Neerud on 2 oakujulist elundit kõhuõõne tagaseinal retroperitoneaalruumis, mõõtmed ca 12 x 6 x3 cm, kaal ca 200g. Neerude ülesandeks on vere puhastamine jääkidest ja vere osmootse tasakaalu säilitamine. Jäägid ja muud hetkel liigsed ained eemaldatakse uriini koostisse – seega lühidalt on neer uriini tootja. Neerul eristatakse: ülemine ja alumine poolus (ots); eesmine ja tagumine pind; lateraalne ja mediaalne serv. Mediaalse serva keskel on neeruvärat – sealt lähevad läbi neeruarter, neeruveen, ureeter, närvid ja lümfisooned. Neeru katted ja ehitus: Neeru pinda katab sidekoest fibrooskest, selle ümber on paks rasvkapsel (rasvkest), mille sees on veel neerufastsia. Neeru hoiavad oma kohal paigal: a) rasvkapsel, b) kõhupress, c) neeruarter ja d) veidi ka fastsia. Neeru sees on suur õõnsus – neeruurge (sinus renalis), milles paiknevad neeruvaagen, veresoonte suured harud ja sidekude.
paremat kopsuveeni vasak koda · Joonis lk 156 + tv joonis 5 117. Suure vereringe arterite üldskeem. (joonisel: sisemine unearter, välimine unearter, vasak ühisunearter, vasak rangluualune arter, rinnaaort, õlavarrearter, süva õlavarrearter, põrnaarter, vasak kodarluuarter, vasak küüarluuarter, süva reiearter, reiearter, õlavarre-peatüvi, aordikaar, kõhuõõnetüvi, ülemine kinnistiarter, parem neeruarter, munandiarter, alumine kinnistiarter, parem ühisniudearter, sisemine niudearter, välimine niudearter.) · Joonis lk 157 + tv joonis 6 118. Suure vereringe veenide üldskeem. (joonisel: venoosne kägiveen, parem õlavarrepeaveen, ülemine õõnesveen, vasak sisemine kägiveen, vasak eesmine kägiveen, vasak välimine kägiveen, vasak rangluualune veen, vasak õlavarrepeaveen, lisa- poolpaarituveen, vasak neeruveen, poolpaarituveen, vasak ühisniudeveen, vasak sisemine niudeveen,
harkelund, lümfisõlmed. 94. Kuseelundkonda kuuluvad: (Joonis 15) neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 95. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 15) Neerud asetsevad kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru katab 3 kihnu: fibrooskihn; rasvkihn; neeru sidekirme hoiab neerusid paigal ja kaitsevad. 96. Neeru välisehitus: (joonis 15) Neerud on kumerad, oataolised kehakesed, ca 150 g. Neeruväratit läbivad neeruarter, -veen ja kusejuha. 97. Neeru siseehitus: (joonis 15) Neerudes on 2 kihti: koor ja säsi, mis moodustab neerupüramiide. Siseehituse oluline element on ka neeruvaagen, millest lähtub kusejuha. 98. Nefroni ehitus, talitlus, arv: (joonis 15) nefron on neeru ehituslik-talitluslik ühik. Kummaski neerus on ~1 miljon nefronit (korraga töötab 1/3 nefronit, 2/3 on reservis). Nad asetsevad nii neeru koores kui säsis. Nefroni ülesandeks vere filtreerimine, esmase uriini teke. 99
94. Kuseelundkonda kuuluvad: (Joonis 15) neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 95. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 15) Neerud asetsevad kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru katab 3 kihnu: fibrooskihn; rasvkihn; neeru sidekirme – hoiab neerusid paigal ja kaitsevad. 96. Neeru välisehitus: (joonis 15) Neerud on kumerad, oataolised kehakesed, ca 150 g. Neeruväratit läbivad neeruarter, -veen ja kusejuha. 97. Neeru siseehitus: (joonis 15) Neerudes on 2 kihti: koor ja säsi, mis moodustab neerupüramiide. Siseehituse oluline element on ka neeruvaagen, millest lähtub kusejuha. 98. Nefroni ehitus, talitlus, arv: (joonis 15) nefron on neeru ehituslik-talitluslik ühik. Kummaski neerus on ~1 miljon nefronit (korraga töötab 1/3 nefronit, 2/3 on reservis). Nad asetsevad nii neeru koores kui säsis. Nefroni ülesandeks vere filtreerimine, esmase uriini teke. 99
