NH3 · TRANSAMIINIMINE - aminorühma ülekanne aminohappelt -ketohappele (tavaliselt -ketoqlutaraadile), NB! Glu seob transamiinimise käigus NH2-rühmad mitmetelt aminohapetelt, toimides edasistes biosünteesides kui aminorühma doonor. · DEKARBOKSÜÜLIMINE karboksüülrühma kõrvaldamine molekulist; tekivad biogeensed amiinid Aminohape amiin Organismis tekkivad amiinid on tugeva bioaktiivse toimega ained (hormoonid, neuromediaatorid), mille puhul käsutatakse üldmõistet biogeensed amiinid. BIOGEENSETE AMIINIDE ESINDAJAID Histidiin (His). HISTAMIIN Türosiin (Tyr) TÜRAMIIN Glutamaat (Glu) x-AMINOVÕIHAPE Trüptofaan (Trp) TRÜPTAMIIN 5-hüdroksütrüptofaan (Trp-5-OH) SEROTONIIN AMINOHAPETE ANABOLISMI ÜLDPRINTSIIBID · Ühiste lähteainete järgi eristatakse KUUT BIOSÜNTEESI PEREKONDA · Kõigi aminohapete süsinikuskeletid lähtuvad GLÜKOLÜÜSI, TKT või PENTOOSFOSFAATSE RAJA intermediaatidest
Teaduslik psühholoogia annab tõsikindla teadmise, mis võimaldab usaldusväärset prognoosi. Psühholoogia: Loogika Küberneetika Füüsika Semiootika Lingvistika Pedagoogika Sotsioloogia Antropoloogia Esteetika Geneetika Psühhiaatria Bioloogia Neuroteadused Matemaatika Filosoofia (neuro)füsioloogia TEINE LOENG 23. september 2011 Aju ja selle erinevate osade funktsioonid. Otsmikusagar, kiirusagar, kuklasagar, oimusagar, väikeaju, ajukoor parem poolkera- loometegevus Neuromediaatorid Atsetüülkoliin + (aktivatsioon, tähelepanu, lihaskontraktsioonid, viha, seks, agressiivsus) Dopamiin (liigutuste kontroll, asendid, meeleolu, positiivsed kinnitused, sõltuvussuhted) GABA / gamma-amino-võihape/ - (motoorika kontroll, nägemine, ärevuse regulatsioon, korteks!) Glutamaat + (õppimine, mälu) Norepinefriin (tähelepanelikkus, emotsioonid, uni, õppimine, meeleolu) Serotoniin (uni, meeleolu, isu, kehatemperatuur, valu, agressivsus, impulsiivsus,
siiski probleem üsna tõsine. Kuna retseptoreid pidevalt aktiveeritakse, püüab organism kompenseerida (väheneb uute beetaretseptorite süntees, bronhide pinnalt kaovad 30-40% ulatuses retseptorid). See paikne toime ei ole enam seega võimeline bronhospasmi kõrvaldama. Sellisel juhul rakendatakse süsteemset ravi. See tähendab kõrvaltoimeid. K. Vahenõmm 2018 Kaudse toimega adrenomimeetikumid: Ephedrinum – süsteemne toime, vabastab SNS-i lõpmetel neuromediaatorid, sh bronhides. Soodustab NA vabanemist. Kasutatakse kui patsient enam ei reageeri inhalaatorile. VÕib areneda väga kiire tolerantsus (tahhüfülaksia). Toime sõltub sellest, ku ipalju NA närvilõpmetel on. Kui päevas mitu korda kasutada, saavad NA depood tühjaks. 1.2. Ksantiinid (teofülliin, eufülliin). Metüülksantiinide võimalikud bronhe lõõgastuva toime mehhanismid. Adenosiiniretseptorite ja fosfodiesteraasi roll metüülksantiinide toimes.
