kõnelauluks lülitas vanakreeka draama eeskujul koori ja balleti aktiivselt ooperi tegevustikku sidus ooperi avamängu draamaga JOSEPH HAYDN austria helilooja viini klassikuis vanim sümfoonia ja keelpillikvartetti rajaja 6-aastaselt läks sugulase juurde elama ja õppima tihti näljas ja riided räpased poistekoor Viin elas katedraali kõrval asuvas Kapellimajas visati välja tänavamuusik, muusikaõpetaja Nicola Porpora teener Morzini kapellmeister sai kuulsaks WOLFGANG AMADEUS MOZART austria helilooja viini klassikute esindaja üle 600 teose (41 sümfooniat) muusikaline anne avaldus vara (5a I lood;6a kontsertreisid;10a I ooper) 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. suri 35-aastasena LUDWIG VAN BEETHOVEN
koht, kirjutab R. Päts pea 50 aastat tagasi. Märgib ära ka muusikaõpetuse metoodikasse toonud C. Orffi ja Z. Kodaly tähelepanuväärseid ideid ja töövõtteid. Püüab ka oma kogemuste põhjal avardada õpetajate silmaringi ja tutvustada uuringutega muusikaalaste psüühiliste protsesside valdkonnast. R. Päts rõhutab, et muusikaline kasvatus peaks iseloomult olema mitte niivõrd õpetav kui emotsionaalne. ,,Arukas muusikaõpetaja leiab pakutava muusikalise materjali käsitlusele ja emotsionaalsele musitseerimisele kindlasti sobiva tasakaalu." Muusikal kui esteetilise kasvatuse vahendil on suur tähtsus noorte moraalsel ning vaimsel kasvatamisel. Sellest tulenevalt peab kooli muusikaline kasvatus taotlema seda, et lastel tekiks huvi ja armastus muusika vastu, et areneksid nende loomupärased muusikalised eeldused ja et musitseerimise teel rikastuks nende tundeelu.
detsembril toimus Kehra rahvamajas kontsertsarja ,,Rändajad" teine kontsert. Kontserdi valisin selletõttu, et kontsert asus väga lähedal ning sinna oli abi vaja. Kehra Rahvamaja, kus kontsert toimus, on kõige tavalisem kultuurikeskus, kus on suur saal. Kujundus oli vähene ja lihtne laval olid kaks küünlaalust, kus mõlemal olid 3 küünalt peal. Muid dekoratsioone (kui välja jätta juba olemas olevad jõuludekoratsioonid) polnud. Esinejateks olid laulja Sandra Nurmsalu ja muusikaõpetaja/lauluõpetaja Heli Karu. Sandra Nurmsalu on enamusele tuntud kui laulja, kes saavutas Urban Symphonyga eurovisioonil 6. Koha. Sandra Nurmsalu on pärit Harjumaalt, Alavere külast. Alustas muusikaõpinguid viiulimänguga. Kaua aega on õppinud ka laulmist, esimesena Alavere Põhikoolis Heli Karu juures, Kehra Kunstidekoolis Eve Pärnsalu juures. On ka Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli vilistlane, kus ta alguses õppis klassikalises osakonnas viiulit,
aastaga umbes 160 koolmeistri ettevalmistamine, rahvakoolide rajamine, koduõpetuse algatamine, 1684 Forseliuse seminar; August Friedrich Kotzebue kirjanik, riigiametnik, keiser Aleksander I usaldusisik / üle 200 näidendi, luuletused, romaanid, mälestused / 1784 I asjaarmastajate teatri rajamine Tallinnas, muusikaetenduste lavastamine; Carl Friedrich Karell helilooja, viiuldaja, dirigent, organist, ooperilaulja, muusikaõpetaja / tantsuminiatuurid klaverile / esimene eestipäritolu muusik, Pjotor Tsaikovski õpetaja Peterburis; Adam Jakobson Carl Robert Jakobsoni isa, koolmeister, koori- ja orkestrijuht, Torma laulukoori ja pasunakoori rajaja / raamatud Torma mängo-koor, Tallorahva Süddamerömust / Mozarti Reekviemi esmakordneesitamine eesti keeles; Martin Körber Saaremaa muusikategelane, helilooja, õpetaja, pastor / värsi- ja
"Vanavanemate viisipakk" Veljo Tormis - Sünd 1930 Kuusalus. Jätkab ainsana puhtalt "Vanavanemate viisipakk" "Vanavanemate viisipakk" Gustav Eernesaks - Tallinna konservatooriumis muusikaõpetaja. Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit, Gustav Eernesaks - Tallinna konservatooriumis muusikaõpetaja. Gustav Eernesaks - Tallinna konservatooriumis muusikaõpetaja. Hakkab uuesti kompositsiooni A.Kapi juures koorijuhtimist, Moskva konservatooriumis Hakkab uuesti kompositsiooni A.Kapi juures Hakkab uuesti kompositsiooni A.Kapi juures õppima. Saab 1930 juhuslikult meeskoori juhiks. kompositsiooni