kämblaveenid, sõrmeveenid, venoossed pihukaared Välimine niudekaar, süva reiearter, reiearter, õndlaarter, sääreluuarter, pindluuarter, kaararter, tallaarterid, tallakaar, pöiaarterid Põrnarter, maoarter, maksaarter, neeruarter, niudearter, munandi ja munasarjaarter Alumine õõnesveen, maksaveen, maoveenid, põrnaveen, värativeen, neeruveen, kinnisti veenid, niudeveenid. Eesmine suurajuarter, eesmine ühendusarter, sisemine unearter, keskne suurajuarter, tagumine
Aort Kõhuõõnetüvi Aordikaar Ülemine kinnistiarter Vasak kaenlaarter Alumine kinnistiarter Vasak õlavarre arter Parem ühisniudearter Rinnaaort Parem sisemine niudearter Vasak neeruarter Vasak Parem välimine niudearter munandi/munasarjaarter Vasak kodarluuarter Pärismaksaarter Vasak küünarluu arter Vasak reiearter Vasak eesmine ja
asub neerufastsia. Neerul eristatakse.. ● ülemist ja alumist otsa ehk poolust ● eesmist ja tagumist pinda ● mediaalset ja lateraalset serva Mis läbivad neeruväratit? Kusejuha, neeruarter, neeruveen, närvid, lümfisooned. Mis asub neeruurkeses? Neeruvaagen, suured ja väikesed neerukarikad. kuse ja suguelundid 1 Millest koosneb neer? Pindmiselt paiknevast koorollusest ja sisemiselt paiknevast säsiollusest. Mis on neeru struktuurilis- Nefron funktsionaalseks ühikuks? Mis toimub nefronis
o Fibrooskihn kõige sisemine, sidekoeline o Rasvkihn keskmine kihn o Sidekirme kõige pealmine · Kihnud fikseerivad neeru oma kohale, samas on neil ka kitseülesanne. 95. Neeru välisehitus. Neerud on kumerad, (keskmiselt 150 g) Neerukoor, neerusäsi, suured neerukarikad, neeruvaagen, väikesed neerukarikad, neerusambad... Lülisambapoolset neeru süvendit nim neeruväratiks, mille kaudu suubub neeru neeruarter ning väljuvad neeruveen ja kusejuha. · Joonis lk 128 + tv joonis 14 96. Neeru siseehitus. · Joonis lk 128 + tv joonis 14 97. Nefroni ehitus, arv. · Ühes neerus on ligikaudu 1 miljon neutronit, millest tavalises olukorras töötab 1/3, ülejäänud on reservis ja alustavad talitlemiste ainevahetuse intensiivistumise korral. · Nefron algab neerukoorest keraja neerukehakesena, mis koosneb veresoonte pärmakesest ja seda
kõhukelmetaguses ruumis kummalgi pool lülisammast nimmepiirkonnas. Parem neer asub 12. rinnalüli ja 1.-3. nimmelüli kõrgusel, vasak neer paikneb ühe lüli võrra kõrgemal. Neer on kaetud fibrooskihnuga, mida ümbritseb rasvkihn ja neerufastsia; nende abil kinnituvad neerud kõhuõõne tagaseinale. Neerul eristatakse ülemist ja alumist poolust, eesmist ja tagumist pinda, mediaalset ja lateraalset serva. Neeru mediaalse serva keskkohas on neeruvärat, mida läbivad kusejuha, neeruarter, neeruveen, närvid ja lümfisooned. Neeruvärat viib neerus olevasse süvendisse - neeruurkesse, kus asuvad neeruvaagen, suured ja väikesed neerukarikad. http://galileo.phys.virginia.edu/classes/304/kidney.gif Neer koosneb pindmiselt paiknevast koorollusest (cortex) ja sisemiselt paiknevast säsiollusest (medulla). Säsi jaotub 10-15 neerupüramiidiks, millede vahele ulatuvad neerukoorest moodustunud neerusambad. Koor ja säsi koosnevad arvukatest veresoontest ja
