Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................... 1 Andmed.................................................................................................2 Lapsepõlv ja muusikutee algus.....................................................................3 Maailmakuulsaks saamine...........................................................................4 Albumid................................................................................................5 Näitlejatöö..............................................................................................6 Kokkuvõte.............................................................................................7
Maurice Ravel Kes ta on? · Prantsuse impressionistlik helilooja, pianist ja dirigent · Sündis 7. märtsil 1875 Ciboure`s ja suri 28. detsembril 1937 · 20ndate ja 30ndate suurepäraseim elav prantsuse helilooja Elulugu · Muusikutee algas 7-aastaselt eraõpetajate juures · 14-kümneselt võeti Pariisi konservatooriumi klaveriklassi · Võitis 1891. aastal klaverimängus medali · Jätkas õpinguid Fauré kompositsiooniklassis · 1898. aastal seisis esmakordselt dirigendipuldis · 1905. aastaks oli komponeerinud juba mitmed meistriteosed · Tunnustas küll Debussyd, aga sõprust ei sõlmunud · Eeskujudeks nimetas sageli Mozarti, Scarlattit ja Couperin-i Pariis
Klassika rajaja Haydn 1809. aastal, mil 77-aastane Haydn lebas Viinis oma surivoodil, seadis äsja linna vallutanud Napoléon helilooja maja juurde valvuri, et teda ei segataks. Juba enne helilooja surma mängiti tema sümfooniaid ka kaugel Ameerikas. Joseph Haydni teeb heliloojate seas ainulaadseks suur austus, mis sai talle osaks tema muusikutee algusest peale. 26-aastaselt sai ta aga esimese palgalise töökoha krahv Morzini majas ning hiljem polnud tal kunagi vaja tunda rahamuret. 1761. aastal asus Haydn ametisse Esterhazyde juurde kapellmeistri abina Viini lähistel Eisenstadtis, kuhu ta jäi 1804. aastani, mil otsustas kõrges vanuses pensionile minna. Haydni kohustuste hulka majas kuulus luuletajate koolitamine, töö orkestriga ning vürsti lõbustamiseks heliteoste loomine. Ning kuigi tal tuli,
Olav Ehala Sündinud 31.07.1950. Olav Ehala hüüdnimi on Olku. Õpingud, muusikutee kujunemine. Olav Ehala lõpetas 1969. aastal Tallinna Muusikakooli ja 1974. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal Eugen Kapi õpilasena. Aastatel 1970-1973 oli Ehala ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. 1970-1975 töötas ta Noorsooteatris muusikuna ning 1975-1991 muusikaala juhatajana. Aastast 1991 on Olav Ehala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud (1998 dotsent, 2004 professor) ning alates 2001 Eesti Heliloojate Liidu esimees. Mõjutajad
Publik võttis kontserdi hästi vastu, piletid olid välja müüdud. Samas ei jäänud dzäss ainult linnamuusikaks.Oma dzässorkestrid tegutsesid ka sellistes väikestes kohtades nagu Karksis, Sammastes, Uue-Karistes ja Pöide-Uuemõisas.See, et tavapäraseid dzässipille nagu saksofone polnud alati saada, ei seganud muusikuid. Eesti dzässi loomuliku arengu peatasid Teine maailmasõda ja okupatsioonid. DZÄSSMUUSIKUD EESTIS KAASAJAL Raivo Tafenau muusikutee algas akordioniõpingutega Pärnu muusikakoolis.Saksofoni võttis ta kätte alles 17-aastaselt, kui hakkas mängima dixieland-bändides. Ta lõpetas Tallinnas G.Otsa nimelise muusikakooli akordionistina. Peale sõjaväge mängis Raivo Tafenau mitu aastat mööda Venemaad tiirutavates popansamblites.1991.a. sai temast Eesti Raadio bigbändi liige.Umbes samal ajal hakkas ta osalema ka Urmas Lattikase ansamblis.1994.a. pärjas Eesti Raadio Tafenau Aasta Muusiku tiitliga.
