Jõulud võiksid olla kasvõi ükskord kuus. MATI: Ei või! Mõtle nüüd ise. Siis tuleks ju sellest päris igapäevane asi. Ja see poleks enam mingi eriline sündmus. MAIA: Seda vist küll...Kuid tihedamini võiks ikkagi olla ja küllap linnud ja loomad arvavad ka seda. MATI: Siin ongi see eelmise aasta viljavihk, täpselt nagu eelmiste jõulute aegu. Küll linnud oskavad siia tulla. MAIA: Kindlasti oskavad. Küllap nad juba ootavadki seal metsatukas. MATI: Lähma siis juba! Nii pääsevad nemadki kiiremini oma jõulurooga maitsma. MAIA: Oota väheke. Raputan natuke seda viljavihku, et kui hiired siia satuvad, saavad nemadki oma osa. (lapsed lahkuvad) (tulevad linnud) VARBLANE: Kuule sõber, millest sina tunned jõulusid? LEEVIKE: Sellest viljavihust muidugi, mis meid seal tuttava puu peal ootab. VARBLANE: Ja ongi! Hea, et jäime väheke ootama. LEEVIKE: Minu kõht on juba hommikust peale igatsenud jõulurooga maitsta. VARBLANE: Minu oma ka
haruldasemad. Mürgiastel · Ohu korral ründavad raevukalt · Kimalased pärast nõelamist ei sure ja võivad end teinegi kord kaitsta · Astlaga varustatud vaid ema- ja töökimalased · Töölised on emasloomad · Isakimalased on täiesti relvitud ja ohutud · Kirev rüü kaitseb neid võimalike vaenlaste eest Pere elutsükkel · Emakimalane erineb töökimalasest ainult suuruse poolest · Suuremad töökimalased kipuvad võimu haarama, nemadki tahavad muneda. · Emakimalased elavad kõige kauem · Järglaste üleskasvatamine võtam emakimalaste kogu energia ja ka ilu · Sügiseks on sametine rüü hõre ja tiivad on räbalad Kasutatud kirjandus · http://www.zbi.ee/satikad/putukad/fol kloor/07/folk_32.htm · http://loodusaed.kirikiri.ee/Kimalased · http://www.miksike.ee/docs/referaadi d2005/kimalased_teelekepler.htm
Dante Dante Alighieri 1265 Firenze  14. september 1321 Ravenna oli itaalia kirjanik ja poliitikategelane. Dante Alighieri on Giovanni Boccaccio ning Francesco Petrarca kõrval üks kuulsaimaid itaalia renessansi poeete. Nagu nemadki, arendas temagi itaalia keelt Looming Dante peateos on "Jumalik komöödia,, Loominguks valis ta ainet peamiselt oma kodumaa antiik- ja keskajast. Lisaks on ta kirjutanud luulet ja filosoofilisi teoseid Dante esindab valgustatud humanismi, mis püüdleb universaalsuse ja realismi poole. 1988 asutati Eesti Dante Selts. Elukäik Dante pärines perest, mis oli lojaalne gvelfidele, kes pooldasid paavstivõimu. Gvelfid võitlesid gibelliinide vastu, kes toetasid Saksa-Rooma keisrit.
See massiivne voodi keset lava, need tohutu suured valged kangad ja paljud peeglid lõid suurepäraselt ühtse terviku ning panid imelisele ja paeluvale ooperile ilusa lõpp-punkti. Samuti mis mulle veel sellest õhtust meelde jäi on publiku suhtumine. Samal hetkel mil saalis tuled kustusid jäi publik tasa ja ootas pingsalt mis saab edasi. Oli tunda, et kõik olid mõttega loo juures ning jälgisid huviga mis saab edasi. Kõneldes vaheaegadel oma tuttavatega tõdesid nemadki, et on ooperis üllatunud. Nemadki olid endale tekitanud lavateose osas mitmeid eelarvamused, mis õnneks purunesid. Nad arvasid, et ooper on igav ja ei paelu üldse. Samuti arvati, et kuna ooper on itaalia keelne ja subtiirid jooksevad üleval siis ei saa sisust midagi aru, kuid seegi arvamus kadus. See arvamus kadus üsna ruttu ja selletõttu kuna näitlejate näoilmed ja zestid, lavaline kujundus ja muusika aitas tervikpildile
Second level Third level Fourth level Fifth level Andrea del Castagno fresko Dantest (umbes 1450) Dante Alighieri on Giovanni Boccaccio ning Fransesco Petrarca kõrval üks kuulsaimaid itaalia renessansi poeete. Nagu nemadki, arendas temagi itaalia keelt ("De vulgari eloquentia"  "Rahvakeelest", umbes 1305) Dante esindab valgustatud humanismi, mis püüdleb universaalsuse ja realismi poole. Dante elulugu Dante pärines perest, mis oli lojaalne gvelfidele, kes pooldasid paavstivõimu. Dante isa oli Alaghiero või Alighiero di Bellincione, ema Bella suri siis, kui Dante veel 10-aastanegi polnud. Kui Dante oli 12-aastane, kihlati ta mõjukast perest pärit Gemma di Manetto Donatiga. 1301
Esimese aastatuhande lõpul tõusid nad Kesk-Euroopas võimule vallutades piirkondi nii idas, kui lõunas.14 sajandi algul suri Arpadite dünastia välja ning troonile tõusis Napoli ja prantsuse päritolu Anjou dünastia, mille kuningad olid samuti tuntud oma vallutusliku poliitika tõttu.Ungarist sai Kesk-Euroopa suurriik, mis hiljem 16 sajandil lagunes.Hilisematel aastasadadel Ungari Ugrilased enam vallutuslikku agressivsust välja ei ole näidanud.Nagu paljud teised Uurali rahvad,olid nemadki Nõukogude Liidu okupatsiooni ohvrid. Tänapäeval on valdav enamus Uurali rahvast välja kujundanud linnakultuuri ning elab vabariikides püüdes säilitada neutraalset hoiakut konfliktides. Soome-Ugrilasi üldise rahvusena, olgu nad nii erinevad, kui tahes, ei saa pidada kuigi sõjakaiks. Enamjaolt elatakse rahumeelselt töötades oma ühiskonna arengu nimel.
