Retsensioon [Näljamängud] Suzanne Collins [APRILL 2012] Lugesin raamatut Suzanne Colllinsi "Näljamängud". See on välja antud 2008. aastal, ja eesti keelne versioon on trükitud AS Pakett trükikojas. Raamatus on 304 lehekülge. Raamat on pühendatud James Proimosele. Peatükke on sellel raamatul kolm: "Tribuudid", "Mängud", "Võitja". See on fantaasia zanrisse kuuluv raamat. Suzanne Collins on Conneticutis 1962. aastal sündinud Ameerika Ühendriikide kirjanik. Oma karjääri alustas Suzanne Collins lastele mõeldud telesaadete stsenaristina. 2008. aastal ilmus Suzanne Collinsi raamat "Näljamängud", samanimelise triloogia esimene osa. Teine raamat, "Lahvatab leek", ilmus 2009. aasta septembris; kolmas, "Pilapasknäär", 24. augustil 2010. Ta on kirjutanud kokku 11 raamatut. Eesti keelde on ta teoseid tõlgitud 3: "Näljamängud", "Lahvatab leek" ja "Pilapasknäär". Kuulsuse tõi talle "Näljamängude" raamat, mis sai suureks bestselleriks. Ta ...
Naiste osavõtt olümpiamängudes t Keity Vaistla 12.C 1900. aasta suveolümpiamängud Leidsid aset Pariisis 14. maist 28. oktoobrini 1900. aastal. Alad: kroket, tennis, purjetamine, ujumine, jalgpall, võimlemine, ragbi, veepall, sõudmine, vehklemine, golf, kergejõustik, ratsutamine, jne. Kasutati esimest korda motot: Citius, altius, fortius. Eesti sportlased Pariisis ei osalenud Pierre de · Coubertin Kaasaegsete Click to edit Master text styles Second level Third level olümpiamängu Fourth level Fifth level de algataja. · Valiti juhtima ROKi. · Naiste osavõtt oli vastuolus tema vee...
volil päikesekiirte abil Olümpias Kreeka jumalate kuninganna Hera Templi varemete esisel Olümpiast liigub tuli erilise teatejooksuga tõrvikutest kantuna olümpialinna Esmakordselt põles olümpiatuli 1928. aasta Amsterdami mängudel Olümpiatõotus Sümboolne tagatis, mis peab ülal hoidma olümpiamängude sportlikku vaimu "Ma tõotan kõigi sportlaste nimel, et neist olümpiamängudest osa võttes austame ja täidame reegleid, mille järgi neid peetakse, ning võistleme tõeliselt sportlikus vaimus oma võistkonna auks ja spordi kuulsuseks". Olümpiatõotuse annavad sportlaste ja kohtunike esindajad olümpiamängude avatseremoonial Sportlasvanne anti esmakordselt 1920. aasta Antverpeni mängudel, kohtunike vanne 1972. aasta Müncheni mängudel Olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia Toimuvad alati olümpialinnas
Kuidas vanasti mängiti Birgit Jullinen; Thor Vaas; Kristine Vilja; Kadi Sarap;Martina Vool; 9. b klass Vanema aja laste elu Talulaste mänguasjad on olnud kättesaadavatest looduslikest materjalidest esemed. Nii on talulapsed mängides ehitanud mätastest ja puuoksakestest talukomplekse koos puupulkadest loomade, karjuse, vankrite ja muu vajalikuga. Ka lihtne männi- või kuusekäbi kõlbas loomaks (näiteks lambaks). Mere ääres mängiti rannakividest loomadega ja püüti võrkudega kala. Kividest ja kaldale uhutud lauajuppidest kerkisid uhked sadamad. Veekogu ääres olevaid kõrkjaid on samuti kasutatud kõrkjapartide, kõrkjapärja ja teiste mänguasjade tegemiseks. Vanema aja laste elu Puupulkadest lehmad Harulisest puupulgast karjused Puupulkadest härjad Kõrkjatest ja lugadest mänguasjad Niisketes kohtade...