Töötlus arendatakse teemat Repriis taassünd, tagasi võib tulla ekspositsioon - muudetud kujul Coda (tlk. saba) lõpus võib olla aga ei pea kokkuvõttev osa Antonio Vivaldi Teda teatakse ja tuntakse viiulikontsertide (concerto grossode) kirjutajana. 4 aastaaega (kevad, sügis, talv, suvi) jagunevad veel omakorda kolmeks oskaks(kokku 12). Teda kutsuti ,,punaseks preestriks" oma punaste juuste pärast. Muusikutee sai alguse vaeslastekodust (oli seal muusikaõpetaja) Valdas väga häst viiulit. On kirjutanud üle 450 teose (nende seal 49 ooperit, veel kantaate, oratooriume, passioone) Kiire ja produktiivne helilooja. On võimeline kirjutama väga kiiresti (kirjutas viie päevaga ooperi)
· Alates 70ndate keskpaigast osales Urmas folklaulu liikumises · Urmas oligi rohkem sõnade kirjutaja, muusika tema sõnadele kirjutasid enamasti Jaanus Nõgisto ja Rein Rannap · Rootsis kirjutas ta ka ise muusikat · Albumi andis välja koos Ricky Deliniga. Samuti andis ta Rootsis välja kasseti "Vana Kloun" "Vana kloun" · Urmase rohkem, kui kahekümneaastase lauljakarjääri jooksul oli see esimene sooloalbum · Vana klouni võib nimetada ka Urmase muusikutee ülevaateks · Laulude sõnad väljendasid ka tema enda sisetundeid ning olevat kergelt autobiograafilised Ansamblid, milles Alender on olnud · Varjud (19691970) · Andromeeda (19711974) · Teravik (19731976) · Data (19881989) · Propeller (19791980) · Ruja (19711988) · Kaseke (1983) Albumid, milles ta ise laulab · "Vana kloun" (1992) (sooloalbum) · "Hingelind" (1994) · "Kogutud teosed I (19681980)" (2000)
armastati nii omal ajal kui ka tänapäeval. Händeli loomingusse kuuluvad nii lava-,instrumentaal-kui kooriteosed. · G.Fr.Händel - http://www.youtube.com/watch?v=JSAd3NpDi6Q · G. Fr. Händel- http://www.youtube.com/watch?v=EXjY6w1KQMo · G.Fr.Händel- http://www.youtube.com/watch?feature=endscreen&v=79M0P74d6ZA&NR=1 Paar huvitavat ja naljakat fakti ka siia juurde: · Händel sai kuulsaks juba oma eluajal,kuigi ta muusikutee ei kujunenud ühtlases tõusujoones. Nii kohtas ta ooperiettevõtjana rasket konkurentsi ning läks kolmel korral pankrotti. Samuti kujunes tema ,,ilutulestkumuusika" esiettekandest muusikamaailma üks suuremaid katastroofe. Osaliselt oli selle põhjuseks ka Händeli äge loomus, mis omakorda tekitas olukordi, kus temast sai koerustükkide märklaud. · Händel ei talunud pillide häälestamisel tekkivat heli, mistõtuu nõudis ta, et kõik pillid pidid
mõne kindla käeliigutusega helilõuendile värvilaike jättis. See võibki tuleneda sellest, et ta tajus oma muusikat kui "mälestuste transformeerumist helidesse". Mälestused on pildid. Ellington on öelnud: "Mälestused on jazzmuusikule tähtsad. Mulle meenub, et kirjutasin kord 64-taktilise pala mälestusest, kuidas ma poisikesena oma voodil lebades kuulsin tänaval meest vilistamas ja sammude kaja kaugenemist." 6 Muusikutee alguses 1923. aastal liitus Ellington viieliikmelise kambaga, kus mängisid juba kolm tema pillimeest: Otto Hardwick-altsaksofon; Sonny Greer-trummid; ja Arthur Whetsol- trompet. USA pealinna järgi, kus Ellington 1899. aastal sündis ning oma turvalise ja muretu nooruse veetis, võttis kamp endale nimeks Washingtonians. Washintonians läks New Yorki, kus neil tuli Ellingtoni sõnul mõnikord nälja kustutamiseks hot dog viie mehe vahel ära jagada. Kuue kuu pärast nad loobusid.
