Positiivse võ 6) ... on keha, mida ümbritseb magnetväli 7) ...ehk endainduktsioon on niisugune elektromagnetiline induktsioon, mida 8) ..on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus. 9) ... seisneb selles, et kehale antakse elektrilaeng, kas negatiivne või positiiv 10) Määrab magnetväljas liikuvale elektrivooluga juhtmele mõjuva jõu 11) ...on ajalooliselt üks esimesi magnetilise jõu seadusi, mille André-Marie A 12) ...on navigatsiooniline mõõteriist, mis näitab suundi osundusraami ehk os On füüsikaline suurus, mis iseloomustab ↓ 1) M A G 2) M A G N 3) M A G N E
mis on ettenähtud manöövri tegemiseks sobiv ning nõuetekohaselt varustatud ja mehitatud. (2) Tellija peab laeva kokkulepitud kohas õigeaegselt valmis panema. Laev peab olema pukseerimiskõlblikus seisukorras. (3) Pukseerimise käigus kahju tekkimise korral pukseerimises osalejale või kolmandale isikule loetakse pukseerimislepingu poolte vahelises suhtes vastutavaks laev, mille kaptenil oli navigatsiooniline juhtimine, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti, loetakse töökorras jõuseadmetega liikurlaeva pukseerimisel, et navigatsiooniline juhtimine lasub pukseeritava laeva kaptenil. Laevapere, kes on allutatud teise pukseerimises osaleva laeva kapteni navigatsioonilisele juhtimisele, peab tegema enda poolt võimaliku, et pukseerimine oleks ohutu.
Õppeaine: Meretransp ordi ökonoomika Koostaja(d) : 2 Tallinn 2016 3 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 5 Lähteandmed.............................................................................................................. 6 Lasti transpordiiseloomustus....................................................................................... 8 2. Tööregiooni looduslik-navigatsiooniline iseloomustus.............................................9 3. Lähte- ja sihtsadamate tehnilis-ekspluatatsioonilised iseloomustused:................13 3.1 Lähtesadama iseloomustused.............................................................................13 3.2 Sihtsadama iseloomustused................................................................................ 15 4. Laevade töökorralduse optimaalse vormi valik.....................................................17 5
Kursusetöö Tallinn 2018 SISUKORD KURSUSETÖÖ LÄHTEÜLESANNE....................................................................3 SISSEJUHATUS................................................................................................ 4 1. LASTI TRANSPORDIISELOOMUSTUSED........................................................5 2. TÖÖREGIOONI LOODUSLIK-NAVIGATSIOONILINE ISELOOMUSTUS...............6 3.LÄHTE- JA SIHTSADAMATE TEHNILIS-EKSPLUATATSIOONILISED ISELOOMUSTUSED.......................................................................................... 8 3.1. Primorsk.............................................................................................. 8 3.2. Rotterdam............................................................................................ 9 4.LAEVADE TÖÖKORRALDUSE OPTIMAALSE VORMI VALIK............................10 5
I ja II kategooria reostuse korral päästeameti häirekeskus, keskkonnainspektsioon, piirivalve lennusalk, veeteedeamet, piirivalvepiirkond. III kategooria korral eelnimetatud ja lisaks partnerriigid MRCC. 8.Nimetage mõned suurimat kõlapinda leidnud merereostuse juhtumid? Tottey canyon scilliy saared, reostus: 80-119 tuhat tonni toornaftat, 80km prantsuse ja 190 km briti randa, hukkus üle 15000 merelinnu, põhjuseks navigatsiooniline viga; Argo Merchant madalikule sattumine, reostus 25-28 tuhat tonni, õlilaik 111x180km reostas ranniku. Meeskonna madal kvalifikatsioon, vurrkompassi ja raadiopeilinaatori rike. amoco cadiz prantsuse rannik, 223-227 tuhat tonni toornaftat 320 km rannikut, 20000 hukkunud merelindu, 9000 tonni hukkunud austreid. Rooliseadme rike, triiv madalikule. 9.Milline on väike, keskmine ja suur õlireostus? alla 7 tonni 7-700 tonni üle 700 tonni
laeval. Rihmsüsteemid ei ole üldjuhul väga suured ning enamikel juhtudel installeeritakse need oste laevadele. 3. Nimetage tingimused, millal ja milliseid jäätmeid võib heita üle parda. Variant 8. 1. Nimetage mõned suurimat kõlapinda leidnud merereostuse juhtumid? 1.18.03.1967 Tottey Canyon Scilliy saared (SevenStones) UK kirderannikul Reostus: 80 –119 tuhat tonni toornaftat80 km prantsuse ja 190 km Briti randa hukkus üle 15000 merelinnu. Põhjus: navigatsiooniline viga 2. Amoco Cadiz Prantsuse rannik, Brittany Reostus: 223 – 227 tuhat tonni toornaftat 320 km rannikut 20000 hukkunud merelindu 9000 tonni hukkunud austreid Põhjus: rooliseadme rike, triiv madalikule, laev murdus pooleks ja lõhuti täielikult tormilainete poolt. 3. 03.06.1979 Naftaplatvorm Ixtoc IMehhiko lahes Reostus: 450 – 480p tuhat tonni toornaftatreostus jõudis Mehhiko rannikuni,haruldaste merekilpkonnade pesitsuspaikadeni.