4) pärast üritust koosviibimise koha ja abiruumide koristamine. Esiteks, soovin teada anda, et ruumide kaunistustega me rahule ei jäänud. Ukse kohal rippusid kuivanud vahtralehtedest vanikud ja loosungil oli kirjas „Õnne sünnipäevalapsele“, mitte „ 5. juubel AS Puidul“. Teiseks, esimesena valati välja vahuvein, mis soojenes klaasides joodamatuks ja kohvi oli termoses ära jahtunud ning oli juues külm. Teenindajad ei teadnud millest salat koosnes ning nemadki ei suutnud suutäit salatist alla neelata. Tellitud tordist ei jätkunud kõigile ja firma nimi oli valesti kirjutatud. Laualt puudusid noad, kuid plastmassist lusikad, mille otstarve jäi arusaamatuks, olid olemas. Laudlina oli plekke täis ja neid üritati varjata taldrikutega, mis ei õnnestunud. Teie saadetud teenindajad jätsid kogenematuse mulje. Kolmandaks, külaliste vastuvõtt ja teejuhatus oli väga halb. Juhised olid liiga ebamäärased
Neil, kes arvavad, et noorus on ilus ja kerge aeg, on kindlasti õigus. Noorik võib (tavaliselt), kas üksi või siis sõpradega, minna kuhu tahab. Kui ta koju tuleb, ootab mõni kallis inimene teda ja pakub sooja toitu. Tema eest hoolitsetakse. Samuti saab ta taskuraha eest osta, mida tahab, või ostavad vanemad talle ise. Täiskasvanutel sellist elu ei ole. Nad peavad tihtipeale rasket tööd tegema. Ka ei ole vale öelda, et noor olla on raske, sest nemadki teevad mõnes mõttes tööd. Tõustakse varakult, et 4-8 tundi päevas koolis olla. Koolis võib juhtuda pahandusi õpetajate ja kaasõpilastega. Tihti on noorukitel tülisid ka vanematega. Siiski tasub meeles pidada, et nemad on sind üles kasvatanud ja toetanud. Nooruses on sõbrad väga tähtsad. Igaühel on vaja kedagi, kes oleks temavanune, kes ei reedaks saladusi ja ei naeraks tema üle, vaid mõistaks teda. Kuid selliseid sõpru on üsna vähe
tagasi ja temast levisid kuulujuttud. Vanamemm ehmatas nii ära ja ta jooksis ruttu orust välja ja sööstis kiiremas korras korravalvurite juurde. Loomulikult keegi ei uskunud vanamemme lugu. Aga oli samas orus käinud ja näinud seda tumadate tiibadega olevust. Siis astus noormees paar sammu edasi ja tõstis käe ja lausus: ,, Mina olen ka seda tumedate tiibadega olevust näinud''. Sellepeale otsustasid korravalvurid ikka asja kontrollima minna ja nemadki kadusid orus ära. Puhkesid suured kuulujuttud, et tumedas orus on nähtud tumedate tiibadega olevust. Jutt jõudis ka ühe nõia kätte ja ta teadis kohe mida ette võtta. Ta meisterdas valmis suure plaani kuidas tumeda tiibadega olevust kinni püüda. Kogu küla nõustus aitamast. Polnudki nii lihtne teda kinni püüda kui paistis. Tiibadega tume olevus oli veelgi tugevamaks muutunud. Ainus võimalus oli teda kinni püüda kohvri abil. See kohver oli sellepoolest eriline et sinna sisse oli
külma ja kuumuse. Söögi eest pidid nad ka ise hoolitsema. Pigem olid nad näljas kui liigsöödud. Kui neil lahingul süüa pole saavad nad ilma selleta hakkama. Kui neil polnud üldse süüa pidid nad varastama. Aga see ei olnud üldse selle pärast et neid seadust rikkuma panna, vaid selleks et nad oma nutikust arendaksid. Tänu sellele et nad peale Lakoonika olid ka vallustanud Messeenia, ja olid nemadki helootideks muutnud, pidid Spartiaadid end rohkem treenima. Heloote oli rohkem kui spartiaate ning neid tuli vaos hoida. Sellepärast pöörati rohkem tähelepanu treeningutele ja et lastest saaksid kartmatud ja tugevad sõjamehed. Vastsündinutest lastest jäeti ellu vaid terved. 7-aastased poisid võeti emade juurest ära ja hakkasid elama vanuserühmade kaupa kodanike kontrolli all. Kõige tublimatest said salgajuhid. Nad tegelesid kehalise treeningu ja sõjaliste
silmitsi seista. Arvan, et kõik kes end vähegi eestlasena tunnevad on valmis oma kodumaad kaitsma. Mina ise kaitseksin oma kodumaad. Seda arvan ma muidugi praegu ning kui selline probleem tekkib, kas ma siis ka julgeks. Kodumaa- armastus väljendub ka selles, kuidas teda hoida. Miks armastan oma maad? Ma armastan oma isamaad sellepärast, et see on minu sünnipaik, ma olen siin üles kasvanud. Siin elavad minu vanemad ning nemadki on Eestis sündinud. Ma armastan oma kodumaad, sest siin on minu kodu. Armastan oma isamaa traditsioone, loodust, suuri mühisevaid metsi, sügavaid sinakaid järvi, Eesti mulda ja seda sinist taevast. Võime igal juhul uhked olla oma rahva üle, kel jätkus julgust korraldada massiivne Balti kett, laulev revolutsioon, millest sündisid traditsioonid. Kodumaa-armastus on see, mis pärandub põlvest põlve meie järglastele ning kelle koduks saab meie oma Eestimaa.
Kuidas Jonksu endale pruuni nahavärvi sai e. kuidas Jonksust neegrite esiema sai Ennevanasti olid kõik inimesed heleda nahaga. Samuti nägid nad välja üpris ühesugused. Kandsid kõik ühesuguseid soenguid ja sarnaseid riideid, elasid oma majakestes ning sõid enda kasvatatud toitu. Niisiis elas ühes sellises linnas üks tüdruk, kellel nimeks Jonksu. Ta oli rõõmsameelne ja tragi tüdruk, armastas palju uurida ja tegutseda. Sageli sattus ta sekeldustesse ning inimesed arvasid, et ta peaks olema ettevaatlikum. Joksu aga ei tahtnud olla ettevaatlik, tema tahtis palju avastada ja kõike proovida. Nii juhtuski kord, et Jonksu leidis ükskord imeliku kivi. See ei olnud üldse tavaline kivi vaid väga eriline. Eriliseks tegi selle kivi see, et tavaliselt on kivid katsudes külmad aga see oli täitsa soe, isegi natuke kuum. Samuti läikis ta põnevalt punaselt ja nagu hiilgas väheke...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Mina ja juhiabi eetikakoodeks Essee Õppejõud: Mina ja juhiabi eetikakoodeks Sekretär on oma firma nägu ja eeskuju, sageli nimetatakse teda firma hingeks. Ta peaks olema korrektse käitumisega, ennast valitsev, ta ei tohi mitte kunagi suhtuda klienti üleolevalt. Sekretär peab looma usaldusväärse ja terve õhkkonna suheldes klientidega. Seega peame õppima hoidma lahus töö ja oma isikliku elu, mis on muidugi paras väljakutse. Tihti endalegi teadmata viime tööle kaasa isikliku elu probleemid, mis hakkavad meie tööd häirima, ükski klient ei taha suhelda sekretäriga kui ta on morn ja närviline. Sellise olekuga kahjustame firma mainet. Tuleb uskuda iseendasse, oma võimetesse, ...
