POLIITILISED OLUD NLKP peasekretärid: Stalin 1953(surm) / Hrustsov 1953-1964 / Breznev 1964-1982 / Andropov 1982-1984 / Tsernenko 1984-1985 / Gorbatsov 1985-1991 Võitlus kodaniku natsionalismiga -võitluse vabadust põhjendas Gustav Naan: kodanlikud natsionalistid on eesti rahva vaenlased -ilminguid leiti kirjandusest / kunstist / teadusest / majandusest EK(b)P 8 VIII pleenum -Põhisisu: juhtkonna süüdistamine, kes ei pööranud tähelepanu kodanlikule natsionalismile -Etteheited/süüdistused: väärkolhoosipoliitika / puudulik kaadrivalik / nõrk kriitika ja enesekriitika -Tulemus: juhtkonna vahetus / suur puhastus kohalikes võimuorganites / suureneb hirmu õhkkond / juunikommunistid ja juhtpoliitikud arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse Johannes Käbi 1950-1978 -ajas laveerimispoliitikat (püüdis kõike mitte 100%-lt täita) -ei pooldanud uut küüditamist -ENSV-d juhtisid Venemaa eestlased -ENSV-st saab näidis liiduvabariik
Guglielmo Marconi esimene raadiosaade Titanic 3. Rassism, antisemitism, sovinism Rassism - ettekujutus valge rassi üleolekust; vallutusi peeti progressiks mahajäänud, laiskade, ebausklike, primitiivsete pärismaalaste tsiviliseerimiseks. Antisemitism toimus juutide massiline tagakiusamine ja füüsiline hävitamine (holokaust). Seoses välispoliitika aktiviseerumisega kasvas sovinism (marurahvuslus, suurriiklik patriotism, mis vastandub väikerahvaste natsionalismile). Sakslaste sovinism väljendus väikerahvaste rõhumise suurendamises, eriti poolakate saksastamise katsetes ning massilises kolonisatsioonis põlistele Poola aladele. 4. Sotsialistlike õpetuste levik. Töölisliikumine Tundus, et 20.sajandi alguses liiguvad kõik riigid demokraatia poole ja liberaalse maailmakorrani, kuid siiski olid ka tolleaegsed kõige demokraatlikumad riigid vaevatud sisemistest pingetest. Tööstuslik pööre oli sünnitanud uue klassi proletariaadi ehk
A) samast rahvusest elanikkonnaga väikeriikide ühendamine (N: Saksamaa 1871; Itaalia 1870). B) impeeriumite vähemusrahvuste eraldumispüüdlused (N: Türgis; Venemaal; Austria-Ungaris). C) laialdase autonoomia saavutamine (N: iirlaste võitlus home rule`i eest). · Rahvusluse kasv aitas kaasa: I maailmasõja puhkemisele. impeeriumite lagunemisele I maailmasõja käigus. sovinismi kasvule (ehk suurrahvaste natsionalismile, mille käigus suruti maha väikerahvaid) genotsiidile ehk mingi rahvuse või religioosse rühma tahtlikule ja füüsilisele hävitamisele (N: armeenlaste genotsiid Türgis). Peep Reimer 2 2. Imperialism ja maailma rahvad / rahvusvahelised suhted (õpik lk.14-21): 2.1. Koloniaalvallutused ja imperialism: (Vt. lisaks ka õpik lk.14-21)
· Saksamaa oli liiduriik (koosnes 4 kuningriigist; 6 suurhertsogkonnast; 12 hertsogkonnast ja 3 vabalinnast), milles domineeris Preisimaa. · Järjest kasvas sotsiaaldemokraatide populaarsus, ent valitsustesse ei lähe (erandiks Esimese MS-i aegne seinast-seina valitsus). · Seoses välispoliitika aktiviseerumisega kasvas sovinism- marurahvuslus; suurriiklik patriotism (vastandub väikerahvaste natsionalismile). Sakslaste sovinism väljendus väikerahvaste rõhumise suurendamises, eriti poolakate saksastamise katsetes ning massilises kolonisatsioonis põlistele Poola aladele. Majandus: Kiiresti arenev riik, majanduse kasvutempolt II kohal peale USA-d. Arenesid just uued tööstusharud. Välispoliitika: · Kuni 1890-ndateni oli Saksamaa välispoliitika Euroopa-keskne. Saksamaa eesmärgiks oli saada tugevaimaks riigiks Euroopa mandril, see tähendas aga
