mesoliitikum (u 9000-5000 a. eKr), noorem ehk neoliitikum (u 5000-u500 a eKr). Pronksiaeg: vanem(u 1800- u 1100 eKr) ja noorem( u 1100- u1500 eKr). Rauaaeg: vanem, keskmine, noorem. 4. Mesoliitikum- Pulli, Lammasmäe(Kunda kultuur),küttimine, kalastamine, korilus.kivikirved, luudest ja sarvedest valmistatud harpuunid, nooleotsad, pistodad, naasklid. 5. Neoliitikum- kammkeraamika, soome-ugrilaste tulek, nöörkeraamika, venekirveskultuur, balti hõimud, loomakasvatus, maaviljelus. Etnogenees toimus umbes 1000 aastat, Daugava jõest põhja poole jäid soome ugrilased, lõuna poole baltlased. 6. Pronksiaeg- kivikirstkalmed, lohukivid, maaviljelus,
sõnastatud. ruskunud kulu. 2. Ja siis nägid nad kõikSee oli See oli nagu loo tipp 10 korraga meeleheitlikult hetk, selles kohas ma võrkudes visklevat sain aru, mis sellel merineitsit novellil selline pealkiri on ja see oli ootustäratav koht. 3. Ta silmad käisid nagu Väga lahe kirjeldus 14 naasklid, ta suus oli ühe saja aastase ainult üks hammas, ta oli kohta ja seda lugedes sada aastat vana. isegi suu natuke muigas kaasa. 3. 4 sõna, mis iseloomustavad novelli. 1. Ootustäratav 2. Huvitav 3. Lihtne 4. Lõbus 4. 3 küsimust, mis peale raamatu lugemist tekkisid. 1
kivikirved, puuvarre külge (viskeodad, vibu ja nooled, * ajastu lõpul aastaringsed nahkrihmaga püünised ja lõksud); asulad ja ka Saaremaale * luud ja sarved ahingud, abilisteks koerad paigale jäämine harpuunid, nooleotsad, * rannarahvas tegeles * püstkodad pistodad, talbud, naasklid hülgeküttimisega kõplalaadsed esemed * korilus marjad, taimed, juurikate kaevamiseks juurikad, pähklid ja seened * tööriistade valmistamine Noorem 5000 * savinõud, mis valmistati Kammkeraamika Kammkeraamika * alguse tunnuseks savinõude
Ehetest lisanduvad loendisse metallist ehtenõelad, sõled, kaela- ja käevõrud, sõrmused ning kaelakeede (helmed, ripatsid jms.), vööde ja rõivaste osad. Noorem rauaaeg Noorem rauaaeg jagatakse kaheks alaperioodiks, viikingiajaks (8001050) ja hilisrauaajaks (10501200/1250). Noorema rauaaja muististest on kõige esinduslikumad linnused ja asulad. LEIUD: savinõud, kirved, noad, noatuped ja nende osad, sirbid ja vikatid, naasklid, adraterad, tulusrauad, pintsetid, kalastusvahendid, metallivaluvahendid, sepatööriistad, käärid ja õmblusnõelad, kaalud ja kaaluvihid, lukud ja võtmed, ratsavarustus, kammid, odaotsad, nooleotsad, mõõgad, mõõgatupe osad, võitlusnoad, kilpide osad, rõngasrüüde fragmendid, ehtenõelad, sõled, kaelavõrud, käevõrud, sõrmused, oimurõngad, kaelakeede osad, vööosad, rõivaste osad Keskaeg Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel
püügivahendid Tööriistade Kivist, luust, puust, Tulekivi, Kivi, luu, sarved valmistamise materjal tulekivi, kvarts, sarved moondekivi,luu, Kunda kultuuri tunnus merevaik luu ja sarvesemete rohkus Tarbeesemed Ahingud, harpuunid, Savinõud, ehted nooleotsad, pistodad, naasklid, (valmistatud luudest ja sarvedest) Matmiskombed Maeti asula Kalmistud asulatest territooriumile, ka väljaspool kõrgematel elamu põranda alla. küngastel, surnud Kaasa pandi nuge asetati haudadesse
Surnud maeti tavaliselt külili, kägaras ja pea alla asetatud käe või kätega. Ühes matusepaigas oli keskmiselt kuni viis hauda. Hauda pandi kaasa venekirveid, savinõusid ja muid töö- ning jahiriistu. Mõne matuse puhul oli näha, et surnu oli matmise ajal kinni seotud, ühel juhul kasetohtu pakitud. See võib viidata kartusele surnu tagasipöördumise ees. Usundis võib uue nähtusena oletada põllumajandusega seotud viljakusmaagia teket. luust naasklid Virumaalt Sope kalmest 3.4.Nöörkeraamika nõud Nöörkeraamika nõud olid esialgu peekrikujulised, S-kujulise ja õhukese seinaga, millel oli lame või veidi ümar põhi ning kaela ümber mõigas. Savisse oli segatud peent liiva. Nõude ülaosa oli kaunistatud iseloomuliku taimenööri jäljendist ornamendiga. Nöör keriti nõule kui savi oli veel pehme ning pärast põletamist jättis see anumale oma jäljendi. Aeg-ajalt kasutati
