Alfalagunemine ja alfakiirgus Sissejuhatus Alfalagunemine on tuumareaktsioon. Alfaosakesed Alfalagunemise tagajärjel tekib alfakiirgus. Alfalagunemine Alfalagunemine on üks radioaktiivsuse liike. Alfalagunemine on tuumareaktsioon, mille puhul aatomituumast kiirguvad välja alfaosakesed (). Alfaosake koosneb 2 prootonist ja 2 neutronist. Moodustavad heeliumi (He) aatomituuma. Alfalagunemine Reeglina toimub alfalagunemine rasketes aatomituumades. Väheneb tuuma aatomnumber (prootonite arv) kahe võrra. Massiarv (nukleonide koguarv) nelja võrra. Näiteks on uraani lagunemine tooriumiks alfalagunemine Alfaosake -osake on laetud ja väga kõrge energiaga Alfaosakesed ei liigu väga kiiresti. Ei suuda isegi paberilehte läbida. Alfakiirgus Alfakiirguse avastas Ernest Rutherford 1899. aastal.
massiarvuga 2 nimetataksedeuteeriumiks, mille keemiline sümbol 2H (mitteametlikult D). · Vesinikul on ka radioaktiivne isotoop massiarvuga 3 ja poolestusajaga12,3 aastat. Selle nimetus on triitium ja sümbol 3H (mitteametlikult T). (Erinimetused ja -sümbolid on ka isotoopidel, mis kuuluvad radioaktiivsetesse ridadesse.) · Prootiumi aatomi tuum on prooton, mis on elementaarosake. Deuteeriumi aatomi tuum on deuteron, mis koosneb ühest prootonist ja ühest neutronist. Triitiumi aatomi tuum on triiton, mis koosneb ühest prootonist ja kahest neutronist. Vesiniku leidumine looduses · Leidub nii ehedalt kui ühenditena: ehedalt: päikeses, atmosfääri ülemistes kihtides ühenditena: vesi, taim- ja loomorganismid, looduslikud kütused Füüsikalised omadused · Värvuseta · Lõhnata · Maitseta · Õhust 14,5 korda kergem gaasiline aine. · Vees praktiliselt ei lahustu · Lahustub mitmetes metallides. · Aatommass: 1,00794
Isotoopi massiarvuga 2 nimetatakse deuteeriumiks, mille keemiline sümbol 2H (mitteametlikult D). Vesinikul on ka radioaktiivne isotoop massiarvuga 3 ja poolestusajaga 12,3 aastat. Selle nimetus on triitium ja sümbol 3H (mitteametlikult T). (Erinimetused ja -sümbolid on ka isotoopidel, mis kuuluvad radioaktiivsetesse ridadesse.) Prootiumi aatomi tuum on prooton, mis on elementaarosake. Deuteeriumi aatomi tuum on deuteron, mis koosneb ühest prootonist ja ühest neutronist. Triitiumi aatomi tuum on triiton, mis koosneb ühest prootonist ja kahest neutronist. Füüs. Omadused: Tavatingimustel on ta värvitu gaas, väikseima molekulmassiga kõigist gaasidest. Temperatuuril 20 kelvinit kondenseerub kahest prootiumiaatomist koosneva molekuliga diprootium (H2) vedelikuks, mis tahkub temperatuuril 14 kelvinit. Vesiniku molekuli energiatasemed olenevad sellest, kas tuumade spinnid on samasuunalised või erisuunalised
3. Kas elektronid kiirgavad liikudes energiat? - nad tiirlevad iseenesest energiat kiirgamata. Kui aga elektron vahetab statsionaarset orbiiti siis ta võib kas neelata või kiirata 4. Kuidas on võimalik ( ja kas üldse) valguse kiirust suurendada? - valguse kiirust pole võimalik suurendada 5. Mis on Pauli keeld? - pauli keeld tähendab seda, et ühes aatomis ei saa olla kahte elektroni täpselt ühesuguste kvantarvude komplektiga 6. Kas prootonist, neutronist ja elektronist on väiksemaid osakesi olemas, millest nad koosneda saaks? - neutronid ja prootonid koosnevad kvarkidest. elektronid koosnevad leptonitest 7. Mis on lepton? kõige tuntum lepton on elektron 8. Mis on ühist prootonite ja neutronite koostises? - mõlemad koosnevad kvarkidest 9. Kas ma liigun, kui istun sõitvas autos? - Kui võtta taustsüsteemiks auto, siis selle suhtes ei liigu. Kui võtta aga maapind, siis liigun. 10
Mõisted. Tuumareaktsioon-tuumade ühinemine, ümberkorraldumine ja lagunemine. Termotuumareaktsioon-kergete tuumade ühinemist, mis saab toimuda ainult väga kõrgetel temp.(nt. päike) Raskete tuumade lõhustumine-toimub eelkõige peri. Tabeli lõpus olevate suurte tuumadega, sest nende tuumajõud ei suuda neid enam hästi koos hoida ja piisab ainult 1 neutronist, et neid tuumi ergastada- deformeerub-laguneb 2 kildtuumaks. Tekkinud tuumad hakkavad üksteisest kiirelt eemalduma ja selle käigus vabaneb paar kolm neutronit. Tuuma seoseenergia-on võrdne minimaalse tööga, mis kulub selle liitosakese lahutamiseks koostisosadeks. Vesinikpomm-toimub kergete tuumade ühinemine. Seal saadakse vajalik temp.aatompommilõhkamisel, mille tulemusena pannakse ühinema vesiniku raskete isotoopide(D) ja liitiumi tuumad.
15. Tuumapomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. Tuumapommis olev tuumakütus tuleb pommi plahvatamiseks viia üleahelreaktsiooni tekitamiseks vajaliku kriitilise massi. Tuumapommis paikneb lõhustuv aine kahes osas, mõlemad on parajasti väikesed,et juhuslikul tuuma lõhustumisel tekkinud neutronid valdavalt väljuvad ainest ilma uusi tuumi kohtamata ehk paljunemistegur on alla ühe. Kui ainet on nii palju, et igast neutronist sünnib keskmiselt üks uus lõhustumist esilekutsuv neutron, siis on paljunemistegur võrdne ühega. Vastavat ainekoguse massi nim. kriitiliseks massiks. 16. Inimesele ohtlik- 4 Sv 17. - ja - kiirte eest kaitseb iga käepärane varje. - kiirte varjestamiseks sobib raske metall nt: plii Neutron voo varjestamiseks on vaja nt: mitu meetrit betooni. 18. Tuumaenergiat kasutatakse elektrijaamades ja laevade jõuseadmetes
isotoobi kohta. Isotoopi massiarvuga 2 nimetatakse deuteeriumiks, mille keemiline sümbol 2H (mitteametlikult D). Vesinikul on ka radioaktiivne isotoop massiarvuga 3 ja poolestusajaga 12,3 aastat. Selle nimetus on triitium ja sümbol 3H (mitteametlikult T). (Erinimetused ja -sümbolid on ka isotoopidel, mis kuuluvad radioaktiivsetesse ridadesse.) Prootiumi aatomi tuum on prooton, mis on elementaarosake. Deuteeriumi aatomi tuum on deuteron, mis koosneb ühest prootonist ja ühest neutronist. Triitiumi aatomi tuum on triiton, mis koosneb ühest prootonist ja kahest neutronist. Prootium Prootium on universumis, tähtedes ja hiidplaneetides kõige tavalisem elemendi isotoop. Sisaldus maakoores on massi järgi väike (0,87%), aatomite arvu järgi suur (17%). Vesinik on leviku poolest Maal 9. kohal, universumis kõige levinum element. Deuteerium Deuteeriumi leidub maailmameres keskmiselt üks 2H aatom 6400 H aatomi kohta ehk umbes 0,156
sugurakkude küpsemist. Meeleelundid · meelerakud e retseptorid võtavad väliskkeskkonnast vastu ärritusi · retseptoritele on iseloomulik suur tundlikus · nahal on kompe, valu ja temperatuuriretseptorid Närvisüsteem · sünapsid on kohas, kus ühe neutroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule · sünapside kaudu toimub info töötlemine närvisüsteemis · signaal liigub neutronist neutronisse ühes suunas · sünapsid reguleerivad impulsi tegevust · sünapsid on elektrilised või keemilised kordamine: · veresooned mis viivad verd kudedest südamesse- veenid · kopsuarterites voolab -venoosne veri · automatism on omane südamelihaskoele · testosteroon -meessuguhormoon · veri on sidekude · nägemiskeskus asub suurte poolkerade- kuklasagaras · sõnaline inf. Kodeeritakse algselt- skundaarsesse mällu
Radioaktiivne kiirgus ja selle kasutamise võimalused Radioaktiivne kiirgus ● Tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel ● Samuti kergete tuumade ühinemisel vesinikupommi lõhkemisel ja tähtede termotuumareaktsioonis Radioaktiivsuse liigid Alfakiirgus ● Koosneb kahest osakesest - kahest prootonist ja kahest neutronist koosnevatest heeliumi aatomituumadest ● Rasked, suure laenguga ja aeglased ● Varjendiks piisab paberilehest Radioaktiivsuse liigid Beetakiirgus ● Koosneb beetaosakestest - kas elektronist või positronist ● Läbimisvõime alfaosakestest suurem ● Teisese kiirgusena tekib ka röntgenkiirgus ● Varjestamiseks piisab õhukesest metall-lehest, näiteks alumiiniumilehest. Radioaktiivsuse liigid Gammakiirgus ● Koosneb suure energiaga gammakvantidest
Osade neutronite kiirus pole piisav tuuma lõhustamiseks. Kriitiline mass - tuumapommi materjali min. kogus, mis iseeneslikult plahvatab. Plahvatusel tavaliselt ühendatakse 2 massi. Plutooniumi tootmine - võimaldab tekitada uraaniga sarnast ahelreaktsiooni: toimub n(0,1) + U(92,238)->U(92,239) -> U(92,239)- >Np(93,239)+e(-1,0) -> Np(93,239)->Pu(94,239)+e(-1,0). Tekib tuumreaktori jäätmetesse. Tuumareaktor - laseb tegutseda 2-3 neutronist ainult ühel. Ülejäänud neutronid aeglustatakse, et nad ei omaks ahelreaktsiooniks energiat. Koosneb: auruturbiin, generaator, jahuti, vesi, reguleerimisvahendid, uraan. Toodab soojust. Kasutamine: tuumael.jaam; aatomallveelaev; satelliit Aeglustamise meetodid: 1) ei kasutata puhast U-235 vaid segu U-238ga 2) kasutatakse aeglusteid (raske vesi) 3) täpsem reguleerimine kergesti neutroneid neelavate materjalidega He ja U energia erinevused on ühinemisel ja lagunemisel. Tuumade
elektromagnetkiirgust. * Ioniseeriv kiirgus- kiirguse võime tekitada ioone, mis teeb ta eluskudedele ohtlikuks. Ioniseeriva kiirguse liigid: *) -kiirgus *) -kiirgus *) -kiirgus *)röntgenikiirgus Röntgenkiirgus on pidurduskiirgus, mis tekib röntgentorus elektronidele antud kiirenduse tagajärjel (elektronide ümberpaigutusest aatomis). - kiirgus ja - kiirgus on osakeste vood , eralduvad aatomituumast ja omavad suurt kiirgust ja energiat. - osake koosneb kahest neutronist ja kahest prootonist, on -osakesest suurem ja liigub aeglasemalt. Läbitungmisvõime on väiksem kui -osakesel ja ohtlik vaid organismi sattumisel. - osakesed on elektronid ja -osakestest kiiremad ning neil on suurem läbitungimisvõime. -kiirgus on tuumast lähtunud kiirgus, elektromagnetiline kiirgus. On väga hea läbistusvõimega. Ioniseerivate kiirguste bioloogiline toime: igat liiki ioniseeriva kiirguse füüsikaline mõju elusorganismileseisneb tema kudede
tekkis tugev interaktsioon. Sai võimalikuks kvartside eristamine leptonitest. Kvargid ja antikvargid 10 astmel -32 kuni 10 astmel -5 sekundit. Temperatuuri langemisel ühinevad kvargid hadsoniteks. Vastastikumõjude eristamine 10 astmel -12 sekundit pärast Suurt Pauku eristuvad elektronmagnetiline ja nõrk vastasmõju. Elektronmagnetilist jõudu kannavad edasi footonid. Tänu nende interaktsioonidele sai võimalikuks prootoni eristamine neutronist. Aatomi tuumade teke 10 astmel -5 sekundit pärast Suurt Pauku on universum jahtunud 1 triljon K ning kvarkide triod hakkavad moodustama prootoneid ja neutroneid. Edasisel jahtumisel prootonid ja neutronid ühinevad tulevaste aatomite tuumadeks(heelium). Kergemate aatomite teke Kui temperatuur oli langenud mõne tuhande kraadini, oli elektronide liikumine aeglustunud ning kerged tuumad suutsid neid haarata. Moodustusid kergemad aatomid nagu vesinik,