Anne Vahtramäe + õpik. AINEVAHETUSE REGULATSIOON 1) Rakud on üksteisega ühenduses MEDIAATORITE e SIGNAALAINETE kaudu ● HORMOONID: levivad vereringe kaudu - Hormoone eritavad elundid: sisesekretoorsed e endokriinsed ● KOEHORMOONID: levivad koevedeliku abil ● NEUROMEDIAATORID: erituvad närvilõpmetest 2) Hormoonid mõjutavad rakkude RETSEPTOREID ● need võivad olla rakumembraanis või raku sees ● rakumembraanis paiknevaid retseptoreid mõjutavad hormoonid sageli nii, et tekivad sekundaarsed ülekandjad (nt tsükliline AMP) 3) Veetasakaalu reguleerivad: ● neerude vee-eritumist mõjutavad hormoonid: antidiureetiline hormoon ● janu ● organismi veesisaldust jälgivad VAHEAJU OSMORETSEPTORID
toimivad)? 21. Mille alusel on retseptoritele nimetusi antud? Kui ligand on teada, siis ligandi järgi. Kui ei, siis tähtsama farmakoni järgi. 22. Keemilise signalisatsiooni tüübid. Endokriinne - seotud hormoonidega, satuvad vereringesse ja avaldavad toimet üle kogu organismi Parakriinne - koehormoonid, mis toimivad ainult vahetus lähedses olevatele rakkudele Sünaptiline - närvikoes, neuroni presünaptilisest piirkonnast vabanevad neuromediaatorid 23. Milline ravimiannus on praktilise tähtsusega? Maksimaalne ühekordne terapeutiline annus. Maksimaalne ööpäevane annus. 24. Mida tähendab terapeutiline laius? Inimesel minimaalse toksilise annuse ja keskmise terapeutilise annuse vahe 25. Mis on agonist? Eksogeenne ligand, mis seostudes retseptoriga avaldab endogeensele ligandile sarnast toimet 26. Mis on antagonist? Aine, mis retseptoriga seostudes inhibeerib endogeense agonisti toime, kuid ei avalda ise toimet retseptoril. 27
Autoregulatsioon on organi sisemine võime tagada normaalne keskkond ilma närvisüsteemi või hormonaalsete mõjudega. Tagasiside võib olla negatiivne, postiivne või ennetav side. Rakkudevaheline kommunikatsioon: *Autokriinne, parakriinne, endokriinne signalisatsioon *Elektrisignaalid *Lipofiilsed ja lipofoobsed signaalid *Ahelsignaalid-signaalikaskaadid 3. Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid/retseptorid, toime. Soole närvisüsteem. Autonoomne osa PNS-st (perifeerne närvisüsteem) on motoorne süsteem siseorganite jaoks, kehas asetsevatele silelihastele ja sisenõrenäärmetele, Koosneb kolmest ruumiliselt eraldatud süsteemist: Sümpaatiline, Parasümpaatiline ja Enteeriline närvisüsteem. Perifeerse närvisüsteemi anatoomiline jaotus - ganglionid ja perifeersed närvid väljaspool pea- ja seljaaju. Närviimpulsi ülekanne sünapsides neuronilt neuronile või neuronilt
metaboolsetele protsessidele. Tegelikult produtseeritakse ka väljaspool endokriinnäärmeid ja nende transpordiks on väga erinevaid viise. AGA õigem oleks öelda: inimkeha rakud toodavad substantse, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajatava muutuse tekitamiseks märklaudrakus ja mille sidumiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseprotid. 29. Hormonoidid Hormonoidid on hormoon-toimelised biomolekulid, näiteks neuromediaatorid ja koehormoonid. 30. Antibiootikumid Antibiootikumid on sppore mitte moodustavate bakterite vüi seente metaboolsed produktid, mis inhibeerivad või hävitavad teise mikroorganismi e nad on antimikroobsed ravimid. On olemas laia ja kitsa spektriga antibiootikume. Antibiootikumidel on erinevad toimemehhanismid. 31. Aine- ja energiavahetus: üldiseloomustus, põhietapid, assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid
