Pilt 5. Number 7 nooniuse skaalal langeb kokku põhiskaala täisarvuga. Kusjuures nooniuse skaalal iga võrdne (0.1 mm) osa jaotub veel omakorda võrdseteks osadeks ja nihiku parim mõõtevõime sõltub sellest. Antud nihiku parim mõõtevõime on 0.02 mm. On näha, et 0.7 mm järgnev kriips langeb kokku põhiskaala täisarvuga kõige paremini ehk lõpptulemus on 5+0.7+0.02=5.72 (mm) [Pilt 6]. Pilt 6. Mõõtetulemus 2 sajandik täpsusega. Mõõtetulemus on 5.72 mm. Mõõtu võttes tuleb nihikut hoida otse silmade ees risti vaatesuunaga. Juhul kui vaadelda nihikut mõne muu nurga alt võib tekkida üsna suur (süstemaatiline) mõõteviga tegeliku näidu ja mõõdetud tulemuse vahel.
8,05+ 8,03+8,68 9. Keskmine: 3 = 8,25 3 12,27+ 12,28+12,45 10. Keskmine: 3 = 12,33 12,32+12,35+12,27 11. Keskmine: 3 =12,31 16,44 +16,41+ 16,76 12. Keskmine 3 = 16,54 Järeldus: Õppisin töö käigus kasutama nihikut ja elektroonilist nihikut. Oma tööd hindan keskmiselt, oli detaili kohti mille mõõtmisel tekkis väga väike erinevus 0,01 mm, kuid oli ka kohti mille tulemused erinesid 0,6mm võrra. Ebatäpsus esines sellest, et mõõtsin detaili natukene erineva kohapealt, kuid üldiselt olen rahul. 4
2 2 2 2 6,592 8,338 15 Järeldus: Toru ristlõikepindala S=135 mm² ± 15 mm². KOKKUVÕTE Toru sise- ja välisläbimõõdu arvutamisel kasutasin ainult nihikut. Plaadi paksuse mõõtmisel kasutasin nii nihikut kui ka kruvikut. Kruvikuga sain märksa täpsema tulemuse. Plaadi paksuse mõõtmisel saab täpsema mõõtmistulemuse siis, kui mõõta kruvikuga. Kuna kruvikul on friktsioonsidur, siis tänu sellele on kõigil mõõtmistel surve plaadile ühesugune ning mõõtmistulemused on täpsemad kui nihikuga mõõtmisel. 3
14*80=119.4 6)Treitera ei tohi hoidikust välja ulatuda rohkem kui: kuni 1.5 tera keha kõrgust. 7) Märkige joonise ringidess kreeka tähed, mis vastavad nurkad tähistele: Taganurk α, teritusnurk β esinurk γ ja lõikenurk δ. Lõikeservanurk φr ja abilõikeservanurk φ'r. 8)Pinnakareduse märkimiseks kasutatakse parameetreid: Rz ja Ra? Ra-konaruste keskmine kõrgus. Rz-alumise ja ülemise konarluse vahe. 9)Missugust mõõteriista kasutatakse ava sügavusele 45 +00.2 mm mõõtmisel? nihikut mõõtepiirkonnaga 0 kuni 125mm. 10)Sisekeerma M45x2 lõikamiseks treiteraga tuleb ette töödelda ava mõõduga: 43.3 mm. 11)Mida nimetatakse teraseks? nimetatakse rauasulamis millesse on lisatud süsiniku kuni 2.14%. 12)Mida nimetatakse malmiks? nimetatakse rauasulamit millesse on lisatud süsiniku üle 2.14% ja tavaliselt 4% 13)Mida nimetatakse pronksiks? on vase ja tina sulam. 14)Mis on messing? Vase ja tsingi sulam. 15)Treipink: 1)tööpingi (spindli) ajam 2)eesmine tsentripukk
5. 22,42 -0,036 72,84 0,012 k =¿ k =¿ hk =¿ 72,85 k =¿ 22,38 0,0512mm 0,0424mm d¿ Δ¿ Δ¿ 2mm 4mm δ=0,034% δ=0,028% 7. Järeldus Laboratoorsel tööl sai kasutatud elektroonilist nihikut, mille tulemused olid väga täpsed ning saadud mõõtevead väikesed. Töö tulemusega võib rahule jääda.
