Küsimus 1 Amortisatsioon mõõdab b. seda osa tootmiskuludest, mille võrra masinad ja seadmed vananedes oma väärtust kaotavad Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Avaliku sektori kulutused sisaldavad avaliku sektori oste ja tulusiirdeid Vali üks: Väär Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Netoinvesteeringud võrduvad Vali üks: b. koguinvesteeringud miinus amortisatsioon Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus SKP mõõdab Vali üks: a. toodetud lõpphüviste turuväärtust Küsimus 5 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Tulude ringkäigu mudel kirjeldab Vali üks: a. tulude voogu ettevõtetelt kodumajapidamistele ja kodumajapidamistelt ettevõtetele
a) täida tabel b) kas reaalne SKP suurenes või vähenes võrreldes 2008 aastaga? Ülesanne 2.1.2 Punkte 8 Alljärgnevalt on antud rahvamajanduse arvepidamise andmed miljonites kroonides: 1) isiklik tulu 270 2) netoinvesteeringud 33 3) avaliku sektori kulutused 82 4) netoeksport -10 5) tarbimiskulutused 210 6) eksport 20
a) täida tabel b) kas reaalne SKP suurenes või vähenes võrreldes 2008 aastaga? Ülesanne 2.1.2 Punkte 8 Alljärgnevalt on antud rahvamajanduse arvepidamise andmed miljonites kroonides: 1) isiklik tulu 270 2) netoinvesteeringud 33 3) avaliku sektori kulutused 82 4) netoeksport -10 5) tarbimiskulutused 210 6) eksport 20 7) koguinvesteeringud 56
.................................töötusega 19. Kõige sagedamini kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks tarbija ja tootja..........hinnaindeksit ja SKP deflaatorit......................... 20. Kui riigis A on fikseeritud vahetuskurss ning antud riigis on inflatsioonimäär kõrgem kui tema peamiste kaubanduspartneritel, siis riigi A eksport suureneb.........................ja import väheneb.............. TEE ÕIGE VALIK 21 - 30, Iga õige vastus annab ühe p., kokku 10 p. 21. Netoinvesteeringud võrduvad : a) sisemajanduse põhiprodukt miinus amortisatsioon b) koguinvesteeringud miinus amortisatsioon c) rahvuslik puhastulu miinus amortisatsioon d) tarbimine miinus säästud 22. Kapitali tarbimiskulu mõõdab: a) ettevõtete säästude suurust, mida kasutatakse masinate ja seadmete ostmiseks antud ajaperioodil b) kõiki kulutusi, mis tehtud uute tootmishoonete ja eluasemete ehitamiseks antud ajaperioodil
elussünni kohta) (2005) Naisrahvasaadikud (%) (2007) 18,6 Ilma puhta veeta elanikkond 17 (%) (2004) Interneti kasutajaid (1000 125 elaniku kohta) (2005) Majandus [3] Kogu rahvatulu (GNI) USD 128,1 mrd (2005) Kogu rahvatulu 4,820 (GNI) elaniku kohta USD (2005) Sisemajanduse koguprodukti 7,5 (SKP) iga-aastane kasv elaniku kohta (%) (2004-2005) Ostuvõime paranemine 6,440 elaniku kohta USD (2005) Välismaised netoinvesteeringud 2,1 (% SKP-st) (2005) [4] Ametlik arenguabi 1,1 (% SKP-st) (2005) [4] Toodete ja teenuste eksport (% 36,2 (2004) SKP-st) (2005) [4] Toodete ja teenuste import (% 20,1 (2004) SKP-st) [4] Väljaminekud tervishoiule 2,0 (% SKP-st) (2004) [4] Väljaminekud haridusele ... (% SKP-st) (2002-2005) [4] Väljaminekud riigikaitsele 1,2 (% SKP-st) (2005) [4] Kogu väljaminekud (% ekspordi 9,1 ja välismaiste netotulude hulgast) (2004) [4]