Seda kgoust millest alates algab iseeneselik ahelreaktsioon nim kriitiliseks massiks. Tavaolukorras on selleks 50kg kerakujulin U-235 pall. Tuumareaktor - Algselt saadi tuumaenergia kätte plahvatuslikult tuumapomm(k > 1). Hiljem õpiti energiat kätte saama pideva protsessina, mis väljendus tuumareaktoris. Selleks, et energia eralduks pidevalt peab neutronite paljunemistegur k=1. Piltlikult öeldes tuleb reaktsioonist väljuvatest 2-3st neutronist lubada edasi reageerida ainult ühel. Reaktoris osa neutroneid aeglustatakse (raske vesinik) niivõrd, et ta ei ole suuteline U- 235 lõhustama. Reaktoris ei pea olema puhas U-235, vaid ta on väikese protsendiga U-238 sees. U-238 poolt neelatakse samuti suur osa neutroneid (hea plutooniumi tootmiseks). Täpsemaks reguleerimiseks kasutatakse nn reguleerimisvardaid. Tuumaelektrijaamades, sõjanduses aatomiallveelaevad, lennukikandijad Termotuum -
Isotoopi massiarvuga 2 nimetatakse deuteeriumiks, mille keemiline sümbol 2H (mitteametlikult D). Vesinikul on ka radioaktiivne isotoop massiarvuga 3 ja poolestusajaga 12,3 aastat. Selle nimetus on triitium ja sümbol 3H (mitteametlikult T). (Erinimetused ja -sümbolid on ka isotoopidel, mis kuuluvad radioaktiivsetesse ridadesse.) Prootiumi aatomi tuum on prooton, mis on elementaarosake. Deuteeriumi aatomi tuum on deuteron, mis koosneb ühest prootonist ja ühest neutronist. Triitiumi aatomi tuum on triiton, mis koosneb ühest prootonist ja kahest neutronist. Esinemine looduses Vesinik kosmoses Juba varsti pärast Universumi tekkimist Suures Paugus oli tohutu palju prootoneid ja neutroneid. Kõrge temperatuuri tingimustes ühinesid need kergetest aatomituumadeks (eriti D ja 4He). Enamik prootoneid jäid siiski ühinemata ning neist said edaspidi 1H-tuumad. Umbes 380 000 aasta pärast, kui kiirgustihedus oli jäänud piisavalt väikseks, said
Pommi kestas on kaks uraani tükki, millede massid on väiksemad kriitilisest. Kokku nad ületavad kriitilise massi. Pommi lõhkemiseks lähendatakse neid tavalise plahvatuse abil ( see võib toimuda nt pommi kukkumisel). Seejärel toimub ahelreaktsioon ja aatompommi plahvatus. TERMOTUUMAREAKTSIOONID Tuumaenergiat võib saada ka kergete elementide tuumade ühinemise teel. Heeliumi tekkimine vesinikust heeliumi tuum koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist. Ta võib tekkida vesiniku isotoopidest deuteeriumist ja triitiumist. Kui viimaseid lähendada, siis võivad nad sattuda tuuma külgetõmbejõudude mõjusfääri. Selleks, et saavutada see mõjusfäär, peab tekitama kõrge temperatuuri miljonid ja kümned miljonid kraadid. Väga kõrgetel temperatuuridel kulgevaid tuumareaktsioone nim termotuumareaktsioonideks. Tuuma külgetõmbejõud seovad kaks neutroni ja kaks prootoni püsivaks süsteemiks, mis kujutab endast heeliumi aatomit
järjestikustest täisarvudest ? 9. Kvanttingimus (valem ja tähistused selles) 10. Millised omadused võivad olla elektronil liikudes ümber tuuma? 11. Sõnastada Pauli keeluprintsiip; mis sellest järeldub? 12. Milliste reeglite järgi kihistuvad elektronid aatomis? 1. Planetaarne mudel- aatomi keskel on väikeste mõõtmetega positiivse laenguga suure massiga tuum, mille ümber tiirlevad negatiivse laenguga elektronid. Koosne kahest prootonist ja kahest neutronist. Alfa osake on He aatom. Tuuma läbimõõt on suurusjärgus 10-15 m. Aatomi läbimõõt on suurusjärgus 10-10m. Aatomi läbimõõt on tuuma läbimõõdust 105 korda suurem Vastuolud 1) Kui tuum on + ja elektronid -, siis nende vahel mõjub tõmbejõud ja elektronid peaksid tuuma langema 2) Elektronid peaksid kiirgama elektromagnetlaineid, kuna ringjooneline liikumine on kiirendusega liikumine ja kiirendusega liikuv elektrilaeng kiirgab elektromagnetlaineid
Kui suur on neelatava/kiiratava kvandi energia ? 25. Missugused on radioaktiivsuse põhiliigid? (kiirgused) Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. 26. Mis on alfaosake ? Alfaosake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, mis moodustavad heeliumi aatomituuma 42He. Alfaosakese mass on 6,644656 × 1027 kg ehk 3,72738 GeV/c2 ja tema elektrilaeng on 2e. 27. Mis on beetaosake ? Beetaosake ehk osake on suure energiaga elektron või positron, mis tekib beetalagunemise käigus. Beetaosakeste energia beetakiirguses varieerub tugevasti. Suurima energiaga beetaosakesed võivad liikuda isegi peaaegu valguse kiirusega. 28. Mida kujutleb endast gammakiirgus
Radioaktiivse kiirguse liigid Radioaktiivsed kiirgused jaguneva otseselt ioniseerivateks kiirgusteks ja kaudselt ioniseerivateks kiirgusteks. Ioniseerivad kiirgused on alfa-, beeta- ja gammakiirgus. Neutronkiirgus on kaudselt ioniseeriv kiirgus, tema ioniseeriv toime tuleneb võimest tuuma ergastada ning lagunema sundida. Alfakiirgus Alfakiirgus koosneb alfaosakestest kahest prootonist ja kahest neutronist koosnevatest heeliumi aatomituumadest. Alfaosakesed on rasked, suure laenguga ja suhteliselt aeglased, mistõttu on tõenäosus, et nad oma teel mõne teise aatomi vastu põrkavad, suur. Piisab tavalisest paberilehest või mõnesentimeetrisest õhukihist, et kõik alfaosakesed põrkuks mõne ees seisva aatomi vastu ning ioniseeriks selle. Beetakiirgus Beetakiirgus koosneb beetaosakestest sõltuvalt lagunemise tüübist kas elektronist või positronist
Alfakiirgus on heeliumi tuumade voog , *tekib siis kui radioaktiivse tuuma mass on liiga suur, *a-kiirgus on väikese läbimisvõimega, peatab juba paberileht. RAK: *vähieavis vähirakkude tapmiseks; *tööstuses (nt paberivabrikutes) staatilise elektrilaengu kõrvaldamiseks; *mõnedes suitsuandurites; *pikaajaliselt ilma hoolduseta töötavate aparaatide energiaallikates (kosmoseaparaadid, südamestimulaator) Beetakiirgus on elektronide voog, *tekib kui tuumas on liiga palju neutroneid. Neutronist tekib elektron, prooton ja neutriino. *b- kiirgus neeldub plastikus, klaasis või metallikihis. RAK: *materjali paksuse hindamiseks tööstuses (paber, plastik, Al, värvikiht); *meditsiinid keha monitooring. Gammakiirgus on suure energiaga elektromagnetkiirgus, *ergastatud tuuma läheb põhiolekusse ning kiirgab gamma-kvandi. *y- kiirgus suure läbimisvõimega. Neeldub paksus tiheda aine kihis (teras, plii)
puudulikkusest. Ehk on põhjus selles, et ülehindame riski nende ohuallikate poolt, mida me meeltega ei taju ja samavõrd alahindame neid, mida tajume. 2 ALFA-, BEETA- JA GAMMAKIIRGUS Alfa- ja beetakiirgus on osakeste vood. Nad eralduvad aatomituumast ja neil on suur kiims ja energia. Alfa-osake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist. Ta on suurem ja raskem kui beeta-osake ja liigub aeglasemalt. Suuruse ja aegluse tõttu ei suuda ta liikuda kuigi sügavale aine sisse. Isegi paberileht on talle läbimatu tõke, rääkimata inimese nahast. Alfa- osake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist. Ta on suurem ja raskem kui beeta-osake ja liigub aeglasemalt. Suuruse ja aegluse tõttu ei suuda ta liikuda kuigi sügavale aine sisse. Isegi paberileht on talle läbimatu tõke, rääkimata inimese nahast.
