sellest. Mnedes koolides on fsiline vgivald vga tsine probleem. Me kik oleme lehtedes lugenud artikleid koolivgivalla kohta. Kirjutatakse kuidas koolilapsed peksid jlle teineteist ja kuidas petajad selliste pilastega hdas on. Ma arvan, et meie kooli pilastele vi siis vhemalt meie klassi pilastele on sellised probleemid kll kaugel olev probleem, sest mina kll ei ole hestki kaklusest kuulnud vi seda ninud, mis toimuks meie koolis. Aga eks norimist ja narrimist oleme ka meie kogenud. Mletan vga hsti aegu, kui algklassides poisid tdrukute asju ra peitsid vi lhkusid. Kuid ndseks on sellised tembud ju lbi ja paljud vibolla ei saagi aru, milles on probleem, kuid keegi ei mtle ju selle peale, kuidas mjutavad solvangud seda last, keda kunagi paksuks hti. Paljudes koolides on omad karistused neile, kes fsiliselt teisi kiusavad, kuid kas neist on alati kasu? Kui keegi on trjutud ja tema narrimist on juba kunagi alustatud, ega siis naljalt jrele ei jeta
Põhjus võib olla möllavates hormoonides, kodustes probleemides jne., põhjusi võib olla palju. Selles eas noored püüavad end kehtestada ja kui see muud moodi ei õnnestu, võetakse appi vägivald. Tihti tingib vägivalda ka tähelepanupuudus. Koolivägivald võib olla kahesugune. Eristada saab füüsilist ja vaimset vägivalda. Oma kooliskäimise aja jooksul olen mitmeid kordi tunnistajaks olnud mõlemale ja mis parata, ka ise kogenud narrimist. Üksteise vastu võidakse olla väga julmad ja vägivaldsed. Tihti ei mõelda, mis tagajärjed sellistel tegudel ja käitumisel võivad olla, ning kuidas mõjub taoline kohtlemine ohvri psüühikale ja edasisele elule. Millegi pärast salatakse koolisisene vägivald üsna tihti maha ja õpetajad, kes on asjaga kursis, ei võta midagi ette. Niimoodi peabki koolivägivalla ohver üksi kannatama, mis halvematel juhtudel on lõppenud enesetapuga. Kahjuks ei ole kadunud veel see aeg, kui
elama.Minu arust on see sellepärast kurb,et Niru tegi seda sellepärast,kuna teised kiusasid teda. See teos pakub lugejale palju huvi.Saame teada mis probleemid olid siis ja kas praegu on samad probleemid.Ning lugeja saab näha, kuhu kiusamine välja viib.Ja äkki on või on olnud lugejal samad probleemid ning saab mõelda mida teist moodi teha. Raamatu teema on väga oluline ka sellepärast kuna koolis on palju kiusamist ja narrimist ka tänasel päeval.Ning kiusaja,kes seda loeb, saab äkki aru ,mida teised tunnevad,keda ta kiusab ning enam ei kiusa teisi.Ma ei ole teisi sama taolisi raamatuid lugenud ning ei oska sellepärast võrrelda teiste raamatutega seda raamatut. Minu arvates sobib see raamat tänapäevaga väga hästi,sest seal on samad probleemid, mis tänapäeval.Paljugagi võib antud jutustuses nõustuda.Aga see polnud väga põnev, sest ma ei saanud algusest väga aru ning seal oli segaselt kirjutatud
