George Sand 1804-1876 · Täisnimi on Armandine-Lucie-Aurore Dupin · Üks tuntumaid prantsuse naiskirjanikke · Sündis Pariisis · Abiellus 18-aastaselt, hiljem läks lahku · Elu jooksul kirjutas ta 70 romaani, 24 näidendit, mälestusi ja üle 40 000 kirja · Tegeles ka poliitikaga · Kuulsaks said tema teine romaan ,,Indiana", kunstnikuromaan ,,Consuelo", romaan ,,Krahvinna Rudolstadt", külaromantika ,,Väike Fadette"
Mis mulle meeldib Koidula luules ? Ärkamisajal ei olnud väga palju naiskirjanikke , üks neist oli Lydia Koidula. Ta oli haritud ning pühendunud eesti kultuurielu edendamisele. Ta oli oma ajastu suur näite- ning proosakirjanik, lisaks kirjutas Koidula ka suurepärast luulet . Mis on see mis mulle meeldib Koidula luules ? Lydia koidula avaldas esimesed luuletused 1865. aastal . Ta elas läbi rahva kannatusi ning uskus tulevikku, see tegi Koidulast romantilise luule suurima esindaja . Koidula kirjutas isamaaluulet , need on luuletused , mis on seotud Eestimaaga
"Marion de Lorme" "Hüljatud" "Mees, kes naerab" Prosper Mérimée (1803-1870) Romantismist realismi poole suunduv kirjanik, üleminekuautor. Tema teemavalik keskendumine eri rahvaste minevikule, keelele ja tavadele sobis romantikutega, käsitluslaadis on aga juba tunda realisti. Oli oma alal asjatundja, kirjutas ka kunstiteemalisi uurimusi. Ta oli valitud Prantsuse Akadeemia liikmeks. Kuulsamad teosed: "Clara Gazuli teater" "Carmen" George Sand (1804-1876) Tuntumaid prantuse naiskirjanikke. Sündis Pariisis. Ta kirjutas oma elu jooksul 70 romaani, 24 näidendit, mälestusi ja üle 40 000 kirja. Tegeles ka poliitikaga. Tema teostes esineb palju müstikat ja salapära. Kuulsamad teosed: "Consuelo" "Krahvinna Rudolstadt" ,,Indiana" Koostaja Kätriin-Eliis Suurküla 10M
pärit, ei olnud katastroof, kui naine oli veidi vaesem. Nutune oli olukord aga naistel, kellel enamasti valikuvõimalus puudus. Kui vanemad said hea pakkumise, siis mingit vastuhakkamist olla ei tohtinud. Pidi ju tütre tulevane mees koge pere eest tulevikus hoolt kandma. Kui peres ainult tütred olidki, siis oli mees ainus rahakassa. Selle tagajärjel sündiski palju armastuseta abielusi, õnnetuid naisi ja mehi. Sel teemal on väga palju kirjutanud üks tuntumaid naiskirjanikke, Jane Austen. Korraldatud abielud, armastus ja raha oli üks tema peateemasid, mille elemente võib leida pea igas tema raamatus. Tihti juhtus tol ajal ka nii, et kui erinevatest klassidest pärit noored armusid, ajasid nende vanemad nad lahku, tuues põhjuseks ikka ,, ta ei kõlba sulle" ning ,,temaga sul tulevikku ei ole". Üheks näiteks tooksin siinkohal 18. sajandil aset leidva Giuseppe Verdi ooperi ,, La Traviata".