aastal ning suri 1881. aastal. Modest oli alguses silmapaistev ohvitser. Ta loobus oma paljulubavast karjäärist(jäi ametnikuks) ning siis ka päranduseks saadud valdustest. Loovutas need vennale tingimusega, et endised pärisorjad saaksid maa ilma väljaostumaksuta endale. Ta mõistis, et mõisnike reform riisus talupoegi. Ta ei kartnud enda vaesust. Tema mõte oli, et peab teenima rahvast. 12. 02. 2012 Muusikahuvi ning muusikaõpetaja 17-aastasena kuulis ta esimest korda Glinka ja Dargomõzski muusikat. Lapsest saadik oli ta kuulanud ainult talupojalaule. Ta oli vapustatud Sussanini, Antonida, Ruslani, Ludmilla, Natasha(Dargomõzski ooperist ,,näkineid") aariate rahvuslikust laadist. Ta soovis ise ooperit kirjutada, kuid ei teadnud muusikateooria aluseid ega komponeerimise reegleid. Haris teda selles vallas Balakirev(tol ajal polnud tal pedagoogikogemusi), kes oli arvamusteavaldustes terav ning halastamatu
Ma olen käinud vaatamas mitmeid etendusi, kuid see on nüüd kindlasti üks minu lemmikuid. See etendus oli väga omapärane ja huvitav. Kindlasti tegi selle huvitavaks teglased. Iga tegelane oli oma moodi isiksus. Minu vaieldamatu lemmik oli Härra Jourdain(keda mängis Indrek jõe). Jourdain oli tegelikult üks tavaline kodanlane, kes üritas käituda nagu aadlik. Jourdain tahtis väga muljet avaldada Dorimenele (keda mängis Keiti Roosimägi). Jourdain palkas siis endale muusikaõpetaja (keda mängis Karl Koppelmaa) ja tantsuõpetaja (keda mängis Kermo Nigula). Muusikaõpetaja ning tantsuõpetaja vaidlesid kaua kumb neist parem on. Nad esitasid Jourdainile mitu pala ning Jourdain pidi siis valima milliseid neist ta tahaks esitada Dorimenele. Jourdain palkas veel endale vehklemisõpetaja (keda mängis Ken Rüütel). Vehklemisõpetaja õpetas Jourdainile kuidas vehelda. Vehklemisõpetaja karjus Jourdaini peale. Päris mitu korda
ja teha nendest väike linnupesake. Õpetaja jagab igale lapsele ühe linnumuna sokolaadikommi, mille lapsed hiljem võivad ära süüa. Õpetaja tänab ja kiidab lapsi meeldiva tunni eest. Laste muusikalise ja liikumistegevuse vaatlus Surju lasteaed Vaatlesin muusikalist tegevust 09.04.2019 praktikal viibides Surju lasteaias. Muusikaline tegevus toimus rühmas sees, eraldi saali ei mindud. Rühmas olid 2-4 aastased lapsed ja neid oli sellel päeval kokku 10. Lapsed istusid toolidel ja muusikaõpetaja oli põlvili nende ees vaibal. Tund hakkas tervituslauluga “Tere kogu meie pere, tore tund meid ootab ees, laulan kaasa olen virk ...“ Tervituslaulu laulsid kaasa kõik lapsed. Teiseks lauluks oli “TEE JÄRELE!“ See laul algas sedasi “Mina plaksuta, mina plaksutan, mina plaks, plaks, plaksutan. Mina mängin nii, mina mängin nii ...“ Seda laulu tehti koos liigutustega. Õpetaja näitas liigutused ette ja lapsed tegid järgi. Enamus lapsi laulsid ja tegid liigutusi kaasa aga
Aleksander Läte (1860-1948) · Kooridirigent, orkestridirigent, helilooja, muusikakriitik, muusikaõpetaja, klaveri- ja orelisolist · Õppis: Cimze seminaris, Saksamaal Dresdeni Konservatooriumis · Töötas: kooliõpetajana Puhjas ja Nõos, klaveriõpetajana, ajalehe Postimees muusikakriitikuna · Moodustas esimese eesti sümfooniaorkestri (Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed, õpetajad, kooliõpilased) Looming: · ligi 150 koorilaulu; 15 soololaulu (''Primula veris''); kantaadid (''Rändajad ja tähed''); orkestri-, klaveri- ja viiulipalad
Tagebuch · Datum: Donnerstag den 19 September · Name: Martin Rahuoja · Thema: Singen mit ein Gast Herr Ohlhoff · Was gemacht? Meil oli taas Saksamaalt tunnis muusikaõpetaja Ohlhoff. Laulsime laule Zwei kleine Wölfe, Frösche in der Nacht ja Zwei kleine Fische. Härra Ohlhoff mängis kitarri ja kõik pidid laulma. Osa õpilasi pidi ka teksti tõlkima. Laulsime kaanonis. Johannesel oli trollface'i mask kaasas. Õpetaja käis mitu korda ütlemas, et ma ka kaasa laulaks, mida ma niigi tegin. Hea tund oli. Saime varem sööma. · Bewertung: A+ · Hausaufgaben: Lieder korrata!