Samaaegselt tekib võimas kiirgus.Ahelreaktsiooni produktid on pommi plahvatamisel tugevastu radioaktiivsed ning on seetõttu elusorganismidele ohtlikud. (uus) tuumapommis paikneb lõhustuv aine kahes osas, mis mõlemad on parajasti nii väiksed, et juhuslikul tuuma lõhustumisel tekkinud neutronid valdavalt väljuvad ainest ilma uusi tuumi kohtamata e paljunemistegur on alla ühe. Suuremas ainekoguses neutronil on uue tuuma kohtamise tõenäosus suurem. Kui ainet on koos niipalju, et igast neutronist sünnib keskmiselt üks uus lõhustumist esilekutsuv neutron, siis on paljunemistegur võrdne ühega ja kord alanud reaktsioon jätkub muutumatu kiirusega. Vastavat ainekoguse massi nim kriitiliseks massiks. Pommi lõhkemiseks surutakse kaks poolkerakujulist ainekogust tavalise lõhkeaine plahvatuse abil kokku suuremaks kehaks, mille mass on ülekriitiline, selles on siis neutronite neeldmuse tingimused nii head, et paljunemistegur on üle ühe ning areneb kiirelt laienev ahelreaktsioon
ka väljaspool aatomituuma kiirgusena või muul kujul Radioaktiivsed kiirgused Erinevaid radioaktiivseid kiirgusi on 3, neile sarnaseid kiirgusi ada palju rohkem. Elektronkiirgus ehk beetakiirgus on üks radioaktiivsetest kiirgustest. Ka elekter traatides koosneb elektronidest, mis voolavad kiirusega u. 5 mm/sek. Kiirguda võivad ka elektronkatteta aatomituumad, nt. alfakiirguse osake (alfaosake) koosneb 2 prootonist ja 2 neutronist, seega on ta heeliumituum. Alfakiirgus on ka üks radioaktiivsest kiirgusest. Üksikuna eksisteerivad sageli ka kõikide vesiniku isotoopide tuumad (vastavalt isotoobile prooton, deutron ja triiton; mõnikord kutsutakse tavalist vesinikku ka ta tuuma järgi protiumiks). Kolmas radioaktiivse kiirguse liik on gammakiirgus, mis kujutab endast elektromagnetkiirgust. Elektromagnetkiirgused on raadiolained, mikrolained, infrapuna(soojus)kiirgus, nähtav valgus, ultraviolettkiired, gammakiired, X-
Ahelreakt-i 100km) ja enamus neist jääb magnetlõksu- moodustub käimapanekuks piisava arvu neutronite saamiseks on vaja kiirgusvöönd. 8.Kiirendites kiirendatakse laetud osakesi. ületada kriitiline mass (235U jaoks u 50kg kerakujuline). Kiirendamine toimub kõrgvaakumis, et vältida põrkeid õhu Kriitilise massi puhul kasutatakse igast lõhustumisest osakestega. Kiirendid on tunnelid, kus osakestele antakse tekkinud neutronist ära keskmiselt 1 uue lõhustumise väga suured kiirused elektriväljade abil. Osakestel lastakse tekitamiseks ja reakts kulgeb muutumatu kiirusega. omavahel kokkupõrgata ja uuritakse muundumisi ja Tuumajäätmetest saab eraldada kasutatava kütuse ja vabanenud energiat. 9.Osakesi uuritakse: fotoplaadi plutooniumi. Pärast esialgset radioaktiivsuse langemist kasutamise abil, udukamber e Wilsoni k, mullik, maetakse jäägid eritingimustes
-osake on elektron. 3. Tuum on liiga suur ning prootonitevahelised elektrostaatilised tõukejõud võtavad võimust, tuum heidab endast tükikese lahti- selleks on heeliumi tuum , seda nimetatakse -osakeseks. · Neutronite paljunemistegur Neutronite paljunemistegur näitab ühe põlvkonna neutronite arvu suhet eelmise põlvkonna neutronite arvuga. Kui k (ehk paljunemistegur) on võrdne arvuga 1, siis toimub kontrollitud reaktsioon. See tähendab, et ühest neutronist tekib uuesti üks vaba neutron, mis saab reaktsiooni põhjustada. Kui k<1 siis reaktsioon hääbub ja kui k>1 siis tekib kontrollimatu ahelreaktsioon nagu nt tuumapommis. · Raskete tuumade lõhustamine, energia vabanemine Tuumareaktsioonides tekivad uued keemilised elemendid. Sobivaim vahend tuumareaktsiooni esilekutsumiseks on neutronite voog. Neutron tänu laengu puudumisele liitub kergesti iga tuumaga, tuues kaasa reaktsiooniks vajalikku kineetilist energiat
varje (betoon + plii), peegeldi (peegeldab tagasi kiirgust ja neutroneid; Al + Be), aeglusti (grafiit või deuteeriumiga rikastatud vesi), tuumkütus (plutoonium), juhtvardad (neelavad neutroneid; gaadmiumist), soojusvaheti. Sünteesimine on ühest ainest teise tegemine. Energia saab vabaneda mitte ainult suurte tuumade lõhustumisel keskmisteks vaid ka kergete tuumade ühinemisel keskmisteks. Deuteerium on raske vesinik 12H, mille tuum koosneb ühest prootonist ja ühest neutronist. Termotuumareaktsiooniks on vaja kõrget, 100 milj. kraadist temperatuuri. Täht on taevakeha, milles toimuvad termotuumareaktsioonid. Kõik tähed kiirgavad soojust ning valgust. Tähe pinnatemperatuur on ainult 6000 kraadi ja sisemuses miljoneid kraade. Sisemuses toimub vesiniku põlemine heeliumiks. Mida rohkem on tähe koostises vesinikku, seda noorema ja kuumema tähega on tegemist. Mida punasem on täht, seda madalam on temperatuur, mida sinisem, seda kuumem
· Inimesele surma biodoos on umbes 5sV · Kahjulike mõjude eest kaitse: o Minna kiirgusallikast võimalikult kaugele o Kasutada kiirgust neelavatest materjalidest tõkkeid o Vastavast materjalist riietus · Kui kiirgus keskkonnast täielikult puudub, siis inimene haigestub Film · KÕIK koosneb samast ainest (ookean, sulg, inimene, neer, lill) · Elektrienergia tuuma prooton · Tuumalõhustamine pr eraldamine neutronist · Tuumareaktsiooni liigid: 1. Tuumalõhustamisreaktsioon e lagunevad tuumad Toodetakse energiat Energia väljendub osakeste liikumises Tehakse tuumareaktorites, et kiirgus ei väljuks, ons ee ümbritsetud 1,5 m paksuse betoonseinaga On kontrollitav Kontrollitakse juhtvarrastega 2. kergemad tuumad ühinevad ja muutuvad raskemateks e ühinemisreaktsioon toimuvad tähtedes