luust ja sarvest. Mitmesuguseid kirveid, kirkasid, haamreid ja muid sissepuuritud varretusauguga tööriistu on tehtud põdrasarvest. Silmata kirveste ja talbade varretamiseks on kasutatud sarvest kirvepaid. Jahi- ja kalastustarvetest on leitud tulekivist ja luust nooleotsi, luust odaotsi, luust ja sarvest pistodasid, luust ahingu- ja harpuuniotsi, tuurasid, õngekonkse, õnge- ja võrguraskusi. Muudest luust tööriistadest on mitmesugused naasklid ja teravikud. Leitud on ka rõivastel ja kaelas kantud hammasripatseid ning natuke luust ja sarvest pisiplastikat. NEOLIITIKUM Neoliitikum e. noorem kiviaeg oli ajavahemik 4.-2. aastatuhat eKr. Inimesed kasutasid kivist, luust, puust ja sarvest esemeid. Need olid paremini töödeldud kui mesoliitikumis, samuti ilmusid uued täiustatumad töö- ja tarberiistad. Tegeldi küttimise, kalapüügi, algelise loomakasvatuse ja maaviljelusega
· Tekkinud oli religioon Töö-ja tarberiistad Kivikirved, Savinõud, kivikirves, Samad, erinevuseks ahinguotsad, vibu, oda, talv, nuga, silmaauguga harpuunid, püünised, kõõvits, kivikirves. nooled, viskeodad, kalapüügivahendid, naasklid, talb. kõblas jt. Elatusalad Kalapüük, korilus, Küttimine, kalapüük, Loomakasvatus, küttimine korilus maaviljelus, kalapüük, korilus, küttimine Matmiskombed Ei saa midagi kindlat Surnud maeti asula Maeti asulast välja
a. I aastatuhande keskpaiku. See tõeline linnus oma ehitusjäänuste ja leiumaterjaliga on dateeritud peamiselt I aastatuhande kolmandasse veerandisse. Hilisemad asustusjäljed siit on nõrgad, kuid need võivad olla hiljem põlluharimise käigus hävinenud. Arvatavasti pärineb sellest ajast ka rahvatraditsioonis säilinud Linnamäe põllu nimi. Asula majanduselust jutustavad leitud töö- ja tarberiistad: luust nooleotsad, naasklid, teravikud, põdrasarvest kõplad, enam kui 800 valamisvormi ja mitukümmend tiiglifragmenti. Hulgaliselt on kogutud koduloomade luid (veise-, hobuse-, lamba-, sealuid jt.). Tähtsat osa Asva elanike elus on etendanud hülgepüük. Kindlustatud asula vanim järk hävines kogu linnust haaranud tulekahjus ajavahemikus 685-585 e.m.a. Üsna varsti on kõrgendiku servi maapoolsest küljest uuesti järsendatud, tõstetud pinnast savi ja mulla pealekandmisega
jäänused. Kaevamiste käigus tuvastati siiski ka postiauke või -kiilustikke: näiteks oli postide rida toestanud ilmselt ühe suurema pronksiaegse ristpalkhoone katust keskelt. Pronksiaegne leiumaterjal koosnes peamiselt keraamikast, aga leiti ka üksikuid pronksesemeid: odaots, kaelavõru katke, naaskleid. Saadi ka valamisvormide katkeid ning rohkesti luu- ja sarvesemeid (harpuun, hobuse suitsekang, lusikas, nooleotsad, nõelad, naasklid, noad). Põllumajandusele viitavad taolised leiud nagu sarvest kõblas või adratera, jahvekivid ning võimalik linakamm. Hilisem Iru linnamägi oli võetud kasutusele juba nöörkeraamika kultuuri ajal, võimalik et 3. aastatuhande teisel poolel ema. Selleaegse asustuse jälgi, põhiliselt iseloomulikku keraamikat, on leitud kõikjalt linnamäelt, seega üsna laialdaselt alalt. Iru kindlustatud asula oli tekkinud umbes 7. sajandil ema ning püsinud kasutuses ka veel eelrooma rauaajal.