Sekretsioon. Tubulaarse sekretsiooni korral transporditakse ained ümbritsevatest kapillaarides toru valendikku. Ka tubulaarsed epiteelirakud võivad toota aineid, mida sekreteeritakse valendikku. Need eritatakse uriiniga välja. 3.2.1. Glomerulaarfiltratsioon: mõiste, mehhanism, regulatsioon, mõjutavad tegurid. Mõiste. Glomerulaarfiltratsioonil – esmasuriini moodustumine vere filtreerumise tulemusena läbi glomerulaarse kapillaari seina Bowmani ruumi. Mehhanism. Neeruarter voolab aferentsesse arteriooli, mis jaguneb mitmeks glomerulaarseks kapillaariks. Kapillaarid moodustavad omavahel anastomoose (tekib glomeerul) ja lõpuks moodustavad eferentse arteriooli, mis juhib filtreeritud verd glomeerulist eemale. Glomerulaarsel kapillaaril on 3 kihti: 1) endoteel – 2) basaalmembraan ehk glomerulaarne basaalmembraan GBM – rakke pole, koosneb glükoproteiinidest (laminiin), tüüp IV kollageen jne. GBM omakorda koosneb 3 kihist – 3)
94. neer Asend- kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel Kihnud: 3: Fibrooskihn Rasvkihn Sidekirme 95. neeru välisehitus Kumer, oakujuline Lülisambapoolset neeru süvendit nim.neeruväratiks Pindmine osa-koor- u 0,5 cm neeru pinnal kihina Sisemine osa- säsi- mood. neerupüramiide 96. neeru siseehitus Neeruvärati kaudu suubub neeru neeruarter ja väljuvad neeruveen ja kusejuha Neeruurkes paikneb neeruvaagen koos suurte ja väikeste neerukarikatega Neeruvaagen mood. ahenedes kusejuha 97. nefron Ühes neerus on miljon nefronit.Nefron algab neerukoorest neerukehakesena,mis koosneb veresoonte päsmakesest ja seda ümbritsevast päsmakesekihnust.Päsmakesekihn koosneb kahest lestmest,mille vahel jääb paljas ruum.Sellest lähtub proksimaalne vääniline toruke,millele järgneb säsisse suunduvU- kujuline Henle ling
94. neer Asend- kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel Kihnud: 3: Fibrooskihn Rasvkihn Sidekirme 95. neeru välisehitus Kumer, oakujuline Lülisambapoolset neeru süvendit nim.neeruväratiks Pindmine osa-koor- u 0,5 cm neeru pinnal kihina Sisemine osa- säsi- mood. neerupüramiide 96. neeru siseehitus Neeruvärati kaudu suubub neeru neeruarter ja väljuvad neeruveen ja kusejuha Neeruurkes paikneb neeruvaagen koos suurte ja väikeste neerukarikatega Neeruvaagen mood. ahenedes kusejuha 97. nefron Ühes neerus on miljon nefronit.Nefron algab neerukoorest neerukehakesena,mis koosneb veresoonte päsmakesest ja seda ümbritsevast päsmakesekihnust.Päsmakesekihn koosneb kahest lestmest,mille vahel jääb paljas ruum.Sellest lähtub proksimaalne vääniline toruke,millele järgneb säsisse suunduvU- kujuline Henle ling
Eritusfunktsiooni täidavad neerud, nahk, hingamis- ja seedeelundid. Ainevahetusjääkide eemaldamine tagab organismi elutegevuseks vajaliku sisekeskkonna püsivuse. Peamiseks erituselunditeks on neerud. Neerud on paarilised ja kaaluvad kokku umbes 300 g. Nad on 10-12 cm pikkused ja oakujulised. Neerud asetsevad sügavamal ja kõrgemal kui tavaliselt arvatakse. Lülisamba suunas on neerul süvend, sälgutaoline neeruvärat, mille kaudu suubub neeruarter ja väljuvad neeruveen ning kusejuha. Neere katab sidekoeline kihn ja seda omakorda paks rasvakihn. Parema neeru ette jääb maks, parem käärsoolekoold ja kaksteistsõrmiksool ning vasaku ette kõhunääre, magu, vasak käärsoolekoold ja peensool. Neerude põhiülesandeks on ainevahetusjääkide, vee ja liigsete mineraalsoolade eemaldamine organismist. Lisaks sellele võtavad neerud osa happe-leelise tasakaalu, osmootse rõhu püsivuse, organismi vee ja