Päike ja Kuu asetsevad Maa suhtes risttasandeis (poolkuu ajal). Päikese ja Kuu gravitatsiooniline koosmõju on väikseim (kvadratuur) Kaarditöö - laeva tee käsitsi merekaardile kandmine. Eesmärk on laeva liikumise pidev kontrollimine kompassi ja logi lugemite järgi, arvutatud triivnurga ja hoovusõiendi abil. Korrigeeritakse regulaarselt kohamäärangutega. Ohtlikud peilingud · Eelmärkimine Observeerimine on laeva asukoha kindlaksmääramine. Navigatsiooniline observeerimine põhineb navigatsiooniliste orientiiride vaatlusel peilimisel, rõht- ja püstnurkade ning kauguste mõõtmisel. Visuaalseid kohamääramise viise Liitsihtide (tehislike ja looduslike) järgi Kompassipeilingu järgi Sektortulede järgi Asukoha määramine: Kahe ja kolme peilingu järgi Peilingu või kauguse ja rõhtnurga järgi Kahe rõhtnurga järgi Peilingu ja kauguse järgi Kahe kauguse järgi Ristpeilingu järgi Peilingu ja sügavuse järgi
Päike ja Kuu asetsevad Maa suhtes risttasandeis (poolkuu ajal). Päikese ja Kuu gravitatsiooniline koosmõju on väikseim (kvadratuur) Kaarditöö - laeva tee käsitsi merekaardile kandmine. Eesmärk on laeva liikumise pidev kontrollimine kompassi ja logi lugemite järgi, arvutatud triivnurga ja hoovusõiendi abil. Korrigeeritakse regulaarselt kohamäärangutega. Ohtlikud peilingud · Eelmärkimine Observeerimine on laeva asukoha kindlaksmääramine. Navigatsiooniline observeerimine põhineb navigatsiooniliste orientiiride vaatlusel peilimisel, rõht- ja püstnurkade ning kauguste mõõtmisel. Visuaalseid kohamääramise viise Liitsihtide (tehislike ja looduslike) järgi Kompassipeilingu järgi Sektortulede järgi Asukoha määramine: Kahe ja kolme peilingu järgi Peilingu või kauguse ja rõhtnurga järgi Kahe rõhtnurga järgi Peilingu ja kauguse järgi Kahe kauguse järgi Ristpeilingu järgi Peilingu ja sügavuse järgi
…………………………………………………………….. 148. Kuidas nimetatakse pildil kujutatud Hulli ankru osi? 1…………………………………….. 2…………………………………….. 3………………………………………… 4………………………………………….. 5………………………………………….. 149. Pildilkujutatud kardinaalsüsteemi poi viitab sellele, et navigatsiooniline oht asub poist………… pool. ida pool lääne pool lõuna pool põhja pool 39 150. Normaalselt mitu minutit enne vahiteenistuse algust madrus tuelb roolikambrisse? 20-30 min 10-20 min
juhul peab toetama? (BOOLEAN) • Mida tähendab, et andmebaasisusteemis on tuup/operaator su ̈ steemidefineeritud? (see on loodud andmebaasisüsteemi loojate poolt) • Relatsiooni/tabeli aste ja voimsus. (aste on atribuutide/veergude arv ja voimsus on korteezide/ridade arv) • Millise andmemudeli alusel loodud andmebaas on ja milline ei ole navigatsiooniline andmebaas? (relatsiooniline ei ole, kuid vorkmudelil ja hierarhilisel mudelil pohinevad on, sest kasutavad viitasid kirjete vaheliste seoste loomisel) • Olemi terviklikkuse reegel ja viidete terviklikkuse reegel. Olemi terviklikkus: igal baasrelatsiooni primaarvõtmel peavad kõik atribuudid väärtustatud olema. Viidete terviklikkus: igale välisvõtmele peab vastama seotud tabelis mingi kandidaatvõti, mis pole NULL.
