Majandusajaloolased ja ühendused Klassikaline poliitökonoomia Klassikaline majandusteadus ehk klassikaline poliitiline ökonoomia on mõtteviis majandusteaduses, mis tegeles majanduskasvuga seotud küsimuste uurimisega. Klassikaline majandusteadus tähendas üleminekut merkantilismilt tänapäevasele majandusteadusele. Klassikalise majandusteooria peamisteks arendajateks peetakse Adam Smithi, David Ricardot, Thomas Malthusi ja John Stuart Milli. Mõnedes käsitlustes loetakse klassikalisteks majandusteadlasteks ka William Petty, Johann Heinrich von Thünen ja Karl Marx. David Ricardo (1772-1823) uuris tootmissfääri ja pidas tööd rikkuse allikaks ja kaitses majandustegevuse vabadust. Ühiskonnas on kolm vastuolulist põhiklassi: tööstuskodanlus, maaomanikud ja töölised. Kaitses tööstuskodanluse huve. Ettevõtjad hoolitsevad kapitali akumulatsiooni eest. Valitsuse sekkumine majandusse pigem vähendab kui suurendab majanduslikku aktiivsust. Ühiskon...
Kaks vastandlikku lähenemist tööturule Meeldetuletuseks: Neoklassikud (liberaalid)väidavad: Tööturgu võib vaadelda pakkumise ja nõudluse turuna nagu iga teist turgu. Tööjõu liigne pakkumine põhjustab tööpuuduse. tööpuuduse Tööpuudust saaks vältida palkade vähendamise kaudu. Tööjõu liigne nõudlus toob kaasa palkade tõusu ja inflatsiooni. 1 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Keynes:
Neoklassitsism Tekkeaeg: 1. Maailmasõjajärgses Euroopas. Eeskujuks Viini klassikud. Neoklassistsistidel tekkis huvi taastada vanu vorme, stiile: barokk, renessanss, klassistsism. Näiteks neoklassikud: Prokofjev (viiniklassikud eeskujuks) ; Stravinski (barokk eeskujuks) ja Poulenc (renessanss eeskujuks). Neoklassitsism on loome suund, mitte koolkond. Nüansid, mida jälgiti: hoiduti äärmuslikest emotsioonidest, selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia, harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad, teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus. Igor Stravinski (1882-1971) Venelane, kes lahkus Venemaalt New Yorki, kus ta ka suri. Peamised zanrid: lavateosed
Neoklassitsism Leon 10.B Tekkeaeg Tekkeaeg: 1. Maailmasõjajärgses Euroopas. Eeskujuks Viini klassikud. Neoklassistsistidel tekkis huvi taastada vanu vorme, stiile: barokk, renessanss, klassistsism. Näiteks neoklassikud: Prokofjev (viiniklassikud eeskujuks) ; Stravinski (barokk eeskujuks) ja Poulenc (renessanss eeskujuks). Neoklassitsism Neoklassitsism on loome suund, mitte koolkond. Nüansid, mida jälgiti: hoiduti äärmuslikest emotsioonidest, selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia, harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad, teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus. Igor Stravinski (1882-1971) Venelane, kes lahkus Venemaalt New Yorki, kus ta ka suri. Peamised
Neoklassitsism muusikas ● Klassitsismi vormi ja rütmi juurde tagasipöördumine ● Eeskujuks Viini ja barokiajastu klassikud ● Vanade stiilide taastamine: Barokk, renessanss, klassitsism ● Nüansid: äärmuslikest emotsioonidest hoidumine, selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia, lihtsustuvad harmoonia ja orkestratsioon ● Teostel klassikalised ülesehitused: vormiskeemid, idee jäi paika . . . ● Kuulsamad neoklassikud: Sergei Prokofjev (eeskujuks viini klassikud), Igor Stravinski (eeskujuks barokk), Poulenc (eeskujuks renessanss) ja Paul Hindemith ● Eestis olulisemad esindajad: Jaan Rääts, Eino Tamberg ja Eduard Tubin Paul Hindemith (1895-1963) ● Saksa neoklassitsismi väljapaistvaim esindaja ● Sündis Frankfurdis ● Õppis Frankfurdi konservatooriumis ● Oli Frankfurdi Ooperi orkestri kontsertmeister ● Kirjutas “igapäevamuusikat” (gebrauchsmusik) Looming ● 4 balletti
harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, temaatiline lakoonilisus ja rütmiline motoorsus. Eestis on neoklassitsistliku muusikastiili olulisemaid esindajaid Jaan Rääts, Eino Tamberg ja Eduard Tubin. Klassitsismsi vormi ja rütmi juurde tagasipöördumine. Tekeaeg: esimese maailmasõja järgses Euroopas. Eeskujuks: Viini klassikud paljudele. Neoklassitsistidel tekkis huvi taastada vanu vorme, stiile: barokk, renessanss, klassitsism. Nt: neoklassikud: Prokofjev (viiniklassikud eeskujuks); Stravisnski (barokk eeskujuks) ja Poulenc (renessanss eeskujuks). Neoklassitsism on loomesuund, mitte koolkond. Nüansid, mida järgiti: *hoiduti äärmuslikest emotsioonidest *selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia (impressionistidel piirid kaovad; hilisromantikutel palju tundeid) *harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad *teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus (heliloojad kasutasid vormiskeeme, idee jäi paika)
Sageli omistatakse väärtpaberite turule tähtsusetu osa ja väidetakse, et raha mõjutab majandust j teiste kanalite kaudu otsesemalt. Vaatleme teisi kanaleid, eriti raha ülekandemehhanismi kohta käivaid eri seisukohti. Ülekandemehhanism analüüsib raha pakkumise ja majandusliku aktiivsuse muutuste vahelisi seoseid. Raha ülekandemehhanism on kaasaegse makroökonoomika üks tähtsamaid osi. ·Neoklassikud Neoklassikud usuvad, usuvad et muutused raha pakkumises mõjutavad ainult inflatsiooni määra, mitte tootmissfääri. See on kooskõlas enamiku monetaristide vaadetega pikema perioodi kohta. Praeguse majanduslangusega pole kooskõlas. ·Keinslased: raha pakkumine on majandusliku aktiivsuse tulemus mitte aga põhjus põhjus.
Kunst teenib ühiskonna "omaniku" huve, proletariaadi kunsti aga eirati, lämmatati, sest seda nähti ohuna. Kapitalismi ühiskonnas "kunstnik" on elukutse, mis on kindlaksmääratud selle järgi, palju sa töötad ja palju sellest ka maha müüa suudetakse. Marksismi pärand Puhas kommunism on võimatu. Ka puhas kapitalism on võimatu. Marxi teene on kapitalismi probleemide selge väljatoomine. Marksistlike vaadete ümberlükkamisega on näinud vaeva neoklassikud, neist on ideid ammutanud XX sajandi suurimaks majandusteadlaseks peetud John Maynard Keynes. Väga oluline on töörahva huve kaitsvate parteide olemasolu. Turumajanduse põhiprobleemiks on kasumi osa, mis jääb järele pärast ettevõtja palga ja investeeringute mahaarvamist. Kommunismi-idee puhul seda viga polnud. Põhirõhk oli tarbekaupade tootmisel. Tehnoloogia liiga kiire areng ei saanud olla loodusest liialt palju võtmise ja rantjee elu elamise eelduseks
c. luua karm riiklik majanduspoliitika d. kogu majanduse kui terviku tegevuse koordineerimine Inflatsiooniteooria kohaselt tekib hinnašokk: a. ostjatel paar minutit pärast poodi sisenemist b. konkreetse kauba, sagedamini nafta ja põllumajandussaaduste järsust hinna tõusust, millel on kaasnev toime ka teiste kaupade hindadele c. reeglina ainult maksupoliitiliste vigade tõttu d. pärast valitsusepoolseid samme hinnaregulatsiooni osas Neoklassikud väidavad, et tööjõuturgu: a. tuleb vaadelda, erinevalt kaupade turust, suletud turuna b. võib vaadelda nõudluse ja pakkumise turuna nagu iga teist turgu c. tuleb vaadelda kooslusena, mille analüüsil tuleb igati arvestada sotsioloogilisi aspekte d. tuleb vaadelda ebastabiilsena, mille arengutesse peab tihti sekkuma keskvõim Investeerimisotsuste vastuvõtmisel kasutatav näitaja nn. ajaldatud puhasväärtuse kriteerium iseloomustab: a
muusika jaguneb lavaliseks ja instrumentaalmuusikaks. Straussi üheks eeskujuks oli Wagner, kuid samuti ka Liszti programmilisus. Temaatika pärineb kirjandusest. Neoklassitsism Klassitsismsi vormi ja rütmi juurde tagasipöördumine. Tekeaeg: esimese maailmasõja järgses Euroopas. Eeskujuks: Viini klassikud paljudele. Neoklassitsistidel tekkis huvi taastada vanu vorme, stiile: barokk, renessanss, klassitsism. Nt: neoklassikud: Prokofjev (viiniklassikud eeskujuks); Stravisnski (barokk eeskujuks) ja Poulenc (renessanss eeskujuks). Neoklassitsism on loomesuund, mitte koolkond. Nüansid, mida järgiti: *hoiduti äärmuslikest emotsioonidest *selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia (impressionistidel piirid kaovad; hilisromantikutel palju tundeid) *harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad *teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus (heliloojad kasutasid vormiskeeme, idee jäi paika)
