Troobid: metafoor, metonüüm, sünekdohh ja iroonia võimaldavad ajaloodiskursusi klassifitseerida täpsemalt ning selgemani mõista, kuidas need sarnanevad ja isegi kattuvad väljamõeldud narratiiviga. Narratiiv on olnud ajalooteooria üheks tähtsamaks vaidluse teemaks. On vaieldud erinevate narratiivi suhete üle näiteks teadusega ning müüdi ja ideoloogiaga. Viimasel ajal on esile kerkinud kriitika just seoses müüdi ja ideoloogiaga. Sande Cohen on kritiseerinud narratiivset teadvust kui puhtreflektoorset ja "desintellektiivset" mõtlemislaadi ning teoreetilise mõtlemise pidurit humanitaarteadustes. Kuid narratiivile leidub ka palju toetajaid ning seda on hakatud tunnustama mitte kui tühipaljast vormi, vaid kui teatavat laadi diskursust, mille sisu ongi vorm. Narratiivi ja ajaloo vahekord tõstatab kirjandusajaloos esile tähtsa probleemi: kirjandusliku modernismi ja realismi vahekorra selgitamise. Paljude arvates loobuti üleminekul realismislt
1df4.ppt ,,Ainult inimene -lubage mul välja pakkuda definitsioon-on loom, kes pajatab lugusid."(Swift 1998:56) Esimese astme narratiivide all mõistetakse lugusid kus inimene räägib endast ja oma kogemustest kas igapäevase suhtlemise käigus Teise astme narratiivid on konstrueeritud uurijate poolt,kes püüavad mõtestada sotsiaalset maailma ja teiste inimeste kogemusi. Andmekogumise meetodid:intervjuu,(kirjad,trükised,autobiograafia) Intervjuudeskasutatakse narratiivset intervjuud(Fritz Shütze loodud) ,eluloointetvjuu(Dan McAdamsiloodud 1995) episoodiintervjuu(Uwe Flizki 1997) Ajalugu1980.aastatel kasvas sotsiaalteadlaste huvi lugude uurimise vastu sedavõrd,et sellest tavatsetakse rääkida kui narratiivsest pöördest sotsiaalteadustes(Murray 2006:111) Kasutatakse: psühhoteraapias,pedagoogikas,õpetajakoolituses,haigete ja vanuritehoolduses,sotsiaaltöös,rehabilitatsioonis,halduses ja turunduses(Heikkinen 2002: 22-23) Vestluse analüüs
Sellest tulenevalt esineb rohkesti isikulisi asesõnu (eriti ainsuse 1. ja 2. isik ). · Eriti tihe, leitmotiivide (korduste) ja sihipäraste variatsioonidega keelekasutus, keelelised pildid on väga tähtsad. · Tekst on lauldav, muusikalähedane (vrd nt Burdorf, Dieter: Einführung in die Gedichtanalyse Stuttgart: Metzler 1997. lk 21) · Luuletused on võrreldes jutustavate tekstidega sageli lühikesed. · Reeglina traditsioonilises luules esinevad pigem mitte-narratiivset tüüpi vormid. · Traditsioonilses luules subjekt, kes kas vahetult (minavormis) või kaudselt (3. isikus) väljendab ennast. · Lüüriline mina ei ole tegelane, pigem absoluutne subjektiivsus Strukturalist Roman Jakobson · "Poeetiline funktsioon kannab ekvivalentsusprintsiibi selektsiooniteljelt üle kombinatsiooniteljele." · "Veel hiljuti peeti värsi ja proosa põhiliseks ja ainsaks eristajaks esimese suuremat