Us Nuur. 7 3. Rahvastik 8 4. Majandus Kogu rahvatulu (GNI) USD 1,8 mrd (2005) Kogu rahvatulu 690 (GNI) elaniku kohta USD (2005) Sisemajanduse koguprodukti 4,6 (SKP) iga-aastane kasv elaniku kohta (%) (2004-2005) Ostuvõime paranemine 2,190 elaniku kohta USD (2005) Välismaised netoinvesteeringud 9,7 (% SKP-st) (2005) [4] Ametlik arenguabi 11,3 (% SKP-st) (2005) [4] Toodete ja teenuste eksport (% 78,4 SKP-st) (2005) [4] Toodete ja teenuste import (% 89,5 SKP-st) [4] Väljaminekud tervishoiule 4,0 (% SKP-st) (2004) [4] Väljaminekud haridusele 5,3 (% SKP-st) (2002-2005) [4] Väljaminekud riigikaitsele 1,6
lõpptarbimiskulutused ostjahindades, kodumaised investeeringud ning ekspordi ja impordi saldo (netoeksport) SKP = AE = C + I + G + (XM) AE - kogukulutused C - eratarbimiskulutused e (kodu)majapidamiste kulutused I - eraettevõtete investeeringud (sisemaised koguerainvesteeringud), nt uued seadmed G - avaliku sektori lõpptarbimiskulutused, nt keskvalitsuse ja omavalitsuse kulutused (palgad, kaupade ostud) X-M e NX netoeksport, x eksport, m import Puhas- e netoinvesteeringud väljendavad uute kapitalikaupade lisandumist, olles uued investeeringud, mis jäävad üle amortiseerunud tootmisvahendite korvamiseks kasutatud asendusinvesteeringutest In = I D In - puhas- e netoinvesteeringud I - koguinvesteeringud D - amortisatsioon (asendus- ehk korvamisinvesteeringud) Majandusteadlased kasutavad sageli ka sisemajanduse puhasprodukti e netoprodukti näitajat SPP (net domestic product NDP), mis arvestab
Kulutuste lähenemisviis- E=SKP= C(tarbimiskul)+ I (inv)+ G (avalksek. Kul)+ ( X-M ) ( eksport- import ) Sissetulekute lähenemisviis- SKP= palgad, intress, rent, kasum, amort, kaudsed maksud. Reaalne SKP- mõõdab reaalse kogutoodangu väärtust. Reaalne SKP = nominaalne SKP / SKP deflaatoriga. SKP deflaator- kõikide SKP-sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks. Sisemajanduse puhasprodukt (NDP) NDP= SKP- D ( amortisatsioon ) Kapitali kogus suureneb täpselt niipalju kui suurenevad netoinvesteeringud. Kahesektoriline majandus- Y=E ( Yd ( kasutatav tulu ) = Y = C + Id Autonoomne tarbimine- esineb siis, kui kasutatav tulu võrdub nulliga. Tuletatud ehk indutseeritud tarbimine- tarbimine, mis muutub, kui kasutatav tulu muutub. Säästmisfunktsioon- S= Yd-C= Yd- (C0 + CYd) ja S= -C0 + (1-c)Yd Plaanitud kogukulutused- E= C + Id Tasakaalu korral on kahesektorilises majandusmudelis säästud võrdsed planeeritud investeeringutega. Väljavoog- raha eemaldamine tulude voost
1999 70000 100 70000 2000 78500 110 71363 a) täida tabel reaalneSKP = (nom.SKP / SKPdefl.) * 100 b) kas reaalne SKP suurenes või vähenes võrreldes 1999 aastaga? Suurenes 32. (12p)Alljärgnevalt on antud rahvamajanduse arvepidamise andmed miljonites kroonides: 1) isiklik tulu 250 2) netoinvesteeringud Ineto 33 3) avaliku sektori kulutused G 82 4) netoeksport Xneto 9 5) tarbimiskulutused C 210 6) eksport X 20 7) koguinvesteeringud I 56 8) käsutatav tulu Yd 220 Arvuta: a) kapitali tarbimiskulu D Ineto = I D D = 56-33= 23 Mikro ja makroökonoomika Nimi Õpperühm 3
