„Punane hirm“ o Usa tuumamonopoli kaotamine 1949 o Korea sõda (1950-53) o Kommunistide võimulepääs hiinas 1949 o Ida-Euroopa venestamine Makartism – Hüsteeriline antikommunism Rassiline diskrimineerimine . 1954 keelati rassiline diskrimineerimine sõjaväes, föderaalastusustes, haridusasutustes. Segregatsioon – rassieralduspoliitika Neegriliikumise juhiks kujunes Martin Luther King (1929-1968). Töötas pastorina aastatel 1950-1960. Neegriliikumised said jõu sisse sloganiga „Black Power“; liikumise „Black Muslims“ ja „Black Panther“ (1966-1982). Valgete vastus sellele oli Ku Klux Klan. Kes tapeti? Kus tapeti? Kes tappis? Kuupäev John F. Kennedy, Dallases (Texases) Lee Harvey Oswald 22. november 1963 USA president
Varasemalt aga inimesed soovisid lihtsalt rahu mis on igati mõistetav ja kehtib iga riigi puhul 4.Kuidas mõjus USA lahkumine vietnamist indo-hiinat 5.Uus kurss viis riigi välja majanduskriisist: Reagan*Reaganoomika* USA kasutas esimest korda tuumarelva: Truman, Tema oli siis valitseja kui lasti *Little boy õhku* Doominoteooria: Euroopa taastamise kava pärast teist maailmasõda: Kariibi kriis: Fidel castro*Ei ole küll pollitik* Neegriliikumise juht: Vietnami sõja lõpetamine Majandusprogramm juhtis riigi välja 1960 aastate majanduskriisist
1. Leia sobivad paarid. 1. Vietnami sündroom .....3.. pealtkuulamisskandaal USAs 2. ``tähtede sõda`` .....1.. USA sõdurite hingeline kriis, mis jäi aastateks püsima 3. Watergate`i afäär ....4.. Majandusprogramm USAs, mille alusel väljuti 1980. kriisist 4. reaganoomika ....5... noorte protestiliikumine 1960.-1970.ndail 5. hipid ....... neegriliikumise juhtiv tegelane 6. Greenpeace ....... Rahvusvaheline Valuutafond ....6... rahvusvaheline keskkonnaorganisatsioon 2. Milline oli Soome majandus pärast II maailmasõda? see oli suhteliselt kehv, Soomel kulus palju aega enne kui saavutati sõjaeelne tööstus ja majandus tase. 3. Millised olid SLV peamised erakonnad? Konservatiivne Kristlik-Demokraatlik Liit, Kristlik-Sotsiaalne Liit, Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei, Vaba demokraatlik partei 4
huvide tagajat vastandina paljurahvuselistele riikidele. Rahvusluse äärmuslikud vormid – nagu näiteks need, mida 20. sajandil propageerisid natsionaalsotsialistlikud, fašistlikud jne liikumised – peavad rahvust inimese identiteedi kõige olulisemaks osaks ning üritavad defineerida seda rassi kaudu ja seostada geneetikaga. Neegriliikumise olulisim juht oli M. L. King. ``Mul on unistus, et minu neli väikest last elavad kord riigis, kus neid ei hinnata mitte nahavärvi, vaid nende iseloomu järgi``. Võeti vastu neegrite olukorda parandavaid seadusi. Näiteks 1964. a. kodanikuõiguste seadus. Osa tema programme olid Kennedy algatatud, teine osa Johnsoni enda ideed. Kuigi neegrid vabastati orjusest juba 19. sajandi kodusõja ajal, jätkus nende
tuleb veel praegugi ette mitmeid probleeme. iseloomusta senaator McCarthy ja Martin Luther Kingi tegevust ja mõju USA sisepoliitikale Senaator McCarthy algatas kommunistide- ja juutidevastase poliitika, mis muutis tagakiusatavateks mitte ainult vasakäärmuslased, vaid ka paljud vabamõtlejatest ühiskonnategelased. Üsa pea aga saadi aru, et see poliitika vale ja USA Senat mõistis ta tegevuse hukka. Martin Luther Kingi oli üks neegriliikumise väljapaistvaimatest juhtidest, Uskus, et neegrid võiksid kaitsta oma õigusi ning muuta ühiskonda ja selle seadusi vägivalda kasutamata. Tänu temale kogus inimõiguslaste liikumine USAS-s palju poolehoidjaid ja saavutas edu. Tema tegevus aga vihastas rassiste ning ta mõrvati. mis on Watergate´i afäär (skandaal), millal see aset leidis, milline USA president oli sellega seotud ning millised olid selle skandaali tagajärjed
