raskemal korral surma kui ka erinevaid sümptomeid, milleks on: Sügelus või lööve Valu on hammustuskohal Lihasvalu või krambid Punakas lillaks värv või blistril suurenenud higistamine hingamisraskused peavalu Iiveldus ja oksendamine palavik külmavärinad Ärevus või rahutus Kõrge vererõhk Ämblikud hammustavad inimesi ka enesekaitseks Ämbliku mürk võib sisaldada nekrootiline ained, neurotoksiinidega ja aineid nagu serotonin Serototiin on ka inimesel sees, mis tekitab sulle und, meeleolu, isu ning head mälu On siis tavaliselt 20 liiku ämblikuid, kelle hammustus võib su tappa Kõikidel ämblikutel on ka kihvad, mille kõigi sees on murk Inimesed tavaliselt seostavad Tarantlit kui tapva liigiga, kuid see on vale. Neil on vähene kogus mürki näärmetes ja tema hammustus on umbes nii valus kui vapsiku või mesilase nõelamine
te · Apenditsiit <10% Kerge ·Peptilise haavandi perforatsioon ·Akuutne salpingiit · Divertikuliit (lokaliseeritud <20% Keskmine perforatsioon) · Peensoole perforatsioon (mittevaskulaarne) ·Gangrenoosne koletsüstiit · Jämesoole perforatsioon letaalsus Raske · Soole isheemia 20-80% · Äge nekrootiline pankreatiit · Postoperatiivsed komplikatsioonid Kliiniline pilt Lokaalne leid parietaalse peritoneumi ärritus ja iileus Valu - äge perforatsioonivalu - süvenev difuusne kõhuvalu Kaitsepinge Kõhupuhitus Soolehäälte vaibumine soole paralüüs Üldised haigusnähud Palavik, külmavärinad Higistamine Tahhükardia, tahhüpnoe Higistamine Rahutus, dehüdratatsioon Oliguuria Sokk (septiline + hüpovoleemiline) Diagnostika
Täiesti tervetel noortel Soodusteguriteks traumad, UVK, kiiritusravi Saksamaal levimus 22:10000 > 70 a 65:10000 Läbipõdemisel haigus ei kordu Kliiniline pilt Eakatel algab valu ja põletustundega kahjustunud närvi alal 1248 h hiljem lööbimine Lastel ja noortel valu harva Lööve ühepoolne, konkreetset nahapiirkonda innerveeriva närvi alale Vähene kehatemp tõus, regionaalsete LS turse ja valulikkus Nekrootiline ja sekundaarne vorm paranevad armistumisega Sakraal ja perineaalnärvide kahjustuse korral kõhukinnisus, uriinipeetus, pseudoiileus Haaratus torakaalnärvid 53% tservikaalsed harud 20% n ophthalmicus 15% lumbosakraalsed närvid 11% Spetsiifline närvihaaratus N. ophthalmicus lööve ühel pool juustega kaetud peanahal, otsmikul, laugudel ja ninal laugude turse tüsistusteks nekroos, armistumine preaurikulaarsete LS põletik keratiit, uveiit, võrkkesta kahjustus N
1. Nekroosi ja apoptoosi erinevus nekroos (kärbus- elusas organismis kahjustavate tegurite toimel tekkiv rakkude programmeerimata surm), apoptoos (elusorganismile vajalik rakkude programmeeritud surm) 2. Nekroosi etioloogia Tsirkulatoorne, traumaatiline, toksiline, tsütopatogeenne, allergiline, ensümaatiline, trofoneurootiline. 3. Nekroosi vormid/mõiste/näited mõlema vormi kohta Koagulatsioonnekroos e. kuivkärbus, mille puhul nekrootiline ala jääb tahkeks (kudedes, mis sisaldavad rohkesti valke ja vähe vett, domineerib proteiinide koagulatsioon) NT-infarkt, kaseoosne nekroos, osteonekroos. Kollikvatsiooninekroos e. niiske kärbus, mis põhjustab kudede veeldumist (kudedes, milles vähem valke ja veesisaldus on kõrge, oluline osa on hüdrolüütilistel ensüümidel) NT-koepehmendus/malaatsia, mädanekroos, niiske gangrene. 4. Nekroosi lõpe Ennistumine e
diabeetiline haavand või lamatishaavand) Haava vanus ( äge või krooniline haav) ja kuidas on toimunud haavaravi haava hindamise hetkeks Haava hindamine (suurus ja sügavus, haavapõhja, käikude, fistlite, võõrkehade, nähtava luu esinemine, koetüüp haavaõõnsuses, haavadreenide hulk ja eksudaadi iseloom, nahk haava ümber) Koe nekroos e. eluvõimetu kude haavas takistab haava paranemist. See võib toimuda kahe mehhanismiga. Nekrootiline kude haavas kujutab endast alati infektsiooniriski ning surnud rakkudest vabanenud endotoksiinid kahjustavad terveid rakke. Bakteriaalne infektsioon haavas on kõige sagedasem haava paranemist takistav faktor. Kõiki traumaatilisi ja lahtiseid haavu käsitletakse kui saastunud haavu. Sagedamini põhjustavad haavainfektsiooni Saphylococcus aureus, Saphylococcus epidermidis, Saphylococcus albus, Escherichia coli, Pseudomonas aeruginosa,