Gümnaasium ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD Referaat Nimi ... 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUDEST ÜLDISELT...................................................................4 SÜNNILOOD............................................................................................................ 4 PEAJUMAL ZEUS...................................................................................................... 4 OSALEJAD............................................................................................................... 5 MÄNGUDEKS VALMISTUMINE.....................................
roomlastele meelis-turismiobjektiks. Olümpiamängude külastamine ja ka osavõtt muutus kõrgklassile auasjaks. Antiikolümpiamängude korraldamine lõpetati siis, kui ristiusk sai Rooma impeeriumi ametlikuks usuks. Nüüdisaegsed olümpiamängud Nüüdisaegsed olümpiamängud on spordi suurvõistlused, mis peaksid jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni, samas ka nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Kaasaegsed olümpiamängud koosnevad suveolümpiamängudest ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta tagant. Taliolümpiamängud toimusid ka alguses suveolümpiaga samal aastal, aga tekkis kahe aasta nihe, ent nad toimuvad siiski nelja aasta tagant. Et aga kõik need üritused liiga pikale ei veniks, on kehtestatud reegel, et olümpiamängud ei tohi kesta üle 16 päeva. Olümpiamängude korraldamine on Rahvusvahelise Olümpiakomitee õlul. Olümpiamängud on individuaalsed ja võistkondlikel
10 , . 4 . 1924- . . 258 16 . : , , , , , , , , . , 2006- . . 1928- 1940- , . 1991- . - (11), (7), (7), (6). 2006- . * * 3 7.5 7.5 . . 15 . - : ", !" !
Kiviõli 1. Keskkool VANA ROOMA STAADIONI VAATEMÄNGUD Referaat Autor: Ivar Männi 11. klass Kiviõli 2013 Sissejuhatus Antud referaadis püüan anda ülevaate Rooma staadioni vaatemängudest ning tema tugevast mõjutusest kultuuriga. Detailidesse laskumata tutvustan põgusalt mõnda amfiteatrit. Lisaks erinevaid karakterid ja vaatemängude tüüpe, mida Vana-Rooma näidati. Tutvustan ka staadionide ülesehituse struktuure ning nende kohta tollase aja igapäevases ühiskonnas. Vaatemängud Vana Roomas Gladiaatorite võitlusi on peetud alates 264 aastast eKr. Esimesed võitlused Roomas peeti Forum Boariumil Marcus ja Decimus Brutuse vahel nende isa matustel. Võitluste
776 e. m. a. ja sellest ajast alates toimusid nad korrapäraselt. Olümpiamängud olid VanaKreekas ülemaalised pidustused, mida korraldati iga 4 aasta (1417 päeva) järel peajumal Zeusi auks. 4aastane ajavahemik moodustas olümpiaadi. Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. Ent ajaloolased väidavad, et võistlustel osutatud tugevuse, osavuse ja kiiruse järgi otsustati ühtlasi Kreeka riikide sõjalise tugevuse üle. Olümpiamängudest tohtisid osa võtta ainult vabad kreeklased, orje võistlema ei lubatud. Võistlustes osaleda soovijaile, kes olid 10--12 kuud järjekindlalt harjutanud, korraldati katsed. Need, kelle ettevalmistust ei peetud küllaldaseks, kõrvaldati. Ülejäänuid treenisid mängude kohtunikud ise veel kuu aega. Naised ei tohtinud olümpiamängudest osa võtta, neil oli surmanuhtluse ähvardusel keelatud isegi võistlusi vaadata. Ainsa erandina võis mängudel viibida
Olümpiamängud Vana-Kreekas Sarah & Kärol Olümpia - Vana-Kreekas Peloponnose poolsaare lääneosas Elise maakonnas asunud püha paik mille juures peeti iga 4 aasta järel pidulikke spordivõistlusi. Kelle auks Olümpias spordivõistlusi peeti? Olümpiamänge peeti Vana-Kreeka kõige võimsama jumala Zeusi auks. Olümpiamängude ajaline üevaade Esimesed olümpiamängud toimusid aastal 776 eKr. Aasta 776 eKr. oli kreeklastel ajaarvamise alguseks. Olümpiamänge peeti seal 1169 aasta väitel iga 4 aasta tagant - kokku 291 korda. Oma suureima õitsengu saavutasid olümpiamängud Kreeka-Pärsia sõdade ajajärgul 500-440 eKr.-kõige pidulikumad olid 475 eKr. Toimunud 75. mängud kus austati Salamise merelahingu võitijat Themisthoklest. Alates V saj. keskpaigast eKr. Hakkasid mängud alla käima - ...