Käis kahe suurima partei vabariikliku ja demokraatliku partei võimuvöitlus.Üheks vanemaiks probleemiks oli mustanahaliste olukord. Murrang neegrite olukorras toimus 1960. Aastail, mil töötati välja seadus, mis parandas tunduvalt mustanahaliste elu. McCarthy- oli USA senaator, algatas 1950. Aastate algul kommunistide ja juutidevastase poliitika. Seda nim. Makartismiks.Jõuti järeldusele et makartism ei kaitse, vaid ohustab demokraatiat.1954. mõistis ise selle hukka. Martin Luther King- neegriliikumise väljapaistvamaid juhte. Täna tema oskusele innustada ja juhtida inimesi kogus inimõiglustaste liikumine USA-s palju poolehoidjaid ja saavutas edu.1968.aastal ta mõrvati. Ebaseaduslike võtete eest maksis kallist hinda president Richard Nixon. Pidi ametikohast loobuma 1974.aastal, kuna partei kaaslased olid asetanud demokraatide peakorterisse Watergate´i hotellis pealtkuulamisaparaadid. (USA abistas nende riikide valitsusi, kus oli kommunistliku riigpöörde oht
Kennedy mõrvati 22. novembril 1963 Dallase linnas. Sama kurssi, st. uuendusi ja reforme jätkas president Lyndon Johnson (1963-69, sai algul võimule asepresidendina, seejärel ka valiti presidendiks.). 1964 seadis eesmärgiks saavutada Suur ühiskond (=sotsiaalne võrdsus). Johnson oli edukas eriti sotsiaalprobleemide lahendamisel (arstiabi, haridus, vaeste olukorra parandamine jne.). 1960. aastail elavnes USAs neegriliikumine – neegrite võitlus oma õiguste eest. Neegriliikumise tunnustatud juht sel ajal oli baptisti pastor Martin Luther King. Ta pooldas ilma vägivallata võitlust. Mõrvati 1968. 1960. aastail oli USAs ka aktiivne protestiliikumine Vietnami sõja vastu. Samal ajal oli ka massiline hipide liikumine. Hipidele oli omane vaimne avatus – suurt huvi tunti Ida õpetuste ja Lääne salateaduste vastu, pöörati tähelepanu ökoloogiaprobleemidele jne. Propageerisid armastust, rahu, vabadust (loosung “Make love, not war!”) Hipid tarbisid
Kennedy mõrvati 22. novembril 1963 Dallase linnas. Sama kurssi, st. uuendusi ja reforme jätkas president Lyndon Johnson (1963-69, sai algul võimule asepresidendina, seejärel ka valiti presidendiks.). 1964 seadis eesmärgiks saavutada Suur ühiskond (=sotsiaalne võrdsus). Johnson oli edukas eriti sotsiaalprobleemide lahendamisel (arstiabi, haridus, vaeste olukorra parandamine jne.). 1960. aastail elavnes USAs neegriliikumine – neegrite võitlus oma õiguste eest. Neegriliikumise tunnustatud juht sel ajal oli baptisti pastor Martin Luther King. Ta pooldas ilma vägivallata võitlust. Mõrvati 1968. 1960. aastail oli USAs ka aktiivne protestiliikumine Vietnami sõja vastu. Samal ajal oli ka massiline hipide liikumine. Hipidele oli omane vaimne avatus – suurt huvi tunti Ida õpetuste ja Lääne salateaduste vastu, pöörati tähelepanu ökoloogiaprobleemidele jne. Propageerisid armastust, rahu, vabadust (loosung “Make love, not war!”) Hipid tarbisid
on tema jaoks info otsuste tegemisel. Tähtis on haridus, mitte raha. Hipi e. Lillelaste liikumine 1960ndatel tekkis ühiskonnas hipiliikumine, mis oli protestik väikekodanliku elustiili ja sõdade pidamise vastu. EL asutamise leping - 1951. aastal loodi euroopas söe- ja teraseühendus, mis oli EL esimene asutamisleping. Selle eesmärgiks oli pärast II MS Euroopas söe ja terase tootmine kontrolli alla võtta, sest see oli sõjatööstuse alus. Martin luther king pastor, üks neegriliikumise väljapaistvamaid juhte, tänu tema oskusele innustada ja juhtida inimesi kogus inimõiguslaste liikumine USAs palju poolehoidjaid ja saavutas edu, 1968. aasta aprillis mõrvati ta memphise linnas rassistide poolt. Makartism usa senaator McCarthy algatas 1950ndate algul kommunistide ja juutidevastase poliitika, mida hakati nimetama makartismiks. Üsna pea jõuti aga järeldusele, et makartism ei kaitse, vaid ohustab demokraatiat. 1954. aastal mõistis USA senat tema tegevuse hukka.