(toimub plahvatus). Pikkuse kontraktsioon - liikuva keha pikkuse lühenemine; tekib mistahes liikumise sihilise pikkuse puhul; põhjuseks on ümbritseva süsteemi liikumatus Annihilatsioon - protsess, mille käigus osake põrkub oma antiosakesega; tekib uus osake(sed), millele kandub energia, impulss Alfa-lagunemine - suuremate seotud rühmade eraldumine; kõige sobivamaks rühmaks kahest prootonist ja kahest neutronist koosnev heeliumi tuum 24He Beeta-lagunemine - tekib, kui kõige kõrgem neutronite poolt hõivatud energiatase on prootonitega täidetud energiatasemest märksa kõrgem; neutron muutub prootoniks ja tekib ka veel elektron ja antineutriino Kellaparadoks - seotud ajavoolamise kiiruse relatiivsusega. Kui üks kaksikutest viibib kaua suurel kiirusel, siis vananeb ta aeglasemini, Maale naastes aga vananeb ta õigesse ajavahemiku tagasi
-lagunemisel paiskub tuumast välja - osake e. Kiire elektron, tuuma massiarv jääb samaks, kuid laeng suureneb ühe võrra. 14. Milline ebastabiilsus põhjustab -lagunemise ja milline muutus sellega tuumas kaasneb? Mida kujutab endast osake? -lagunemine tekib juhul, kui tuum on suur ja prootonite vahelised elektrostaatilised tõukejõud kipuvad võimust võtma. Siis võtab tuum kaalust alla ehk heidab endast välja kahest prootonnist ja kahest neutronist koosneva osa-heeliumi tuuma. Massiarv väheneb 4 võrra ja laeng 2 võrra, alati kaasneb ka -kiirgus. 15. Mida nimetatakse tuumareaktsiooniks? Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. 16. Millal räägime ahelreaktsioonist? Ahelreaktsioon tekib siis, kui reaktsioon põhjustab sellesama reaktsiooni jätkumist naaberaatomitel
tuumareaktsioonides. Teatavates tuumalagunemistes võib eralduda ka suuremaid osakesi. Näiteks mõned raadiumi isotoobid kiirgavad süsiniku 126C aatomituumi. Radioaktiivne kiirgus on ioniseeriv kiirgus ja seetõttu inimesele ohtlik, kuna ta ioniseerib aatomeid ning lõhub keemilisi sidemeid molekulide vahel. On nelja tüüpi radioaktiivset kiirgust: 1)Alfakiirgus- Alfakiirgus koosneb alfaosakestest kahest prootonist ja kahest neutronist koosnevatest heeliumi aatomituumdest. 2)Beetakiirgus-Beetakiirgus koosneb beetaosakestest sõltuvalt lagunemise tüübist kas elektronist või positronist. 3)Gammakiirgus-koosneb suure energiaga gammakvantidest. See on inimesele kõige ohtlikum kiirgus, kuna tema läbimisvõime on suur ning ta on tugeva ioniseeriva toimega. 4)Neutronkiirgus- tekib raskete aatomituumade spontaansel lõhustumisel, koosneb neutronitest. Tuuma katastroofid ja nende tagajärjed:
ergastub, olek on ebapüsiv ja elektroni ,,tagasihüppel" vabaneb aatom lisaenergiast footonite kiirgamise teel. 34. Mis on radioaktiivsus? Radioaktiivsus on aine iseeneselik energiakiirgus ilma mingi välismõjuta. 35. Nimetage ja iseloomustage lühidalt 3. radioaktiivse kiirguse põhiliiki mõiste, joonis, omadused, kahjulikkus. Alfakiirgus kujutab enesest radioaktiivse lagunemise käigus tekkivate kahest prootonist ja kahest neutronist koosnevate heeliumi aatomi tuumade (nn. alfaosakeste) voogu. Suure energiaga alfaosakesed neelduvad ümbritsevas keskkonnas kiiresti. Õhus suudavad nad läbida vaid mõnesentimeetrise vahemaa ega suuda läbida näiteks paberilehte või inimnahka. Ent inimorganismi sattununa (sissehingamise või söömise tõttu) võivad nad siiski tervisele olulist kahju tekitada. Beetakiirguse näol on tegemist suure energiaga elektronide vooga. Tema läbimisvõime on oluliselt suurem kui alfakiirgusel
Ahelreaktsiooni käimapanemiseks piisava arvu neutronite saamiseks tuleb võtta uraani küllalt palju, ületada nn. kriitiline mass,siis on neutroneid nii palju, et toimub tuumapommi plahvatus. Aatompommis ( tuumapommis ) paikneb lõhestuv aine kahes osas, mis mõlemad on nii väikesed, et juhuslikul tuuma lõhestumisel tekkinud neutronid väljuvad ainest ilma uusi tuumi kohtamata. Kui suurendada ainekoguseid, siis nn. kriitilise massi juures kasutatakse igast lõhestumisel tekkinud neutronist ära keskmiselt üks uue lõhestumise tekitamiseks.Reaktsioon kulgeb siis muutumatu kiirusega. Pommi lõhkamiseks surutakse kaks poolkerakujulist ruumikogust plahvatuse abil kukku suuremaks kehaks, mille mass on ülekriitiline. Siis neeldub nii palju neutroneid, et nende hulk kasvab kiiresti tekib ahelreaktsioon. Seda iseloomustab paljunemistegur, mis näitab, kui palju neutroneid tekib ühel lõhestumisel.Tuumakütuseks