Sellest lahutame pliiatsi ligikaudse läbimõõdu ja saame niidi ligikaudse läbimõõdu. (0,8+-0,1)mm -(0,9+-0,1)mm =(0,1-0,2)mm. See tähendab, et niidi läbimõõt jääb vahemikku 0,0mm kuni 0,2mm. 1)Pliiatsi läbimõõdu ja pliiatsi + niidi läbimõõdu mõõtmine oli otsene. Niidi läbimõõdu mõõtmine oli kaudne, sest selle saamiseks tuli arvutada. 2) Mõõtmistulemuse parandamiseks tuleks kasutada täpsemat mõõteriista kui joonlaud näiteks nihikut. Veel võib kasutada aritmeetilise keskmise arvutamist. 3) Mõõtmistäpsus sõltub niidi jämedusest, sest niidid on erineva läbimõõduga. 4) Mõõtmistäpsus sõltub pliiatsi läbimõõdust, sest pliiatsi läbimõõtu arvutades võib teha mõõtmisvigu. 4. 1)Veekella aja mõõtmise tulemused ja keskmine olid järgmised: 02.20.35 Suurim erinevus tulemuste vahel oli 8.29 sekundit. See võis olla 02.11.06 tingitud mõõtevigadest. 02.18.70 02.16.70
Mõõtmistulemuse leidmiseks loetakse esmalt põhiskaala näit M, mille määrab põhiskaala viimane kriips, mis jääb nooniuse 0-kriipsust vasakule. Seejärel leitakse, mitmes 0-kriipsule järgnev nooniuse kriips (N) ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. Saadud arv N korrutatakse nooniuse täpsusega T, nii saadakse nooniuse näit ning see liidetakse põhiskaala näidule M. Mõõtmistulemuseks L on põhiskaala näidu ja nooniuse näidu summa L=M+N*T. Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega metallist mõõtejoonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse mõõtejoonlaual asuva põhiskaala ja raamil oleva abiskaala e nooniuse abil. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Kruviku tähtsaim osa on peen kruvimehhanism, mis koosneb liikumatust varrest ja trumliga pööratavast peenkeermega
Tabel 2 Mõõtetulemused Mõõtesiht Mõõde 1 Mõõde 2 Mõõde 3 Keskmine K Arvutuslik K HM I-I 80,01 80,01 79,99 80,009 - HM II-II 79,99 79,99 79,99 79,986 - DIESELLA 80,015 80,05 80,02 80,028 - 4. LABORATOORNE TÖÖ NR 9 Võll nr 6 Töös kasutasin noonius nihikut võlli erinevate piirkondade mõõtmiseks. Tabel 3 Mõõtetulemused Mõõdetav pind 1. tulemus 2. tulemus Keskmine mõõt A 3,766 3,764 3,765 B 3,450 3,452 3,451 C 3,100 3,102 3,101
määramine. Kriipsu ja skaala kokkulangemist saab fikseerida üsna täpselt, nende mitteühtimisel on aga lugemi leidmine vähem täpne. Sellest lähtuvalt on täpsuse tõstmiseks lisatud mõõtekriipsule abiskaala, mille nullkriipsuks on mõõtekriips. Seda abiskaalat nimetatakse nooniuseks. Nooniuse jaotise pikkus an valitakse harilikult põhiskaala jaotise pikkusest a lühem võrra, kus n on nooniuse jaotiste arv. Suurust T = a-an = nimetatakse nooniuse täpsuseks. Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Nihikuga saab mõõta ka detaili siseläbimõõtu. Enmasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on tema liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga
4 39,92 mm -0,08mm 61,95 mm -0,22mm 5 40,15 mm -0,31mm 62,22 mm -0,49mm 39,84 mm 0,01 mm 61,73 mm -0,01mm 0,03% 0,02% 7. Järeldus Tutvusime nooniusega, nihiku ja kruviku kasutamise tööpõhimõttega. Töövahenditena kasutasime nihikut, kruvikut ja mõõdetavaid detaile/katsekehi. Mõõtsime antud viie katsekeha põhimõõdud. Põhimõõtude mõõtmiseks, mõõtsime katsekehi viiest erinevast kohast.Seejärel kandsime tulemused tabelisse ja arvutasime eseme keskmise mõõdu ja tema absoluutse vea.
...................4 3. Kruvik.............................................................................................................................7 4. Kokkuvõte.......................................................................................................................9 5. Kasutatud kirjandus.......................................................................................................10 Sissejuhatus Antus teemas käsitleme nihikut( supler, nihkkaliiber) ja kruvikut. Õpime käsitlema antud mõõteriistu ning kuidas lugeda neilt mõõte tulemust. Nihik Nihik ehk nihkmõõdik (rahvakeeles ka nihkkaliiber, supler) on seade pikkuse, läbimõõdu ja sügavuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt
Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kriipsuga saab fikseerida üsna täpselt. Kui mõõtekriips ei ühti aga skaala kriipsuga, siis on näidu leidmine vähem täpne, sest skaala kümnendikosade hindamine toimub silma järgi. Täpsuse tõstmiseks lisatakse mõõtekriipsule abiskaala, mille nullkriipsuks on mõõtekriips a T= n kus a on põhiskaala väikseima jaotise väärtus ja n nooniuse jaotiste arv. Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta on mõõteharudega metallist mõõtejoonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse mõõtejoonlaual asuva põhiskaala ja raamil oleva abiskaala nooniuse abil. Nihik on kohandatud ka detailide siseläbimõõdu määramiseks. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm, kuid praktikumis on kasutusel ka teistsuguse täpsusega nihikuid. Laserkaugusmõõtja Laserlaugusmõõtja saab ise pindala arvutada.