Ravimatuse korral suremus 50%. Hemorraagilised viirushaigused: Ebola viirushaigus: esimese viie päeva jooksul haigestumisest ilmneb morbilliformne või makulopapuloosne lööve, ilmnevad petehhiad, oluline haige isoleerimine. 2. Lööbega bakterinfektsioonid: Meningokokkinfektsioon: petehhialaadne lööve jäsemetel, eelneb peavalu, palavik, kuklakangestus, teadvuse hägustumine, suremus 15-80 % Streptokokk ja satfülokokkinfektsioonid: Nekrootiline fastsiit: varajases staadiumis valu,nahk punetab, võib olla löövet, 3-4 päevaga tekivad tumeda vedelikuga täidetud villid, gangreenile iseloomulik krudin, naha ja naha aluskoe kärbus, võib tekkida sepsis ja toksiline sokk, suremus 30 %. Tselluliit: apelsinikoore taoline nahk, võivad tellida ka villid, mis rebenevad ja tekkida naha nekroos. Roospõletik: pindmine tselluliiditüüpi infektsioon, võivad tekkida verised villid
3)Proliferatsioon ehk vohamine Organisatsioon – põletiku koldes paljunevad rakud püüavad kahjustuskollet likvideerida või isoleerida ja koekahjustuse defekti täita. Proliferatsioon avaldub sidekoe vohanguna: tekib noor sidekude ehk põletikuline granulatsioonkude, mis aja jooksul muutub armkoeks. Patogenees-Koekahjustus kudede kahjustumine patogeensete faktorite vahetu toime tulemusena 38. Põletiku morfoloogilised vormid, näited- 1)Nekrootiline põletik on raskeim alteratiivne põletiku vorm. Esineb nakkushaiguste, elundi avaskulaarsuse ja tugeva füüsikaliste ja keemiliste tegurite korral, ülitundlikkuse korral 2. Gangrenoosne põletik on nekrootiline põletik , mille korral koed puutuvad kokku väliskeskkonna bakteritega (sool, jäsemed). 3. Seroosne või fibrinoosne põletik – kergeim põletiku vorm, eksudaat koosneb veest, valkudest ja vähestest põletikurakkudest või veresoonte läbilaskvuse tõusul väljub
fagotsüütide toimele. b) hüaluronidaas - hüdrolüüsib sidekoe mukopolüsahhariide, mis soodustab invasiooni. Tuntud ka spreading factor nimetuse all. c) nukleaasid - desoksüribonukleaasidel on hüdrolüütiline toime rakkude DNA-sse ja RNA-sse. d) fibrinolüsiin - lahustab fibriinikiude soodustades põletikukolde laienemist. 4) Eksudatiivse epidermiidi tekitaja sigadel ja haiguse patogenees S. hyicus on sigadel eksudatiivne epidermiit: tavaliselt võõrdepõrsastel esinev naha nekrootiline põletik (nõgitõbi), tabanduda võivad ka siseorganid, polüartriit 5) Streptokokkide morfoloogilised ja kulturaalsed omadused Streptokokid on grampositiivsed, kerakujulised bakterid. Äigepreparaadis esinevad paaris või varieeruva pikkusega ahelatena. Vedelsöötmetest valmistatud äigepreparaadis esineb ahelaid rohkem. Streptokokid on liikumatud (v.a. mõned soolestikus esinevad enterokokkide liigid on liikuvad). Lihtsöötmetel (LA, LP) on streptokokkide kasv tagasihoidlik
(PCV1) – ei põhjusta pärast nakatumist kliinilisi tunnuseid. (PCV2) – esineb sageli karjades asümptomaatiliselt. 5 genotüüpi: a, b, c, d, e (a, b on üle maailma; c on Taanis; d, e Aasias). PCV2 – võõrutusjärgne multisüsteemne kurnatuse sündroom. Põhjustab võõrutuspõrsastel kurnatust. Võib põhjustada erinevaid haigustunnuseid: sigimishäired, sigade dermatiidi ja nefropaatia sündroom (PDNS), sigade respiratoorsete haiguste kompleks (PRDC), proliferatiivne ja nekrootiline pneumoonia (PNP), kaasasündinud ehk kongenitaalsed treemorid (võib olla ka ainevahetuse häire), proliferatiivne ja nekrootiline pneumoonia. Haigus on sporaadiline ehk esinevad üksikjuhtumid. Sigade tsirkoviirus-2 levib haigetelt loomadelt tervetele, kui haiged paigutatakse tervete hulka. Otsese ja kaudse kontaktiga, vertikaalselt ja horisontaalselt. Riskifaktorid: SRRS nakatunud või SRRS vastu vaktsineeritud kari (SRRS suurendab VMKS