detsember 1858 Lucca 29. november 1924 Brüssel) oli itaalia helilooja. Teda tuntakse peamiselt ooperiheliloojana, kuid ta on kirjutanud ka orkestrimuusikat, kammermuusikat ja laule. 3 LAPSEPÕLV JA NOORUS Puccini sündis muusikute perekonnas ja jäi varakult orvuks. Sugulased arvasid, et temast saab isa, Lucca kiriku organisti ja koorijuhi mantlipärija, kuid poiss oli laisk ja muusikutee teda eriti ei huvitanud. Umbes 17-aastaselt kui ta kohalikus kirikus jumalateenistustel mängis, hakati teda süüdistama, selles et tahab muusika asemel teatri kirikusse tuua. Puccini tutvus väga hilja Giuseppe Verdi teostega, esimene ooper mida ta kuulis oli Giuseppe Verdi "Aida" 1876 aastal Pisas, olles juba 18-aastane. "Aida" avaldas noormehele nii suurt mõju, et otsustas oma kodulinna jätta ja minna Milano konservatooriumisse kompositsiooni õppima. Kuid selleks, et oma plaan teostada
Itaalias kohtus Händel mitmete tolle aja juhtivate heliloojatega (näit. A. Vivaldi). Tööaastad Töötas Halle kalvinistlikus kirikus Toomkirikus abiorganistina. 18-aastaselt läks ta Hamburgi, kus töötas lühikest aega viiuldajana ning leidis tööd helilooja ja interpreedina. Kuulsusejanu ja avarate loominguvõimaluste otsingud viisid Händeli 1711. a. Londoni. Esialgu töötas Händel Inglismaal õuekomponistina. Isiklik elu Händel sai kuulsaks juba oma eluajal, kuigi ta muusikutee ei kujunend ühtlases tõusujoones. Nii kohtas ta ooperiettevõtjana rasket konkurentsi ning läks kolmel korral pankrotti. Samuti kujunes tema "Ilutulestikumuusika" esiettekandest muusikamaailma üks suuremaid katastroofe. Osaliselt oli selle põhjuseks ka Händeli äge loomus, mis omakorda tekitas olukordi, kus temast sai koerustükkide märklaud. 1751.a. hakkas nägemine kiiresti nõrgenema, siiski tegutses edasi dirigendi ja organistina. Redigeeris oma vanu teoseid. surm G.F
Elvis ei avanud ennast suurel laval kitarrimängijana peaaegu üldse. Kitarri kasutas ta laval enamuses tõepoolest pigem mingi lavashow olulise elemendina. Selle väite kinnituseks meenub paratamatult terve tosin erinevaid videolõike 70ndate lavaesinemistest, kui Elvis viskas loo lõpus ootamatult kitarri üle pea ja ta truu abiline laval Charlie Hodge pidi pilli eksimatult kinni püüdma. Hodge ise kinnitab, et eksis ainult ühel korral. Elvise muusikutee alguses oli kitarril aga sageli määrav tähtsus. Kui laulja sai 11aastaseks, kinkisid vanemad talle kitarri. Kodus kuulas ta mustade rütmibluusi plaate ja proovis raadio ääres kohe kitarril kaasa tinistada ning laulda. Niiviisi õppis Elvis selgeks kitarrimängu ja pani aluse oma lauljakarjäärile. Ei ühtegi õpetajat või nõuandjat, pelgalt Jumala poolt antud harukordne anne ja kindlasti ka tugev töötahe. 1953