1948 SUMMER OLYMPICS IN LONDON The most interesting facts about London Olympics Warning! This pre s e ntatio n may c aus e a brain to o ve rhe at, be c aus e o f the e no rmo us amo unt o f the info rmatio n. S o ple as e take a c o mfo rtable po s itio n and if yo u ne e d s o me thing to drink, g o and have it rig ht away, be c aus e no o ne kno ws what mig ht happe n... Here we go... The official name was "Games of the XIV Olympiad" It began on the 29th of J uly and ended on the 14th of August 59 nations participated 4,104 athletes participated, including 3,714 men and 390 women Official stadium of the games was Wembley Stadium Actually, the London Games were scheduled to 1944, but it was postponed because of the World War II The games were the first ones after the 1936 Berlin's Olympic Games London was selected ahead of Baltimore, Lausanne, Los Angeles and Philadelphia to ...
Kool OLÜMPIAMÄNGUD VANA-KREEKAS Referaat õppeaines ,,Ajalugu" Koostaja: Ees ja perekonnanimi Juhendaja: Ees ja perekonnanimi Tallinn 2012 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Mängudeks valmistumine..................................................................................................4 Võistlused Olümpias..........................................................................................................5 Võitjate autasustamine.......................................................................................................7 Kasutatud kirjandus........................................................................................................... 8 ...
Müncheni olümpiamängud Janar Targo Osales 122 riiki Eestlased esindasid Nõukogude Liidu koondist Septembris 1972 toimus Münchenis olümpiaajaloo traagilisim sündmus, milles hukkus 17 inimest. Ligi ööpäeva väldanud pantvangidraama ajal rippus õhus küsimus, kas sedasi lõpevadki kaasaegsed olümpiamängud. Ööl vastu 5. septembrit ületas kaheksa dressides ja spordikottidega meest olümpiaküla paarimeetrise aia. Aiaületajad liikusid James Connoly nimelisele tänavale ning tõmbasid Iisraeli, Uruguai ja Hongkongi atleetide käsutuses oleva maja nr. 31 ees maskid pähe ning püstolid ja automaadid vinna. Nad sisenesid varastatud võtmetega . Veidi enne viit kõlasid lasud. Iisraeli tõstjad ja maadlejad avaldasid paljakäsi ja puuviljanugadega visa vastupanu, isegi tappes ühe terroristi. Kes sai, viskus aknaid purustades tänavale. Võitluses hukkusid maadlustreener Moshe Weinberg ja tõstja Joseph Romaro, ent üheksa Iisraeli meest võ...
PULMAD Rühmatöö Juhendaja: Koostajad: Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 [Pulma] eelarve....................................................................................................................... 4 Registreeritud abielu............................................................................................................... 5 Pulmapidu............................................................................................................................... 5 Peomenüü:.............................................................................................................................. 6 Peokava:..........................................