40.C. teatni poolt põhjustatud haigused ja nende patogenees. · C. tetani pole invasiivne mikroob. Infektsioon lokaliseerub nekrootilises koes (haav, põletus, torkevigastus), kuhu satuvad mikroobi eosed ja kus puudub hapniku juurdepääs. Eostest arenevad vegetatiivsed vormid, millised hakkavad produtseerima tetanospasmiini. Haigus on tokseemia. Mikroobi arengut vegetatiivseks vormiks soodustab organismis olev nekrootiline kude, Ca-soolad, kaasnev püogeenne infektsioon, mille tulemusena kudedes tekib negatiivne red-oks potentsiaal. Toksiin jõuab kesknärvisüsteemi mööda retrograadselt aksoneid, fikseerub seljaaju ja ajutüve ganglionitel. · Lokaalne teetanus on haigus, mille puhul tetaanilised krambid piirnevad haava ümbruse lihastega. Kui on tegemist pea piirkonna lokaliseeritud teetanusega (kefaalne teetanus) ja
vormina. Gastroenteriidi vorm on väga tavaline, kulgeb kergelt ja on iselimiteeruv. Vesine kõhulahtisus ja krambid ilmnevad 8 – 16 h jooksul pärast söömist. Paljudel mööduvad sümptomid iseenesest 24 h jooksul, kuid väga noortel, vanadel või immuunpuudulikkusega inimestel võib haigus kesta kuni nädal. Sellised juhud vajavad sümptomaatilist ravi ja vedelikteraapiat. Teine 11 vorm nekrootiline enteriit on palju tõsisem ja sageli fataalne, kuid esineb harva. Sümptomiteks on valu ja puhitus kõhus, kõhulahtisus ja oksendamine (Lampel, 2013). Mõlemad haiguse vormid tulenevad suure koguse C. perfringens bakterite allaneelamisel. On oluline, et nad paljunevad palju kiiremini, kui enamik baktereid. Võrreldes teiste bakteritega, saavutab C. perfringens kiiremini patogeense taseme toidus, mida ei säilitada madalal temperatuuril (Lampel, 2013). 3.3 Clostridium tetani
5.6.1 Äge mürgistus Elavhõbeda aurud. Iseloomulik on metalli maitse suus, peavalu, oksendamine, verine kõhulahtisus. Mõne päeva pärast tekivad haavandid igemetel, suulaes, ülemistes hingamisteedes. Tekib äge korrosiivne bronhiit ja interstitsiaalne pneumoniit kõrge palavikuga, millega võivad kaasneda ka kesknärvisüsteemi nähud (treemor, suurenenud erutuvus). Anorgaanilised ühendid. Ilmneb otsene toksiline toime neerutuubulite rakkudele, mille tulemuseks on nende nekrootiline kahjustus. Orgaanilised ühendid (metüülelavhõbe). Kahjustab närvisüsteemi, eelkõige suuraju koort, mille rakkudes pärsitakse valgusüntees, tagajärjeks rakkude hukkumine ja närvikoe kärbumine. Esinevad mittespetsiifilised kesknärvisüsteemi sümptomid: paresteesia, tuimus ja kirvendustunne suu ümbruses, huultes, jäsemetes (eriti sõrmedes ja varvastes), ataksia, komistav kõnnak, neelamis- ja artikulatsiooniraskused,
jooksul. Kroonilise kulu korral kestab haigus paar kuud (vahelduv kõhulahtisus, köha, naha ekseem). Lahanguleid. verevalumid lümfisõlmedes, neerudes, põrnas, põies ja kõris, infarktikolded põrnas, difteroidne koliti, täpp- ja triipverevalumid kõikides siseorganites, lümfisõlmed on suurenenud, tumepunased, marmorja pinnaga, serooshemorraagiline pleuriit ja peritoniit, kroonilise kulu korral ulatuslik lümfoidkoe depletsioon ning umb- ja käärsoole nekrootiline põletik. Tõrjeabinõud. Karantiin ja karja likvideerimine. Haigeid loomi ei ravita. Haiged loomad ja nendega kontaktis olnud karjad hukatakse ja loomakorjused põletatakse. MEV on olemas kuid nende kasutamine ei ole soovitav. EL maades on vaktsineerimine keelatud!!! 32. Lammaste katarraalne palavik On mittenakkav mäletsejaliste, peamiselt lammastel esinev reoviroos, mis iseloomustub palaviku, keele ja