5 Avastused Aatomi tuum Ernest Rutherfordi peetakse üheks tuumafüüsika rajajatest, sest just tema katsele põhinedes koostati tänapäevane aatomimudel. Rutherford võttis aluseks Thompsoni aatomimudeli, mida on võrreldud rosinakukliga positiivselt laetud aines ehk taignas paiknevad negatiivselt laetud elektronid nagu rosinad. Rutherford viis läbi katse, kus pommitas kuldlehte alfaosakestega (kahest positiivse laenguga prootonist ja kahest neutronist koosnev heeliumi tuum). Kõigi eelduste kohaselt oleks pidanud alfaosakesed kuldlehe läbima seejuures kergelt suunda muutes, kuid enamus osakesi läbis kuldlehe trajektoori muutmata, samas kui mõne osakese trajektoor muutus drastiliselt ning mõni
Termotuumareaktorid Lõhustumine pole ainus võte tuumaenergia vabastamiseks. Energia saab vabaneda ka kergete tuumade ühinemisel, samuti keskmisteks. Kõige soodsam on tuumasünteesiks kasutada kõige kergemat tuuma, milleks on vesinik, et muuta see heeliumiks. Kahjuks pole harilikus vesinikus heeliumi tuuma moodustamiseks vajaminevat neutronit. Samas on loodusliku vesiniku hulgas 0,015% niinimetatud rasket vesinikku ehk deuteeriumi, mille tuum koosneb ühest prootonist ja ühest neutronist. Kahe deuteeriumi tuuma ühinemisel on võimalik saada heeliumi tuum. Siiski pole inimkond veel jõudnud sünteesireaktsioonide rakendamiseni energeetikas. Ainult termotuumareaktor suudab anda inimkonnale praktiliselt ammendumatu energiaallika, sest deuteeriumi varud maailmaookeanis on ülisuured. Tuumareaktorite arv esikolmik RIIK TUUMAREAKTORIT VÕIMSU E ARV(seisuga 2011.a.) S Kogu 442 374973 maailmas
eriti selle isotoobi kohta. Isotoopi massiarvuga 2 nimetatakse deuteeriumiks, mille keemiline sümbol 2H (mitteametlikult D). Vesinikul on ka radioaktiivne isotoop massiarvuga 3 ja poolestusajaga 12,3 aastat. Selle nimetus on triitium ja sümbol 3H (mitteametlikult T). (Erinimetused ja -sümbolid on ka isotoopidel, mis kuuluvad radioaktiivsetesse ridadesse.) Prootiumi aatomi tuum on prooton, mis on elementaarosake. Deuteeriumi aatomi tuum on deuteron, mis koosneb ühest prootonist ja ühest neutronist. Triitiumi aatomi tuum on triiton, mis koosneb ühest prootonist ja kahest neutronist. Deuteerium Deuteeriumi leidub maailmameres keskmiselt üks 2H aatom 6400 H aatomi kohta ehk umbes 0,156 . Triitium Looduses esineb triitiumi väga väikestes kogustes. Ta tekib enamasti atmosfääri ülakihtides kosmilise kiirguse mõju tõttu atmosfääris leiduvatele gaasidele. Hapnik · Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal. · Maa atmosfääris on hapnikku ~21%.
Alfa lagunemine: Seljuhul tuuma laeng väheneb kahe võrra ja aatommass nelja võrra ehk ta liigub Mendelejevi tabelis kahe koha võrra ettepoole. X (z üleval, M all) (nool)- Y(Z-2 üleval, M- 4 all) plus He(2 üleval, 4 all). Z- jrk. nr, M- aatommass Beeta lagunemine: Seljuhul tuuma laeng suureneb ühe võrra ehk ta liigub Mendelejevi tabelis ühe koha võrra tahapoole. Valem vihikus. ( Siit järeldub, et tuumast väljub elektron, lisandub prooton ja see kõik tekib ühest neutronist, ,,mis kaob ära". Gamma lagunemine: Seljuhul aine sisemist muutust ei toimu, muutub aine energia, mis väheneb. Tehisradioaktiivsus Senised näited, reeglid olid seotud loodusliku radioaktivsusega, st aine iseeneselikult laguneb ehk muundub. Tehisradioaktiivsuseks nim inimese poolt tekitatud radioaktiivseid muundumisi. Lihtsaim variant on pommitada mingit tuuma osakestega. Tänapäeval kasutatakse selle jaoks kiirendeid. Ja katse tulemus sõltub väga millise energiaga on pommitav osake.
et aatommassiühikuks (amü) on 1/12 süsinik-12 aatomi massist. Enamik keemilisi elemente esineb looduses mitme isotoobina, mistõttu antud keemilise elemendi aatommass antakse isotoopide loodusliku segu keskmisena. Enamasti isotoopide looduslikud proportsioonid ei varieeru, kuid näiteks väävli puhul on see siiski eri leiukohtades erinev. Heelium esineb ainult isotoobina . Heeliumiaatomi tuum koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, mille summaarne mass on 4,034 amü; heeliumi aatomi mass on aga kõigest 4,003 amü. See masside erinevus, mida nimetatakse massidefektist, läheb seoseenergia arvele. Termotuumareaktsioonis, milles vesinikuaatomi tuumade liitumisel moodustub heeliumiaatomi tuum, see energia vabaneb. Aatomite (ja isotoopide) ning molekulide massi määramiseks kasutatakse tänapäeval massispektroskoopiat. 4. AATOMI MÕÕTMED. Aatomi mõõtmed määrab elektronkate.
minutiga. Sel etapil on tuumaosakeste vahelised kaugused suhteliselt suured -- umbes 107~106 cm. Mõne aatomituuma moodustumiseks peavad aga osakesed lähenema üksteisele vähemalt 10-13 cm kaugusele. Tekibki tugev termodtünaamiline tasakaalutus nukleogeneesis. Jahtuvas Universumis jõuab moodustuda pisut deuteeriumi ja triitiumi (prootoni ühinemisel vastavalt tihe ja kahe neutroniga) ning kahest prootonist ja kahest neutronist koosnevaid alfaosakesi, s.o.tavalise heeliumi suure seoseenergiaga tuumasid. Selle ürgtekkelise kergete keemiliste elementide ja nende isotoopide segu koostise järgi on põhimõtteline võimalus määrata vaatlustest kosmoloogilise ürgsegu keemiline koostis ja seega ka täpsustada sellele vastavate füüsikaliste parameetrite väärtusi. Eriti meelitav on füüsikaliste tingimuste suhtes tundliku deuteeriumi ürgsisaldusele baseerudes määrata aine tihedust praeguses Universumis.