väljapoolne. Dendriidid on vastuipidised- sissepoole. Rakk on kui infotöötlusmasinake- suudab talitleda digitaalselt ja analoogselt. Aferentne või eferentne? Peab mõtlema keskuse peale. Mille suhtes me eferentsusest räägime? Eferentne siis kui erutus mujale, välja. Aferentne siis kui protsess tuleb raku poole. Närvirakkude kuju ja asukoha järgi- oluline- püramiidrakud. 7 Neuromediaatorid- · Atsetüülkoliin + (aktovaator, tähelepanu, lihaskontraktsioonid, viha, seks, agressiivsus) · Dopamiin- (ligutuste kontroll, asendid, meeleolu, positiivsed kinnitused, sõltuvussuhted) · GABA /gamma-amino-võihape- (motoorika kontroll, nägemine, ärevuse regulatsioon, korteks!) · Glutamaat+ (õppimine, mälu) · Norepinefrin- (tähelepanelikkus, emotsioonid, uni, õppimine, meeleolu)
· Homeöstaas · Parameetrid võivad olla ruumiliselt eraldatud sellepärast regulatsioon üle terve organismi Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Autokriinne, parakriinne, endokriinne signalisatsioon · Elektrisignaalid (neuronid) · Lipofiilsed ja lipofoobsed signaalid · Ahelsignaalid-signaalikaskaadid 3. Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid,toime sihtorganitele. Soole närvisüsteem. Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem reguleerib ja koordineerib siseelundite talitlust. ANS kaudu juhitavad funktsioonid ei allu tahtele. ANS effektoriteks on südamelihas, silelihased ja näärmed. Sisekeskkonna stabiilsus sõltub suuresti ANS-st. ANS-l on 2 neuroniline ühendus kesknärvisüsteemi ja sihtorgani vahel. Sünapsid 1. ja 2. neuroni vahel paiknevad närvisõlmedes ehk ganglionides
presünaptilises närvilõpmes ja seostub retseptoritega postsünaptiliselneuronil). Endokriinne mõju hormoon on veres lahustunud ja seondub sihtrakkudele Parakriinne mõju hormoon toimib lokaalselt läheduses olevatele rakkudele Autokriinne mõju hormoon toimib samale rakule, mis seda tootis 3. Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid, toime sihtorganitele. Soole närvisüsteem. Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihase, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. ANS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline loob sobiva olukorra energia kokkuhoidmiseks
presünaptilises närvilõpmes ja seostub retseptoritega postsünaptiliselneuronil). Endokriinne mõju hormoon on veres lahustunud ja seondub sihtrakkudele Parakriinne mõju hormoon toimib lokaalselt läheduses olevatele rakkudele Autokriinne mõju hormoon toimib samale rakule, mis seda tootis 3. Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid, toime sihtorganitele. Soole närvisüsteem. Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihase, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. ANS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline loob sobiva olukorra energia kokkuhoidmiseks
Närvisüsteemi reaktsioon jääb aga enamasti lühiajaliseks. Seevastu endokriinsüsteem toimib aeglasemalt, kuid tema reaktsioon kestab kauem kui närvisüsteemi vastus. Enamiku organismi kudede ja organite talitlus on allutatud ühtaegu nii närvi- kui ka endokriinsüsteemi kontrollile. 3. Autonoomne närvisüsteem (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid, toime sihtorganitele. Soole närvisüsteem. Vegetatiivne ehk autonoomne närvisüsteem reguleerib ja koordineerib siseelundite talitlust. Vastandina somaatilisele närvisüsteemile ei allu vegetatiivse närvisüsteemi kaudu juhtivad funktsioonid tahtele. Vegetatiivse närvisüsteemi eferentsed närvikiud varustavad kõiki siseelundeid, südamelihast, silelihaseid ja näärmeid. Vegetatiivsetesse närvikeskustesse jõudvad
