsa lehtedest. Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse. Valem: C10H14N2 Nomeklatuurnimetus: (S)-3-(1-Metüül-2- pürroli-dinüül)püridiin. Molekulmass: 162.23 g/mol Tihedus: 1.01 g/ml Sulamispunkt: -79 °C Keemispunkt: 247 °C (laguneb) Isesüttimis temperatuur: 240 °C Mõju inimesele Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine
Nikotiin Nikotiin Valem: C10H14N2 Nomeklatuurnimetus: (S)3(1Metüül2pürrolidinüül)püridiin Nikotiin tekitab sõltuvust seega on narkootiline aine. Nikotiinist 1520 % imendub suus ja 8085 % kopsus Leidumine Leitav maavitsaliste sugukonna taimedest. 1. Tubakast 2. Tomatist 3. Kartulist 4. Baklazaanist 5. Paprikast Leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Omadused Puhas nikotiin on: 1. Õlitaoline 2. Värvuseta 3. Mõru 4. Vedelik Lahustub kergesti vees. Kasutamine
Nikotiin Sõltuvust tekitavateks aineteks on tubakasuitsus nikotiini erinevad vormid. Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine. Narkootiline aine on selline, mille kasutamisel tekib inimesel vajadus ikka uut ja uut annust seda uimastavat ainet saada. Antud juhul tekib pidev vajadus uue sigareti järele. Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi, mistõttu inimene võib muutuda erksamaks, tema enesetunne ja keskendumisvõime võivad mingil määral paraneda. Kuid nikotiini poolt tekitatav pettetunne on lühiaegne, ning peagi on vaja uut annust, et mitte langeda keskmisest kehvemasse meeleolusse.
Tolueen (Toluene - tööstuslik lahusti) (toluol või methylbenzene) Tolueen värvitu tuleohtlik vedelik, mis saadakse naftast või söest. Tööstuslik lahusti. Seda lisatakse bensiinile selle oktaanarvu tõstmiseks, kasutatakse ka küünelakkides, lakkides, kummivaigus. Seostatakse iseeneslike abortidega, maksakahjustustega, närvisüsteemi kahjustustega ning nahaärritustega. Nikotiin (Nicotine - putukamürgis) Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsaliste (Solanaceae) sugukonna taimedest. Eriti tubakast, vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist ja paprikast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele. Vähemates kogustes on nikotiin stimulant ning on üheks peamiseks harjumustekke põhjuseks tubakasuitsetamisel. Nikotiinil on mõned kantserogeensed efektid, piirates keha võimalust hävitada vähirakke.
Pelgulinna Gümnaasium Mari Parts 10c STIMULANDID Tallinn 2008 Stimulandid Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihaspinget. Tuntuimad stimulandid on kofeiin, nikotiin ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin, amfetamiin ja sellest tuletatud MDMA ehk ecstasy. Eestlaste seas on levinumad stimulandid(amfetamiin, ecstasy), mis tekitavad sõltuvust pikema-ajalisel tarvitamisel. Viimastel aastatel on heroiini ja kanepitoodete tarvitamine suurenenud. Probleemseimad piirkonnad on Ida-Virumaa(eeskätt Narva) ning Tallinn. Ida- Virumaad mõjutab Peterburi lähedus, mis võimaldab ulatuslikku uimastitransiiti.
Tartu Kommertsgümnaasium Alkaloidid Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Alkaloide 3. Narkootikume 4. Sõltuvus 5. Üledoos 6. Heroiin,kokaiin 7. Nikotiin 8. Kokkuvõte Sissejuhatus Alkaloidid on lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavad keemilised ained. Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond kasutanud juba väga kaugel ajal joovastavate ainete või ravimitena. Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner. Esimese sünteesitud alkaloidi, koniini, valmistas 1886
Alkaloidid on lämmastikku sisaldavate, vees lahustumatute, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavate keemilised ainete rühm. Alkaloide leidub taimedes ning neil on tugev füsioloogiline toime. Üldse tuntakse umbes 3000 alkaloidi. Alkaloidide toime sõltub kogusest. Paljud alkaloidid on väikestes kogustes mõjusad ravimid, kuid suurtes kogustes väga (tapvalt) mürgised. Mitmed alkaloidid või nende segud on tuntud narkootikumidena. Narkootiline aine on väga sõltuvust tekitav. Tuntumad on näiteks nikotiin ja kofeiin. Nikotiin Leidumine Nikotiin on üks lihtsama ehitusega alkaloide, mis on leitav maavitsaliste taimede sugukonnast. Sinna sugukonda kuulub näiteks tubaka perekond, mis sisaldab palju nikotiini, kuid vähesel määral leidub ka muude maavitsaliste perekondadest (nt maavits, tomat, ogaõun jne). Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse.