Kuigi pakutavad asjad olid head tahtsid kõik endale siiski ehtsat printsessi lossitornist. Lõpuks leidsid mehed siiski lahenduse, nad otsustasid teha kolme kivi viskamise võistluse, kus igaüks vastavalt kohale endale autasu valida sai. Võistluse võitis muidugi nõid, kes ei pruukinud küll ausalt mängida aga sai endale siiski esimesena printsessi valida. Teiseks jäänud tugev libahunt valis endale võlukepi ja vampiirile jäi võluseerum. Kuid nemadki polnud puuga pähe saanud ja tegid oma soovid teoks. Nimelt võlus ka libahunt endale printsessi ja vampiir jalas võluseerumige üle talutüdruku kes samuti printsessiks muutus. Nüüd oli iga mees saanud endale just selle mida ta kõige enam tahtis ehk sinisilmse printsessi lossitornist. Nii elasitki kolm kangelast kõik oma printsessidega seitsme maa ja mere taga kuni surmani.
Vaikus saab värvideks (2005) Proosa Kust tuli öö (1990) Teekond Ayia Triadasse (1993) Jää ja Titanic (1995) Silm / Hektor (2000) Kevad on käes... Kevad on käes, igemed veritsevad, silmad on valusad valgusest, mis helgib vastu viimastelt lumelaikudelt ja kasvuhoonete kilelt. Aiamaa tagant seletab silm paplite pungi ja taamal luhal virvendavas vees ukerdavaid parte. Lapsed sõidavad juba jalgratastega, tulevad poristena, põlved marraskil, aga nemadki väsivad ruttu ja magavad kaua, mõni tund vaikust, mida mõõdab riiulil ,,Rooma antoloogia" ees tiksuv kell ja sulavee tilkumine läbi viinapuuväätide. http:// arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-ei-ole-jumalat-jaan-kaplinski-loe http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=Y
biomatefus.matefus.eu/amoobpilt.jpg Kuidas algloomad toituvad ja hingavad?  Ainevahetus toimub tsütoplasma tihenenud väliskihi kaudu  Totuvad: bakteritest, üherakulistest vetikatest, mikroskoopilistest seentest ja teistest algloomadest  Ainult kingloomadel on eriline suuava kuhu toit juhitakse  Silmviburlased on võimelised fotosünteesima, seda ainult valges, pimedas toituvad nemadki teistest organismidest  Higavad kogu keha pinnaga vees Kuidas algloomad liiguvad?  Algloomad on enamasti liikumisvõimelised  Amööb liigub oma keha kuju muutes  Silmviburlane vibureid kasutades  Kingloom liigub ripsmetega  Rakkudes parasiteerivad loomad ei liigu Kuidas algloomad paljunevad ja elavad üle ebasoodsad ajad?  Algloomad ei sure elukeskkonna muutudes  Nad moodustavad tsüsti mis sisaldab
Igapäevases kõnepruugis ei kasutata alati terrorismi samas tähenduses kui teeb seda seadusetäht. Terrorism on kuritegu EV seaduste järgi ja süüdistuse terrorismis võib saada märgatavamalt "süütumate" tegude eest kui seda on pommirünnak või selle kavandamine, kusjuures teatavatel tingimustel ei pruugi eelnimetatud teod üldse kvalifitseeruda terrorismina. Terrorism on tuntud ka sõjalise strateegia ja taktikana, kuid selle defineerimine on väga raske tänu asjaolule, et konfliktipooled käsitlevad terrorismi erinevalt. Nii peab teise riigi suhtes sõjalise agressori toime panija oma väeüksuste vastu suunatud sissi- või partisanirünnakuid terrorismiks, samas agressiooni ohver aga kogu tema vastu suunatud sõjategevust terroristlikuks. Mõningate käsitluste kohaselt on terroristlik igasugune sõjategevus, kus selle tulemusel kannatavad relvastama tsiviilisikud. Üldiselt mõistetakse terrorismi all vägivalla kasutamist või sellega ähvardamist poli...
Kuid kuna arusaam elust on igaühel erinev, on suur tõenäosus, et tekivad konfliktid, sest mõlemad pooled tahavad oma arvamust tähtsamaks teha. Kuid kuna arusaam asjadest on erinev, pole olemas ei õiget ega valet vastust. Kuna kõik algab kodust, rajab tee edukaks tulevikuks õnnelik pere-elu. Elul on varuks veel kõiksugu keerdkäike. Vältimaks neid, võiks ikka enne tundmatus kohas vettehüppamist ära kuulata vanemate ja elukogenumate nõu. On ju nemadki kord noored olnud. Kodust saab ka alguse käitumine ning suhtumine kõigesse. Perekond on omamoodi paik, mis pakub kaitset ning ei tõuka kunagi eemale. Arvan, et õige eestlase suureks väärtuseks on elust rõõmu tundmine, võttes viimast, on tähtis seada varajalt sihid, mille poole püüelda. On oluline leida mõni hobi, millega juba varakult süvenenult tegelema hakata. Heaks näiteks on sport või muusika  nad saavad pakkuda suurt naudingut
Oh kui mul oleks ,,pappi" ma ostaks endale uued riided ja mp3 mängija. Ma oleksin õnnelik, päeva paar, aga ma usun, et tüdineksin mp3-est ja tahaks juba midagi muud. See on raha jõud, täita meie soovid ja teha meid kasvõi korraks õnnelikuks. Milles peitub õnn? Eks ikka suhetes ja väga heades sõprades. Seda sa ei saa raha eest osta, siinkohal raha on jõetu. Mõnesmõttes saad sõbrad endale oma ilusate riiete ja kallite asjadega ligi meelitada, aga kui sul raha enam pole kaovad nemadki. Sama on armastusega, tehes oma kallimale välja luksusliku reisi armub ta sinusse, tekelikult armus ta sellesse kohta, kus te käisite ja hiljem avastades, et sa ISE polegi nii tore, aus ja usaldusväärne jätab ta su sinnapaika. Usaldust, headust ja ausut ei saa kaardiga tasudes osta. Selleks, et inimene oleks elujõuline ja rõõmsameelne on tal vaja tervist. Hea tervisega inimene jõuab rohkem ja tal on parem elu. Kas ratastoolis mees saaks suusatamisest mõnu tunda
linooli. Tegemist on kõrgtrükiga, kuna paberile jätavad jälje värviga määritud trükiplaadi kõrgemad osad. Ajalugu Kuigi linoleumi leiutas Frederick Walton juba 19. sajandi keskpaigas (patent aastast 1860), võttis veel hulk aega, enne kui seda põrandakatteks mõeldud materjali ka kunstnike seas trükivahendina kasutama hakati. Linoollõike kasutuselevõtjateks võib pidada Saksamaa kunstnikerühmitust Die Brücke, mis tegutses aastatel 1905Â1913. Aga nemadki nimetasid alguses oma trükiseid puulõigeteks, mis kõlas tollal paremini ja väärikamalt. Pablo Picasso ja Henri Matisse aitasid kergitada linoollõike mainet ning tasapisi sai sellest üks täiesti tavalisi meediume graafikaga tegelevatele kunstnikele. Lihtsuse tõttu on linoollõige saanud iseäranis populaarseks kunstiõppes ja asjaarmastajatest kunstnike seas, kuid leidub ka palju elukutselisi kunstnikke, kes seda tehnikat laialdaselt kasutavad