Arvuta rahaagregaat M1. a. 210000 b. 208000 c. 202000 d. 200000 39. Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 200’000 ühiku eest. Missugune on mõju rahapakkumisele arvestades multiplikaatoriefekti, kui eeldame, et kohustusliku reservi nõue on 10%, kommertspankadel pole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda säästukäitumist: a. 2000000 b. 200000 c. 1000000 d. 100000 40. Neoklassikud väidavad, et: a. tööturu analüüsil tuleb igati arvestada sotsioloogilisi aspekte b. tööturu arengutesse peab tihti sekkuma keskvõim c. tööturgu tuleb vaadelda, erinevalt kaupade turust, suletud turuna d. võib vaadelda nõudluse ja pakkumise turuna nagu iga teist turgu 41. Neoklassikute arvates toob liigne tööjõu pakkumine kaasa: a. palkade külmutamise b. inflatsiooni c. palkade languse d
tagasi maksta. Eesti liitus Euroopa Liiduga 01.mai 2004. Eesti liitus Eurotsooniga 01.jaanuar 2011 Kapitalikonto kajastab finantskapitali liikumist üle rahvusvaheliste piiride. Kui valuuta väärtus langeb, siis import väheneb ja eksport tõuseb. See annab juurde töökohti, kuid põhjustab ka inflatsiooni. Kui kapitali lenduvuse tagajärjeks on majanduslangus, siis kaasneb sellega ka inflatsioon. LOENG 17 TÖÖTURG JA TÖÖPUUDUS Neoklassikud (liberaalid) väidavad: Tööturgu võib vaadelda pakkumise ja nõudluse turuna nagu iga teist turgu. Tööjõu liigne pakkumine põhjustab tööpuuduse. Tööpuudust saaks vältida palkade vähendamise kaudu. Liberaalne töölepinguseadus Tööjõu liigne nõudlus toob kaasa palkade tõusu ja inflatsiooni. Keynes: Ei ole nõus mõttega, et tööturg ise tasakaalustub ja väidab, et isegi siis kui palgad on paindlikud, tööturg ei tasakaalustu.
Hind – kauba/teenuse väärtuse väljendus rahas! Hinna filosoofilised kontseptsioonid: - Hind on vahetuse kategooria - Hind on rikkuse väljendus - „õiglane“ hind võimaldab tagastada kulud Majanduslikud hinna kontseptsioonid: - Hind on määratav objektiivsete kuludega - Hind on määratav kasulikkuse subjektiivse hinnanguna Esimest kontseptsiooni esindab klassikaline poliitökonoomia. Teist kontseptsiooni esindavad aga neoklassikud. Hind on oma olemuselt vastuoluline – üheltpoolt on hind objektiivse maksumuse rahaline väljendus teisalt sõltub nõudluse ja pakkumise subjektiivsest kõikumisest. Hinnakujundavad faktorid turumajanduses on: - Kulud - Kauba kasulikkus - Nõudlus ja selle elastsus - Konkurents - Riigi mõju Hind täidab järgmiseid funktsioone: -Mõõtmis funktsioon – võimaldab määrata tasu kaupade ja teenuste eest
Inimesse ei saa suhtuda nagu tööd tegevasse masinasse vaid organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks tuleb arvestada töötajate vajadustega, neid motiveerida ning juhid ja töötajad peavad tegema koostööd. Neoklassikalise koolkonna esindajad soovitavad võimaldada töötajatel paremini tunnetada oma osa organisatsioonis, kaasa rääkida tegevuse tõhustamisel ning muuta nad oma tööst ja organisatsiooni eesmärkidest rohkem huvitatuks. Neoklassikud kritiseerivad kitsast juhtimisulatust ja sellega kaasnevat alluvate ranget kontrolli. Nad pooldavad suurt juhtimisulatust ja hajutatud otsustamisõigust. Oma seisukohtade arendamiseks kasutavad nad teisi teadusi nagu psühholoogia, sotsioloogia, antropoloogia. Eriti keskendutakse psühholoogia kasutamise võimalustele juhtimises. Rõhutatakse, et indiviidi käitumine grupis on mõjutatud grupiprotsessidest ning erineb omaette tegutseva inimese käitumisest.