Salt Lake City Olympic Games 2002 Kristin Prangel ja Kertu Roose 10.c General Information XIX Olympic Games February 8th through February 24 George Washington Bush Olympic fire Host city and location Changes New facilities High mountains Salty lake Rocky Mountain Region Olympic Village Symbols Motto: Citius, Altius Fortius Powder Copper Coal Snowflake Light the Fire Within Events 78 events Olympic medals Venues Worldclass venues 14 different places 10 to 60 minute drive Community facilities Highlights Ole Einar Bjørndalen Samppa Lajunen China Janica Kosteli Other information 1st Winter Olympic games. The most recent games 78 athletes Estonian athletes 18 competitors Biathlon Cross country skiing Figrue skater Nordic combined Ski jumper References http://www.utah.com/olympics http://www.eok.ee/salt_lake_city_2002# http://saltlake2002legacy.com/ http://www.ki...
Olympic Games · The first Winter Olympics was held in Chamonix, France, in 1924. · It was organized by the French Olympic Committee. · Winter Olympics medal table (1924): Winter Games · Alpine skiing · Cross-country skiing · Figure skating · Ice hockey · Ski jumping · Speed skating · Short track speed skating · Freestyle skiing Estonian's famous cross-country skiers Kristina Smigun-Vähi Torino 2006 Andrus Veerpalu Salt Lake City 2002 Torino 2006 Future Raido Ränkel Triin Ojaste Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
ROOMLASED VANAL AJAL. Roomlaste usust: Usuti, et maailm on täis vaime ja hingi. Igal asjal - puudel, kividel, jõgedel, järvedel jne - on oma vaim. Austati majavaime, põlluviljakuse vaime ja teisi. Et elus hästi läheks, tuleb kõigi tähtsamate toimingute eel vaimudele annetusi tuua. Vaimude hulka kuulusid ka esivanemate hinged. Roomlased uskusid, et kui neisse aupaklikult suhtuda, kaitsevad nad oma järeltulijaid õnnetuste eest. Esivanemata kujud seisid kodudes aukohal. Roomlase meelest oli terve riik esivanemateja jumalate kaitse all. Jumalates: Roomlased austasid neidsamu jumalaid, mis kreeklasedki, ainult teistsuguste nimede all. Nii austasid nad Jupiteri (Zeus) ja tema abikaasat Junot (Hera), siis sõjajumal Marsi (Ares) ja teaduse ja kunsti kaitsejat naisjumalat Minervat (Pallas Athena). Iludusjumalannaks olid roomlastel Venus (Aphrodite), merejumalaks Neptun (Poseidin). Roomlaste erilisteks jumalateks olid ...
sõimas teda ja viskas majast välja. Liisi aga ei saanud minna Tagaperre sest see oleks isa veel rohkem ärritanud. Mari tegi ettepaneku et ta läheks sauna elama nii kaua kuni kõik asjad maha rahunevad ja kõik korda saab. XXXVI - Kui kaks peremeest oma vahel kaklesid ja õiglust nõudsid, mängisid nende lapsed aasal kodu. Tagapere poiss oli isa ja eespere tüdruk ema. Nad proovisid mängida samamoodi nagu on päriselt ning nad said sellest väga palju kasu. Ajapikku sai laste mängudest armastus. Liisi ja Joosep armusid ning abiellusid, kuigi nende vanemad olid selle vastu. Pearu soovis et tema pojast saaks Orutalu peremees ja Andrus ei tahtnud oma tütart naabritele anda. Isa viskas Liisi kodust välja ja ta pidi koos Joosepiga sauna elama minema. Andres ei olnud laste suhtega üldse rahul, kuid noores tahtsid ära oma elu peale minna. Enne kui nad saunast lahkusid ütles Andres Marile et too peaks Liisile ikka midagi kaasa ka andma