Nüüd hakkasid Läänemerel sõitma Saksa kaupmehed. Nende vahendusel tuli Liivimaale augustiinlaste koorihärra Meinhard. Tema kuulus ristiusku. Berthold oli temaga kaasas ning pärast Meinhardi surma sai temast piiskop. Kohe tekkisid teravad tülid liivlastega, sest liivlased said teada nende plaani, ja ta oli sunnitud pöörduma tagasi Saksamaale. Liivlased olidki esimesed, kes võtsid vastu ristiusu ning nendest sai ristisõdijate liitlased. Latgalid alistati kergelt ning nemadki liitusid ristisõdijatega, seal mängis ka kättemaksu roll eestlaste vastu, kuna teised olid käinud neil röövretkedel ja laastanud nende maid. Ka venelastega oli eestlastel halbu suhteid. Eestlastel polnud häid suhteid naabritega ning koostöö puudu ka maakondade vahel. Sellest saigi üks tegur, miks nad vabadusvõitluse kaotasid. Eestit tahtsid vallutada ka mitmed maad (Rootsi, Taani). Eestlastel polnud ühtset riiki ega juhtu, kes oleks kutsunud
Öeldaks, et eestlase parim toit on teine eestlane. Me ei mõtle abivajajatele ennem kui ise nende hulgas oleme. Tänapäeva kiire elutempoga ühiskonnas on igapäevaseks nähtuseks liiklusõnnetused, vargused või tulekahjud. Linnades jõuab abi kiiresti kohale ning suuremad tragöödiad sageli ära hoida. Mina elan maakohas ja olen näinud, et abi ei jõua siiski alati õigeaegselt. Sageli on juba liiga hilja. Ma ei saa selles süüdistada päästeteenistust, sest mida nemadki teha saavad. Tagant järele mõeldes oleksin saanud ise päris palju ära teha. Kui oskad teatud olukorras midagi natukenegi teha või aidata, võib see päästa kellegi elu, veel parem sinu enda. Päästmise alla ei paigutaks mina ainult elude päästmisi. Ka naabritädi aitamine lumelükkamisel, väikese kassi päästmine suure koera käest, kodus toimetamine, hääletaja peale võtmine, jalakäija ületee laskmine on omamoodi päästmised ja abistamised. See kui üks
.. Kes oleks veel nii uhked, kindlad, nii lihtsad nagu meie siin. Taas läheneb mälestustunde neid. Ma näen, ma kuulen, ma tunnen teid: nii seda, kelt hing lahkus koduteel, nii teist, kes võõral maal viibi veel. Las mäletavad siis nemadki mind, las palvetavad, et pääseks mu hing. Neid nimepidi küll hüüaksin veel  kõik pühitud mälust  on jäänud vaid keel. Kui siin maal mõeldaks kunagi mul ausammast rajada, siis nõustudes tingimus mul on üks: et mereranda ei püstituks see sammas, kus on minu sünnipaik  mul merega katkenud sidemed kõik!
poliitiliste õiguste eest. Hakkasid laienema naiste võimalused. Suurenesid ka naiste võimalused haridust omandada. Naised võisid kaasa rääkida kultuuri- ja teadusmaailmas. 19. sajandi teisel poolel oli ka suur osakaal teadusel, leiutati ja avasti uusi asju. Näiteks Charles Darwin töötas välja õpetuse, mis aitas inimestele näidata loodust uuest küljest. 1859. aastal ilmust temalt ka raamat "Liikide tekkimine loodusliku valiku teel". Darwini õpetus näitas inimestele, et nemadki on vaid üks liik teiste seas ja nendegi olemasolu võib ühel päeval ohtu sattuda Tehti ka teisi ülitähtsaid avastusi füüsikas ja keemias. Näiteks Wilhelm Conrad Röntgen avastas katsetekäigus röntgenkiired. Samuti ka Ernest Rutherford jt teadlased panid aluse uuele ajastusele ehk tuumaajastule. Albert Einstein muutis arusaama ajast ja ruumist ning pani aluse relatiivsusteooriale. Ameerika teadlane Graham Bell leiutas 1876 telefoni ja asustas telefoni kompanii, et
Nende vahendusel tuli Liivimaale munk Meinhard, kes pidi siinsetel maadel ristiusku levitama. Kuigi enamus liivlasi võttis ristiusu vastu, tekkisid siiski nendega teravad tülid, kuna vaimulikud tegid koostööd kaupmeestega, kes siinsele rahvale ei meeldinud ning ka sellepärast, et sooviti endiselt ilma pealesurutud vaadeteta edasi elada. Liivlased olidki esimesed, kes võtsid vastu ristiusu ning nendest sai ristisõdijate liitlased. Latgalid alistati kergelt ning nemadki liitusid ristisõdijatega. Lisaks mängis seal ka rolli kättemaks eestlaste vastu, kuna nad olid käinud Lätis röövretkedel ja laastanud nende maid. Ühendatud jõududel suudeti lõpuks ka eestlased alistada. Kaotus sõjas tuli suuresti tänu sellele, et eestlastel polnud naabritega eriti häid suhteid ning koostöö puudus ka maakondade vahel. Eestlastel polnud ühtset riiki ega juhti, kes oleks kutsunud kokku ühe suure sõjaväe ning andnud igale salgale kindla ülesande
pandud maitset meeldetuletav mage, imal, lääge, mähk- või nende murdelised varjundid. Ka nimi "naistemarjapuu" olla tulnud sellest, et taime marjad pidid olema nii magedad nagu naine. Samuti on levinud eesnimed, mis rõhutavad aiamarjaks sobimatust: looma-, lehma- ja teised liited.Inimene ei pea sellistest marjadest lugu, küll teevad seda aga loomad. Linnud söövad mage sõstra marju meeleldi. Tegelikult lähevad nemadki rohkem selle õnge, et marjad on sarnased punase sõstra maitsvate viljadega. Igal juhul on saak alla neelatud ja mage sõstar oma tahtmise saanud. Selline on tema levimisviis. Lihakas viljaliha seedub linnu seedekulglas ära, kuid seemned jäävad terveks. Nii lendavad need peagi välja koos väetiseportsjoniga. Sattudes vähegi sobivasse kohta, hakkavad seemned idanema ja uus põõsas peagi jõudsalt kasvama. Kasvukoha suhtes ei ole see, Eesti üks tavalisemaid
vaba valik ja teatud mõttes on see isegi põnev. Samas on see, et selle all kannatab kindlasti pereelu, kas siis pikemas või lühemas perspektiivis." Veel seletas ta, et ta paljud sõbrad ja tuttavad töötavad Soomes, enamused ehitusel, aga osad on ka juuksurid või koristajad. Üllatav oli see, et inimesed väga ei poolda Soome töötama minemist, aga sellest hoolimata paljude tuttavad ja sõbrad töötavad juba Soomes ning kui on vaja minna siis ei jätaks nemadki minemata. Iga kuu uued Soome tööle minevad eestlased, on suur probleem ning selle vastu tuleks midagi teha.