Kiusajaks osutub sageli laps, kes soovib saada tähelepanu. Mingil põhjusel ei oska laps oma tunnetega ise hakkama saada, veel vähem seda sõnastada. Tagajärjeks on teistele „haiget tegemine“ , pälvides seejuures tähelepanu. Kiusajal on sageli suurenenud võimuvajadus ja tal puudub süütunne ja empaatiavõime. Mittefüüsiline kiusamine jaguneb kaheks: verbaalne kiusamine ja mitteverbaalne kiusamine. Verbaalse kiusamise all mõtleme hirmutamist, narrimist, solvamist, mõnitamist jne. Arvan, et verbaalne kiusamine on mingil määral paratamatus, sest omavahelisi nalju, kus käib sageli kaasa narritamine, on palju. Näiteks kui algklassides meeldib mõnele poisile mõni tüdruk, siis võib ta seda väljendada tüdrukule näiteks narrimise või kiusamise teel. Samas arvan ka, et lastele tuleb õpetada oma tundeid, arvamusi ja tahtmisi väljendada muul moel. Koolis tuleb ikka ette, et mõni õpilane võtab teise asju ära ja peidab neid kuskile
Kõik on mingil määral kokku puutunud koolikiusamisega. Õnnelikumad meist on pidanud sellele vaid tunnistajaks olema, aga kõigil nii palju ei vea. Koolikiusamine ei ole kuidagi moodi seotud kooli suuruse, asukoha või astmega, kiusaja tegude taga on üldjuhul siiski kehv kasvatus või isiklikud probleemid. Koolikiusamisel on mitu liiki- verbaalne, füüsiline, kaudne ja viimsel ajal alguse saanud aga kiiresti leviv küberkiusamine. Verbaalne kiusamine hõlmab narrimist, mõnitamist, hüüdnimede panemist ja mõnikord isegi ähvardamist. Sedasorti koolikiusamine on vägagi levinud ja jätab ohvrite hinge kindlasti sügava haava. Kiusamiseks põhjuse leidmine ei ole kunagi probleem- ikka ja alati suudetakse leida kasvõi imepisike detail kellegi juures ja selle kallal lõputult nokkida. Kiusamiseks võib leida põhjuse kahvas päritolus, odavates riietes, seksuaalses orientatsioonis või kasvõi prillide kandmises Kiusatakse järjepidevalt ja halastamatult
Kutsuvad ka sind kaasa. Ütled neile, et sa ei taha minna teisi kiusama ja narrima, sest see on vale. . Noorukid hakkavad naerma ja narrivad ka teada, mitte nende mõttega kaasa mineku eest. Ütled uuest, teisi pole ilus narrida ja ärge narrige ka mind. KUIDAS VASTAD? (Jah, lähen kaasa, kardan tõrjutust/ ei lähe, jään oma seisukohale kindlaks, et narrida pole ilus. MIKS?) Näiteks: EI, ma ei taha teiega minna kaasa nooremaid narrima ja kiusama, sest see pole ilus tegevu ning teine võib narrimist väga hinge võtta. Jah, ma tulen teiega kaasa, sest ei taha olla üksinda ja veel enam, et mind ennast narritaks selle pärast. Need oleksid lihtsalt näidised sellele situatsioonile ja kuidas tuleks vastata(koos põhjendusega). Edasi läheb asi õpilastele lõbusamaks ja loovamaks. Nüüd joonistavad õpilased enda kogetud sarnasest situatsioonist piltjutu(olukord, kus tuleb ennast kehtestada ja oma seisukohale kindlaks jääda)
mõõdukat ülekaalu ja üle 30 on tegemist rasvtõvega. 1 OECD 2010, WHO, EUROSTAT 2 Riskifaktorid ja takistused T.E.E.N.S. programmis osalenutel USA's T.E.E.N.S. 2 programmi raames läbiviidud uurimise põhjal, kus osalisteks olid 11-18 aastased ülekaalulised noorukid, tulid välja mitmed huvitavad faktid. Nimelt 56% osalistest olid kogenud kaaluga seonduvat narrimist ja 30% olid kogenud mingisugust traumat tüüpi. Trauma tüüpidena olid mainitud: autoõnnetused, vägivaldsed peresuhted, vägivald naabruskonnas ja armastatu surm. 38% osalenutest olid saanud eelnevalt vaimse tervise ravi ja 22% väitsid olevat eelnevalt mõelnud suitsiidseid ideid. 69% osalenutest kannatasid meditsiiniliste probleemide all, kusjuures nimetatud oli: allergiad, astma, suhkrutõbi, seljavalud, tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire.