neurotransmittereid, on väga mitmeid ning neil on erinevad mõjud (pidurdavad, ergastavad). Nende roll sõltub valdkonnast ning ülesandest. Äärmiselt olulised aju tegevuseks on – hapnik, vesi, kaltsium, kaalium, fosfor, vask, lämmastik. Närvirakkudel on eri kujud – nad võivad olla tähtjad, püramiidikujulised jne. Väga oluline klass rakke on aju poolel ning hipokampuse osas püramiidjatel rakkudel informatsiooni sisude vahendamiseks. Ained, mis vahendavad infovahetust ehk neuromediaatorid on atsetüülkoliin, mis vahendab erutust. See on oluline, et aju protsessid oleksid aktiveeritud, et tähelepanu toimiks, et aju saaks juhtida edukalt liigutusi ning emotsioone. Energiat ja toimekust nõudvad emotsioonid. (sh viha, seks, agressiivsus) dopamiin, mis on pidurdava toimega. Kui on kahjustatud dopamiinsed süsteemid, võivad kaasneda haigused, kus liigutused on häiritud. See mõjutab liigutuste kontrolli, asendeid, eeleolu,
Neuronid-ajus on sadu miljardeid neuroneid,neoronid on omavahel seostes Neuronid on kehaarakud,omavad memrbaani,rakutuuma,rakuvedelikku,sisekeskkonna ja väliskeskkonna vahel on piir-närvirakumembraan Biolelektriline potentsiaal Depolarisatsioon on mõjutuste toimel,sise-ja väliskekskonna vaheline erinevus väheneb Aferentne on see kui protsess tuleb Eferentne on see kui protsess saadetakse kuhugi Püramiidjad rakud teadvuse funktsiooni juures olulised Neuromediaatorid Atsetüülkoliin+ aktivatsioon,tähelepanu,lihaskordinatsioonid,viha,seks,agressiivsus Dopamiin liigutuste kontroll,asendid,meeleolu,positiivsed kinnitused,sõltuvussuhted GABA(gamma-amino-võihape/ - motoorika kontroll,nägemine,ärevuse regulatsioon,korteks Glutamaat+ õppimine,mälu Norepinefriin tähelepanelikkus,emotsioonid,uni,õppimine,meeleolu Serotoniin-uni, meeleolu, isu, kehatemperatuur, valu, agressiivsus, impulsiisvus, depressiivsus,suitsiid)
Dopamiin, norepinefriin, epinefriin N H2 Dopamiin, norepinefriin (noradrenaliin) ja epinefriin HO CH 2 C H C O O H Türosiin (adrenaliin) on bioaktiivsed (biogeensed) amiinid (joon. 30). Nende biokeemiline eelühend organismis on aminohape türosiin. Nad on aromaatsed alkoholid. hüdroksüülim ine, Dopamiin ja noradrenaliin on neuromediaatorid, dekarboksüülim ine adrenaliin aga ka neerupealise säsiolluse hormoon. Dopamiin on noradrenaliini ja adrenaliini sünteesi eel- HO D opam iin vorm (joon. 30). Noradrenaliin kannab mediaatorina HO CH 2 C H 2 NH 2 närviimpulsse üle sümpaatilistest närvilõpmetest efektorelundile (sagedamini silelihastele). Adrenaliin
Reguleertoime – mõjub üle reguleerimisobjekti (muudetava küttejuurdevooluga ahju) mõjub reguleeritavale suurusele korrigeerivalt nii kaua kuni tegelik ja nõutav väärtus teineteisest enam ei erine. Häiringu suurus – tegurid, mis põhjustavad reguleeritava suuruse kõrvalekaldumist tema nõutavast väärtusest. (NT: ruumi soojakaod). 3. Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid, toime sihtorganitele. Soole närvisüsteem. Vegetatiivne ehk autonoomne NS on piirdenärvisüsteemi osa ja reguleerib ja kordineerib siseelundite talitlust, juhitavad funktsioonid ei allu tahtele. ANS eferetnsed närvikiud varustavad kõiki siseelundeid südamelihast, silelihaseid ja näärmeid. Vegetatiivsetesse närvikeskustesse jõudvad aferentsed signaalid vallandavad nn visteraalsed refleksid regul kõigi siseelundite ja näärmete tegevust tagatakse üksikute
annaabi.ee 