c. Palgataseme muutus d. Selle toodangu hinna tõus, mida tööjõu abil valmistatakse Multiplikaatorieffekt tähendab, et : a. tarbimiskulutused võrduvad säästuga b. väikesed muutused avaliku sektori kulutustes võivad põhjustada palju suuremaid muutusi kogutulus c. väikesed muutused tarbimiskulutustes võivad põhjustada suuri muutusi investeeringutes d. muutused avaliku sektori kulutustes peavad olema sama suured kui muutused maksutuludes võrdub keskmise säästmiskalduvusega Netoinvesteeringud võrduvad : a. rahvuslik puhastulu miinus amortisatsioon b. koguinvesteeringud miinus amortisatsioon c. sisemajanduse põhiprodukt miinus amortisatsioon d. tarbimine miinus säästud Nõudlus tööjõule: a. õiged a) ja d) b. vahetult seotud selle tööjõu poolt loodud produkti pakkumisega c. on määratud nõudlusega selle tööjõu poolt loodud produktile d. on määratud nõudlusega masinatele ja seadmetele e. on otseselt seotud töötasu tasemega -
Kui väljendada k-ga kapitali hulka ühe tööjõuühiku kohta k = K/L, siis järelikult kapitali kasvumäär ühe tööjõuühiku kohta sõltub K ja L kasvumäärast. Eeldame, et tööjõu juurdekasvu ei toimu. Kapitali juurdekasvu ehk investeeringuid tagavad säästud. Pikal perioodil säästud muutuvad alati täies mahus investeeringuteks, ehk S = I. Siis I = sY, kus s on keskmine säästmiskalduvus S/Y. Kui koguinvesteeringud sõltuvad majapidamiste säästudest, siis puhas- ehk netoinvesteeringud sõltuvad veel kapitali amortisatsioonimäärast, . K = I K. Teades veel, et toodang ühe tööjõuühiku kohta y = Y/L, on võimalik väljendada kapitali kasvu ühe tööjõuühiku kohta järgmiselt (kapitali akumulatsioonivõrrand): k = sy k. Majandus saavutab tasakaalulise seisundi (k*) siis, kui tööjõu kapitalivarustatus on konstantne (k = 0) ja sy = k. Kui sy > k, siis k kasvab. Kui sy < k, siis k väheneb. Väiksemate k tasemete juures sy kasvab kiiremini
Kui väljendada k-ga kapitali hulka ühe tööjõuühiku kohta k = K/L, siis järelikult kapitali kasvumäär ühe tööjõuühiku kohta sõltub K ja L kasvumäärast. Eeldame, et tööjõu juurdekasvu ei toimu. Kapitali juurdekasvu ehk investeeringuid tagavad säästud. Pikal perioodil säästud muutuvad alati täies mahus investeeringuteks, ehk S = I. Siis I = sY, kus s on keskmine säästmiskalduvus S/Y. Kui koguinvesteeringud sõltuvad majapidamiste säästudest, siis puhas- ehk netoinvesteeringud sõltuvad veel kapitali amortisatsioonimäärast, . K = I K. Teades veel, et toodang ühe tööjõuühiku kohta y = Y/L, on võimalik väljendada kapitali kasvu ühe tööjõuühiku kohta järgmiselt (kapitali akumulatsioonivõrrand): k = sy k. Majandus saavutab tasakaalulise seisundi (k*) siis, kui tööjõu kapitalivarustatus on konstantne (k = 0) ja sy = k. Kui sy > k, siis k kasvab. Kui sy < k, siis k väheneb. Väiksemate k tasemete juures sy kasvab kiiremini
Investeeringud/SKP % 15 10 5 0 1960 1970 1980 Aastad Investeeringute ebastabiilsus ebastabiilsus. USA näide näide. 12 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Investeeringud triljonites $ koguinvesteeringud 0.6 netoinvesteeringud 0.4 amortisatsioon ja mahakandmised 0.2 1970 1975 1980 1985 1990 1995 aasta Koguinvesteeringud, amortisatsioon ja netoinvesteeringud. Kõik tootmishooned, ehitused, seadmed koos kujutavad endast ühiskondlikku põhivara e. põhikapitali, millele pidevalt lisanduvad jooksvad investeeringud. Seda kokku nimetatakse koguinvesteeringuteks