Aga sõpradele seda öelda ei saa. Miks siis ikkagi harjutatakse organismi vastu võtma seda mürki? Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu elanikkonna elukvaliteeti ja pikemas perspektiivis ka riigi majandust. Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arengumaades, sh endistes sotsialismimaades, ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990 aastatest (Raukas, A. "Eesti Päevaleht" 17.02.1997). Igal aastal tapab tubakas 4 miljonit inimest. Aastaks 2020 prognoositakse selle arvu tõusu 8,4 miljonini aastas. Nõukogude ajal valitses seisukoht, et alkohol ja tubakas peavad olema kättesaadavad ka madalapalgalisele. Nüüd on suund sinnapoole, et tubakatooteid kui tervistkahjustavat luksuskaupa ei pea saama osta igast putkast. Seetõttu müüakse arenenud riikides sigarette vaid mõningates spetsiaalsetes kauplustes ja üksikutes suuremates kaubamajades
NIKOTIIN Mis on nikotiin? · Nikotiin on alkaloid,mis on leitav maavitsaliste sugukonna taimedest. · Nikotiini leiab eriti tubakast , vähemal määral tomatist,kartulist ja paprikast. · Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. · Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud ka mitmetele putukamürkidele · Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik,mis lahustub kergesti vees. · On väga laiaulatuslik mürk organismis. · On narkootiline aine,tekitab pideval tarbimisel sõltuvuse. · Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. · Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese !!! Kuidas mõjub nikotiin inimesele ? · Nikotiin toimib inimeste stressi sumbutajana. · Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi,inimene muutub erksamaks,enesetunne paraneb ja näljatunne võib väheneda,kui nikotiini pettetunne on lühiaegne. · Nikotiin mõjub otseselt ka neerupealistele.
NIKOTIIN Mis on nikotiin? Nikotiin on alkaloid,mis on leitav maavitsaliste sugukonna taimedest. Nikotiini leiab eriti tubakast , vähemal määral tomatist,kartulist ja paprikast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud ka mitmetele putukamürkidele Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik,mis lahustub kergesti vees. On väga laiaulatuslik mürk organismis. On narkootiline aine,tekitab pideval tarbimisel sõltuvuse. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese !!! Kuidas mõjub nikotiin inimesele ? Nikotiin toimib inimeste stressi sumbutajana. Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi, inimene muutub erksamaks,enesetunne paraneb ja näljatunne võib väheneda,kui nikotiini pettetunne on lühiaegne. Nikotiin mõjub otseselt ka neerupealistele.
Miks on raseduse ajal suitsetamine ohtlik? Sigaretisuits sisaldab üle 4000 erineva kemikaali, sealhulgas eriti hirmsaid aineid nagu tsüaniidi, pliid ja vähemalt 60 vähki tekitavat ühendit. Kui sa raseduse ajal suitsetad, satub see toksiline kokteil sinu vereringesse, su lapse ainsasse toitainete ja hapniku allikasse. Kuigi mitte ükski neist kemikaalidest ei ole lapsele hea (sa ju ei lisaks iialgi näpuotsatäit pliid ja tsüaniidi beebitoidule), on kaks neist eriti kahjulikud: nikotiin ja süsinikoksiid (vingugaas). Need kaks mürkainet põhjustavad pea igat suitsetamisega seotud raseduskomplikatsiooni, ütleb Virginias Henrico Doctors haiglas perinataalse meditsiiniala spetsialist James Christmas. Kõige tõsisemaid komplikatsioone (muu hulgas surnultsündivust, enneaegset sünnitamist, ja vastsündinu madalat sünnikaalu) saab seletada asjaoluga, et nikotiini ja süsinikoksiidi koostoimel väheneb kõhubeebi hapnikuvaru. Nikotiin ahendab ka nabanööris asuvaid veresooni.