Tarvo Nõmm ,,Minu Island" Hanna Moor Vastseliina Gümnaasium 2014 Tarvo Nõmm Muusik ja muusikaõpetaja. Kolis Islandile 2000. aastal. Elas Islandil 9 aastat. ,,Island on tule ja jää maa." Island Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. Riigi pealinn on Reykjavík. Rahvusköök Paljud Islandi rahvustoidud on valmistatud mädandamise ja hapendamise teel. Peamiselt kasutatakse kala ja lambaliha. Islandi leib Traditsiooniline Islandi rukkileib koosneb rukkijahust, täisteranisujahust, soodast, hapupiimast ja siirupist.
Miles Dewey Davis III sündis 1926 ,suri 1991. Ta oli USA muusik(trompetist ja ansamblijuht). Miles Davis pärines jõukast mustast kesklassi perest. Ta isa oli hambaarst ja ema muusikaõpetaja. 12-aastaselt hakkas ta trompetitunde võtma. Septembris 1944 kolis ta New Yorki, et asuda õppima Juilliardi muusikakõrgkoolis. Juilliard jäi juba järgmisel aastal pooleli, kuna enam ahvatles klubides Charlie Parkeri grupis mängimine. Esimese oma nime all tehtud plaadi andis ta välja 1947. aastal (sellel mängisid ms. Parker, pianist John Lewis ja trummar Max Roach). Tema osalusel tekkisid Cool jazz Modaalne dzäss Dzäss-rock Ta on mõjutanud: Bebop Ambient World music
Urmas Sisask Janeli Uuesoo ja Moona-Anna Mäeots Urmas Sisask Elulugu • Sündinud 9. septembril 1960 Raplas • Õppinud kompositsiooni Tallinna Muusikakeskkoolis Anatoli Garšneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juhendamisel • Tallinna Riiklik Konservatoorium – 1985 • Töötanud muusikaõpetaja ja koorijuhina (Jänedal) • Siiri Sisaski vend • harrastusastronoom Looming • Inspireeritud astronoomiast • Siiras ja impulsiivne lähenemine elule ja muusikale • Koorimuusika • Filmi- ja teatrimuusika • Huvi möödunud aegade muusika vastu • Lihtne ja kaunikõlaline • Arvutas välja planeetide teoreetilised helid - Kumayoshi Stiil • Maagiline rütmipulss • Tonaal- ja modaalharmoonia
03.1732 Sünnilinn Rohrau Elukoht Viin Telefon 501 03 343 E-mail [email protected] Perekonnaseis Abielus, 1 laps HARIDUSKÄIK 1740- 1749 Püha Stephani katedraali poistekoor TÖÖKOGEMUS 1756-1779 Kapellmeister 1754–1756 Lisamuusik Viini õukonnas 1752-1752 Teener 1749-1752 Muusikaõpetaja, tänavamuusik KEELEOSKUSED Saksa keel Emakeel ARVUTIOSKUS Kasutan igapäevaselt MS Word, Excel, Powerpoint, Internet Spetsialisti tase MAGIX Music Maker Algtase Corel Draw TÄIENDAV INFO Tugevad küljed Tugev huumorimeel, sõbralik, hea suhtlemisoskus Nõrgad küljed Ebapiisav keele oskus, lühike LOOMING 106 sümfooniat, 104 nummerdatud, tuntuimad on 45 72-78 keelpillikvartetti
Tööleht nr.1 Edvard Grieg · Tähtsus: Norra rahvusliku koolkonna rajaja. · Rahvuslik koolkond-rahvamuusika ja kunstmuusika.ühe maa heliloojad Teda on mõjutanud: · ema(perekond) · (15aas.)Leipzigi konservatooriumisse Saksamaale · elu taanis · 1866-1874 Oslos dirigent,helolooja,muusikaõpetaja · 1867 muusikaakadeemia Romantismile iseloomulikud jooned: · zanridest eelistas miniatuure,tsüklitesse jagatuna · suurteostestoli erandlik klaverikontsert a-moll · kirjutas programmilist muusikat-pealkirjastatud " peab sisaldama sisuseletust" · näiteks: orkestrisüit "peer gynt" · muusikas on palju kontraste-dünaamika, tempo muutused, agoogika,rütmikas,vaheldusrikas · lõputud meloodiad I osa "Hommikumeeleolu" · rahulik · mänglev