d. Selle toodangu hinna tõus, mida tööjõu abil valmistatakse vale Multiplikaatorieffekt tähendab, et : a. tarbimiskulutused võrduvad säästuga b. väikesed muutused avaliku sektori kulutustes võivad põhjustada palju suuremaid muutusi kogutulus c. väikesed muutused tarbimiskulutustes võivad põhjustada suuri muutusi investeeringutes d. muutused avaliku sektori kulutustes peavad olema sama suured kui muutused maksutuludes võrdub keskmise säästmiskalduvusega Netoinvesteeringud võrduvad : a. rahvuslik puhastulu miinus amortisatsioon b. koguinvesteeringud miinus amortisatsioon c. sisemajanduse põhiprodukt miinus amortisatsioon d. tarbimine miinus säästud Nõudlus tööjõule: a. õiged a) ja d) b. vahetult seotud selle tööjõu poolt loodud produkti pakkumisega c. on määratud nõudlusega selle tööjõu poolt loodud produktile vale d. on määratud nõudlusega masinatele ja seadmetele e. on otseselt seotud töötasu tasemega vale
d. inflatsiooni ja SKP vahelist seost 40. Kõige likviidsem allpool toodud varadest oleks? a. kinnisvara b. võlakirjad c. jooksvad deposiidid d. veoautod 41. Milliseid kaupu nimetatakse nõudluse ja pakkumise teoorias alaväärtuslikeks teenusteks või kaupadeks? a. standarditele mittevastavat b. kui sissetulekute langedes kasvab nõudlus selle järele c. kui sissetulekute tõustes kasvab nõudlus selle järele d. kui sissetulekute tõustes kaob kaup müügilt 42. Netoinvesteeringud on a. planeeritud investeeringute ja tegelikult realiseeritud investeeringute vahe b. koguinvesteeringute ja amortisatsiooni vahe c. tasakaalupunkt piirefektiivsuse kõveral d. kõik investeeringud omavahendite arvelt ja tulumaksu vabalt 43. Monopsoniks nimetatakse turusituatsiooni, kus a. toimub ainult hulgimüük b. ostjaid on suhteliselt vähe, kuid müüjaid palju c. müüjaid on turul üks ja ostjaid on äärmiselt palju d. mõlemaid nii ostjaid kui müüjaid on vähe 44
Maksud ja säästud kujutvad endast väljavoogu tuluvoost. Kasutatav tulu võrdub a) Isiklik tulu netomaksud b) Tarbimis kulutused + säästud Kogus,mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb on amortisatsiooni mõõduks SKP mõõdab b)toodete lõpphüviste turuväärtust Tulude ringkäiku mudel kirjeldab a)tulude vogu ettevõteltkogumajapidamistele ja kogumajapidamistelt ettevõttetele Netoinvesteeringud võrduvad b)koguinvesteerigud - amortisatsioon Amortisatsioon mõõdab d)seda osa tootmiskuludest,mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad 10. Tarbimine, säästmine ja investeerimine Tarmiskulutused on vahe isikliku tulu ja säästude vahel · Vale,tarbimiskulutused on vahe kasutatava tulude ja säästude vahel Kui tarbimise piirkalduvus on 0,9 kulutavad tarbijad alati 90% oma tuludest tarbimiseks
307. Mutual funds ..................................................ühisfondide osakud 308. National currency ..........................................rahvusvaluuta 309. National dept .................................................riigivõlg 310. National income .............................................rahvatulu 311. Natural rate of unemployment .......................töötuse loomulik määr 312. Net investments .............................................netoinvesteeringud 313. Net present value ...........................................puhasnüüdisväärtus 314. Net worth .......................................................turuväärtus 315. Neutrality .......................................................erapooletus 316. Nominal value ...............................................nominaalväärtus 317. Nonmarket sector ...........................................turuväline sektor 318. Normal goods .................................