Vahitüürimehe põhiliseks vastutusalaks on kindlustada navigatsioonivahi efektiivsus ning laeva navigatsiooniohutus. Seetõttu peab Vahitüürimees olema kindel, et on kindlustatud pidev ja efektiivne ümbruskonna jälgimine. Laevadel eraldi asuva kaardikambriga on vahitüürimehel lubatud siseneda kaardikambrisse lühikeseks ajaks seoses navigatsiooniliste ülesannete täitmisega, kuid eelnevalt peab ta veenduma, et navigatsiooniline olukord seda võimaldab. Vahitüürimees jääb vastutavaks laeva ohutuse ja navigatsiooni eest vaatamata kapteni viibimisele sillas kuni momendini, kuni on saanud kaptenilt selgelt mõistetava korralduse/ informatsiooni selle kohta, et kapten on tema kohustused üle võtnud. Vahitüürimehe kohustus on olla kursis laeval läbiviidavate töödega, töödega raadioantennide, radariantennide, laevavile läheduses, et vajadusel hoiatada töötavaid inimesi vastava
Vahitüürimehe põhiliseks vastutusalaks on kindlustada navigatsioonivahi efektiivsus ning laeva navigatsiooniohutus. Seetõttu peab Vahitüürimees olema kindel, et on kindlustatud pidev ja efektiivne ümbruskonna jälgimine. Laevadel eraldi asuva kaardikambriga on vahitüürimehel lubatud siseneda kaardikambrisse lühikeseks ajaks seoses navigatsiooniliste ülesannete täitmisega, kuid eelnevalt peab ta veenduma , et navigatsiooniline olukord seda võimaldab. Vahitüürimees jääb vastutavaks laeva ohutuse ja navigatsiooni eest vaatamata kapteni viibimisele sillas kuni momendini, kuni on saanud kaptenilt selgelt mõistetava korralduse/informatsiooni selle kohta, et kapten on tema kohustused üle võtnud. Vahitüürimehe kohustus on olla kursis laeval läbiviidavate töödega, töödega raadioantennide, radariantennide, laevavile läheduses, et vajadusel hoiatada töötavaid inimesi vastava aparatuuri kasutamisest.
Raadiolokatsiooniks nimetatakse objektide avastamist ja avastatud objektide koordinaatide määramist meetodi abil, mis põhineb raadiolainete tagasipeegeldamisel ja peegeldunud raadiolainete vastuvõtul. Sellel põhimõttel töötavat seadet nimetatakse raadiolokaatoriks. Igapäevases keelepruugiks nimetatakse raadio- lokaatorit ka radariks. Termin tuleneb inglise keelest sõnast Radar – radiodetection and ranging 1.2 Radari töö põhimõte Navigatsiooniline raadiolokaator töötab järgmiselt. Saatja genereerib ja kiirgab ülikõrgsageduslikke raadiolaineid, mis sondeerivad ümbritsevat keskkonda. Kui raadiolaine teele satub keha, mille dielektriline läbitavus erineb keskkonna omast, siis teatud osa kehale langevast energiast peegeldub kajana tagasi, millest osa võtab vastu raadiolokaatori antenn ja kuvarile ilmub objekti kaja helendava punkti näol . Sellega on täidetud üks raadiolokaatori põhiülesanne- avastada objekt
Relatsiooni aste ja võimsus Relatsiooni astmeks (ingl. k. degree) nimetatakse relatsioonis olevate atribuutide arvu. Unaarses relatsioonis on üks atribuut, binaarses relatsioonis on kaks atribuuti, ternaarses relatsioonis on kolm atribuuti ja naarses relatsioonis on n atribuuti. Relatsiooni võimsuseks (ingl. k. cardinality) nimetatakse relatsioonis olevate kirjete e korteezhide arvu. Millise andmemudeli alusel loodud andmebaas on ja milline ei ole navigatsiooniline andmebaas? Navigatsioonilised andmebaasid on hierahilised ja võrkstruktuuriga andmebaasid (kirjete vahelisi seoseid luuakse viitade kasutamise abil). Navigatsioonilised pole relatsioonilised andmebaasid. Olemi terviklikkuse reegel ja viidete terviklikkuse reegel Olemi terviklikkuse (ingl. k. entity integrity) reegel: Kõik primaarvõtme atribuudid peavad olema alati väärtustatud. Viidete terviklikkuse (ingl. k. referencial integrity) reegel: Kui relatsioonis
rajooni hästi tundma õppida kasutades kaarte, lootsiraamatuid ja muid infomaterjale. Tavaliselt organiseerib sellise tundmaõppimise kapten koos kõigi vahiohvitseridega töötades välja läbisõidu plaani, kandes selle kaardile ja täiendades omapoolsete juhiste, nõuannete ja korraldustega. Kui kapten sellist instrueerimist läbi ei vii, tuleb vahti asuval tüürimehel võtta aega, et vahi jooksul läbida olevat teekonna osa tundma õppida ja oma navigatsiooniline ning vahitegevus planeerida. Tuleb tähelepanu pöörata ka võimalike kohalike reeglite olemasolule ja nende tundmisele, et täpselt neid täita. Raamatute, kaartide ja juhendite uurimisel tuleb erilist tähelepanu pöörata: kitsastele läbipääsudele, järskudele kanali kõverustele, madalatele sügavustele, kohtadele, kus on keelatud või ohtlik möödasõit või vastaskurssidel kohtumine; järsult muutuvate sügavustega kohtadele, kanalikallaste erinevale kaugusele