manifestiks. Pöördumises märgitakse, et "meie maa, suur riik, antud meie hoolde ajaloo, looduse, kuulsusrikaste esivanematega, hukub, mureneb, vajub pimedusse ja olematusse". Kiri, kus kutsutakse üles NSV Liitu säilitama ja "aitama kaasa NLKP ümberkujundamisele tõeliselt rahvalikuks parteiks", märgib ühtlasi partei juhtkonna "konservatiivsete" liikmete üleminekut marksistlik-leninistlikust ideoloogialt vene natsionalismile. 991. aasta jooksul oli rahulolematus Mihhail Gorbatšovi perestroikapoliitikaga pidevalt suurenenud, sest sai üha selgemaks, et tema üha aeglustuvad reformid ei suuda majandust ega riiki päästa. Viimases hädas oli Gorbatšov leppinud liiduleppe sõlmimisega, mis vanameelsete kommunistide arvates tähendas aga Nõukogude Liidu lõppu, vähemalt kommunistliku ja maailmapoliitilise suurvõimuna. Kuni 1990. aastani oligi Gorbatšov üpris selgelt radikaalse
Erilise tähelepanu all oli naise seksuaalsus, sest just sel ajal algas naiste sotsiaalne, majanduslik ja kultuuriline vabanemine. Naine muutus juugendi valitsevaks teemaks ja naise keha erootilist potentsiaali kasutati nii palju kui võimalik. Naine muutus sajandivahetuse hirmude ja rahutuse väljendamise vahendiks. Mõnda aega omandas erootika üldse modernsuse tähenduse. Osa juugendstiili elemente tuli tänu kasvavale natsionalismile. Glasgow koolkonnale oli oluliseks inspiratsiooni allikaks keldi kunst ning hiljem ka iiri ja anglosaksi kultuur. Skandinaavia maades tunti suuremat huvi põhja (viikingi) kunsti vastu (spiraalid, kurvid). Mõnel pool kutsutigi juugendstiili seetõttu draakoni stiiliks. Kuna juugendstiil on kahemõõtmeline, oli see suurepäraselt sobiv graafikale, eriti raamatute illustreerimiseks ja litograafiaks, sest mõlemad kunstiliigid kasutasid joont ja värvide siledaid pindu
Saksamaa oli liiduriik (koosnes 4 kuningriigist; 6 suurhertsogkonnast; 12 hertsogkonnast ja 3 vabalinnast), milles domineeris Preisimaa. Järjest kasvas sotsiaaldemokraatide populaarsus, ent valitsustesse ei lähe (erandiks Esimese MS-i aegne seinast-seina valitsus). Seoses välispoliitika aktiviseerumisega kasvas sovinism- marurahvuslus; suurriiklik patriotism (vastandub väikerahvaste natsionalismile). Sakslaste sovinism väljendus väikerahvaste rõhumise suurendamises, eriti poolakate saksastamise katsetes ning massilises kolonisatsioonis põlistele Poola aladele. Majandus: Kiiresti arenev riik, majanduse kasvutempolt II kohal peale USA-d. Arenesid just uued tööstusharud. Välispoliitika: Kuni 1890-ndateni oli Saksamaa välispoliitika Euroopa-keskne. Saksamaa eesmärgiks oli saada tugevaimaks riigiks Euroopa mandril, see tähendas aga põhivastase
poliitikaküsimustesse esimest korda 1921. aastal. Erinevate riikide kirjanikkond suhtus ideoloogiaga sidumisse erinevalt. Prantslased väljendasid enda suhtumist vastuseisuna, mitte solidaarsuse deklaleerimises millegi poolt. Nas protestisid surve vastu ning nõudsid üksikisiku õiguste tõsmist kõrgemale kollektiivsetest huvidest. Sakslased toimisid vastupidi – nad olid valmis ohverdama natsionalismile oma sõltumatuse (suuresti tehti seda hirmust). Vaatamata sellele, et kirjanik valis staatuse, kus ta ei sidunud end ühegi ideoloogiaga, jäi kaasvastutus oma rahvuse esindajana teda saatma ning see kajastub ka tema teostes. Teose käsitlemine Arvan, et teost võiks käsitleda kursuse „20. sajandi kirjandus“ raames ning teema juures „kadunud põlvkond“ (mille alla on lisatud ka Hemingway ning Fitzgerald).