ja jälle õpime? Vastus on lihtne. Õigekirja läheb elus vaja kogu aeg ja iga pool. Kuidas sa kirjutad ametliku pöördumise näiteks tööandjale, kui õigesti kirjutada ei oska. Keeleoskus näitab inimese väga olulist külge - intelligentsust. Ja kes siis veel peaks eesti keelt hästi oskama, kui mitte meie  eestlased. Nagu igas teises riigis elab ka meil palju võõrkeeli rääkivaid inimesi. Kas mitte ei peaks nemadki oskama eesti keelt? Tegelikult, kui oled tulnud elama võõrale maale, tuleks keel ära õppida, muidu ei mõista sina inimesi ja nemad omakorda sind. Sellest võivad tulla erinevad probleemid, et välismaalased ei oska riigikeelt. Eesti riigis on tehtud näiteks venelastele eraldi koolid ja isegi kõrgharidust hakatakse venekeeles andma. Kas see ka õige on? Ei. Kindlasti mitte. Miks me peaks hakkama tegema ümberkorraldusi sellepärast, et neil oleks mugavam. Nii ei hakkagi keegi riigikeele
Kontserti otsustasin külastasin oma klassivennaga seetõttu, kuna saabus 1. mai ja sellega seoses ka kontserdiarvustuse tähtaeg. Kontsert ise algas kell 19:00 ja minu kohale jõudes oli üllatus suur, kuna saalis oli rahvast kogunenud üle ootuste rohkem. Raske oli leida tühjasid istekohti. Kontserdikuulajatest olime ilmselt ühed noorimad, sest valdav osa kontserti kuulama tulnud inimestest olid pensionieas inimesed. Ilmselt tulid nemadki meenutama oma noorusaegu, kuulates ühe sel aja suurima staari muusikat. Kuna ennem olid kokkupuuted Barbra Streisandi muusikaga väikesed puhtalt seetõttu, et ei ole eriline tema muusika austaja, siis seetõttu kuulsin suurt osa esitatud lugudest esmakordselt. Samas olin mõnda esitatud lugu ikkagi kuulnud. Terve kontserdi ajal oli tunda ja kuulda, kuidas rahvas nautis kontserti täiega. Aplodeeriti tugevalt ja käituti kontserdile vastavalt
Ajapikku olid inimste naerusuud asendunud tõsiste nägudega. Lapsed, kes varem igal pool rõõmsalt ringi jooksid, hakkasid isa eest oma rõõmu varjama, sest nad teadsid, et isale see ei meeldiks. Krõõt oli muutunud vaikseks, kuulates mehe sõna ka siis, kui tema jõud oli otsa saamas. Peale Krõõda surma sai Vargamäe perenaiseks Mari, kes varem oli rõõmus ja laulis, kuid nüüd oli ka tema rõõm otsa saanud. Laste suureks sirgudes ei leidnud nemadki, et nende õnn seonduks Vargamäega. Nemad tahtsid oma elu mujal veeta. Vaenlasega vaenujalal olles otsis Andres taga oma tõde ja õigust, käies naabriga pidevalt kohtus. Ta ei näinud mitte õnne vaid ainult tõde ja õigust. Kui esialgu oli tähtis õiguse saavutamine, siis lõpuks kujunes sellest võitlus võidu nimel naabri üle. Kannatasid nii lapsed kui naised, lapsed pidid omavahel salaja suhtlema, sest isale laste omavaheline läbikäimine ei meeldinud. Andrese viha
ega nuriseda. Tänapäeval on naised iseseisvamad ning paljudes peredes on naine perepea mitte enam mees. Üha enam on muutunud naistele olulisemaks isiklikud saavutused ja karjäär ning pere loomine on jäänud tahaplaanile. Olulisemaks ongi muutunud õpingud, et kindlustada parem töökoht. Laste saamine lükatakse tulevikku, sest enne kogutakse raha, et luua ühine kodu. Väärtustatakse seda, et lastel oleks elamiseks võimalikult head tingimused ning et nemadki saaks tulevikus hea hariduse. Enam ei soetata perre rohkem kui kolm last, vaid piirdutakse tavaliselt ühe või kahe lapsega, see on sellepärast nii, sest soovitakse häid kasvutingimusi. Mida rohkem on ju lapsi, seda rohkem on neile kulutusi. Naise muutumine ajas on olnud väga mitmekülgne. Nõrgema sugupoole tähtsus ühiskonnas on märgatavalt tõusnud. Väärtustama on hakatud seda, et kõigepealt saada endale hea haridus
järgi pidid kaks lennukit lendama kaksiktornidesse, üks Pentagoni ning veel üks Valgesse Majja (teise versiooni järgi Kapitooliumi). Lennuk, mis lendas Pentagoni, tappis seal kokku 40 inimest (terroriste arvestamata). Neljas lennuk, mis pidi lendama Valgesse Majja, võeti reisijate poolt üle ning terroristide plaan hävitada Valge Maja ebaõnnestus, ehkki lennuk kukkus alla ja pardalolnud hukkusid.11. septembri terrorirünnakutes hukkus kokku 2973 inimest. 24 inimest jäi kadunuks ning nemadki arvatakse olevat surnud. Al-Q`idah (kasutatakse ka kirjapilte al-Qaida ja al-Qaeda) on rahvusvaheline sunniidi islamistlik 1988. aastal rajatud liikumine, mille asutas Osama Bin Laden. Al-Qaida võrgustiku poolt 2001. aastal 11. septembril New Yorgis korraldatud Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide hävitamise tulemusel, käivitas maailmas Ameerika Ühendriikide poolt initsieeritud programmi "Sõda terrorismi vastu". 2
Suurematesse küladesse, asulatesse rajada oma biokütusel töötav elektrijaam. Biokütus on bioloogilist päritolu ja organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning taastuvuse piires otseselt kütusena kasutatav või kütuseks töödeldud tahke, vedel või gaasiline aine. Biokütus kuulub taastuvate kütuste hulka ehk selle toorainet tekib juurde ja neid saab kasutada lakkamatult, või taastub ökösüsteemi aineringete käigus ( biomassi energia ja biokütus  puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne). Biokütust aga ei saa lugeda taastuvaks, kui selle tarbimine on suurem, kui juurdekasv. Selle heaks küljeks loetakse seda, et kütus on väävlivaba ja seetõttu ka looduses kergesti lagunev.Biokütuste hea külg on veel see, et nad ei lisa atmosfääri süsihappegaasi ega teisi kasvuhoonegaaase.Samuti ei ohusta biokütused pinnast ja pinnavett. Veel leidub biomassi suurtes kogustes igal pool, see tähendab, et seda pole vaja importida, see on kerg...