a. I aastatuhande keskpaiku. See tõeline linnus oma ehitusjäänuste ja leiumaterjaliga on dateeritud peamiselt I aastatuhande kolmandasse veerandisse. Hilisemad asustusjäljed siit on nõrgad, kuid need võivad olla hiljem põlluharimise käigus hävinenud. Arvatavasti pärineb sellest ajast ka rahvatraditsioonis säilinud Linnamäe põllu nimi. Asula majanduselust jutustavad leitud töö- ja tarberiistad: luust nooleotsad, naasklid, teravikud, põdrasarvest kõplad, enam kui 800 valamisvormi ja mitukümmend tiiglifragmenti. Hulgaliselt on kogutud koduloomade luid (veise-, hobuse-, lamba-, sealuid jt.). Tähtsat osa Asva elanike elus on etendanud hülgepüük. Kindlustatud asula vanim järk hävines kogu linnust haaranud tulekahjus ajavahemikus 685- 585 e.m.a. Üsna varsti on kõrgendiku servi maapoolsest küljest uuesti järsendatud, tõstetud pinnast savi ja mulla pealekandmisega
nooleotsad, tulekivid, kivikirved, sarvest ja luust esemed(Pullis kobras, põder ja Sindi-Lodjal metssiga,viiger)- asulakohad Kesk ja Põhja- Eestis Saarte asustuse kujunemine: mandrilt Saaremaale 5800 e.kr, edasi Hiiumaale 5700 e.kr, edasi Ruhnu saar 5300 e.kr 4900-4200(4000) e.kr varaneoliitikum- narva tüüpi keraamika- kivikirved, hammasripatsid, võrgukivid, luust naasklid(viiger, hallhüljes, siil) 4200(4000)-3200(3000) e.kr keskneoliitikum- kammkeraamika- pärnus, narvas, saaremaal;luud(hüljes, pringel, põder) 3200(3000)-1800 e.kr- hilisneoliitikum- põhjaeesti, saaremaa, võrtsjärve ümbrus-nöörkeraamika Eesti metalliaeg 1800-1100 e.kr Vanem pronsiaeg 1100-500 e.kr noorem pronksiaeg- kindlustatud asula, kivikirstkalmed 500 e.kr-50 ad eelrooma rauaaeg-põllud 50-450 ad rooma rauaaeg-rooma vaskmündid,tarandkalme,sõled
Siinse peatüki eesmärk on tutvustada selle ulatusliku teema sügavust ja mitmekülgsust. Kõige varasemad tõendid tätoveerimisest on ka kõige ebaselgemad. Artefakte, mis leiti arheoloogilistel kaevamistel ning mis pärinevad hilisemast kiviajast Euroopas (38 000 kuni 10 000 a eKr), on tõlgendatud kui torkeriistu ja pigmendi mahuteid. Teravad luust nõelad, mida võidi kasutada naha läbistamiseks, võisid olla ka teiste eesmärkide tarbeks, näiteks üldkasutatavad naasklid. Koos nende luust tööriistadega on leitud väikesi savi- ja kivikujukesi, millele graveeritud mustrid võivad märkida tätoveerimist. Samuti võib olla mõeldav, et luust tööristu kasutati savikujukeste modelleerimisel. Arvestades kunstilist töötlust ja taset, mis on omased kivijale (nagu Lascaux’ tuntud koopamaalingutel), siis on loogiline oletada, et paleoliitikumi inimesed praktiseerisid tätoveerimist.