FÜÜSILINE (löömine, tõukamine) SOTSIAALNE (kellegi teadlik ühisüritustest välja jätmine) VÄLJAPRESSIMINE (kellegi raha või asjade ära võtmine) VIRTUAALNE KIUSAMINE (kiusamiseks kasutatakse arvuteid, internetti, mobiiltelefone jms.) VARA KAHJUSTAMINE (riiete katki rebimine, raamatute või muu isikliku vara lõhkumine, vargused) Sõnad teevad haiget. Narrimine võib kellelegi tõsiselt haiget teha. Kõik kiusamise liigid teevad haiget, ent verbaalset kiusamist, sealhulgas narrimist, esineb kõige sagedamini. Kiusamine teeb haiget kõigile. Kannatavad nii ohvrid kui ka teised lapsed, kes lihtsalt vaatavad pealt. Kõik tunnevad end kurvana ja ebaturvalisena. Tihti lapsed, kes kiusavad, on ka täiskasvanuna teiste kiusajad. 85% juhtudest näevad lapsed pealt, kuidas üks laps teist kiusab. Haruharva käitub kiusaja halvasti täiskasvanute ja õpetajate silme all. Mis ei ole kiusamine Tähtis on teha selget vahet, mis on ja mis ei ole kiusamine.
Umbes 25%-l ülekaalulistest lastest on kõrge vererõhk samuti esinevad ülekaalulistel lastel teised kardiovaskulaarsed riskitegurid nagu düslipideemia, vasaku vatsakese hüpertroofia ja/või funktsiooni häire, endoteeli funktsiooni häired ja insuliiniresistentsus. Lapse ülekaalulisusega seotud psühholoogilistest probleemidest on kõige sagedamad madal enesehinnang, käitumishäired ning depressioon. Psühhosotsiaalsetest tagajärgedest võib esineda kiusamist, narrimist aga ka madalaid akadeemilisi saavutusi. Ka lapse tugi-liikumiselundkond on ülekaalulisusest mõjutatud ja seda enamasti läbi otsese ülemäärase mehhaanilise surve, mis soodustab ortopeediliste patoloogiate, luumurdude, liigese ja luu valude teket aga ka jala(talla) koormusjaotuvuse häirumist. Lisaks nimetatud terviseprobleemide tekke soodustamisele on laste ülekaalulisus alarmeeriv probleem oma suure tõenäosuse tõttu täiskasvanuikka üle kanduda. (viide: http://dspace.utlib
- Depressioon, ärevus, madal enesehinnang - Võimetus usaldada; suhteprobleemid - Alkoholi ja sõltuvusprobleemid - Õpitud abitus - Söömishäired · Isegi vähem äärmuslik õdede-vendade vaheline väärkohtlemine lapseeas võib tekitada ebakindlust ja negatiivset minapilt täiskasvanueas. Õdede- vendade vaheline konflikt ei pea olema füüsiliselt vägivaldne, et omada pikaajalist emotsionaalset mõju. Emotsionaalne väärkohtlemine, mis sisaldab narrimist, nimekutsumist ja isoleerimist võib samuti omada pikaajalisi kahjustusi. · Väärkohtlejal on samuti oht tulevikus agressiivselt käituda või sattuda vägivaldsesse suhtesse nagu kohtinguvägivald ja perevägivald. 5 sammu mudel- õdede-vendade vahelise väärkohtlemise ära tundmiseks ja reageerimiseks JAH 1
märgatav, mis muidugi ei tähenda, et probleem sealgi olematu oleks. Põhjus võib olla möllavates hormoonides, kodustes probleemides jne. Selles eas noored püüavad end kehtestada ja kui see muud moodi ei õnnestu, võetakse appi vägivald. Tihti tingib vägivalda ka tähelepanupuudus. Koolivägivald võib olla kahesugune. Eristada saab füüsilist ja vaimset vägivalda. Oma kooliskäimise aja jooksul olen mitmeid kordi tunnistajaks olnud mõlemale ja mis seal salata, ka kogenud narrimist. Üksteise vastu võidakse olla uskumatult julmad ja vägivaldsed. Ei mõelda, mis tagajärjed sellistel tegudel ja käitumisel võivad olla, ning kuidas mõjub taoline kohtlemine ohvri psüühikale ja edasisele elule. Millegi pärast salatakse koolisisene vägivald üsna tihti maha ja õpetajad, kes on asjaga kursis, ei võta midagi ette. Niimoodi peabki koolivägivalla ohver üksi kannatama, mis halvematel juhtudel on lõppenud enesetapuga.