Sellise arvamuse kasuks räägib asjaolu, et Elvis ei avanud ennast suurel laval kitarrimängijana peaaegu üldse. Kitarri kasutas ta laval enamuses tõepoolest pigem mingi lavashow olulise atribuudina. Selle väite kinnituseks meenub paratamatult terve tosin erinevaid videolõike 70ndate lavaesinemistest, kui Elvis viskas loo lõpus ootamatult kitarri üle pea ja ta truu abiline laval Charlie Hodge pidi pillid eksimatult kinni püüdma. Hodge ise kinnitab, et eksis ainult ühel korral. Elvise muusikutee alguses oli kitarril aga sageli määrav tähtsus. Kui laulja sai 11-aastaseks, kinkisid vanemad talle kitarri. Väidetavalt täiesti juhuslikult, sest jalgratta jaoks ei jätkunud raha. Kui Presley'de perekond Memphisesse kolis, hulkus Elvis sageli tänavatel, kus võis kuulda mustade tänavabluusi. Kodus kuulas ta mustade rütmibluusi plaate ja proovis raadio ääres kohe kitarril kaasa tinistada ning laulda. Niiviisi õppis Elvis selgeks kitarrimängu ja pani aluse oma lauljakarjäärile
peamiselt klavesiinimuusika iumid ,,Päevaajad" ,,Kohtu ,,Harmooniatraktaat", ,,Castor ja päev" Polluk", ,,Pygmalion" Georg Friedrich Händel (16851759) Sündis Saksamaal Halle linnas. Pärast töötamist Hambrugia läks õppima Itaaliasse, kust lahkus Londonisse. Händel sai kuulsaks juba oma eluajal, kuigi ta muusikutee ei kujunend ühtlases tõusujoones. Nii kohtas ta ooperiettevõtjana rasket konkurentsi ning läks kolmel korral pankrotti. G.F.Händelit peetakse üheks suurimaks inglise heliloojaks, sest Inglismaa periood oli tema loomingus väga produktiivne. Händelist sai Inglismaa kodanik ning ta jäi sinna elu lõpuni, kus ta suri pimedana. Händeli helikeel ühendab saksa, itaalia, prantsuse ja inglise muusika parimaid traditsioone. Ta heliteosed moodustavad barokkstiili ühe parima osa
nõukogude kord. Ta võitis varjunimede all ajakirjade jutuvõistlusi. Ema kirjutas oma lõbuks romaane, näidendeid ja lastejutte ja pani Ennugi kooliajal kirjutama. Muusikas tõmbas praktikast enam teooria, raskeid muusikateoreetilisi teoseid luges Vetemaa tundide ajal salaja koolipingis, raamat põlvedel. See andis hea ettevalmistuse komponeerimiseks, esimesed helitööd kirjutas Enn 14-15-aastaselt. Isa aga hoiatas muusikutee eest, ütles, et ära ennast konservatooriumisse minema säti, sest pillimeheamet on see viimane amet. Oma nooruse boheemluspäevad veetis Vetemaa heas seltskonnas. 22.keskkoolis käis ta koos Heinz Valguga. Veel olid sõpradeks Vallo Raun, Mark Udam, vennad Urmas, Ilmar ja Lembit Rattus. Koolis olid kirjutajad Vallo Raun ja Mark Udam, ka vennad Rattused, kuid nemad oma asju teistele suurt ei näidanud. Kirjandusest rohkem tõmbasid Vetemaad peod,
Sellise arvamuse kasuks räägib asjaolu, et Elvis ei avanud ennast suurel laval kitarrimängijana peaaegu üldse. Kitarri kasutas ta laval enamuses tõepoolest pigem mingi lavashow olulise atribuudina. Selle väite kinnituseks meenub paratamatult terve tosin erinevaid videolõike 70ndate lavaesinemistest, kui Elvis viskas loo lõpus ootamatult kitarri üle pea ja ta truu abiline laval Charlie Hodge pidi pillid eksimatult kinni püüdma. Hodge ise kinnitab, et eksis ainult ühel korral. Elvise muusikutee alguses oli kitarril aga sageli määrav tähtsus. Kui laulja sai 11-aastaseks, kinkisid vanemad talle kitarri. Väidetavalt täiesti juhuslikult, sest jalgratta jaoks ei jätkunud raha. Kui Presley'de perekond Memphisesse kolis, hulkus Elvis sageli tänavatel, kus võis kuulda mustade tänavabluusi. Kodus kuulas ta mustade rütmibluusi plaate ja proovis raadio ääres kohe kitarril kaasa tinistada ning laulda. Niiviisi õppis Elvis selgeks kitarrimängu ja pani aluse oma lauljakarjäärile