Vaske sai aga korduvalt ümber sulatada. U 3200 eKr esimesed spetsiaalselt vase sulatamiseks mõeldud ahjud. Metalli sulatades märgati, et mõned vasemaagis leiduvad lisandid parandavad terariista vastupidavust neid hakatigi metallisegusse lisama. Nii võeti kasutusele metallisulam pronks. Metalliaeg algas eri kohtades eri ajal. Euroopasse jõudis metallivalmistus Lähis-Idast, kõigepealt levis Kagu-Euroopasse. Vanimad leiud Balkanilt ja selle naabrusest. Vanimad: sepistatud helmed, naasklid (5 at eKr). Ilmselt idee levik, kõiges muus jätkus esialgu kohalik varasem traditsioon. Järgmistel aastatuhandetel õpiti vaske ja pronksi tundma peaaegu kogu Euroopas, u 2400 eKr hakati Kesk-Euroopas sulatama pronksi kohalikest vase- ja tinamaakidest. Sealt levis järgmistel sajanditel Põhja-Saksa aladele ja Lõuna-Skandinaaviasse. 3. at eKr pronksitöötlemine Euroopa idaosas, Kaukaasias, Lõuna-Venemaal, Uurali mäestiku lõunaosas. Oskus arvatavasti otse Lähis-Idast
kliimaperiood) ja hilismesoliitikum (atlantiline kliimaperiood). Varamesoliitiline leiuaines on paleoliitiliste elementidega mõned peavad mesoliitikumi vaid kronoloogiliseks mõisteks. Asustus laienes, suurenes rahvaarv, tekkis võrdlemisi palju lokaalseid arheoloogilisi kultuure. Lääne-Euroopas varamesoliitikumis Azilien´ kultuur ja kogu mesoliitikumi hõlmav Tardenoisien´ kultuur. Azil´ kultuuri nimi Edela-Prantsusmaa koobasasulast. Mitmed matused. Esemetest luuriistad (nt naasklid, hirvesarvest harpuuniotsad), tulekivist mikroliidid, kõõvitsad, uuritsad. Majanduse alus küttimine, korilus, kalapüük. Peamisteks saakloomad: hirved, metssead. Tardenoisien v Tardenois kultuuri nimi Põhja-Prantsusmaa koobasasulast. Levikuareaal: kogu Atlandi ookeani rannik, aga ka Tsehhi, Ungari, Rumeenia ja Venemaa osades. Elati valdavalt avaasulates kõrgematel liivastel kohtadel. Dateeringud põhinevad peamiselt esemete tüpoloogial.
Samblikuained annavad islandi sambliku teele mõru maitse ja antibiootilise toime, mistõttu on teda kasutatud köha, kurguhaiguste ja tuberkuloosi ravimiseks. Islandi sambliku toimeainetel on ka omadus katta limaskesti, seepärast on teda kasutatud seedehäirete korral. Islandi käokõrv on Eestis tavaline liik. POROSAMBLIKUD koosnevad esitallusest (pinnasel asuvatest soomustest) ja teistallusest (maapinnalt tõusvad naasklid, karikad, sarvetaolised või põõsasjad samblikukehad). Teistallus on tavaliselt 1,5-4 cm pikk, hallikat või rohekat tooni; vahel on arenenud ka pruunid, kollased või punased seeneeoslad e.apoteetsiumid karikate servades. Porosamblikud kasvavad kuivades liivastes kasvukohtades aga ka kuival turbapinnasel, katustel, kändudel, sammaldunud kividel. Tavalisemad liigid on: kobar-porosamblik,
annaabi.ee 