(Arteria carotis externa); Välimine kägiveen (Vena jugularis interna); Sisemine kägiveen ( Vena jugularis externa); Lüliarter (Arteria vertebralis); Ühisunearter (arteria carotis 11 communis); Pulmonaararter (Arteria pulmonalis), kopsuveen (Vena pulmonalis); SÜDA (Cardia), Kõhuõõnetüvi (Truncus coeliacus); Maksaveen (Vena hepatica); Neeruveen (Vena renalis); Neeruarter (Arteria renalis);munandi/munasarjaveen (Vena testicularis/ovarialis); munandi/munasarjaarter (Arteria testicularis/ovarica); ühisniudeveen ( Vena illaca communis) Ühisniudearter (Arteria illaca communis ); Sisemine niudearter, Sisemine niudeveen (arteria/vena lumbales interior) ; välimine niudeveen, välimine niudearter (Vena/Arteria lumbales exterior); Süvareieveen; Reiearter( Arteria femoralis); Reieveen(Vena femoralis); Väike alajäseme
Neeru katab 3 kihnu. Vahetult vastu neeru liibub sidekoeline fibrooskihn. Selle peale on rasvkihn (rasvapadjand kaitseb). Kolmas on neerusidekirme, mis kinnitab neerud kõhuõõne tagaseina külge ja asub rasvkihnu peal. Kihnud fikseerivad neerud oma kohale ja samas on neil kaitsefunktsioon. 97) Neeru välisehitus Lülisambapoolset neeru süvendit nim. neeruväratiks, mille kaudu suubub neeru neeruarter ning väljuvad neeruveen ja kusejuha. Neeru pindmine osa on koor, mis asub ühtlase pakuse kihina neeru peal. 98) Neeru siseehitus Neeru sisemine osa on säsi, mis moodustab neerupüramiide, mille tipud ulatuvad neeruurkesse. Seal paiknevad neeruvaagen koos suurte ja väikeste neerukarikatega. Neeruvaagen moodustab ahenedes kusejuha. 99) Nefroni ehitus, arv
Kolmas on neerusidekirme, mis kinnitab neerud kõhuõõne tagaseina külge ja asub rasvkihnu 00peal. Kihnud fikseerivad neerud oma kohale ja samas on neil kaitsefunktsioon. 88) Neeru välisehitus? 47 89) Neeru siseehitus? Neerukoor läheb sammastena säsisse. Neeru säsipüramiid on suunatud neeru keskele kus asub neeruvaagen. Keskel on sapiline neeruvaagen. Sisse tulevad neeruarter ja välja läheb neeruveen. Nefron on neeru ehituslik-talitluslik ühik, kummaski neerus on neid 1 miljon, töötab neist ainult miljon kokku. Nefron algab koores ja lõpeb säsis. Neerus toimub vere filtreerimine. 90) Nefroni ehitus, talitlus, arv? Nefron on neeru ehituslik ja talitluslik ühik, mis muudab neeru massi. Nefroneid on ühes neerus 1 miljon, millest tavaliselt töötab 1/3, ülejäänud alustavad talitlemist ainevahetuse intensiivistumisel.
Kolmas on neerusidekirme, mis kinnitab neerud kõhuõõne tagaseina külge ja asub rasvkihnu 00peal. Kihnud fikseerivad neerud oma kohale ja samas on neil kaitsefunktsioon. 88) Neeru välisehitus? 47 89) Neeru siseehitus? Neerukoor läheb sammastena säsisse. Neeru säsipüramiid on suunatud neeru keskele kus asub neeruvaagen. Keskel on sapiline neeruvaagen. Sisse tulevad neeruarter ja välja läheb neeruveen. Nefron on neeru ehituslik-talitluslik ühik, kummaski neerus on neid 1 miljon, töötab neist ainult miljon kokku. Nefron algab koores ja lõpeb säsis. Neerus toimub vere filtreerimine. 90) Nefroni ehitus, talitlus, arv? Nefron on neeru ehituslik ja talitluslik ühik, mis muudab neeru massi. Nefroneid on ühes neerus 1 miljon, millest tavaliselt töötab 1/3, ülejäänud alustavad talitlemist ainevahetuse intensiivistumisel.