President valitakse neljaks aastaks ja valimised toimuvad novembris. USA üheks suurimaks probleemiks oli mustanahaliste tagakiusamine. See tähendas seda, et mõnes osariigis ei võinud mustanahaline õppida samas koolis valgenahalistega ja täiskasvanuile ei antud tööd. 1954. aastal tunnistas Ülemkohus põhiseadusevastaseks eraldi koolid musta- ja valgenahalistele. 1960. aastal töötasid USA seadusandjad välja seadused, mis parandasid oluliselt mustanahaliste olukorda. Üks neegriliikumise väljapaistvamaid juhte oli Martin Luther King. Ta uskus, et neegrid võiksid kaitsta oma õigusi ja muuta ühiskonda ja selle seadusi vägivalda kasutamata. Tänu temale sai inimõiguslaste liikumine palju pooldajaid aga teda vihkasid rassistid. Ta mõrvati 1968. aasta aprillis Memphise linnas Tennessee osariigis. Tähtsamatest presidentidest: Truman Oli külma sõja algataja ning tema käsul heideti tuumapommid Jaapanisse
pealtkuulamisaparaadid. Reaganoomika Ronald Reagani poolt püstitatud majanduskava, mis tähendas näiteks ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamist, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamist, maksude alandamist. Tänu sellele majanduskavale väljus USA kiirelt majanduskriisist ning läks kiiresti tõusuteed. 7. Kes olid ja millega on silma paistnud, millal tegutses: M. L. King Ameerika pastor, üks neegriliikumise väljapaistvamaid juhte. Paistis sellega silma, et võitles neegrite õiguste eest ning maksis selle eest oma eluga. Kuni 1968. aastani. R. Nixon Pärast Vietnami sõda valitsenud USA president. Paistis silma oma ebaseaduslike võtete eest võimuvõitluses, milletõttu pidi ta ka ametist tagasi astuma. Seni on see USA ajaloos ainuke kord, kui USA president on tagasi astunud. 1969-1974. J. McCarthy USA senaator
Hakati taga kiusama vasakapoolse või liberaalse maailmavaatega inimesi. Rassiline diskrimineerimine - seadustatud oli segregetasioon e. rassieralduspolitiika transpordis, koolides, haiglates jne. Lõunaosa. tehti neegritele takistusi valimistel. Neegrid hakkasid 50.-60. massiliselt siirduma lõunast põhja. 40. lõpus võeti vastu mitmeid seadusi rassisimi vastu Keelati rassiline disk. armees, föderaalametites, haridusasutustes survet avaldas neegriliikumise kasv (Martin Luther King), pooldati vägivallatu võitluse taktikat. Siiski toimus tagasilööke, suurlinnades rassirahutused ja 1968 tapeti King. vastusena aktiveerusid valged radikaalid(Ku Klux Klan) Poliitilised mõrvad - John F. Kennedy 1963(tappis endine merejalaväelane) Robert Kennedy 1968(tappis Palestiina juurtega hipi) M.L.King(tappis valge rassist) Noorte protestid - 1960. aktiveerus noorsugu protesteeriti: Vietnami sõja ja
kiusama vasakapoolse või liberaalse maailmavaatega inimesi. Rassiline diskrimineerimine - seadustatud oli segregetasioon e. rassieralduspolitiika transpordis, koolides, haiglates jne. Lõunaosa. tehti neegritele takistusi valimistel. Neegrid hakkasid 50.-60. massiliselt siirduma lõunast põhja. 40. lõpus võeti vastu mitmeid seadusi rassisimi vastu → Keelati rassiline disk. armees, föderaalametites, haridusasutustes → survet avaldas neegriliikumise kasv (Martin Luther King), pooldati vägivallatu võitluse taktikat. → Siiski toimus tagasilööke, suurlinnades rassirahutused ja 1968 tapeti King. → vastusena aktiveerusid valged radikaalid(Ku Klux Klan) Poliitilised mõrvad - John F. Kennedy 1963(tappis endine merejalaväelane) → Robert Kennedy 1968(tappis Palestiina juurtega hipi) → M.L.King(tappis valge rassist) Noorte protestid - 1960
See oli seotud mustanahaliste sisemigratsiooniga, kes hakkasid lõunaosariikidest massiliselt siirduma põhjaosariikide suurlinnadesse ning seal n.ö. getostuma. 1940-ndate lõpust alates hakati vastu võtma mitmesuguseid seaduseid, millega riik üritas probleemi lahendama hakata. Võeti vastu seadused, millega keelati rassiline diskrimineerimine armees, föderaalametites, haridusasutustes (1954.a.) jne. Seejuures avaldas asjale survet ka: neegriliikumise kasv. 1950-1960-ndatel oli selle eesotsas baptistist pastor Martin Luther King, kes pooldas vägivallatu võitluse taktikat. Vaatamata vastu võetud seadustele esines ka edaspidi tagasilööke: · suurlinnades toimus aeg-ajalt rassirahutusi · 1968.a. tapeti Martin Luther King · neegriliikumine radikaliseerus; tekkisid organisatsioonid Black Power ja Black Muslims · aktiviseerus valgete radikaalide Ku Klux Klan jne.