1.Kuidas nimetatakse haaravat ja haaratavat pinda? Haarava pinna üldnimeks on AVA ja haaratava pinna üldnimetuseks on VÕLL 2. Mis on nimi-, piir- ja tegelik mõõde? Nimimõõde on detaili suurust näitav mõõde, mis kantakse joonisele kõigepealt ja mille suhtes arvestatakse hälbeid (kõrvalekaldeid). Piirmõõtmed on mõõtmed, mis määravad tegeliku mõõtme suurima ja vähima lubatava väärtuse. Tegelik mõõde. See on mõõde, mille toode omandab valmistamise käigus. See on siis valmistoote mõõde, mis on mõõdetud etteantud täpsusega. 3. Mis on alumine ja mis on ülemine hälve ning missugused on hälvete märgid?+ - Alumine hälve - vähimale piirmõõtmele vastav piirhälve Ülemine hälve - suurimale piirmõõtmele vastav piirhälve 4. Mida nimetatakse istuks ja kuidas liigitatakse iste? Näitavad liidedete iseloomu s.t . Kui hästi detailid üksteise suhtes liiguvad või kas üldse liiguva...
Nooniuse viimane kriips ühtib jälle mõõteskaala kriipsuga, kuna na n = ( n - 1) a Mõõtmisel määratakse kõigepealt mõõteskaalalt lugem M. Selleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0-kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips N ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M. Mõõtmistulemus mõõtarv L on seega: L = M + N T 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on
Nooniuse viimane kriips ühtib jälle mõõteskaala kriipsuga, kuna na n n 1 a Mõõtmisel määratakse kõigepealt mõõteskaalalt lugem M. Selleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0-kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips N ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M. Mõõtmistulemus mõõtarv L on seega: L M N T 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on
viimane kriips ühtib jälle mõõteskaala kriipsuga, kuna Mõõtmisel määratakse kõigepealt mõõteskaalalt lugem M. Selleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0-kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips N ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M. L M N T Mõõtmistulemus mõõtarv L on seega: 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on
Nooniuse viimane kriips ühtib jälle mõõteskaala kriipsuga, kuna na n n 1 a Mõõtmisel määratakse kõigepealt mõõteskaalalt lugem M. Selleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0-kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips N ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M. Mõõtmistulemus – mõõtarv L – on seega: L M N T 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on
Nihik korrapärase kujuga keha geomeetriliste mõõtmete mõõtmiseks Traat peenike traat, mille abil hoitakse vajadusel katsekeha õhus/vees/parafiinis Kaal katsekeha kaalumiseks Joonlaud materjalide mõõtmiseks Ämber veega materjalide kaalumiseks vees Parafiin poorsete materjalide isoleerimiseks 4. Katsemetoodikad 4.1. Korrapärase kujuga keha tiheduse määramine Keha ruumala (V) arvutatakse keha mõõtmete abil, mida mõõdeti nihiku või joonlauaga. Nihikut kasutati väiksemate kehade mõõtmiseks, millega saadakse täpsem mõõt. Kasutatud nihik oli täpsusega 0,05 mm. Joonlauda kasutati suuremate esemete mõõtmiseks, kuna nihikuga ei saa suuri esemeid mõõta. Joonlaua täpsuseks oli 0,5 mm. Keha mahu leidmiseks arvutati iga mõõde aritmeetiline keskmine kolme mõõtetulemuse kohta. Peale keha mõõtmete leidmist ja keha kaalumist, leitakse keha tihedus Valem 1- 1 abil. m 0= 1000, Valem 1-1 V
Detailide valmistamisel kontrollitakse tema mõõtmete ja kuju vastavust joonisele kontroll- ja mõõteriistadega. Seepärast peavad lukksepal peale tööriistade tüüpkomplekti olema ka vajalikud kontroll- ja mõõteriistad. Enam kasutatavad oleks: mõõtejoonlaud, millega võib mõõta sise- ja välismõõte täpsusega kuni 0,5 mm (joon. 63). Tastrit (joon. 64) kasutatakse nii sise- kui välismõõtude mõõtmiseks. Täpsemate mõõtude korral kasutatakse juba nihikut ja kruvikut (vaat. 1.8.1 ja 1.8.2). Mõõtejoonlauad ja nendega mõõtmise näited joon. 63 joon. 64 Nurgikud ja miiud on levinud nurkade kontrollimisel. Faasitud servadega täpseid nurgikuid nimetatakse lekaalnurgikuteks (joon. 65a). Lihtne miiu (joon. 66) koosneb pidemest 1 ja joonlauast 2, mis on kinnitatud pideme kahe plaadi vahele. Miiule nõutav
annaabi.ee 