· Lugejat kõnetatakse vahetult, toimub otsene kirjanduslik kommunikatsioon. Sellest tulenevalt esineb rohkesti isikulisi asesõnu (eriti ainsuse 1. ja 2. isik ). · Eriti tihe, leitmotiivide (korduste) ja sihipäraste variatsioonidega keelekasutus, keelelised pildid on väga tähtsad. · Tekst on lauldav, muusikalähedane · Luuletused on võrreldes jutustavate tekstidega sageli lühikesed. · Reeglina traditsioonilises luules esinevad pigem mitte-narratiivset tüüpi vormid. · Traditsioonilses luules subjekt, kes kas vahetult (minavormis) või kaudselt (3. isikus) väljendab ennast. · Lüüriline mina ei ole tegelane, pigem absoluutne subjektiivsus. Mis on meetrika?Milliseid meetrilisi süsteeme on olemas? Meetrum on rütmis sisalduv korrapärasus, mis tuleb selgeks teha lugemise käigus. On kindlapiiriline. Kutsub esile ootuse kordumise järele ja kõrvalekaldumisi adutakse rütmihälvetena
Dementsus Dementsuse puhul muutub algselt ladus narratiiv üha ähmasemaks (dementse inimese vaatekohast). Neile ei tohiks läheneda üksnes neuroloogilisest vaatepunktist, ignoreerides muud. Neil on olnud oma narratiiv, elu, perekond, sõbrad, töö, hobid jne. Nad on inimesed nagu teisedki, mitte pelgalt anonüümsed patsiendid, kelle vajadused on vähem tähtsamad „tervemate“ inimeste omadest. Nende ravi peaks pikendama nende narratiivset identiteeti, mitte lühendama seda. Inimese narratiivi sidusat jätkumist toetab ka nt see, kui nt hooldekodusse paigutamisel on tal võimalik sinna kaasa võtta asju, mis on talle tuttavlikud tema eelnevast elust (meened, fotod, tuttavad asjad). Püsivas vegetatiivses seisundis patsiendid Kuigi neil puuduvad kognitiivsed võimed osalemaks oma narratiivis, on see eelnevalt siiski olemas olnud ja on näiteid, kus õed nendega vestlevad nende mineviku hobidest jms, mis kuulus nende
(korduste) ja sihipäraste variatsioonidega keelekasutus, keelelised pildid on väga tähtsad. Tekst reflekteerib iseennast ja temas kasutatud keelelisi märke. Luule tematiseerib iseennast. Vahetu, lihtne kõnesituatsioon, kõneleja lähedus autorile. Sellest tulenevalt esineb rohkesti isikulisi asesõnu (eriti ainsuse 1. ja 2. isik ) Tekst on lauldav, muusikalähedane. Reeglina traditsioonilises luules esinevad pigem mitte-narratiivset tüüpi vormid. Traditsioonilises luules subjekt, kes kas vahetult (minavormis) või kaudselt (3. isikus) väljendab ennast. Lüüriline mina ei ole tegelane, pigem absoluutne subjektiivsus. 27.Mis on meetrika? Milliseid meetrilisi süsteeme on olemas? Õppige selgeks meetrika põhimõisted ja erinevad värsijalad. Harjutused on eraldi failina. Rütmis sisalduv korrapärasus. Tuntuimad värsijalad - v trohheus; v- jamb ; - vv daktül; vv- anapest; - - spondeus; v- v amphibrahh; - v- kretikus
Ülistatakse keha, eriti naisekeha. Tihti erootilise alatooniga. Töödeldud foto Uued töötlusvõtted võeti kasutusele 1970. aa lõpus USAs ja Euroopas. Töötlus võib toimuda kadreerimise ajal (fabritseeritud foto), lavastamise ajal või ilmutamise (negatiivide töötlemine, keemilised katsed) või retuseerimise ajal (fotole joonistamine). Luuakse kunstlikke atmosfääre, maalikunstile omaseid rõhuasetusi, emotsionaalset terroriseerimist. Maalfoto / narratiivne kunst Narratiivset kunsti esitati 19731974 aa New Yorkis ja Euroopas. Rahvusvahelise kunstivooluna levis 1979. aastani. Kujutataks argielu teemasid, vahel lähenetakse neile isiklikult. Fotode juurde kuukuvad allkirjad, tekstid, mis selgitavad kujutatut. Vahel kuulub foto juurde joonistatud või maalitud pilt. Maal ja foto koos moodustavadki maalfoto.