Metafoor laineterändu Isikustamine neelavad leegid Võrdlus tunda maad nagu elusat Tunnustused · 1957 Eesti NSV teeneline kirjanik · 1965 Esimene Juhan Liivi luuleauhind · 1971 Eesti NSV rahvakirjanik · 1998 Valgetähe III klassi teenetemärk Kokkuvõte Debora Vaarandi on olnud oma aja üks parimaid Eesti naiskirjanikke. Tänu oma heale kirjaniku oskusele otsustati talle anda üle Valgetähe III klassi teenetemärk, mis on vägagi tunnustusväärne. Jääme Debora Vaarandit meenutama kui suurt luuletajat ja tõlkijat, kes on oma austajaid alati ka inimesena köitnud. Samuti on ta ka üks lemmikumaid luuletajaid minu jaoks. Tema luulet lugedes tekib kodune tunne nagu viibiksin seal, kus luuletus parasjagu kirjeldab end olevat. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia
Looming._____________________________________________________6 Romaanitriloogia ,,Kristiina Lauritsatütar".__________________7 Pildid.______________________________________________________8 Kokkuvõte.__________________________________________________11 Kasutatud allikad.__________________________________________12 2 Sissejuhatus Sigrid Undset (1882-1949) on üks armastatumaid Põhjamaade naiskirjanikke. Kirjaniku loomingu peateema on naise elu ja õnneotsingud. Tema peateos on keskajaaineline romaanitriloogia "Kristiina Lauritsatütar" (1920-22, e.k. 1935-36, 1989), mis kujutab nimitegelase saatuse kaudu 14. saj. Norra elu. 1928.a. pälvis Sigrid Undset Nobeli preemia. Rahvusvaheline Astronoomiaunioon on omistanud ühele Veenusel asuvale kraatrile Sigrid Undseti nime, kirjaniku nime, kes nii sügavalt mõistis ajalugu, mütoloogiat ja armastust
● Mida uurivad feministlikud kirjandusteoreetikud ? Paljastavad eelpooltoodud väidete toimimist kirjandusteoses ja kriitikas. Kriitline pilk kaanonile, naisautorite toomine kaanonisse. ● Uurivad naiskirjanike loomingut, traditsioone (kuidas kirjutatakse, kuidas erineb meesautoritest, teistest naisautoritest). Enda asetamine traditsiooni, on üsna raskesti tehtav, kuna sageli näevad naised ise oma eelkäijatena mehi. ● Huvi ja soov tuua avalikuse ette naiskirjanikke. ● Uurivad kuidas loevad mehed ja naised. ● Kuidas tekib tähendus ? ● Mida tähendab, et kirjandusteos on ,,sekundaarne modelleeriv süsteem" ? mõeldakse niisuguseid semiootilisi süsteeme, millede abil konstrueeritakse maailma või selle fragmentide mudeleid. ● ● Mis on žanr? ● Milline on žanri roll tänapäeva kirjandusuurimises ? ● Mida tähendab, et iga lugeja loob oma teksti ? ● Mida peab tõlgendamisel silmas pidama ?
kuidas on kirjandus seotud niisuguse väitega? Virginia Woolfi ehk õige kuulsam tsitaat on järgmine: ,,Kui naine tahab kirjutada ilukirjandust, peab tal olema raha ja oma tuba". See sisaldub Woolfi naistele ja kirjandusele keskenduvas essees ,,Oma tuba" (1929). Kas nii väites keskendub Woolf kirjandusteksti või kirjanduse kontekste puudutavatele aspektidele? Kui me lähtume Woolfist, kuidas oleks vajalik uurida naiskirjanikke ja milliseid tegureid peaksime arvesse võtma, otsides ajaloost naiste kirjutatud kirjandusteoseid ja hinnates nende kvaliteeti? Milliste teemadega on tegelenud kirjandusteadlased, keda huvitab soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses? Kuidas on arusaam kirjandusest nende käsitluste mõjul muutunud? Kas niisugune lähenemine kirjandusele keskendub ainult naistele või huvitub see ka meeste asendist kirjanduses?
dünaamiline meetod, mis põimub teiste kirjandusteooria meetoditega ning on seotud ka homoseksuaalsete uuringutega. Lisa Tuttle arvab, et feministlik teooria on ,,uute küsimuste küsimine vanadest tekstidest". Ta viitab, et feministide kriitika eesmärgiks on arendada ja paljastada naiste kirjutamise traditsioon, tõlgendada sümbolismi naiste kirjutistes nii, et see ei läheks kaduma või ei oleks ignoreeritud meeste vaatepunktist; uuesti avastada uusi tekste, analüüsida naiskirjanikke ja nende kirjutisi naise perspektiivist. Võidelda seksismi vastu kirjanduses ja suurendada teadlikkust seksuaalpoliitikast keeles ja stiilis. 20. sajandist on feministlik kirjanduskriitika palju arenenud. Feministliku kirjandusteooria esmaseks ülesandeks on kriitiliselt läbi vaadata ja ümber hinnata traditsionaalset patriarhaalset kirjanduspärandit. Tegeletakse feministide kirjandustraditsiooni juurte otsimisega, teooriatega