utopistid sotsialistlikud voolud Ajalooline Institutsialism koolkond Keinsism Merkantilism Füsiokraadid Monetarism Klassikaline poliitökonoomia Neoklassikud Üldise majandusteooria Mikro- Makroöko New economy kujunemine öko- noomika noomika Majanduslike koolkondade ja Majandusliku teooria sisu ja uurimise eesmärk suundade esindajad 1) KSENOFONTES, muinaskreeka Teaduse nimetuse autor ( kreeka k
toote tootmisel või tarbimisel. Need võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Maksustamise ekvivalentsuspõhimõte ehk “makstava tasu ja saadava teenuse vahelise võrdsuse printsiip” peaks teoreetiliselt looma võimaluse määrata inimestele optimaalne maksukoormus. Piirkasulikkuse teooria seisneb selles, et kauba väärtus ja hind tuleneb subjektiivsest kasust, mis saadakse selle kauba tarbimisest. Neoklassikud ei käsitle aga eriti avaliku sektori väljaminekuid, mistõttu jääb vastuseta küsimus, milleks on maksulaekumisi riigile üldse tarvis. 53.Milles seisneb konsensuspõhimõtte ja institutsionaalse kattuvuse (kongergentsi) nõude olemus ja mõju avaliku sektori otsustusprotsessile? Konsensuspõhimõte sunnib indiviide avalike projektide üle nii kaua arutlema ja selle rahastamise aluseid nii kaua modifitseerima kuni kõik asjaosalised sellega nõustuvad
esindajateks on Hugo Münsterberg, Mary Parker Folett, Elton Mayo jt. Sellele tuginedes loodi hiljem motivatsiooniteooria, mille rajajateks olid Abraham Maslow, Douglas McGregor jt. Esimesi loetakse inimsuhete koolkonna (human relations) rajajateks, motivatsiooniteoreetikuid aga inimressursi koolkonna (human resources) rajajateks, mille areng sai täishoo sisse alles 1950-1960-ndatel aastatel. Oma seisukohti ja ideesid esitavad neoklassikud kirjeldavate järeldustena, mitte aga käskivate ettekirjutistena. Neoklassikud tuginesid oma teoreetilistes käsitlustes ühel poolt juhtimise klassikalistele teooriatele ja teiselt poolt industriaalpsühholoogiale, mille rajajaks loetakse Hugo Münsterbergi. Olulise panuse andis nimetatud koolkonna arengusse ka Lillian Gilbreth. Hugo Münsterberg (1863 1916) on saksa päritolu juhtimisteoreetik, kes töötas Harvardis. Ta avaldas oma tippteose Psychology and Industrial Efficiency 1913
Hind – kauba/teenuse väärtuse väljendus rahas! Hinna filosoofilised kontseptsioonid: - Hind on vahetuse kategooria - Hind on rikkuse väljendus - „õiglane“ hind võimaldab tagastada kulud Majanduslikud hinna kontseptsioonid: - Hind on määratav objektiivsete kuludega - Hind on määratav kasulikkuse subjektiivse hinnanguna Esimest kontseptsiooni esindab klassikaline poliitökonoomia. Teist kontseptsiooni esindavad aga neoklassikud. Hind on oma olemuselt vastuoluline – üheltpoolt on hind objektiivse maksumuse rahaline väljendus teisalt sõltub nõudluse ja pakkumise subjektiivsest kõikumisest. Hinnakujundavad faktorid turumajanduses on: - Kulud - Kauba kasulikkus - Nõudlus ja selle elastsus - Konkurents - Riigi mõju Hind täidab järgmiseid funktsioone: -Mõõtmis funktsioon – võimaldab määrata tasu kaupade ja teenuste eest
väärtused võivad kujuneda suuremaks väärtuseks kui varade poolt pakutav materiaalsus). Neoklassikaline ökonoomika: marginaalteooria ja väärtus 1870ndatel aastatel ilmus rida töid, mis hakkasid asendama klassikalist teooriat ja mida tervikuna hakati nimetama neoklassikaliseks majandusteaduseks. Üheks erinevuseks võrreldes klassikalise teooriaga oli uus lähenemine väärtuste selgitamisele. Klassikud nägid väärtuse allikana inimtööd. Neoklassikud selgitasid väärtust vahetuse kaudu määratuna, peegeldades nii tarbijate eelistusi kui ka tootmiskulusid. Hinna ja väärtuse 10 kontseptsioon lähenesid üksteisele. Senine absoluutne ressursside nappus asendati suhtelise nappuse põhimõttega. Viimane muutus sillutas teed heaoluökonoomikale (welfare economics). Metoodikas võeti omaks marginaalanalüüs. Marginaalanalüüsi e
annaabi.ee 