peksid neid näkku raudvitsadena valusate veejugadega tuletõrjevoolikuist. Näidati dr. Kingi viimast korda rääkimas miitingul Memphises 3.aprillil. oma kõnes andis ta teda surmaga ähvardajatele põlglikuhke vastuse. Ta ütles: ,,Nagu kõik inimesed, tahan ka mina elada kaua, kuid minu jaoks pole see peamine." King tundis hästi ameerika ühiskonda, ühiskonda, milles ta nii mõndagi soovis muuta. Talle oli juba atentaati tehtud nuga riivas aorti. 1965. aastal, pärast neegriliikumise tegelase Malcolmi tapmist, ütles ta: ,,Ma olen õppinud filosoofiliselt suhtuma ähvardustesse mind tappa ja olen valmis kõigeks, mis võib juhtuda." Ta astus võitlusse, olles sellega seotud riskidega täpselt teadlik, ega teinud endale illusioone meetodite suhtes, mida rakendavad neegrite võrdõiguslikkuse vastased. Seda teadis ka Yolanda ema Coretta King. Kui palju piinavaid ootetunde tuli tal läbi elada, ku
Üheks vanimaks probleemiks USAs oli mustanahaliste olukord. Kuigi neegrid vabastati orjusest juba 19.sajandi kodusõja ajal,jätkus nende diskrimineerimine ka pärast teist maailmasõda ,eriti lõunaosariikides. Piirati mustanahaliste valimisõigusi,lapsed ei saanud õppida valgete lastega samas koolis,raske oli ka töökohta hankida. Murrang neegrite olukorras toimus 1960'ndail aastail,mil USA seaduseandjad töötasid välja seadused,mis parandasid tunduvalt mustanahaliste elu. Üks neegriliikumise väljapaistvamaid juhte oli pastor Martin Luther King. Tänu temale kogus inimõiguslaste liikumine USAs palju poolehoidu ja saavutas edu. Truman valitses Külma Sõja alguses ning tänu temale muutus USA üheks võimsamaks tuumariigiks. Kennedy oli pärit rikkast perekonnast,tema valitsemisajal toimus Kuuba kriis,mis suudeti hästi lahendada tänu headele läbirääkimisoskustele. Kennedy mõrvati. Nixon oli esimene president,kelle puhul kasutati ametist tagandamise protsessi
a. valimisprogrammis Great Society ehk Suure ühiskonna.. Kuulutas sõja vaesusele ja rassilisele diskrimineerimisele. Tema ajal kerkis veelgi rohkem esile mustanahaliste probleem. Neegreid ei vajatud enam maal, nad siirdusid linnadesse ja põhja. Linnades olid neegrite elu ja olmetingimused halvemad kui valgetel. 1954. aastast oli keelatud rassi järgi eraldamine õpetamisel, töölevõtul jne. Praktikas muutus vähe. 1963. a. hakkavad toimuma neegrilinnaosades rassirahutused. Neegriliikumise olulisim juht oli M. L. King. ``Mul on unistus, et minu neli väikest last elavad kord riigis, kus neid ei hinnata mitte nahavärvi, vaid nende iseloomu järgi``. Võeti vastu neegrite olukorda parandavaid seadusi. Näiteks 1964. a. kodanikuõiguste seadus. Osa tema programme olid Kennedy algatatud, teine osa Johnsoni enda ideed. Välispoliitikas jätkati samuti suures osas Kennedy suunda. Sellest hoolimata tuli 1964. a. augustis murdehetk suhtumises Vietnami sõtta
