Leidsid 16 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Närvid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaud, ganglion, kaudaalne, kõrvalest, rindkere, caudalis, lateraalne, küünar, dors, oimu, elundid, neel, kõri, mediaalne, vent, küünarvarre, lateralis, tuhara, süva, major, suulae, limaskest, lõuats, ramus, dorsaalsed, pindmine, varvaste, silmamuna, palatinus, minor, keskkõrv, igemed, keelenärv, kakskõhtlihas, colli, hingetoru, trapetslihasühepoolsel toimel aga taimtoidulistel mälumisliigutuste tegemine Lateraalne tiiblihas - m. Kiil- ja tiibluu Alalõuaharu kaudaalne serv ja Alalõua ettenihutamine ja tõstmine pterygoideus lateralis lõualiigese liigeseketas Mediaalne tiiblihas - m. Kiil-, tiib- ja suulaeluu Alalõuaharu, tiiblihaseauk Mälurlihase sünergistina alalõua pterygoideus medialis tõstmine Oimulihas - m
ümberpaigutumisele). Algab sisekõrvast, läbib meatus acusticus internuse ja siseneb ajju pontotserebellaarnurga piirkonnas. Eraldi esiku-ja teojuur (omaette närvid). Mõlema koostises on bipolaarsed neuronid, mille kehad paiknevad vastavates tundeganglionites. 1.3.1 N. cochlearis, aferentne Kuulmistee: Perifeersed jätked lõpevad kuulmis- e spiraalelundi organum spirale neuroepiteelis. 1. Neuroni keha: bipolaarsete neuronite kehad vastavas tundeganglionis ganglion cochleare 2. Neuroni keha (lõpevad tsentraalsed jätked): vastavas sensoorses tuumas: nucl cochlearis ventralis et dorsalis 3. Neuroni keha: nuclei corporis trapezoidei, aksonid tõusevad lemniscus lateralisena (pmst tractus) 4. Neuroni keha: colliculus inferior, corpus geniculatum mediale 1.3.2 N. vestibularis, aferentne Tasakaalutee/vestibulaartee: Perifeersed jätked lõpevad tasakaaluelundi neuroepiteelis crista ampullarises ja maculas. 1
veresooni); ning end venitada et lülivahemulke „suurendada“. Seljaajunärv on seganärv: motoorne + sensoorne. 1)Astriklihased – kaela ja õlavarrepõimiku harud 2)Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas – Lisaärv /accessorynerve/ (XI PAN) 3)Lülisambasirgestaja – kaelanärvide, rinnanärvide ja nimmenärvide selgmised harud (oleneb piirkonnast) 4)Kõhu sirglihas, sisemine ja välimine kõhupõikilihas -alumised roietevahelised närvid, nimmepõimiku harud. 4. Rindkere skeleti luude ühendused, rindkere skeleti liikumine Rindkere skeleti moodustavad: lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid (7 paari pärisroideid; 3 paari ebaroideid; 2 paari vallasroideid) ja rinnak. - Roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil: 1) Roidepealiiges (keraliiges)– roidepea liigendub vastava lülikeha liigesepinnaga 2) Roide-ristijätke liiges (ratasliiges) – moodustub 1-10 roide köbrukeste ja ristijätkete liigesepindade vahel
Pindmised selja lihased Selja lailihas Trapetslihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Musculus Kõikide Rangluu Ülemine osa m. latissimus 4 alumist Õlavarreluu Langetab (m.) trapezius rinnalülide lateraalne tõstab dorsi roiet, 4-5 väikese tõstetud ogajätked, pool, abaluud, alumist köbrukese ülajäset, kuklataguside õlanukk, alumine osa rinnalüli ja hari pöörab
obliquus capitis inferior (+ obliquus capitis superior lateraalsest traktist!), mis paiknevad atlas`e, axis`e ja os occipitale vahel ja mõjuvad kuklaliigestele! M. spinalis (cervicis, thoracis, lumborum) - ogajätkete vahel üle mitme lüli. Mm. rotatores (breves et longi) - ristijätketelt ogajätketele M. multifidus - ristijätketelt ogajätketele üle mitme lüli M. semispinalis (thoracis, cervicis, capitis) - ristijätketelt ogajätketele üle mitme lüli, viimaks kuklaluule II. Lateraalne trakt. M. erector spinae:koosneb kahest suurest osast, millel on omakorda alaosad! a) m. longissimus (lumborum, thoracis, cervicis, capitis) o. - facies dorsalis ossis sacri, fascia thoracolumbalis; i. - processus mastoideus ossis temporalis (vahepeal algavad ja kinnituvad eri osad lülisamba lülidele!) b) m. iliocostalis (lumborum, thoracis, cervicis): o. - facies dorsalis ossis sacri, crista iliaca, fascia thoracolumbalis; i. - processus transversus vertebrae cervicales 4