kunstimaailm – kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jms. 54.Selgitage esteetilise kunstidefinitsiooni põhimõisteid. Mitte- esteetiline kunst- ei ole loodud esteetiliseks kogemiseks- religioone, poliitiline. Esteetiline mitte kunst- näit. Iluvõimlemine kuulub spordi valdkonda. Uus- guinea kaitsekilbid- kohutavate nägudega kilbid ei ole loodud esteetiliseks kaemiseks vaid hirmutamiseks. 55.Iseloomustage narratiivset kunstiteooriat ja selle puudusi Pöörab tähelepanu protsessidele, kuidas objektist saavad kunstiteosed. Narratiivne kunstikäsitlus kuulub ajalooliste teooriate kategooriasse. Selleks, et kunstiteose kandidaat saaks kunstiteoseks, tuleb teose ja kunstajaloo vahele punuda lugu, kasutades selleks kordamise, avaramise või hülgamise mõistet. Objekti kunstistaatus sõltub selle objekti seosest kunstiajalooga.
esteetiline kogemus. Esteetiline kogemus:1.Sisukeskne: esteetiliste omaduste (ühtsus, harmoonia, tasakaalustatus, jms) kogemine. 2.Afektikeskne: keskenduvad sellele, mida tähendab omada E-kogemust (huvitu kogemine, esteetiline emotsioon vms); mis tunne on kogeda esteetiliselt! 6. Esitage vähemalt kaks vastuväidet esteetilisele kunstidefinitsioonile. 1.Mitte-esteetiline kunst 2. Esteetiline mitte-kunst 7. Iseloomustage narratiivset kunstiteooriat ja tehke sellele kaks etteheidet! Kunsti defineerimise asemel tegelegem kunstiks saamise protsessiga, mis sisaldab ratsionaalseid põhjendamise strateegiaid . Objekt saab kunstiteoseks juhul kui saab näidata, et see objekt on kunsti ajalukku kuuluvate teoste: 6 1)Kordamine (traditsiooniline aspekt) 2)Avardamine (evolutsiooniline aspekt)
tähendab omada esteetilist kogemust. .. esteetiline kavatsus ei pea olema kunstiteoses tegelikult täide viidud. 7. Esitage vähemalt kaks vastuväidet esteetilisele kunstidefinitsioonile. .. Mitte-esteetiline kunst: leidub kunstiteoseid, millel pole esteetilise kogemuse esile kutsumise taotlust. (nt Duchampi pissuaar, Cage 4'33''). Siia ka kuulub poliitiline kunst. .. Esteetiline mitte-kunst: leidub asju, millel on esteetilise kogemise kavatsus - nt autod, spordijuhtumid 8. Iseloomustage narratiivset kunstiteooriat. ,,x" on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses eelneva kunstiga kunstitraditsiooniga. (üksikute kunstiteoste või kunsti tegemise viisidega) Kunsti defineerimisest loobutakse, kuid ei räägi, et kunsti tuvastamine oleks meelevaldne. Objekt saab kunstiteoseks juhul kui saab näidata, et see objekt on kunsti ajalukku kuuluvate teoste: .. kordamine teos kordab eelnenud teoste vormi või taotlusi. .
karaktereid. Kirjaliku materjalina kasutasin Jane Austeni kahte romaani: “Uhkust ja eelarvamust” ja “Veenmist”. Kuna eestikeelsed Austenit ja tema loomingut käsitlevaid allikad puudusid, leidsin enamiku informatsioonist ingliskeelsetelt internetilehekülgedelt. Suurimaks takistuseks kujuneski tõlkides õige sõnastuse leidmine. Käesolevas uurimistöös kasutasin kvalitatiivset uurimismeetodit ja narratiivset analüüsi. Peale raamatute läbilugemist hakkasin raamatutest sarnaseid tegelasi otsima ja kirja panema, lisaks uurisin autori eluloo ja kahe teose teemade kohta. Töö on üles ehitatud kuue peatükina. Esimeses peatükis seletatakse lahti Jane Austeni elulugu ja looming. Teises peatükis kõrvutatakse raamatute ainestiku ühiskondlik taust tegelikkusega tolleaegsel Inglismaal. Kolmandas ja neljandas peatükis võetakse vastavalt läbi “Uhkuse ja
õpilastele jõukohane. Erinevas vanuses ja arenguastmetel lastel on oma iseloomulikud maailma tajumise viisid. Edukaks õppimiseks tulekski õppeaine põhimõisted esitada viisil, kuidas lapsed maailma näevad. Tunnetamine algab väikelastel tegevusest, muutub siis kujutuslikuks ja kujundlikuks ja tänu keelelise mõtlemise täiustumisele lõpuks sümboolseks. Et muuta suuline esitlus noorematele õpilastele efektiivsemaks, on Bruner soovitanud õpetamisel kasutada materjali narratiivset ehk jutustuslikku esitust, mis vastab paremini laste mõtlemisviisile. Professionaalne õpetamine algab seose loomisest nende teadmistega, mis õpilasel parajasti selle teema kohta olemas on. Spiraalne õppekava. Võimaldab viia õppimise vastavusse õpilaste tunnetuslike võimalustega. Iga spiraali täispöördel käsitletakse teemat laienevalt ja süvenevalt. Avastuslik õppimine. Õppimine peaks koolis toimuma hüpoteeside püstitamise ja nende kontrollimisena.