a. valimisprogrammis Great Society ehk Suure ühiskonna.. Kuulutas sõja vaesusele ja rassilisele diskrimineerimisele. Tema ajal kerkis veelgi rohkem esile mustanahaliste probleem. Neegreid ei vajatud enam maal, nad siirdusid linnadesse ja põhja. Linnades olid neegrite elu ja olmetingimused halvemad kui valgetel. 1954. aastast oli keelatud rassi järgi eraldamine õpetamisel, töölevõtul jne. Praktikas muutus vähe. 1963. a. hakkavad toimuma neegrilinnaosades rassirahutused. Neegriliikumise olulisim juht oli M. L. King. ``Mul on unistus, et minu neli väikest last elavad kord riigis, kus neid ei hinnata mitte nahavärvi, vaid nende iseloomu järgi``. Võeti vastu neegrite olukorda parandavaid seadusi. Näiteks 1964. a. kodanikuõiguste seadus. Osa tema programme olid Kennedy algatatud, teine osa Johnsoni enda ideed. Välispoliitikas jätkati samuti suures osas Kennedy suunda. Sellest hoolimata tuli 1964. a. augustis murdehetk suhtumises Vietnami sõtta
Naisliikumine Seksuaalrevolutsioon Üliriigid USA John Fitzgerald Kennedy (1961-1963) Eesmärgid: 1. Ameerika peab jõudma „uuele rajajoonele“- muutused majanduses a) Väiksemad maksud b) Sotsiaaltoetuste suurenemine 2. Välispoliitika „paindlik reageerimine“ John Glenn- esimene ameeriklane, kes lendab kosmosesse 22.nov 1963 Kennedy atendaat L.Johnson (1963-1969) „suur ühiskond“- sotsiaalreformid Neegriliikumise tippaeg M.L. King- neegriliikumise juht, Vietnami sõda NSVL Nikita Hruštšov (1953-1964) 1956- Stalini tegevuse hukkamõistmine „Sula“ Uudismaade ülesharimine Maisikasvatuse tippaeg NSVL Seitseaastak- majandusarenguplaan Juri Gagarin- NSVL esimene ametlik kosmonaut Leonid Brežnev(1964-1982) Lääne-Euroopa 1960. Aastatel Suurbritannia Impeeriumi laguneminne Aafrika riikide iseseisvumine P-Iirimaa küsimus Katoliiklased
aastatel jõudsid rassiprobleemid ka põhja. See oli seotud mustanahaliste sisemigratsiooniga, kes hakkasid lõunaosariikidest massiliselt siirduma põhjaosariikide suurlinnadesse ning seal getostuma. 1940.aastate lõpust alates hakati vastu võtma mitmesuguseid seaduseid, millega riik üritas probleemi lahendama hakata. Võeti vastu seadused, millega keelati rassiline diskrimineerimine armees, föderaalametites, haridusasutustes (1954) jne. Seejuures avaldas probleemi lahendamiseks survet ka neegriliikumise kasv. 1950.-1960.aastatel oli selle eesotsas baptistist pastor Martin Luther King (1929-1968), kes pooldas vägivallatu võitluse taktikat. Vaatamata vastu võetud seadustele esines ka edaspidi tagasilööke: suurlinnades toimus aeg-ajalt rassirahutusi ning 1968 tapeti Martin Luther King. Vähesel määral neegriliikumine ka radikaliseerus (nt loosung „Black Power”, liikumine Black Muslims, musta rassismi propageeriv Black Panther (1966-1982) jt). Vastuseks neegriliikumisele
Castro võimuletulek Kuubal John F. Kennedy (1961-63) John F. Kennedy “Uus rajajoon” ● Õiglasem ühiskond ● Vaesuse kaotamine ● Edu kosmose hõlvamisel John Glenn- esimene ameeriklaste kosmosemees J.Glenn Välispoliitika- paindlik reageerimine Robert Kennedy R.Kennedy Lyndon Johnson (1963-69) Johnson “Suur ühiskond” ● Ulatuslikud sotsiaalreformid Neegriliikumise kõrgaeg Nõukogude Liit Nikita Hruštšov (1953-64) Hruštšov Sula-aeg Vägivallapoliitika lõpetamine Stalini kuritegude hukkamõistmine Juri Gagarin- esimene NVSL kosmonaut Gagarin Seitseaastak 1964 Vabastati Hruštšov ametist Leonid Brežnev (1964-1982) Brežnev INDIA, HIINA, INDONEESIA 20.2.18 India
annaabi.ee 