jooksul. Kroonilise kulu korral kestab haigus paar kuud (vahelduv kõhulahtisus, köha, naha ekseem). Lahanguleid. verevalumid lümfisõlmedes, neerudes, põrnas, põies ja kõris, infarktikolded põrnas, difteroidne koliti, täpp- ja triipverevalumid kõikides siseorganites, lümfisõlmed on suurenenud, tumepunased, marmorja pinnaga, serooshemorraagiline pleuriit ja peritoniit, kroonilise kulu korral ulatuslik lümfoidkoe depletsioon ning umb- ja käärsoole nekrootiline põletik. Tõrjeabinõud. Karantiin ja karja likvideerimine. Haigeid loomi ei ravita. Haiged loomad ja nendega kontaktis olnud karjad hukatakse ja loomakorjused põletatakse. MEV on olemas kuid nende kasutamine ei ole soovitav. EL maades on vaktsineerimine keelatud!!! 33.Lammaste katarraalne palavik On mittenakkav mäletsejaliste, peamiselt lammastel esinev reoviroos, mis iseloomustub palaviku, keele ja
Ravi: Üldine toetav ravi ja kiire operatiivne sekkumine laparotoomia teel. Strangulatsiooniileus ei kuulu jälgimisele ja laparoskoopiale. On vajalik kogu peen- ja/või jämesoole revisioon, et selgitada kas esineb nekroos ja kui ulatuslik see on. Operatiivne ravi on suunatud strangulatsiooni lahendamisele (adhesiolüüs, songa reponeerimine) ja/või nekrootilise koe eemaldamisele. Nekrootiline sooleosa resetseeritakse täies ulatuses, millele järgneb primaarne anastomoos või stoomi rajamine (ajutine või lõplik). Volvuluse korral on näidustatud ka mittenekrootilise soole resektsioon retsidiivi vältimiseks. Peritoniidi lisandumisel antibiootikumravi. 31. Dünaamiline iileus. Diagnostika. Ravi. Dünaamiline ehk paralüütiline iileus on neuromüogeenne soole peristaltika häire, mehaaniline obstruktsioon ja strangulatsioon puuduvad. Põhjused:
aminovõihape, mille ülesandeks on sünaps katkestada. Tulemuseks on generaliseerunud lihaste spasm, hüperrefleksid ja krambid. Patogenees C. tetani pole invasiivne mikroob. Infektsioon lokaliseerub nekrootilises koes (haav, põletus, torkevigastus), kuhu satuvad mikroobi eosed ja kus puudub hapniku juurdepääs. Eostest arenevad vegetatiivsed vormid, millised hakkavad produtseerima tetanospasmiini. Haigus on tokseemia. Mikroobi arengut vegetatiivseks vormiks soodustab organismis olev nekrootiline kude, Ca-soolad, kaasnev püogeenne infektsioon, mille tulemusena kudedes tekib negatiivne red- oks potentsiaal. Toksiin jõuab kesknärvisüsteemi mööda retrograadselt aksoneid, fikseerub seljaaju ja ajutüve ganglionitel. Kliiniline pilt 1 Teetanus tekib mitteimmuniseeritud inimestel eeskätt torkehaavadel. Inkubatsiooniperiood on erineva pikkusega, varieerudes 4-5 päevast mitme nädalani, mõnikord isegi kuu aega. Arvatakse, et
Klebsiellal on iseloomulik limajas kihn, mis põhjustab isoleeritud kolooniate limast väljanägemist, suurenenud in vivo virulentsust. Sagedasemad tekitajad on K. pneumoniae ja K. oxytoca, mis põhjustavad keskkonnast pärinevat primaarset pneumooniat (community-acquired). Alkohoolikud, kompromiteeritud kopsufunktsiooniga patsiendid moodustavad pneumoonia riskipopulatsiooni võimetuse tõttu puhastada alumisi hingamisteid aspireeritud oraalsetest sekreetidest. Pneumoonia korral sageli nekrootiline alveolaarruumide hävinemine, nõrgalt verise röga produktsioon. Põhjustavad ka haava-, pehmete kudede ja UT infektsioone. Klebsiella granulomatis põhjustab ingvinaalgranuloomi, mis mõjutab suguelundeid, kubemepiirkonda. Esineb endeemiliselt Lõuna-Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Okeeanias ja Kagu-Aasias. Levik suguliselt või suguelundite mittesugulisel traumal. Inkubatsiooniaeg nädalaid, kuid; tekivad nahaalused sõlmekesed, mis hiljem muutuvad
annaabi.ee 