lahkunud. Ometi puutusid kaks haru lähemalt kokku alles 1989. aasta kevadel, kui Helsingis korraldati esimene kodu-ja väliseesti kirjanike kohtumine ja päriselt kokku kasvasid need harud siis, kui Väliseesti Kirjanike Liit ühines 2000. aastal Eesti Kirjanike Liiduga. Nõukogude Eesti kultuurielu kammitses 1950. aastate keskpaigani stalinism, mis tähendas kirjanduse langemist sügavale laine põhja. Sõnavabadus oli lämmatatud ja kodanlikule natsionalismile peetud jahi käigus kuulutati sageli rahvavaenlasteks ka kirjanikud. Uut tüüpi, Nõukogude Eesti Kirjanike Liit loodi saksa okupatsiooni ajal 1943. aastal Moskvas. Asuta- miskoosolekul valiti esimeheks August Jakobson ja peale tema pääsesid juhatusse ka Johannes Väres-Sarbarus ja Jobannes Semper. Koosolekul osales ühtekokku paarkümmend eesti kirjanikku, lisaks eelpool nimetatutele veel näiteks Debora Vaarandi, Aadu Hint ja Nigol Andrescn. Koosolekul leiti, et
Venemaal puhkesid seepeale huraaparootilised meeleolud ning loodeti Saksamaa kiiret kokkuvarisemist sõjas kahel rindel. Eestlased seevastu said aru, et Venemaa, kui Saksamaa võit maailmasõjas halvendas eestlaste olukorda: Mariia Kurisoo ajaloo konspekt A) Venemaa võiduga oleks kaasnenud tõenäoliselt uus venestamiselaine ning sovinismi (suurriiklik patriotism, mis vastandub väikerahvaste natsionalismile) kasv. B) Saksamaa või oleks toonud kaasa baltisakslaste majanduslike ja poliitiliste positsioonide tugevnemise antud piirkonnas ja võimaliku saksastamise ohu. Oma tegelikke mõtteid isevalitsuse tingimustes avaldada ei saanud ning seetõttu teotati ajakirjanduses ja avalikes pöördumistes sõja puhkemist. Maailmasõjas nägid eesti poliitilised ringkonnad ka võimalust baltisakslaste võimu piiramiseks. 2. Sõja mõju Eesti majandusele:
Külm ja kargus muudab rahvuse teravaks. Kõrb ja kuumus muudab rahvuse vägivaldseks. Teatavad rassismi ilmingud. Välismõjude ohtlikkus. Ei tohi lasta teistel rahvastel oma teadvust mõjutada. Autarkia, iga rahvas peab hakkama saama ainult omaenda ressurssidega. Väliskaubandus on ohtlik, raha ei tohi riigist välja anda. See on autarkia eelne situatsioon. Majanduse äärmuslik kapseldumine. - Wilhelm von Humboldt (1767-1835) – alusepanija etnilisele natsionalismile. Rõhutab keele tähtsust. Keel kui kultuuri alus. Keel kui religiooni alus. Kristlus saksa kontekstis on midagi muud, kui mujal. Keel determineerib ka rahvuse vaimu. Saksakeelsed alad tuleb poliitiliselt ühendada ja luua suur ja tugev Saksa riik. Keeleala sätestab ka poliitilise võimu ala. - Karl Marx – kritiseerib Herderit ja Fichtet väites, et rahvus kujuneb välja ajalooprotsessis sotsiaalmajanduslikel põhjustel ning on pidevas muutumises Saksa poliitika 19.-20. sajandil 16