Kirjandusteadus on filoloogia haru, mis uurib ilukirjandust. Liigitus: · Kirjandusteooria alusvaldkond, uurib kirjanduse üldisi iseärasusi, töötab välja mõisted ja meetodid, mille kaudu tekstist rohkem aru saada, nt riimi uurimine · Kirjanduse ajalugu uurib kirjandust kronoloogiliselt, ajas muutuvana; uurib voole ja stiile; samas ei pruugi kronoloogiliselt võib ka teemade kaupa, ainult naiskirjanikke vms · Kirjanduskriitika tegeleb kaasajas ilmuvate teoste tõlgendamisega, kasutatakse hiljem kirjandusajalugude koostamisel Abiteadused: bibliograafia, tekstoloogia e tekstikriitikam lähiteadused filosoofia, esteetika, keeleteadus jne 3. Lugeja kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis Lugemise ajaloost saab rääkida al uusajast. Alates trükipressi leiutamisest hakkab lugeja tähtsus tõusma
kuidas on kirjandus seotud niisuguse väitega? Virginina Woolfi ehk õige kuulsam tsitaat on järgmine: „Kui naine tahab kirjutada ilukirjandust, peab tal olema raha ja oma tuba“. See sisaldub Woolfi naistele ja kirjandusele keskenduvas essees „Oma tuba“ (1929). Kas nii väites keskendub Woolf kirjandusteksti või kirjanduse kontekste puudutavatele aspektidele? Kui me lähtume Woolfist, kuidas oleks vajalik uurida naiskirjanikke ja milliseid tegureid peaksime arvesse võtma, otsides ajaloost naiste kirjutatud kirjandusteoseid ja hinnates nende kvaliteeti? Milliste teemadega on tegelenud kirjandusteadlased, keda huvitab soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses? Kuidas on arusaam kirjandusest nende käsitluste mõjul 29 muutunud? Kas niisugune lähenemine kirjandusele keskendub ainult naistele või
asemel põhjustab ebavõrdsust Virginia Woolfi ehk õige kuulsam tsitaat on järgmine: „Kui naine tahab kirjutada ilukirjandust, peab tal olema raha ja oma tuba“. See sisaldub Woolfi naistele ja kirjandusele keskenduvas essees „Oma tuba“ (1929). Kas nii väites keskendub Woolf kirjandusteksti või kirjanduse kontekste puudutavatele aspektidele? Kui me lähtume Woolfist, kuidas oleks vajalik uurida naiskirjanikke ja milliseid tegureid peaksime arvesse võtma, otsides ajaloost naiste kirjutatud kirjandusteoseid ja hinnates nende kvaliteeti? Milliste teemadega on tegelenud kirjandusteadlased, keda huvitab soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses? Kuidas on arusaam kirjandusest nende käsitluste mõjul muutunud? Kas niisugune lähenemine kirjandusele keskendub ainult naistele või huvitub see ka meeste asendist kirjanduses? (Iseseisvalt Janek Kraavi „Postmodernismi“ ja loengukonspekti (postmod.
· teemad: sõja vastu, rahuigatsus: pessimistlik: rahu tuleb alles siis kui inimesi pole enam maailmas (Vörösmarty) haigus, varajane surm määrab tema luulet armastus naise vastu: harmoonia: Esti sugárkoszorú Õhtune aupaiste/gloriool üksildus (Vajda: Komeet, Csokonai): Lélektl lélekig Hingest hingeni: Margit Kaffka (1880-1918) kirjanik, luuletaja, esimene silmapaistev ungari naiskirjanik, üks suuremaid naiskirjanikke ungari kirjanduses · õpingud Szatmári nunnakloostris: õpetajaks saamine · 1910: astub Nyugati "liikmeks" 1918 aan Sipelgapesa 1918 luuletused Az Elu teel Kaffka kõige populaarsem ja tuntum romaan · räägib ühiskonnaelust ja naiste elust ja võimalustest XIX sajandi lõpu Ungaris · peategelane Magda Pórtelky on ungari keskklassi tüüpiline esindaja · romaan kirjeldab passiivsusele sunnitud naise saatust
Virginia Woolfi ehk õige kuulsam tsitaat on järgmine: „Kui naine tahab kirjutada ilukirjandust, peab tal olema raha ja oma tuba“. See sisaldub Woolfi naistele ja kirjandusele keskenduvas essees „Oma tuba“ (1929). Niisuguse väitega juhib Woolf tähelepanu sellele, et kirjandust ei saa uurida, pööramata tähelepanu kirjanike sotsiaalsele staatusele, üldse naiste ja meeste asendile ühiskonnas. Woolf otsib oma essees (inglise) ajaloos naiskirjanikke, kuni 19. sajandini peaaegu tulutult. Ta küsib, milliseid järeldusi saab selle põhjal teha, kas seda, et ajaloos pole lihtsalt olnud andekaid naisi, kes võinuks kirjutada häid kirjandusteoseid või on neid küll olnud, kuid ühiskondlikest tingimusist piiratuna (nt juurepääs haridusele, see, et vastavalt ajastu normidele ei ole naisel juurdepääsu avalikule sfäärile, et kirjutamist ega ka mõtlemist ei peeta naisele sobivaks tegevuseks) on anded jäänud realiseerimata. Woolf jääb