Jeesus Kristuse sünnipäeva, millest tuleneb jõulude nimetus enamikes Euroopa keeltes. Tänapäeval on jõulud usulist tähtsust minetamas. Jõulude ajal tähistati vanasti talvist pööripäeva, uue tööhooaja algust ning aastavahetust (pikad pühad, mis kestsid toomapäevast 21.12 nuudipäevani 7.01). Tavapärased olid laulu-, jõu- ja osavusmängud ning külanoote ringikäimine. Jõulude ajal oli tuppa toodud õled, millel oli väga hea mängida jõuludele omaseid mänge. Üks nendest mängudest oli ,,Liig ja paar". Seda mängu mängiti just jõulude ajal, kuna siis oli kasutusel rohkesti pähkleid. Ühel mängijal on pihku peidetud 2-3 pähklit ning teine peab mõistatama, kas pähkleid peos on paaris või paaritu arv. Kui vastaja tabab märki, saab ta pähklid endale. Populaarne oli ka ,,Kindamäng", milles mängijad istuvad ringis ning üks ringisolijatest võtab kinda, mille ta viskab kellelegi sülle, samal ajal hüüdes kas õhk, vesi või maa. Kinda saaja
Berliini olümpiamängud 1936 Annabel Roots 9.B TDK Olümpialinna valik · Berliin valiti olümpialinnaks 13.mail 1931 · Berliini poolt anti 43 häält · Berliin võõrustas olümpiamänge ka 1916. aastal. Adolf Hitleri roll · Hitler tahtis algselt olümpiamängud tühistada. · Olümpiamängud siiski toimusid , kuna nii sai Hitler uhkeldada oma``Uue Saksamaaga``. · Olümpiamängud läksid Adolf Hitlerile maksma 8 000 000 dollarit . Rassipuhtus · Olümpiamängudele ei olnud oodatud osalema mustanahalised, mustlased ega juudid. · Saksamaa olümpiamängude tiimis viidi läbi samasugune rassipuhastus nagu Saksamaal. Avatseremoonia · Esimest korda võeti kasutusele olümpiatuli, tõrvikut kanti läbi seitsme riigi. · Viimane kandja oli Saksamaalt Fritz Schilgen. · Mängud avati 1.augustil 1936 Jesse Owens · Võitis 4 kuldmedalit ; 100m jooks, 200m jooks, kaugushüpe ja 4x100m. · Ol...
1. Mis on olümpiamängud ? Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee.
Berliini OM (01.08-16.08 1936) Esimest korda oli Berliin saanud olümpiaõigused juba 1916. aastal, kuid I maailmasõja tõttu jäid VI olümpiamängud pidamata. Ametlik otsus Berliinis olümpiamängude korraldamiseks võeti vastu 1931. aastal Barcelonas, kus otsustavas hääletuses võitis Berliin Barcelonat 27 häälega, kaheksa liiget ei hääletanud. Sel aastal toimunud olümpiamängudel osales 49 riiki, kõige rohkem sportlasi oli välja pannud korraldaja riik Saksamaa- 406 sportlast. Kokku oli sportlasi 3962, kellest 328 olid naised. Nendel mängudel oli 144 võistlusala ning 2 näidisala- pesapall ja purilend. Edukaim riik võidetud medalite arvult oli Saksamaa(89 medalit), ka kuldmedaleid oli neil kõige rohkem(33). Noorim medalivõitja oli 12-aastane ja vanim 52-aastane. Selleks olümpiaks sai õiguse kavandada staadioni Otto Marchi poeg Werner March. Koos vend Walteriga projekteerisid...