Nikotiini kahjulik toime Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Põhjus, miks suitsetaja siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning oksendamist, see on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. Sõltuvust tekitavateks aineteks on tubakasuitsus nikotiini erinevad vormid. Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine. Narkootiline aine on selline, mille kasutamisel tekib inimesel vajadus ikka uut ja uut annust seda uimastavat ainet saada. Antud juhul tekib pidev vajadus uue sigareti järele . Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees
Sellest on tingitud suur ärihuvi tubakakasvatamise vastu ning otsene huvitatus suitsetamise võimalikult laialdasest levikust. Iga suitsetaja peaks teadma, et tema pärast võetakse maha üks elujõuline puu iga kahe nädala järel, et rajada uusi tubakaistandusi. Mida tuleks ette võtta tootega, mis tapab poole tema tarbijatest? Kuidas esitletakse surmapakis lokkavat elu; haigustepakis tervist ja surmavat sõltuvust tekitavas pakendis vabadust ning elu ülistamist? Igal aastal tapab tubakas 4 miljonit inimest. Aastaks 2020 prognoositakse selle arvu tõusu 8,4 miljonini aastas Maailma Tervishoiu Organisatsiooni (WHO - World Health Organisation, ka Eesti on selle liige) andmetel suitsetab maailmas keskmiselt iga kolmas üle 15 aasta vanune (47% mehi ja 12% naisi). Eestis suitsetas 1998. aastal regulaarselt 42% meestest ja 20% naistest, lisaks neile oli veel 8% juhusuitsetajaid. 1993/94 läbiviidud rahvusvahelise küsitlusuuringu andmetel suitsetas Eesti
2008 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. TEEMA TEOREETILINE KÄSITLUS 4 1. 1. Uimastid 4 1. 2. Sõltuvus 5 1. 3. Stimulandid ehk ergutid 6 1.3.1. Kofeiin 6 1.3.2. Kokaiin 8 1.3.3. Nikotiin 10 1.3.4. Inhalandid 12 1.3.5. Amfetamiin 13 1.3.6. Metamfatamiin 13 1.3.7. Ecstasy 14 1.3.8. Kanep 15 1.3.9. GHB ehk gammahüdroksübutüraat 16 2. KASUTATUD KIRJANDUS 18
Geidy Metson Suitsetamise kahjulikkus SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................2 1.TEOREETILINE KÄSITLUS................................................................3 1.1 Tubakas............................................................................................4 1.2. SUITSETAMISE MÕJU INIMORGANISMILE............................5 1.2.1 Naised ja suitsetamine...........................................................7 1.2.2 Mehed ja suitsetamine...........................................................9 1.3. TUBAKAS JA TERVIS.................................................................10 1.4.PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU.............
Tubakasuitsetamine on üks levinumaid narkomaaniaid. Elanikkonna nooremates gruppides, alates keskkooli viimastest klassidest haarab suitsetamine noormehi, kuid viimastel aastakümnetel sekundeerivad neile järjest võrdväärsemalt naissoo esindajad. Vanemates gruppides, samuti füüsiliselt ja moraalselt täiskasvand inimeste hulgas leidub suitsetajaid vähem. Suitsetamisel pakuvad rahuldust kõik selle protseduuri elemendid-karbi väljaotsimine, süütamine, iseloomulik sigareti hoidmise ja tuharaputamise viis, mahvi aeglane tõmbamine... Kahtlemata võimaldab suitsetamine täita vestluses tekkivaid lünki või teha pause töösse. Esialgu suitsetatakse tavaliselt vajadusest teisi järgi teha, lootusest niisama lihtsalt jõuda poisikeseeast meeste kilda või minna tütarlapsest daamiks. Kuid aja jooksul tekib suitsetamisest harjumus ning pärast on sellest rase loobuda. Eriti suur vajadus
sigarillodega või sigaritega, piibuga või vesipiibuga. Kanepit suitsetatakse tavaliselt kanepipiibuga või joindi näol. Suitsetamise liigid Aktiivne suitsetamine - kui inimene ise omast vabast tahtest tarvitab tubakatooteid. Passiivne suitsetamine - kui mittesuitsetav inimene kellegi teise tubaka tarvitamise tõttu viibib tubakasuitsuga saastatud keskkonnas. Passiivse suitsetamise alla kuulub nii otseselt suitsetaja väljahingatav mürgine suits, sigareti otsast tulev mürgine tubakakemikaale sisaldav suits, kui ka pindadele ladestunud mürgised tubakasuitsust tekkinud keemilised peenosakesed, mis eralduvad nii mööblilt, teistelt pehmetelt pindadelt kui ka põrandalt. Passiivse suitsetamise oht kaasneb ka teiste suitsetavate tubakatoodete ja nendele sarnaselt kasutavate toodete tarvitamisega, nagu vesipiip või e-sigaret. Tubakasuitsu koostis Nikotiin - Looduses leidub nikotiini teadaolevalt rohkesti üksnes tubakataimes.
.....17 KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................18 LISA 1 2 KASUTATUD MÕISTEID Dementsus on ajufunktsioonide (mõtlemine, mälu, arutlemine, planeerimine) järk- järguline langus. (Tartu Ülikooli Kliinikum, 2010: 2) Peavoog on suitsuvoog, mida tõmmatakse iga mahviga suitsetamisel kopsu. (Tervise Arengu Instituut, 2011:3-4) Kõrvalvoog on mahvide vaheajal sigareti otsa hõõgumisel õhku lenduv suitsetaja poolt väljahingatav toss. (Tervise Arengu Instituut, 2011:3-4) Aktiivne suitsetaja on passiivse suitsetaja vastand ehk inimene, kes tõmbab sigaretti. (Tervise Arengu Instituut, 2011:3-4) Passiivne suitsetamine ehk mittevabatahtlik suitsetamine tähendab teiste inimeste välja puhutud tubakasuitsu sissehingamist. (Tervise Arengu Instituut, 2011:3-4) 3 SISSEJUHATUS
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