Pikka aega oli iseseisvalt elamine võimatu, sest sõltuti üksteise abist ning koos saadi raskematest probleemidest üle. Selistest asulatest, kus oli range tööjaotus, tekkisid linnad. Maapiirkondades on olnud inimesed rohkem eraldatud. Taludel võis olla palju maad ning naabertalud võisid jääda kilomeetrite kaugusele, mistõttu läbikäimised olid harvad. Seetõttu võib maarahvast pidada teistest vähem sõltuvaks. See aga ei tähenda muidugi, et nemadki on võimelised üksi hakkama saama. Tänapäeval, kui maailma rahvaarv on väga suureks paisunud, elavad kõik tihedamalt üksteise kõrval kui kunagi varem. Meie suhtlemist reguleerivad mitmed tavad ja käitumisreeglid ning peale selle veel omaenda mõttemaailm. Et igaüks järgib neid täpselt nii, kuidas soovib, ei ole ka ime, et kokkupõrked on kerged tulema. Ebameeldivuste puhul ollakse sageli valiku ees  kas
Miks põlgavad juudid Jeesust? Margus Toots Kes või mis on Messias? Messias on isiksus, kes on saadetud maa peale, et tagada ülemaailmne rahu ja usk jumalasse... Täpsemalt ütleb Piibel, et ta teeb järgmist.... 1. Ehitab Kolmanda Templi (Hesekiel 37:26-28) 2. Kogub kõik juudid tagasi nendi kodumaale, Iisraeli (Jesaja 43:5-6) 3. Viib ellu ülemaailmse rahu... lõpetades rõhutuse, sõjad ja nälja. Sest ütleb ju Piibel: "Rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdima." (Jesaja 2:4) 4. Levitab ülemaailmselt teadmist ja usku Iisraeli jumalasse, ühendades maailma rahvaste virr-varri üheks. Sest Vanas Testamendis on kirjas järgmine: "Sel päeval on Jehoova ainus ja tema nimi on ainus." (Sakarja 14:9) Ajalooline fakt on, et Jeesus ei täitnud ühtegi neist... Kui kristlased on arvamusel, et see juhtub peale Jeesuse maale naasmist, siis juudid on arvamusel, et see peaks juhtuma koheselt, sest Vanas Test...
Muidugi see võimalus on alati olemas, aga kes bingot ei mängi see jackbotti ei võida. Armastus see paneb kõik noored elama. Suhted, need pole vaid tüdruku ja poisi vahel olevad suhted. Igapäevaselt suhtleb noor ka pere ja sõpradega. See on normaalne, et noored tülitsevad vanematega. Vanemate keelud ja kommentaarid, kellele need siis meeldiks. Aga samas on need nii igapäevased, et nendeta eioskakski kuidagi, kuigi enamus noori unistab juba üksi elamisest. Ja õed-vennad nemadki ei mõista midagi näpivad koguaeg valesid asju ega korista enda järgi ära. See ajabki ju hulliks ja paneb tahtma kaugele soojale maale. Vahel ei mõista ka sõbrad midagi ja ei mõista ka neid, miks nad teevad nii või teisiti? Kas neil on tõesti vahel suu nii raske kinni hoida? Kuidas nad saavad teha selliseid tegusid kui sõpradele ei teeks kunagi nii. Suhted määravad nii palju tuju, kas see on hea, halb või nukker. Iga noore elu üheks osaks on pidutsemine
vesinik-, tuule-, ning päikeseenergia, aga need ei anna piisavalt energiat ning kõiki neist ei saa koguaeg ja igalpool, kasutada. Lõpuks peab ikka minema tuumaenergia peale üle, kuid mina arvan, et tuleks oodata veel mõnikümmend aastat enne, kui tuumaenergia kasutusele võtmist laiendada. Seda selleks, et võita rahva poolehoidu. Paljud inimesed on praegu veel selle vastu, kuid varsti ,siis kui energiavarud on otsa lõppemas, saavad nemadki aru, et muud võimalust lihtsalt ei ole. Inimesed on lihtsalt liiga harjunud energiaga selleks, et sellele selja pöörata. Peale selle olen ma täiesti kindel, et selle ajaga suudetakse tuumaenergia kasutamise ohte vähendada. Tuumaenergia kasutamisel on nii plusse ja miinuseid, kuid negatiivset poolt kipuvad inimesed üle dramatiseerima. Tõesti, ajaloos on mitmeid näiteid tuumaenergia halbadest külgedest aga nüüd teatakse sellest juba rohkem ja tehased on palju kindlamaks tehtud
Meie tähelepanu köidavad igasugused imelikud näod,mida suured ja kortsus tädid-onud teevad. Kuuleme hääli, mida ise järele teha ei oska, aina proovime ja proovime, kuni tuleb see tähtis esimene sõna meie huulilt. Sel hetkel me seisame silmitsi hoopis uue maailmaga ning teeme tutvust enda ema- ning riigikeelega, milleks on eesti keel. Aastate möödudes saame aina rohkem tuttavaks enda esivanemate ning maailmaga enda ümber. Vanematelt ja sõpradelt on nii palju teada saada ning nemadki ei tea kõike, kuid teadmiste janu on imekspandav ja kooli mineku soov suurimatest- suurim. Koolis saame palju teada enda riigi kohta, paiga, kus me kõik elame. Me õpime enda emakeeles suhtlema, kirjutama, laulma. See kõik paistab täiesti loomulikuna, kuid mõeldes minevikule, kui me suutsime välja öelda vaid sõna emme ning kõik oli võõras ja kauge, on uskumatu, et siiani jõundud oleme, kuid see on alles algus meie elu teel. Vanematesse klassidesse jõudes on igapäevane
elas ja tegutses, Aafrikas kujunes sirgeinimesest aga nüüdisinimese esivanem, keda kutsutakse tarkinimeseks (Homo sapiens). Tarkinimene sarnanes väga nüüdisinimesega, ehk nagu teda sageli nimetatakse targa tarkinimesega (Homo sapiens sapiens), olles temast võibolla vaid veidi robustsem. Nüüdisinimest peetakse kõrgeimaks liigiks, ning seetõttu on tsiviliseeritud inimesel kombeks vastandada end loodusele, sealhulgas ka kõigile loomadele. Inimesed ei tohiks aga unustda, et nemadki kuuluvad loomariiki ning neil on loomadega rohkem ühist kui nad arvatagi oskavad. Esmane sarnasus on, et inimorganismi anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitlus ja sigimisviis ei erine kuigi palju teiste imetajate omaga. Kuigi inimesi ülistatakse nende ühiskondliku eluviisi ja intellektuaalsete võimete pärast, pole nad nende omaduste poolest siiski nii ainulaadsed kui esialgu paistab. On mitmeid sotsiaalse eluviisiga loomi, kelle vastastikune sõltuvus on veelgi tugevamini kinnistunud