arusaama kanda üle kirjanduse analüüsi, ehk teisisõnu, kuidas on kirjandus seotud niisuguse väitega? Virginia Woolfi ehk õige kuulsam tsitaat on järgmine: „Kui naine tahab kirjutada ilukirjandust, peab tal olema raha ja oma tuba“. See sisaldub Woolfi naistele ja kirjandusele keskenduvas essees „Oma tuba“ (1929). Kas nii väites keskendub Woolf kirjandusteksti või kirjanduse kontekste puudutavatele aspektidele? Kui me lähtume Woolfist, kuidas oleks vajalik uurida naiskirjanikke ja milliseid tegureid peaksime arvesse võtma, otsides ajaloost naiste kirjutatud kirjandusteoseid ja hinnates nende kvaliteeti? Milliste teemadega on tegelenud kirjandusteadlased, keda huvitab soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses? Kuidas on arusaam kirjandusest nende käsitluste mõjul muutunud? Kas niisugune lähenemine kirjandusele keskendub ainult naistele või huvitub see ka meeste asendist kirjanduses? (Iseseisvalt Janek Kraavi „Postmodernismi“ ja loengukonspeki (postmod
niisuguse väitega? Virginia Woolfi ehk õige kuulsam tsitaat on järgmine: „Kui naine tahab kirjutada ilukirjandust, peab tal olema raha ja oma tuba“. See sisaldub Woolfi naistele ja kirjandusele keskenduvas essees „Oma tuba“ (1929). Kas nii väites 7 keskendub Woolf kirjandusteksti või kirjanduse kontekste puudutavatele aspektidele? Kui me lähtume Woolfist, kuidas oleks vajalik uurida naiskirjanikke ja milliseid tegureid peaksime arvesse võtma, otsides ajaloost naiste kirjutatud kirjandusteoseid ja hinnates nende kvaliteeti? Milliste teemadega on tegelenud kirjandusteadlased, keda huvitab soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses? Kuidas on arusaam kirjandusest nende käsitluste mõjul muutunud? Kas niisugune lähenemine kirjandusele keskendub ainult naistele või huvitub see ka meeste asendist kirjanduses? Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine
Kas mingi teos on väärt kuuluma kaanonisse? Kirjanduskaanoni ülesehitusprintsiip on kooskõlas eliidi/valitseva klassi ideoloogia ja poliitiliste huvidega. Maailmakirjanduse kaanon esindab valget rassi, meessugu, Euroopa päritolu, seega peetakse seda rassistlikuks, imperialistlikuks (suurriiklik) ja patriarhaalseks. 20 Eurotsentristlik vs avatud kaanon multikultuurne, arutelud nn. uue maailmakirjanduse üle, sisaldab rohkem naiskirjanikke, etniliste ja ka seksuaalvähemuste loomingut, ei ole elitaarne, sisaldab nii kõrg- kui massikirjanduse teosed. AGA kaanon on mitme eri tasandi normide ja tegurite rühm, nende hulgas olulised kanooniliste teoste kõrge kunstiline ja intellektuaalne rase ja nende haakuvus ajast aega aktuaalsete inimolemist ja ühiskonda puudutavate probleemidega. Ka nn. avatud kaanon ei tohiks välja visata seal sajandeid olnud teoseid, on vajalik dialoog uute ja pikemat aega kaanonis sisaldunud teoste vahel.
pikkuste fantastiliste kujutluste ja legendidega. On tunda James Joyce’i, William Faulkneri ja Virginia Woolfi mõju. Tuntumaid esindajaid: Alejo Carpentier, Carlos Fuentes, Jorge Amado, Julio Cortázar, Gabriel García Márquez, Jorge Luis Borges, Mario Vargas Llosa. Brasiillane Jorge Amado kirjutas portugali, kõik teised hispaania keeles. Lüürikas paistis 20. sajandi esimesel poolel ja keskel silma edukamaid ladina- ameerika naiskirjanikke, tšiili autor Gabriela Mistral (1889 – 1957), hiljem pälvis suurt tähelepanu mehhiklane Octavio Páz (1914 – 1998). Venemaa Lääneliku kirjandusmaailmaga seotud kirjanikest jätkas tsaariaegseid traditsioone Ivan Bunin (1870 – 1953), kes 1920. aastast surmani elas pagulasena Pariisis. Ta oli esimene venelasest kirjanik, kes võitis Nobeli kirjandusauhinna (1933). Kirjutas nii proosat kui lüürikat, valdavad on nukravõitu
annaabi.ee 