Tüdrukute vägivald on enamasti vaimset laadi, kuid levinud on kribimine, küünistamine, sakutamine ning juustest kiskumine. Poisid tavaliselt löövad, peksavad ja taovad jalaga. Vaimne vägivald võib olla õpilasele sama ränk kui füüsiline. Vaimne vägivald on füüsilisest rohkem levinud, kuid füüsilisse vägivalda suhtuvad õpilased negatiivsemalt. Suurem osa õpilasi peab enda jaoks kõige vastikumateks vägivallamoodusteks peksmist ja narrimist. Üldiselt selgub kõigist, et kiusamiseks ei vajata erilisi peidupaikasid, vaid kiusatakse seal, kus kõige rohkem viibitakse: kooliõues, klassis, wc-s, koridoris ja kooliteel. KOKKUVÕTE. Oma töös püüdsin anda ülevaate erinevatest vägivallaliikidest: seksuaalsest, füüsilisest, emotsionaalsest ja koolivägivallast. Kõige rohkem esineb siiski emotsionaalset ehk vaimset vägivalda. Mida teha, et vägivalda vähendada? Selge on, et ära kaotada ei saa me seda kuidagi, sest
Ta osaleb aktiivselt lühikestes dialoogides, sh algatab ise dialoogi, eelkõige midagi küsides, paludes; vastab vahel küsimusele ka mitmelauselise repliigiga. Laps räägib peamiselt sellest, mida ta vahetult tajub. 4-aastane laps osaleb aktiivselt pikemates dialoogides, sh oskab muuta teemat ning lõpetada vestlust; kordab või parandab/täpsustab ütlust, kui teised seda ei mõista. Laps hakkab kasutama ja mõistab nalja, fantaasiat, narrimist. 5-aastane laps arvestab juba kuulaja teadmistega, st tal on ettekujutus, mida kuulaja võiks asja kohta teada. Laps võtab rollimängus meelsasti erisuguseid rolle ning vastavalt rollile kasutab ka rollisuhtlust. 6-aastane laps suhtleb meelsasti nii täiskasvanute kui eakaaslastega. Ta mõistab kaudseid ütlusi ja hakkab ka ise kaudseid palveid, ettepanekuid, teateid väljendama. 7-aastane laps suhtleb aktiivselt nii eakaaslaste kui täiskasvanutega. Ta püüab arvestada
Analüüsides andekate laste sotsiaalset kohta kaaslaste seas selgus, et kolmandik pidas end klassikaaslaste seas hinnatuks ja samapalju väitis vastupidist. Kolmveerand vastanutest leidsid, et neil on palju häid koolikaaslasi ning et nad ei ole arad ega kõrvalehoidvad. Kaks väidet oli ankeedis füüsilise ja vaimse vägivalla hindamiseks. 6% nimetas, et kaaslased on neid füüsiliselt kiusanud ja pea 20%, vastanutest märkis ka aeg-ajalt esinevat narrimist. Tulemustest võib järeldada, et paljud ei tunne end klassikaaslaste seas hästi, kuigi neil on 15 enda arvates palju häid sõpru ja kaaslasi. Võib-olla kardavad nad erineda oma klassikaaslastest, ei arenda oma võimeid teadlikult, et vältida kaaslaste tõrjuvat hoiakut. Andekad lapsed on hinnangu järgi rõõmsameelsed (88%), enesele lootvad ja õnnelikud (82%). Nad hindasid enda juures kõrgelt ka seltsivust, jutukust, iseseisvust, julgust
- Klassi käitumisreeglite juurde, mis neid põhiõigusi ja kohustusi mõjutavad – näiteks seda, kuidas me üksteist kohtleme; kuidas me siin õpime ja kuidas me loome turvalise klassi/ koolikoosluse. „Turvalise“ klassiruumi mõiste puhul tuleb alati käsitleda nii kehalist kui ka „psühholoogilist“ turvalisust (see tähendab narrimist, halvustamist, mõnitamist ja kiusa- on toiminud; kuidas individuaalne (trotsliku käitumisega õpilase) juhtumihaldus klassi mist). Mõned reeglid võivad vajada konkreetset tähelepanu (näiteks ühiste vahendite ja
annaabi.ee 