1) Mille poolest on seenerakud taime- ja loomarakkudega sarnased, mille poolest erinevad?-Mõlemad toituvad valmis orgaanilisest ainest, mida saavad väliskeskkonnast. Nende rakkudes talletuvad samasugused varuained. Kuid seened kasvavad ühel kohal ja ei liigu aktiivselt. Seenerakkudel on kitiinist rakukest ja seened kasvavad kogu elu. 4) Kas seened on toitumistüübilt sarnased loomade või taimedega? Põhjenda- Sarnased loomadega, sest nemadki hangivad toitu väliskeskkonnast, ehk toituvad valmis orgaanilisest ainest. 5) Millised kohastumused aitavad seentel edukalt uusi elupaiku hõivata?- Nende seeneniididtik kasvab kiiresti ja korraga vabaneb palju eoseid. 6) Selgita, mida tähendab väide, et seeneniidistik on kohastunud rakuväliseks toitumiseks?- Kuidas võivad hallitusseened olla inimesele kahjulikud?- Nad toodavad mürke, mida inimene võib alla neelata või sisse hingata. Millest koosneb tüüpilise kübarseene viljakeha
arvates ja tolajal suhtuti koolnud inimestesse - et nad ei saa prast surma rahu, tulevad maa peale kummitama, neid hingi peab aitama rahu leidmisel + siis mned mtted igast ballaadist juurde, nt. Kellahl - rhk rohkem lapsele mitte esmaselt tle jne.*** Snarine - Sinisuka ballaad - Must tht-Kohtumistja, kes otsib musta thte, mis nitaks milline inimene on sooritanud kuriteo jne. Teel kohtab ta vargaid, lbunaisi, joodikuid, varaahnitsejaid ja sdurineide, meldes, et milliseid halbu tegusid nemadki kll korda on saatnud.Siis aga kuuvalgel, ilmub tema enda otsaette musta the laik- mis nitab, et tema isegi pole sst puhaas. Autor tahab kohtumistja nol nidata inimesi, kes halvustavad alati teisi, aga endas vigu ne ega arva olevat. hiskonnas - ka kohtumistja vib teinud olla kurja. Kantsler- kaval kantsler- riigi vaenlane, tahab saada lahti kigist, et ise teistest vimsam olla. Talle tekitab aga peavalu tema enese jooksupoiss, keda ta lekavaldada ei oska.
Vaatan veel korra öökapi peal olevat oma naise Marié pilti. Kindlasti ta igatseb mind juba, kuna on ta ju nii kaugel minust  Veneetsias. Loodan, et saan uuest kaubast ka midagi talle meelepärast viia. Linna peal jalutades leiangi ühe mõnusa trahtri. Astun sinna sisse. Kuna kõht on mul väga tühi, tellin endale suure seaprae ning lasen hea maitsta. Minu kõrval istuvad kaks meest. Nad pakuvad mulle veini, ega ma siis ometigi ära saa öelda. Jutu käigus tuleb välja, et nemadki on kaupmehed, küll aga kohalikud. Üks neist rääkis huvitava loo, kus olevat raehärraga päris kõvasti tülli läinud, kuna too ei lubanud tal uhkeid riideid kanda, mis ta oli ühest Flandria linnast toonud. Kell hakkas niipalju saama, et seadsin oma sammud sadama poole. Näengi laeva, mis parajasti just sadamasse sisse sõitis. Peagi tuli kapten samuti laevalt maha. Lähen tema juurde ning küsin, kuidas sõit läks. Ta näitas minu kaubad ette ning võin rahul olla. Venemaalt oli
Kuid nagu juba öeldud  arusaam asjadest on erinev. Seega pole olemas ei õiget ega vale vastust. Ent ometi on ju aastate jooksul kujunenud niiÂöelda dogmad, mille tähtsust ei seata kahtluse alla. Kuna kõik algab siiski kodust, rajab baasi edukaks tulevikuks õnnelik pereelu. Elul on varuks veel kõiksugu keerdkäike. Vältimaks neid, võiks ikka enne tundmatus kohas vettehüppamist ära kuulata vanemate ja elukogenumate nõu. On ju nemadki kord noored olnud. Selles mõttes võib generatsioonide erinevusest isegi kasu olla. Kodust saab ka alguse käitumine ning suhtumine kõigesse. Perekond on omamoodi pelgupaik, mis pakub kaitset ning ei tõuka kunagi eemale. Tundmaks elust rõõmu, võttes viimast, on tähtis seada maast madalast sihid, mille poole püüelda. On oluline leida mõni hobi, millega juba varakult süvenenult tegelema hakata. Heaks näiteks on sport või muusika
kes on sale. Noori tütarlapsi üritatakse painutada kuskile sihitusse kohta, mida nad ise kutsuvad ,,õnneks". Alati ei ole meedia süüdi noorte mõjutamises. Kui noor pole kursis kõigega, mis levib, teevad selle ,,töö" tema eest ära eakaaslased. Ikka räägitakse omavahel, kes sai hakkama järjekordse hullusega uues tõsielusarjas või kes meeldib ühele teatud poisile. Rääkida on paljustki, mida vanemad inimesed justkui ei paista mõistvast. Nemadki on noored olnud, aga see aeg on vajunud unustusehõlma. Noorukist saab paremini aru tema eakaaslane, mitte ema või isa. Tüdrukud rahunevad alati pigem siis, kui nad on saanud aru, et nende sõber neid mõistab. Vanemaid ei taheta miskipärast eriti usaldada. Usaldus väheneb veelgi, kui vanemad lahutavad. Hingetraumad, olenevalt inimesest, võivad olla vägagi kõikuvad. Tagajärjeks on see, et hakatakse süüdistama üht osapoolt, kuna arvatakse kogu probleem tema süü olevat
Oscar Wilde on väga irooniliselt öelnud: ,,Enamik inimesi on teised inimesed. Nende mõtted on kellegi teise arvamused, nende elu on teiste jäljendamine, nende kired on lihtsalt tsitaadid." Isikupärane on igaüks, kes unustab ära selle, mis ta ümber on, kes mõistab, et 'mina' ei ole riided, sõbrad ja muu ümbritsev. Kui mõista, et iseendaks jäämisega kaasneb sisemine vabadus, mis muudab 'mina' tervikuks, muutub inimene tolerantseks ka teiste indiviidide suhtes, mõistes, et nemadki taotlevad elus seda vabadust. Mõistes iseennast ja enda soove astun ühe sammu lähemale üle saamaks hirmust iseenda ees. Indiviidid, märgates, et ümbritsev keskkond on kompleksivaba, muutuvad avatumaks. Selleks, et kaotada oma hirmu 'mina' olemise ees tuleb mõista, et vaid sellest hirmust lahti öeldes on võimalik elada täisväärtuslikku ja terviklikku elu.