Napoleon tuleb peale pagendust Elbalt tagasi, kuid saab Waterloo lahingus lüüa ja saadetakse St. Helena saarele. 1815 II Pariisi rahu Bourbonide restauratsioon. 19. SAJAND Uued ideoloogiad natsionalism, liberalism ja sotsialism mõjutavad pol kaarti ja ühiskonnaelu. Dem kiirenev areng Euroopas, maj vabakaubandus. Liberalismi suured mõjutajad on revolutsioonid. Vabanemine Prantsusmaa ideoloogiast ja poliitikast panevad aluse natsionalismile. Liberalism Saab alguse 18. saj viimasel veerandil Suurbritannias. Esialgu majanduslibe- ralismi läbi. Liberalismi tuntumad ideoloogid olid Adam Smith, kelle arvates ei peaks riik majandusellu sekkuma iseregulatsioon on parim vahend. Lisaks maj liberalismile oli mõjukad veel pol ja ühisk liberalism, mis on pol reformidele aluse pannud. Liberalism on moodsa kapitalismi ja ühiskonnaideoloogia alusepanija. Liberalismi musternäidiseks kujuneb Suurbritannia
Otsitakse vana Germaani õiguse lätteid jms . Johann G Fichte( 1762-1814) Herderi õpilane. Iga rahvus kujundab oma teadvuse, mille annab talle loodus. Ei tohi lasta teistel rahvastel oma teadvyst mõjutada. Autarkia, iga rahvas peab hakkama saama ainult omaenda ressurissedega. Ei ole soovitatav teiste rahvastega lävida, sest see nõrgestab sinu omapära ning vaimus. Wilhelm von Humboldt(1767-1835). Alusepanija etnilisele natsionalismile. Rõhutab keele tähtsust. Keel determineerib ka rahvuse vaimus. Keeleala sätestab ka poliitilise võimu ala. 13 IV Suurbritannia Poliiitlise süs järjepidevus. Olulised kesksed riiklikud institutsioonid ulatuvad arengus mitusada aastat tagasi. Konsitutsiooniliste aktide süsteem,pol süs ei tugine ühele suurele dok ( PS või konstitutsioonilie)
eesmärgiks on kõikide heaolu (avaldas mõju 20saj totalitarismile). Rousseau ideaaliks oli 29 vahetu demokraatia vabadus eksisteerib vaid võrdsuses. Temajaoks on oluline loomulik areng, mille tulemuseks on moraalne ühiskond See oli täiesti uut moodi revolutsiooniline mõtlemine. Avaldas mõju Prantsuse revolutsioonile ja 19saj natsionalismile (igal rahval on õigus moodustada oma riik). Valgustusajastu (1721-1770) maailmapoliitika olulised arengujooned: 1721 Euroopa suurriikide hulka kuuluvad: Suurbritannia, Prantsusmaa, Austria ja uus suurriik Venemaa. Valgustusajastul suurriikide hulka tõuseb ka Hohenzollern-dünastia (Brandenburg-) Preisimaa (üks saksamaa territoriaalriik) Preisimaa Tänapäeva Saksa liitvabariigi ühendaja (1871). Preisimaa Kuningriigi (alates 1701) moodustasid kolm piirkonda:
Kommunstid pidasid pr revolutsiooni eelduseks, sotsialistid ei näinud seda kui sündmust. Kommunistid tervitasid Bastille vallutamist ja kuninga kukutamist. Rahvamassid suudavad oma vabaduse eest seista. Sotsialismi eesmärgiks on ühiskonna koosseismine, kus oleks kaitstud enamuse huvid, mitte eliidi omad. Sotsialistide arvates tuleks varandused ümber jagada. Nimetus sotsialism tuleb ladina keelest socius kaaslane. Sotsialism vastandus natsionalismile, aegamisi lähendas liberalismile v konservatismile. Sotsialism oli mõjutatud autoritest ning nende utoopilistest ideedest (Babeuf, Saint- Simon, Fourier, Blanc). Marx pidas oma sotsialismi teaduslikuks, kuigi ka tema lahendused olid üsna utoopilised. Sotsialistliku liikumise võib jagada kaheks etapiks 1789-1848 Teine etapp pärast 1848 a peale Marxi ja Engelsi manifesti. Esimene etapp oli utoopiline, mitmekesine pilt. Diskuteeriti paljude küsimuste üle.
annaabi.ee 