14 7 - + - n p +e +v Viimast osakest nimetatakse neutriinoks ("väike neutron", W. Pauli, 1930) 17 lagunemine Mis juhtub siis, kui tuum "tunneb", et ta on liiga suur? Püüab ta võimaluse korral väiksemaks laguneda. osake on heeliumi tuum, mis koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist. 238 92 U 234 90Th + He 4 2 18 poolestusaeg On ajavahemik, mille ln 2 jooksul radioaktiivse - t aine tuumade arv N = N 0e T väheneb pooleni esialgsest. See võib ulatuda sekundi murdosast miljonite ja isegi miljardite aastateni. 19
· · · · · · · · · Vesinik · Vesinik on niivõrd kerge et maa gravitatsioonijõud ei suuda teda atmosfääris kinni hoida seega haiub ta laiali maailmaruumi. Vesinikku leiab looduse mitme isotoobina. Tavalise vesiniku ehk prootiumi · ( H)aatomituumaks on proton. Vähesel määral leidub ka rasket vesinikku ehk deuteeriumi( H või D) mille aatomituumaks on üks proton ja üks neutron. Üliraske vesinik ehk tritium ( H või T) aatomituum koosneb 1 prootonist ja 2 neutronist. · Vesinik koosneb kaheaatomilistest molekulidest (H ). Vesinik on lõhnata, maitseta, värvuseta gaas mis on kõige väiksema tihedusega(kergem) gaas. Vees lahustub vesinik väga vähe ja keemis temp on -253C · Vesiniku o.a ühendites on I · Vesinikku kasutatakse raketikütusena, metallide redutseerimisel oksiididest, amoniaagi ja paljude orgaaniliste ainete tootmises. Enam on hakatud kasutama vesinikku ka
ei toimu · *sellist kuumust, mis Päikese sees · *protsessid on aeglased · *toimub kõigi tähtede sees(kui aine kokku suruda, kuumeneb aine) · *lähteenergia on suur aga vabanev on palju suurem. -tähed+vesinikpomm (Energia saab vabaneda mitte ainult suurte tuumade lõhustumisel keskmisteks vaid ka kergete tuumade ühinemisel keskmisteks. Deuteerium on raske vesinik 12H, mille tuum koosneb ühest prootonist ja ühest neutronist. Termotuumareaktsiooniks on vaja kõrget, 100 milj. kraadist temperatuuri. Täht on taevakeha, milles toimuvad termotuumareaktsioonid. Kõik tähed kiirgavad soojust ning valgust. Tähe pinnatemperatuur on ainult 6000 kraadi ja sisemuses miljoneid kraade. Sisemuses toimub vesiniku põlemine heeliumiks. Mida rohkem on tähe koostises vesinikku, seda noorema ja kuumema tähega on tegemist. Mida punasem on täht, seda madalam on temperatuur, mida sinisem, seda kuumem
lagunemata aatomite arv N mingi ajavahemiku t möödudes. Radioaktiivse lagunemise seadus on statistiline seadus, ta on keskmiselt õigeainult suure arvu osakeste jaoks. 6. Isotoobid Aatomituuma muundumine alfaosakeste toimel. Kui tuum on suur ja prootonite vahelised elektrostaatilised tõukejõud kipuvad võimsust võtma, siis on tuumal otstarbekas endats tükk ära heita. Sobivaks tükiks osutub kahest prootonist ja kahest neutronist koosnev tugevasti seotud süsteem heeliumi tuum H. Radioaktiivsusega seoses nim seda -osakeseks. -radioaktiivsuse ehk - lagunemise puhul väheneb tuuma massiaev 4 võrra ja laeng 2 võrra. Radioaktiivsel lagunemisel väheneb lähteisotoopide kogus pidevalt ja vastavalt suureneb kaguproduktide hulk. Poolestusaeg e aeg, mille jooksul antud isotoobi kogus vähebe radioakt lagunemise tõttu kahekordselt, võib ulatuda sekundi murdosast miljardite aastateni.
..1023 vaba elektroni. Seetõttu on metallid head elektrijuhid. Dielektrikutes ehk isolaatorites on vabu laengukandjaid väga vähe, 1 cm3 ca 106 .... 1015 . Pooljuhtides on vabade laengukandjate kontsentratsioon juhtide ja dielektrikute oma vahepeal. Pooljuhtides saab vabu laengukandjaid tekitada kas valguse või soojuse toimel. Vabade laengukandjate tekitamist soodustavad lisandained pooljuhtides. Alfakiirgus kujutab endast osakeste voogu. Alfaosake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, st. on samasuguse ehitusega nagu heeliumi aatomi tuum. Beetakiirgus kujutab endast kiirelt liikuvate elektronide voogu. Bohri aatomimudel tugineb postulaatidele. Aatomis tiirlevad elektronid ümber tuuma ringorbiitidel ilma energiat kiirgamata. Neid orbiite nimetatakse statsionaarseteks orbiitideks. Elektroni üleminekul ühelt statsionaarselt orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab kindla sagedusega elektromagnetilist kiirgust.
suurusest : Diferentsiaalsel kujul esitatuna: Selle diferentsiaalvõrrandi lahendiks saame radioaktiivse lagunemise võrrandi: , kusjuures lagunemiskonstant ja poolestusaeg T1 2 on seotud järgmise valemiga: ln 2 0.693 T1 2 = = Alfa-radioaktiivsus Alfakiirgus kujutab endast heeliumituumade voogu, mis koosnevad kahest neutronist ja kahest prootonist ning omavad seega positiivset laengut 2+. Alfaosakesed on küll kõige ohtlikum radioaktiivsuse liik, kuid juba õhuke paberileht suudab meid tema eest kaitsta. Suure massi ja elektrilaengu tõttu ei suuda alfaosakesed kaugele levida ega sügavale ainesse tungida. Näiteks orgaanilistesse kudedesse tungimise sügavus ei ületa kümnendikku millimeetrit. Alfaosakesed muutuvad ohtlikuks, kui nad satuvad organismi siemusse kas sissehingamisel või toiduga.