Seal õppis ta itaalia stiilis komponeerimist ning lavastas oma oopereid. Itaalias kohtus Händel mitmete tolle aja juhtivate heliloojatega (näit. A. Vivaldi). Kuulsusejanu ja avarate loominguvõimaluste otsingud viisid Händeli 1711. a. Londoni. Esialgu töötas Händel Inglismaal õuekomponistina. Händel sai kuulsaks juba oma eluajal, kuigi ta muusikutee ei kujunend ühtlases tõusujoones. Nii kohtas ta ooperiettevõtjana rasket konkurentsi ning läks kolmel korral pankrotti. Samuti kujunes tema "Ilutulestikumuusika" esiettekandest muusikamaailma üks suuremaid katastroofe. Osaliselt oli selle põhjuseks ka Händeli äge loomus, mis omakorda tekitas olukordi, kus temast sai koerustükkide märklaud. Näit.: Händel ei talunud pillide häälestamisel tekkivat heli, mistõttu nõudis ta, et kõik
Ta eiras sageli kirikumuusikale esitatavaid rangeid nõudeid, ning seetõttu kuuluvad paljud tema kooriteosed kontsertsaali. Georg Friedrich Händel (1685 - 1759) sündis Saksamaal Halles habemeajaja-kirurgi pojana. Teda ei huvitanud isa amet, vaid muusika. Juba lapsepõlves õppis ta silmapaistvalt mängima mitut pilli. Üsna noorelt jäi vaeslapseks, mistõttu tuli üsna varakult hakata endale leiba teenima. Händel sai kuulsaks juba oma eluajal, kuigi ta muusikutee ei kujunend ühtlases tõusujoones. Nii kohtas ta ooperiettevõtjana rasket konkurentsi ning läks kolmel korral pankrotti. Samuti kujunes tema "Ilutulestikumuusika" esiettekandest muusikamaailma üks suuremaid katastroofe. Osaliselt oli selle põhjuseks ka Händeli äge loomus, mis omakorda tekitas olukordi, kus temast sai koerustükkide märklaud. G.F.Händelit peetakse üheks suurimaks inglise heliloojaks, sest Inglismaa periood oli tema loomingus väga produktiivne
Ambel arreteeriti 27. juunil 1941 ja hukkus 2. juulil 1942 Kirovi oblastis Vjatlagis (Baumann jt 1996: 19). Hans Speek Hans Speek (s. 4.02.1920) oli üks tähelepanuväärsemaid isiksusi Eesti 1930. aastate teise poole ja 1940. aastate alguse džässis. Ta on sündinud Novorossiiskis, kus isa oli kohalikus eesti koolis matemaatika- ja laulmise õpetaja ning juhatas ka eestlaste koori. Sama aasta sügisel opteerus perekond Eestisse. H. Speegi (vt foto 62) muusikutee algas küllaltki varakult – isa ostis talle poolviiuli, kui ta oli 5-aastane. Aasta hiljem algasid klaveritunnid, mis ei edenenud kuigi hästi, sest õpilane pidas klassikalisi harjutusi igavaks. 1933. aastal astus ta Gustav Adolfi gümnaasiumi ja sellest ajast sai alguse ka klarnetimäng. Nagu H. Speek intervjuus siinkirjutajale 228 mainis, huvitas klar- netimäng teda juba tõsiselt, ja hoolimata sellest, et tal pole peale kolleegide-kaasorkestrantide
annaabi.ee 