Vali üks: a. E >1 b. E > 0 c. E = 0 d. 0<E <1 e. E < 0 Küsimus 28 3 Keynesi järgi: Vali üks: a. turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge hõivetaseme b. majandus peab arenema tsentraliseeritud planeerimise toel c. tuleb likvideerida eraomandus d. valitsus peab rakendama riigihankeid ja makse, et soodustada töötuse langust e. kõik valed Küsimus 29 3 Netoinvesteeringud võrduvad : Vali üks: a. tarbimine miinus säästud b. rahvuslik puhastulu miinus amortisatsioon c. koguinvesteeringud miinus amortisatsioon d. sisemajanduse põhiprodukt miinus amortisatsioon Küsimus 30 3 Majandus, mis võimeline tootma ühte toodet rohkem, ilma, et vähendaks teise toote tootmist, omab : Vali üks: a. kasvavaid alternatiivkulusid b. töötust c. stabiilset hinnataset d. tehnilist efektiivsust e
juhul on tegemist importhüvistega. Kapitali kogumahutus ehk kodumaised koguinvesteeringud koosnevad kahest komponendist: kapitali kogumahutusest põhivarasse ja muutustest varudes. Makroökonoomikas kasutatakse siiski enam terminit koguinvesteeringud. INVESTEERIMISKULUTUSED on kulutused, mida tehakse püsikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid pikema aja (üle ühe aasta) vältel tootmisprotsessis. Kui me lahutame kodumaistest koguinvesteeringutest amortisatsiooni, siis saame kodumaised netoinvesteeringud. Netoinvesteeringud mõõdavad investeerimis- ehk kapitalikaupadele lisandunud voogu. Makromajanduslikus mõttes tähendab investeerimine masinate ja seadmete soetamist, elamute ostu jne. ning kaubavarude soetamist. Investeeringud aktsiatesse, võlakirjadesse, rahvamajanduse arvepidamise antud mõiste alla ei kuulu. EKSPORDIS arvestatakse kõiki kaupu, mis lahkuvad riigi majandusterritooriumilt teistesse riikidesse
Vahetoodang on mingi perioodi toodang, mis kasutatakse ära selle perioodi tootmisprotsessis ja toodang, mis on mõeldud edasimüügiks. Rahvamajanduse tasandil on koguprodukt ettevõtete poolt loodud lisandväärtuste summa. See summa on võrdne lõpptoodangu väärtusega. · Sisemajanduse puhasprodukt on sisemajanduse koguprodukti ja amortisatsiooni vahe. SPP = SKP amortisatsioon · Netoinvesteeringud on uued investeeringud, mis jäävad üle asendusinvesteeringutest. Netoinvesteeringud leitakse, kui koguinvesteeringutest lahutatakse amortisatsiooni. SPP = C + (I D) +G + (X M), kus D on amortisatsioon · Teised tähtsad SKP komponendid: o Isiklik tulu (ehk bruto tulu) on rahvamajanduse arvepidamise kohaselt tulu, mida indiviidid tegelikult saavad. o Kui isiklikust tulust lahutada isiklikud netomaksud (üksikisiku tulumaks miinus
d. veoautod 5. Maksebilansi tehingud, mille tulemuse raha voolab riigist välja on: a. sõltumatud sisendid b. * deebetsisendid c. kreeditsisendid d. katteta tehingud 6. Milliseid kaupu nimetatakse nõudluse ja pakkumise teoorias alaväärtuslikeks teenusteks või kaupadeks? a. standarditele mittevastavat b. * kui sissetulekute langedes kasvab nõudlus selle järele c. kui sissetulekute tõustes kasvab nõudlus selle järele d. kui sissetulekute tõustes kaob kaup müügilt 7. Netoinvesteeringud on a. planeeritud investeeringute ja tegelikult realiseeritud investeeringute vahe b. * koguinvesteeringute ja amortisatsiooni vahe c. tasakaalupunkt piirefektiivsuse kõveral d. kõik investeeringud omavahendite arvelt ja tulumaksu vabalt 8. Leidke järgmisele tarbimisfunktsioonile vastav säästmise suurus, kui kasutatav tulu Qd on 500. C = 300 + 0,6 Qd a. 600 b. 0 c. * 100 d. 300 9. kui elastsuse arvutamisel saime elastsuskoeffitsiendi väärtuseks 2, kas siis on tegemist: a. * elastne b