saj tekkinud muutused, kommunikatsiooniporbleemid. Peeter Sauteri (1962) debüütromaan ,,Indigo" (1990) noore põlvkonna elutunnetus ning selle elutunde spetsiifika: otsimine, millega ei jõutud kuhugi. Mõjud ja intertekstid: ameerika biitnike proosa, erinevad joodikunarratiivid (Bukowski, Jerofejev jt), klassikaline rock- lüürika (nt Dylan). Olulisemad tekstid: romaanidiloogia ,,Ära jäta mind rahule. A love story" (2013) ja ,,Sa pead kedagi teenima" (2016). Looming järgib elu enda narratiivset kaarti (noorus-abielu-lapsed-lahutus-keskiga-järgmine abielu-vanadus). Sauteri kokkupuude omaeluloolisusega on kohati tugev, kohati nõrgem. Autobiograafilise materjali määr on suurenenud viimasel ajal. Nooreks klassikuks / kaasaja kirjaniku kesksemaks autoriks saab teosega ,,Luus" (1997) Eesti nüüdiskirjanduse ühe poeetilise keskme kehtestumine. Argise kujutamine ja püha madaldamine, fragmentaarsus, protogonisti sisekõne. Sellest teosest saab
Angloameerika kultuurigeograafias on maastiku-uurimise teoreetilise ja empiirilise lähtekohana valitsenud arusaam maastikust kui representatsioonist ning maastikust kui keskkonna sotsiaalkultuurilisest väljendusvormist. Viimastel aastatel hakatud rõhutamavajadust ühendadamaastike sümbolistlikke ja materiaalseid uuringuid. Empiiriliste andmete kogumiseks on käesolevas artiklis kasutatud nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid meetodeid -- ajaloolis-narratiivset lähenemisviisi, kontentanalüüsi, diskursuseanalüüsi, süvaintervjuusid ja küsimustikke. Eesti maakasutuse ruumiliste ja ajaliste muutuste kihtide uurimiseks oleme kasutanud kaardianalüüsi, arheoloogilisi inventuure ja ajaloolisi andmeid. Viimasel ajal on teaduslikku uurimistöösse kaasatud ka n-ö tavainimesi, kohalikke. Maastik on ajaloolise mälu muster, mis koosneb aastatuhandetevanuse inimkultuuri nähtavatest ja nähtamatutest jälgedest
Kui minna piisavalt üldisele tasandile, siis jõuame sõltumatu tausta struktuurini. LeviStrauss: kreeka müüdid: müütide skeemid, laiendanud seda lähenemist väljaspoole narratiivseid materjale: nt. osutada kuidas strukturalistikku mõtlemist võib rakendada rahvaste juures kehtivate sugulussuhete skeemide analüüsiks. Todorov: tees lugude grammatikast. analüüsinud läbi suure hulga narratiivset materjali, dekameroni novellide grammatika, kriminaal romaanidel. Tema väide: sarnande Proppi omaga. On olemas universaalne lugude grammatika. igasugune lugu on kõneakti taoline manifestatsiooni, mis ei suuda reeglitest kõrvale kalduda. Ilmneb: skeemi ja analüüsivat grammatikat on Holliwoodu produktsioonis kerge kasutada. annab ammendavaid vastuseid tekstide vaatlemisel.
annaabi.ee 