Kolmas on neerusidekirme, mis kinnitab neerud kõhuõõne tagaseina külge ja asub rasvkihnu peal. Kihnud fikseerivad neerud oma kohale ja sama son neil kaitsefunktsioon. 88) Neeru välisehitus? 47 89) Neeru siseehitus? Neerukoor läheb sammastena säsisse. Neeru säsipüramiid on suunatud neeru keskele kus asub neeruvaagen. Keskel on sapiline neeruvaagen. Sisse tulevad neeruarter ja välja läheb neeruveen. Nefron on neeru ehituslik-talitluslik ühik, kummaski neerus on neid 1 miljon, töötab neist ainult miljon kokku. Nefron algab koores ja lõpeb säsis. Neerus toimub vere filtreerimine. 90) Nefroni ehitus, talitlus, arv? Nefron on neeru ehituslik ja talitluslik ühik, mis muudab neeru massi. Nefroneid on ühes neerus 1 miljon, millest tavaliselt töötab 1/3, ülejäänud alustavad talitlemist ainevahetuse intensiivistumisel.
Tubulusel on 3 osa: * glomeruluse läheduses on pronksimaalne väänline neerutoruke *Henle ling U-kujuline neerusäsisse suunduv (iga 7-s ulatub sügavale säsisse). Selle ülenev osa jõuab oma glomeruluse juurde ja muutub distaalseks väänliseks neerutorukeseks. Nefronis tekkinud uriin satub kogumistorude kaudu neerukarikatesse, neeruvaagnasse ja sealt kusejugade kaudu põide. Neerud on rikkaliku verevarustusega (hulgaliselt veresooni). Neeru suubub lai arter neeruarter- jaotub organismis väikesteks soonteks. Viimased, jaotudes kapillaaride võrguks, moodustavad Malpighi kehakesi. Kapillaarid koonduvad arteriaalseks viimasooneks, mis teistkordselt hargneb kapillaarideks, varustades verega nefroni torukeste süsteemi. Neerude verevarustuse üheks üldiseks iseärasuseks on, et iga päsmakese juurde tuleva toomasoone valendik on suurem kui viimasoonel. See tingib päsmakeste kapillaarides kõrge rõhu, mis on vajalik filtratsiooni kindlustamiseks
pronksimaalne väänline neerutoruke *Helene ling U-kujuline neerusäsisse suunduv (iga 7-s ulatub sügavale säsisse). Selle ülenev osa jõuab oma glomeruluse juurde ja muutub distaalseks väänliseks neerutorukeseks. Nefronis tekkinud uriin satub kooogumistorude kaudu neerukarikatesse, neruvaagnasse ja sealt kusejugade kaudu põide. Jukstamedullaarsed nefronid. ??? Neerud on rikkaliku verevarustusega (hulgaliselt veresooni). Neeru suubub lai arter neeruarter- jaotub organismis väikesteks soonteks. Viimased, jaotudes kapillaaride võrguks, moodustavad Malpighi kehakesi. Kapillaarid koonduvad arteriaalseks viimasooneks, mis teistkordselt hargneb kapillaarideks, varustades verega nefroni torukeste süsteemi. Neerude verevarustuse üheks üldiseks üldiseks iseärasuseks on , et iga päsmakese juurde tuleva toomasoone valendik on suurem kui viimasoonel. See tingib päsmakeste kapillaarides kõrge rõhu, mis on vajalik filtratsiooni kindlustamiseks
vertebralis) kulgevad kaelalülide ristijätkete sees ja koonduvad koljuõõnes põhimikuarteriks (a. basilaris), mis omakorda jaotub kaheks tagumiseks ajuarteriks (a. cerebri posterior), varustades verega aju tagumist pinda. 62 Aordi rinnaosa varustab verega bronhe, söögitoru, diafragmat ja keskseinandit ning annab 10 paari tagumisi roietevahelisi artereid. Aordi kõhuosast saavad alguse arterid, mis varustavad verega kõhuõõne elundeid. Neist olulisemad on paarilised neeruarter (a. renalis) ja munandiarter (a. testicularis). Kõhuaordi esimeste harude hulgas on kõhuõõnetüvi (truncus coeliacus), mille paaritud harud lähevad maksani (a. hepatica), põrnani (a. lienalis) ja maoni (a. gastrica), samuti on nende hulgas ülemine kinnistiarter (a. mesenterica superior), mis varustab peamiselt peensoolt ja osaliselt jämesoolt. Alumine kinnistiarter (a. mesenterica interior) varustab verega käärsoolt vasakul kehapoolel, alanevat käärsoolt, pärasoolt.
annaabi.ee 