autonoomne NS närv - koosn. närvikiudude kimpudest; sensoorsed, motoorsed, seganärvid retseptor - aferent. neuronite dendr. lõpmed -- ekstero- (välisk.), intero- (sisek.), proprioretsept. (lihaskäävid, kõõlused, liigesed) sünaps - kontakt 2 neuroni vahel, närviimpulsi ülekanne 1 neur. aksonilt, järgm. dendriidile refleks - NS vahend. toim. vastusreakts. retsept. vastu võet. ärritusele ganglion - väljasp. KNS paikn. neuronite kehade kogumik tuum - pea- ja seljaajus paikn. neuronite kogum hallaine - neuronite kehad, valgeaine - neuronite jätked/kiud 1. somaatiline NS - innerveerib vöötlih. ja meeleelundid: KNS -- peaaju: piklikaju, ajusild, väikeaju, keskaju, vaheaju, retikulaarformatsioon, suuraju; seljaaju: kaela-, rinna-, nimme-, ristluusegmendid PiirdeNS -- peaaju- ja seljaajunärvid 2. autonoomne NS - regul
vertikaal- pea pööramine paremale ja vasakule, eitamisliigutus 22. lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus- täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis kumerus ette- esineb kaela- ja nimmeosas kumerus taha- rinna- ja ristluuosas tingitud peamiselt lülidevahelistest ketastest ja neid fikseerivaist sidemeist, lihaspinget seejuures ei vajata 23. Rindkere skelett- lülisamba rinnaosa, roided, rinnak 12 paari roideid: Pärisroided(7 ülemist) Ebaroided(kolm järgmist paari, 8, 9. 10) Vallasroided(kaks viimast paari, 12,13) 24. roiete ühendumine lülisamba ja rinnakuga- kahe liigese abil tagumised- kera ja ratasliiges eesmised- kõhre abil ühendatud
vertikaal- pea pööramine paremale ja vasakule, eitamisliigutus 22. lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus- täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis kumerus ette- esineb kaela- ja nimmeosas kumerus taha- rinna- ja ristluuosas tingitud peamiselt lülidevahelistest ketastest ja neid fikseerivaist sidemeist, lihaspinget seejuures ei vajata 23. Rindkere skelett- lülisamba rinnaosa, roided, rinnak 12 paari roideid: Pärisroided(7 ülemist) Ebaroided(kolm järgmist paari, 8, 9. 10) Vallasroided(kaks viimast paari, 12,13) 24. roiete ühendumine lülisamba ja rinnakuga- kahe liigese abil tagumised- kera ja ratasliiges eesmised- kõhre abil ühendatud
i: angulus superior scapulae f: tõstab õlavöödet Musculus latissimus dorsi o: T8 – T12 processus spinosi + fascia thoracolumbalis + crista iliaca + costa 10-12 i: crista tuberkuli minoris f: õlaliigese retroflexio-abductio-pronatio- -> tõmbab ülajäseme taha keskele ja pöörab peopesa tahapoole; langetab suure jõuga ülestõstetud kätt Musculus trapezius o: os occipitale + ligamentum nuchae + T1-T12 processus spinosi i: clavicula lateraalne pool + acromion + spina scapulae f: tõmbab abaluud taha-üles (ülemine osa); taha-keskele (keskmine osa); taha-alla (alumine osa); fikseerib õlavöötme KÕHULIHASED Tagumine rühm Musculus quadtratus lamborum o: crista iliaca (labium internum) + ligamentum ilolumbale + nimmelülide processus transversi i: nimmelülide processus costalised ja 12. roie f: langetab 12. roiet ja aitab keha pöörata Musculus intertransversii latelares lamborum Külgmine rühm
23) Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus? Täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis: 1) kumerus ette esineb - kaela ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos) 2) kumerus taha esineb – rinna ja ristluuosas (rinna ja ristluuküfoos) Kirjeldatud lülisamba kõverdused suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida ja hõlbustavad tasakaalu säilitamist, suurendvad rinna- ja vaagnaõõne mahtu. 24) Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus ja arv)? Lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid (7 paari pärisroideid; 3 paari ebaroideid; 2 paari vallasroideid) ja rinnak. 25) Roiete põhimõtteline ühendumine selgrooga ja rinnakuga, roiete liikumine? Roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil: Roidepealiiges (keraliiges), liigendub roidepea lülikeha vastava liigesepinnaga. Roide-ristijätke liiges (ratasliiges), moodustub 1-10. roide
Täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis: 1) kumerus ette esineb - kaela ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos) 2) kumerus taha esineb – rinna ja ristluuosas (rinna ja ristluuküfoos) Kirjeldatud lülisamba kõverdused suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida ja hõlbustavad tasakaalu säilitamist, suurendvad rinna- ja vaagnaõõne mahtu. 10 23) Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus ja arv)? Lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid (7 paari pärisroideid; 3 paari ebaroideid; 2 paari vallasroideid) ja rinnak. 24) Roiete põhimõtteline ühendumine selgrooga ja rinnakuga, roiete liikumine? Roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil: Roidepealiiges (keraliiges), liigendub roidepea lülikeha vastava liigesepinnaga. Roide-ristijätke liiges (ratasliiges), moodustub 1-10
Täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis: 1) kumerus ette esineb - kaela ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos) 2) kumerus taha esineb rinna ja ristluuosas (rinna ja ristluuküfoos) 10 Kirjeldatud lülisamba kõverdused suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida ja hõlbustavad tasakaalu säilitamist, suurendvad rinna- ja vaagnaõõne mahtu. 23) Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus ja arv)? Lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid (7 paari pärisroideid; 3 paari ebaroideid; 2 paari vallasroideid) ja rinnak. 24) Roiete põhimõtteline ühendumine selgrooga ja rinnakuga, roiete liikumine? Roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil: Roidepealiiges (keraliiges), liigendub roidepea lülikeha vastava liigesepinnaga. Roide-ristijätke liiges (ratasliiges), moodustub 1-10
Täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis: 1) kumerus ette esineb - kaela ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos) 2) kumerus taha esineb rinna ja ristluuosas (rinna ja ristluuküfoos) 10 Kirjeldatud lülisamba kõverdused suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida ja hõlbustavad tasakaalu säilitamist, suurendvad rinna- ja vaagnaõõne mahtu. 23) Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus ja arv)? Lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid (7 paari pärisroideid; 3 paari ebaroideid; 2 paari vallasroideid) ja rinnak. 24) Roiete põhimõtteline ühendumine selgrooga ja rinnakuga, roiete liikumine? Roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil: Roidepealiiges (keraliiges), liigendub roidepea lülikeha vastava liigesepinnaga. Roide-ristijätke liiges (ratasliiges), moodustub 1-10
2) Hingamismahud: Hingamismaht (HM) - ühe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu hulk; väljahingamisel pole võimalik kogu kopsudes olevat õhku eemaldada Inspiratoorne reservmaht (IRM) - maht, mida pärast normaalset sissehingamist saab täiendavalt sisse hingata Ekspiratoorne reservmaht (ERM) - maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab täienavalt välja hinfata Vitaalkapatsiteet - HM+IRM+ERM; on kopsude ja rindkere avardumisvõime mõõduks; kapsiteet ehk mahtuvus Residuaalmaht - maht, mis jääb kopsudesse pärast maksimaalset väljahingamist Residuaalkapatsiteet ehk funktsionaalne jääkmahtuvus - residuaalmaht + ERM 3) Minutiventilatsioon - 1 minuti jooksul sisse-väljahingatava õhu hulk; hingamissagedus*hingamismaht Maksimaalne minutiventilatsioon - õhu hulk, mida inimene suudab maksimaalse pingutusega sisse-välja hingata ühes minutis
k reddening), mis on tingitud veresoonte paisumisest ning verevoolu langusest. Palpatsioon: vigastuspiirkond on kuum ning turses. Test: nii passiivsed kui aktiivsed liigutused on põletikuprotsessist tingituna ebamugavad. Läbi valuaistingu on põlve täielik painutus võimalik, kuid sirutus on väga valulik. Valu kiirgub kitsa ribana umbes 5 cm femurist tibiani- piki mediaalset kollateraalset ligamenti. Mediaalne põlve distraktsioon (venitus, lahtitõmbamine) on väga valulik, kuid lateraalne distraktsioon on ainult kergelt ebamugav. Mingeid märke põlve ebastabiilsusest ei täheldata. Noormees kõnnib tugevalt jalga longates. Kõige tõenäolisem diagnoos on: põlve mediaalse kollateraalsideme venitus. Selle vigastuse klassikalised sümptomid on: • kohene vigastusvalu, kuid võimalik on mängu jätkata (võimatu lihase vigastuse korral). Puhkuse ajal valu suureneb
caput Pea epigastrium kõhu ülaosa cerebellum väikeaju femur reis cerebrum Aju pelvis vaagen collum Kael pulmones kopsud cor Süda sternum rinnak costa Roie thorax rindkere Sõnaliited Paljud mõisted moodustatakse ees- ja järelliidete abil, mis liidetakse sõnatüvele. Toome ära mõned sagedamini esinevad sõnaliited. Sõnaliide Tähendus Näide a-, an- ilma, puudus apnoe (hingamisseisak) aneemia (verevaesus) ab- ära, eemale abduktsioon (liikumine kehast eemale)
annaabi.ee 