.. Ja ühel päeval juhtuski midagi üllatavat. Nende külasse saabusid võõrad, kes teatasid, et ka Aafrikasse on loodud lastekodu ning nende töötajad otsisid küladest orvuks jäänud lapsi. Ning väike Maratriinu sai kokku lastekodu töötaja Hea Haldjaga, kellele ta rääkis ,,oma loo``, mille tõttu oli pealik kohustatud loobuma Maratriinust ning andma ta lastekodule. Ta oli küll natuke kurb, mil ta sõitis lastekodu poole, ära pealiku juurest sest nemadki olid talle lähedasteks saanud hoolimata kasutütarde tegudest. Oma lühikese elu jooksul tuli tal juba teist korda jälle asuda teele tundmatusse. Ta elu hakkas kulgema nüüd teiste omasuguste orvuks jäänud laste seas. Nendele õpetati seal lugemist , kirjutamist ja muusika tegemist, mis oli Maratriinule juba ammu meeldinud. Siinkohal võiks arvata , et loo õnnelik lõpp on käes. Kuid ei veel! Ühel hommikul vuras lastekodu õuele uhke Mercedes AMG tuuninguga limusiin,
4.0 ÜMERA LAHING Sakslastele ja nende liitlastele jäi mulje et eestlased põgenevad, seega ruttasid sakslaste, liivlaste ja latgalite vägi eestastele järgi. Nad jooksid otse eestlaste peidus olnud väe keskele ning Ümera-äärses metsas tungisid peitunud eestlased ootamatult vaenlastele kallale, rünnak kulges edukalt, langesid mitmed orduvennad, kaotused olid ka liivlaste ja latgalite seas. Sakslased püüdsid esialgu koonduda ümber ordulipu, aga kui abiväed põgenesid, olid nemadki sunnitud tagasi astuma. Eestlased ajasid vaenlasi taga, osa neist surmati ja vangistati. Räägitakse, et mõnel tõmmati isegi riided puruks ja tehti mõõgaga rist seljale, ristiusu pilastamiseks. Väikese väega saavutatud võit õhutas eestlaste võitlusvaimu ja usku oma võimetesse. Kindlasti oli selles võidus oma osa ka meie sugulasrahval liivlastel, kes reeturlikult meelitasid sakslased kiirelt edasi liikuma. Nii tabaski eestlaste varitsus sakslasi
ainust täiuslikku inimest, kes valitseks, pole olemas ja parem on siiski üheskoos vastu võetud otsused. Tänapäeval on demokraatia valdav valitsemisviis ja arvan, et praegustest olemasolevatest ühiskonnakorraldusest parim. See on kindlasti erinev Ateena demokraatiast, sest nüüd valitakse riigiametnikud, mitte ei loosita, ja kodaniku tähendus on samuti teine- nüüd saavad valida nii mehed kui ka naised. Sama on ikka see, et riigi eesotsas on rikkad inimesed ja mina arvan, et nemadki üritavad eelkõige vaid endale raha taskusse saada, ülejäänud rahvas on teisejärguline, peaasi, et neil endil hea elu oleks. Halvem on nüüd ehk see, et oma arvamuse avaldamiseks peab saatma kirju valitsusele või üritama ühendust võtta valitud poliitikuga, kuid vahel lihtinimesi üldse kuulda ei võetagi. Ateenas võis iga kodanik rahvakoosolekul oma arvamusi ja ettepanekuid öelda. Siiski on minu arvates demokraatia mitu korda parem kui
kas universumil on vaja loojat, 4) miks midagi üldse on olemas, 5) miks meie oleme olemas ja 6) miks on olemas just sellised seaduspärad, mitte teistsugused. Neli neist on selgelt filosoofilised, kuid on näidatud, et ka füüsika on võimeline sellistele küsimustele rahuldavalt vastama. Varsti andis neile vastulause semiootik Umberto Eco: ,,Füüsikud võivad küll filosoofia surnuks kuulutada, kuid nemadki ei saa vältida küsimust omaenda meetodite filosoofilise aluse kohta." Tema meelest olid küsimused, mis raamatus küsitud olid, vastatavad vaid filosoofia abil  ning füüsikud ei suudaks neile vastata, kui ei oleks juba olemas filosoofilisi vastuseid. Kui aga vastata, oleks tegu vaid mudelipõhise tõega, millel on vähe ühist tõelise reaalsusega. Lisaks oleks tegu kindla teadusmeetodiga, mida kritiseeris juba Feyerabend. Kuid kas filosoofia on tänapäeva teaduse jaoks surnud
kasvama suureks ning alustama elu omaette. Kuid millest oleneb see, kuidas ma tulevikus hakkama saan? Mida on selleks õnneks vaja, et olla edukas ja elada muretut elu? Olen täiesti veendunud, et tulevikku mõjutab oluliselt inimese haridus. On ju kõigile meile selge, et omades head haridust on tulevikus palju kergem. Alati on küll ka ebaõnnestujaid, kuid üldjuhul on haritud inimestel elus palju kergem. Probleemidega seisavad silmitsi nemadki, kuid kahtlemata pole neil harituna suuri raskusi töö leidmisel. Ja selle hea töökoha on nad surmkindlalt ära teeninud, nähes nii palju vaeva ja tehes niivõrd palju tööd selle nimel, et tulevikus oleks lihtsam. Nagu ütleb ka kiri Tartu Kommertsgümnaasiumis: "Haridus on aare ja töö on võtmeks tema poole." Selge on ka see, et palju oleneb sellest, kuidas inimene ise püüab ja mida ta tahab. Püüdes niivõrd kõvasti, nagu seda teeb enamus inimesi, on ka tulevik helgem
annaabi.ee 