13. Lõpptoodanguks võime lugeda mingi perioodi tooteid ja teenuseid, mida kasutatakse kas lõpptarbimiseks, akumulatsiooniks või ekspordiks, mitte aga edasiseks töötlemiseks või edasimüügiks. Õige 14. Potentsiaalne koguprodukt on selline arvestuslik kogutoodang, mida oleks võimalik toota, kui ühiskond suudaks täielikult ja efektiivselt ära kasutada kõiki olemasolevaid ning kättesaadavaid tootmistegureid. Õige 15. Netoinvesteeringud väljendavad kapitalikaupade lisandumist, olles uued investeeringud, mis jäävad üle asendusinvesteeringu. 16. Rahvamajanduse arvepidamises peame selgelt eristama nominaalset ehk jooksevhindades ja reaalset ehk püsivhindades arvutatud sisemajanduse koguprodukt. Õige 17. Vältimaks korduvat arvestust, kasutatakse RKP ja SKP arvestamisel tootmismeetodil lisandväärtuse printsiipi, mille kohaselt kogutoodangust arvestatakse maha lõpptoodang
ettevõtete laovarudes. Kui firma toodab 10 ühikut kaupa ja suudab maha müüa 8 ühikut, siis 2 ühikut, mis jäi müümata, loetakse investeeringute hulka. Investeeringute tulemusel suureneb kapitali kogus majanduses. Teatavasti osa kapitali ka amortiseerub (kulub, st muutub kasutuskõlbmatuks). Kui koguinvesteeringutest maha arvata see osa kapitali, mis on amortiseerunud, saadakse netoinvesteeringud (= koguinvesteeringud – amortisatsioon). Netoinvesteeringud näitavad, kui palju suurenes majanduses kapitali kogus. Koguinvesteeringud näitavad, kui palju valmistati uusi kapitalikaupu. Kuid milles seisneb kirjeldatud mudeli multiplikaatori- ehk võimendiefekt? Kirjutades uuesti välja SKP võrrandi, saame seda teha järgmiselt (endiselt eeldame, et tegemist on suletud majandusega ja puudub valitsussektor):
majandusega riigis X kaasa selle, et c) Reaalne vahetuskurss alaneb d) X riigi ehk kodumaised kaubad muutuvad välismaiste kaupade suhtes odavamaks 318. Raha tehinguringluskiirus (ülekannete käibekiirus) on defineeritav kui: keskmine hind P korrutatud tehingute hulk T jagatud raha hulk M 319. Isiklike tarbimiskulutuste (eratarbimiskulutuste) ja säästude summa annab kokku netoinvesteeringud. VALE (kasutatav kulu ) 320. Rahvamajanduse koguprodukt RKP (GNP) on mingi ajaprioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul riigi majanduse residentide poolt riigi majandusterritooriumil ja väljaspool majandusterritooriumi toodetud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades. ÕIGE 321. Kui majandus tegutseb olukorras, kus kapitalivarustatus on väiksem kui püsiseisundi kuldreeglile vastavv tase, siis MPK-G on suurem kui n. Sellisel juhul toob
Kapitali kogumahutus ehk kodumaised koguinvesteeringud koosnevad kahest komponendist: kapitali kogumahutusest põhivarasse ja muutustest varudes. Makroökonoomikas kasutatakse siiski enam terminit koguinvesteeringud. Investeerimiskulutused on kulutused, mida tehakse püsikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid pikema aja (üle ühe aasta) vältel tootmisprotsessis. Kui me lahutame kodumaistest koguinvesteeringutest amortisatsiooni, siis saame kodumaised netoinvesteeringud. Netoinvesteeringud mõõdavad investeerimis- ehk kapitalikaupadele lisandunud voogu. Makromajanduslikus mõttes tähendab investeerimine masinate ja seadmete soetamist, elamute ostu jne. ning kaubavarude soetamist. Aktsiate ja võlakirjade ostmine, mida sageli peetakse investeeringuks, rahvamajanduse arvepidamise antud mõiste alla ei kuulu. Ekspordis arvestatakse kõiki kaupu, mis lahkuvad riigi majandusterritooriumilt teistesse riikidesse ning ka
annaabi.ee 