Eesti jalgpalli ajalugu Kugi Eesti jalgpalli sünni aastaks loetakse 1909, võib esimese jalgpalli klubi algus aastaks kirjutada 1908. Tol suvel moodustas Narva Kreenholmi inglassest meiseter Colin Johns kohapel jalgpalli meeskonna Concordia. Meeskonna üheks põhi mängijaks oli hilsem Kaitseliidu rajaja ja Eesti Jalgpalli liidu esimees kindral Johannes Roska-Orasmaa. Esimesse kooseisu kuulus ka Riigikogu liige A.Osspov. Concordia meeskonnal oli piisvalt korralik varustus. Olemas olid isegi sääre kaitsed ,mis tõsi küll ,olid valmistatud puust Narva kalameeste silmutorbikutest. Concordia oli Narva Võitleja eelkäiaks. Kuid siiski peetakse Eesti jalgpalli ametlikuks sünni ajaks Lasnamäel valge majaka juures peetud kohtumist Meteori ja Merkuuri meeskondade vahel. Meteoor oli Tallinna esimene jalgpalli selts ,kuhu kuulus ligmeale 40 spordi huvilist eesotsas Bernhard Abramsi ,Julius Reinansi ,Paul Fiskari jt. Meeskonda treenis Tallinas e...
Enamus alad on samad nt maadlemine, kettaheide, odavise, kaugushüpe jne... Erinevused? Nüüd on ratsutamine Olümpia mängudel. Praegu kestavad Olümpiamängud 2 nädalat, Enne kestsid 4 päeva. Olümpiat peetakse iga nelja aasta järel. Kaasaegsed rahvusvahelised olümpiamängud kujutavad endast olümpialiikumise kulminatsioonihetkeks olevat spordipidu, mis toimub iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, millega neid pühitsetakse. Olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et nende kestus ei tohi ületada 16 päeva. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele, on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. Olümpiamängude korraldamise au usaldab ROK linnale, mis määratakse olümpialinnaks. Olümpialinn valitakse
Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12- kordne Eesti meister. Ta on koos Ivar Johanssoniga üks kahest sportlasest, kes on tulnud olümpiavõitjaks mõlemas maadlusviisis. Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114-115 kilo. Ta esindas spordiklubi Tallinna ,,Sport''. Kristjan sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus (praeguseks on alles jäänud vaid talukoht),Jüri ja Liiso Trossmanni kaheksanda lapsena. Tal oli neli vanemat venda ja kolm õde. 16-aastaselt polnud Kristjanil külas enam vägikaikaveos vastest. a oleks heameelega treeninud ja võistelnud, aga polnud õpetajaid ega vastaseid. Ta harjutas üksi võimlemist, tõstmist, kergej...
1. Mis on loomulik iive? Loomulik iive on sündimuse ja suremuse vahe. Absoluutse iibe arvutamine 1000 el. Kohta. Miks see on vajalik? seda on vaja, et võrrelda teisi riike omavahel. Sünnid surmad/rahvaarv * 1000 %0 Millal on iive neg. Ja millal positiivne? kui sünnib inimesi vähem ja sureb rohkem. Positiivne siis, kui sünnid rohkem kui sureb. Millise prk. Rahvastik kasvab kiiresti? Aasia rahvastik. 2. arenenud ja vähemarenenud riigid. enam arenenud maad: kõrgetasemeline majandus, haridus ja arstiabi; enamik inimesi elab linnas; palju inimesi töötab kaubanduses ja teeninduses; kaasaegsed sidevahendid on laualt levinud; madal ja negatiivne iive; kõrge eluiga. vähem arenenud maad; madalatasemeline majandus, haridus ja arstiabi; enamik inimesi elab maal; palju inimesi töötab põllumajanduses; kaasaegsed sidevahendid on vähelevinud. rahvastiku tihedus annab meile infot, kui palju inimes...
Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping 1. Vastasleerid 20.sajandi algul ja nende huvid /Antant-Kolmikliit (hiljem Keskriigid) KOLMIKLIIT ANTANT Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Venemaa Itaalia 1882 Inglismaa EESMÄRGID: Saksamaa- võim Euroopa mandril Prantsusmaa- soov vähendada Saksamaa Austria-Ungari- tugevdada oma positsioone mõjuvõimu Euroopas. Tagasi saada Elsass ja Balkanil Lotring. Itaalia- mõjuvõim ja kaitse Prantsusmaa eest Vene...
annaabi.ee 