amordid, vibromatt. RADIOAKTIIVSUS: 1.Selgita alfa-, beeta- ja gammakiirguste erinevust: millised on suurema läbimisvõimega (materjalidest läbi); mil moel avaldub nende kolme eri tüüpi kiirguse ohtlikkus (mehhanism kuidas need võivad inimorganismile kahju tekitada). Alfa- ja beetakiirgus on osakeste vood. Nad eralduvad aatomituumast ja neil on suur kiims ja energia. Alfa-osake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist. Ta on suurem ja raskem kui beeta-osake ja liigub aeglasemalt. Suuruse ja aegluse tõttu ei suuda ta liikuda kuigi sügavale aine sisse. Isegi paberileht on talle läbimatu tõke, rääkimata inimese nahast. Alfakiirgus on ohtlik, kui alfakiirgust kiirgavad tuumad satuvad meid katvast nahast moodustatud kaitsebarjääri taha koos söögi või sissehingatava õhuga. Beeta-osakesed on elektronid, needsamad, mis elektrijuhtmetes aeglasemalt liikudes meile suureks abiks on
amordid, vibromatt. RADIOAKTIIVSUS: 1.Selgita alfa-, beeta- ja gammakiirguste erinevust: millised on suurema läbimisvõimega (materjalidest läbi); mil moel avaldub nende kolme eri tüüpi kiirguse ohtlikkus (mehhanism kuidas need võivad inimorganismile kahju tekitada). Alfa- ja beetakiirgus on osakeste vood. Nad eralduvad aatomituumast ja neil on suur kiims ja energia. Alfa-osake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist. Ta on suurem ja raskem kui beeta-osake ja liigub aeglasemalt. Suuruse ja aegluse tõttu ei suuda ta liikuda kuigi sügavale aine sisse. Isegi paberileht on talle läbimatu tõke, rääkimata inimese nahast. Alfakiirgus on ohtlik, kui alfakiirgust kiirgavad tuumad satuvad meid katvast nahast moodustatud kaitsebarjääri taha koos söögi või sissehingatava õhuga. Beeta-osakesed on elektronid, needsamad, mis elektrijuhtmetes aeglasemalt liikudes meile suureks abiks on
Elektronide arv määraks aatomi massi. Thomsoni "rosinakukkel" Rutherfordi aatomimudel Thomsoni mudelist lähtuvalt anti üsna tõepärane ettekujutus aatomi mõõtmetele, kuid see ei võimaldanud seletada gaaside joonspektreid. Lihtsaima aatomi mudel, mida mõitetakse lähendina tegelikkusele, on nn. Rutherfordi mudel , mis tugines kuldlehe pommitamisel - osakestega. Alfaosake on heeliumi aatomi tuum, koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist laenguga | 2e | , alfaosakese mass on 6,642669 10 -27 kg ( 4,00273 amü ). Püüdes seletada nende osakeste hajumist suurte nurkade all, lõi Rutherford teooria , milles esineb aatomi tuum. Selles mudelis oli vastuoluks nn."kiirgustõbi" : kui eeldada, et elektronid seisavad aatomis paigal, siis peaksid langema elektriliste jõudude mõjul positiivselt laetud tuuma või kui eeldada , et elektronid tiirlevad ümber tuuma piki
Avaldub kujul n=c/v, c-valguse kiirus vaakumis, v-valguse kiirus antud keskkonnas. 11.Kui suur on süsteemi vabadusastmete arv kolmefaasilises alas? 12.Analüüsige piiratud lahustuvusega süsteemi faasidiagrammi. 13 1.Mis on komposiidid? Komposiitmaterjalid koosnevad kahest või rohkemast materjalisttäiteaine(te)st ja maatriksist e. Põhiainest. 2.Millistest osakestest koosneb aatom? Aatom koosneb kolmest erinevat tüüpi sub-aatomosakesest: prootonist, neutronist ja elektronist. 3.Millised on elektronegatiivsed elemendid? Kõik elektroniegatiivsed elemendid on oma loomuselt mittemetallid. Nad võivad keemilistes reaktsioonides võtta elektrone ning moodustada negatiivseid ioone ehk anioone. 4.Mis on koordinatsiooniarv? Koordinatsiooniarv on maksimaalne suuremate ioonide arv mis ümbritsevad väiksemat nii, et need on väiksemaga otseses kontaktis. 5.Mis määrab ära vee kõrge keemispunkti? Vee keemispunkti määrab ära vesiniksideme tugevus. 6
Piiratud- kui ühe komponendi aatomid või molekulid on märksa väiksemad lahusti vastavatest osakesetest ja nad paigutuvad teise komponendi võre sõlmpunktide vahelistesse tühikutesse. 13 pilet 1. Mis on komposiidid? Komposiitmaterjalid koosnevad kahest või rohkemast materjalist: täiteaine(te)st ja maatriksist e. Põhiainest. 2. Millistest osakestest koosneb aatom? Aatom koosneb kolmest erinevat tüüpi sub- aatomosakestest: Prootonist, neutronist ja elektronist. 3. Millised on elektronegatiivsed elemendid? Kôik elektronegatiivsed elemendid on oma loomuselt mittemetallid. Nad vôivad keemilistes reaktsioonides vôtta elektrone ning moodustada negatiivseid ioone ehk anioone. 4. Mis on koordinatsiooniarv? Koordinatsiooniarv on maksimaalne suuremate ioonide arv mis ümbritsevad vaiksemat nii, et need on väiksemaga otseses kontaktis. 5. Mis määrab ära vee kõrge keemispunkti? Vee keemispunkti määrab ära vesiniksideme tugevus. 6
infrapunane kiirgus, raadiosageduslik kiirgus, madalsageduslikud kiirgused, staatilised elektri ja magnetväljad). Mitteioniseeriva kiirguse sagedus ja selle kvandi energia on väiksemad, kui ioniseerival kiirgusel ning sellepärast ei saa see tekitada muutusi molekulide ja aatomite struktuuris. 28. kiirgus, millest koosneb, mõju inimesele ja kuidas seda kiirgust varjestada kiirgus koosneb osakestest. osake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, mis moodustavad heeliumi aatoimituuma 2He4. Alfakiirgus koosneb rasketest ja suure positiivse laenguga alfaosakestest, tekib alfalagunemisel. Alfaosakesed on väga suure ioniseeriva toimega. Et alfaosakese mass ja elektrilaeng on suhteliselt suured ning kiirus suhteliselt väike võrreldes teiste ioniseerivate kiirguste osakestega, siis on tõenäosus suur, et läbi aine liikuv alfaosake põrkub koheselt mõne aatomi vastu ja ioniseerib selle
..1023 vaba elektroni. Seetõttu on metallid head elektrijuhid. Dielektrikutes ehk isolaatorites on vabu laengukandjaid väga vähe, 1 cm3 ca 106 .... 1015 . Pooljuhtides on vabade laengukandjate kontsentratsioon juhtide ja dielektrikute oma vahepeal. Pooljuhtides saab vabu laengukandjaid tekitada kas valguse või soojuse toimel. Vabade laengukandjate tekitamist soodustavad lisandained pooljuhtides. Alfakiirgus kujutab endast osakeste voogu. Alfaosake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, st. on samasuguse ehitusega nagu heeliumi aatomi tuum. Amorfseteks aineteks nimetatakse tahkeid aineid, millel puudub kristallstruktuur. Neil on vedelikele sarnane omadus voolata. Beetakiirgus kujutab endast kiirelt liikuvate elektronide voogu. Bohri aatomimudel tugineb postulaatidele. Aatomis tiirlevad elektronid ümber tuuma ringorbiitidel ilma energiat kiirgamata. Neid orbiite nimetatakse statsionaarseteks orbiitideks. Elektroni üleminekul ühelt statsionaarselt orbiidilt
annaabi.ee 