"Enne ja nüüd", "Meeste laul" ning "Tuljak", milleta ei lõpe ükski tantsupidu! Lisaks kantaat "Kalev ja Linda". 3.Oli dirigent-lõi oma, Miina Härma Lauluseltsi ja juhatas selle segakoori (omal ajal Eesti parim koor!). Kui Härma kui organistiga kuidagi harjuti, siis naiskoorijuht- see oli sensatsioon! Hiljem töötas mitme helikunstiseltsi juures. 4. Organiseeris laulupidusid, oli seal üldjuhiks. 5.Oli muusikaõpetaja- kool, kus töötas elu lõpuni, kannabki tänapäeval tema nime (Tartu Miina Härma nim. Gümnaasium). 6.Käis samuti kogumas rahvaviise, kasutas neid oma lauludes. M.Härmale omistati Tartu Ülikooli audoktori ja Tallinna Konservatooriumi auprofessori nimetus. On maetud Raadi kalmistule, seal ka mälestusmärk talle 4. 5. 6. 7
Figaro pulm 1.Tegelase:abiellujad Susanna ja Figaro, majapidajanna Marcellina, Krahv Almaviva, Doktor Bortolo Macellina austaja, paaz Cherubino, muusikaõpetaja Basilio,Krahvinna ja aednik. 2.Tegevus toimub krahv Almaviva lossis Sevilla lähedal. 3.Toimuma peaks Susanna ja Figaro pulm, kuid seda soovib takistada Krahv ja majapidajanna Marcella, kelle vastutegevus luhtub.Toimub suur sekeldus ja kavaldamine, kuid lõpuks tuleb välja, et Figaro on Marcellina ja Bartolo poeg.Ja ka krahv mõistab, et tema vastutegevus on nüüdseks lõppenud. 4.Tegevus toimub 18.sajandi keskel. Hommikust-Õhtuni välja ehk terve päeva. 5
Seal ei tohi ta kloostriülema sõnul lugusid mängida ega kirjutada. Johannes lubab seda mitte teha. Mööduvad aastad ja sureb üks munk. Johanneselt paluti teiste munkade poolt kirjutada lugu surnud munga auks. Kloostriülemale aga see ei sobinud ja ta viskas Johannese kloostrist välja. Johannes hakkas mööda ilma rändama oma loomingut inimestega jagama. Tartu periood 1904 aastal suundus ta Tartusse, kus ta ühines A. Lätte orkestriga ning oli Reaalkoolis ja Treffneri gümnaasiumis muusikaõpetaja. Ka Heino Eller võttis Tobiaselt paar tundi. Tartus korraldas ta muusikaelu ja edendas kultuuri. Tartus luges Tobias ka läbi eepose "Kalevipoeg", mis inspireeris teda väga. Siiski ei suutnud Tartu teda piisavalt köita ja 1908 aastal otsustas ta minna Lääne-Euroopasse. Tähtsamad teosed: Koorilaulud, Noored Sepad, Varas, Kalevipoja põhjal valminud mitmed teosed. "varas" on pühendatud Tobiase naisele.
Eesti popmuusika Muusika Gustav Adolfi Gümnaasium 8.b Paula Juurik 17. sajand · Tallinnas ja Tartus olid juba 16. sajandil võimekad kirikukoorid · LääneEuroopast telliti kirikumuusika trükitud kogumikke nii jõudis Eestisse oma aja väljapaistvaimate heliloojate looming · Linnakoolides oli muusikaõpetus väga tähtsal kohal · Linna tähtsaima kooli muusikaõpetaja, kantor, oli sageli ka kogu linna muusikajuht 50ndad Mängiti suuremalt osalt jazzi Tuntumad ansamblid: Rütmikud (Oit, Naissoo, Ojakäär, Järvi ) Mikid Kuldne 7 ´´Külma sõja´´ algusel (1949) hakkasid Eesti muusikud tegutsema nö põranda all Peale 1956. aastat oli juba vabam mänguruum 60ndad 3 muusikavoolu Jazz muutus keerukamaks Biit uus muusikastiil
550 talurahvakooli Lugemine Ülikooliharidus Liivimaal puudus keskajal ülikool. Tartus katolik gümnaasium, tegevus lõppes. Riik vajas riigiametnikke, pastoreid, juriste ja arste. Ülikooli asukohaks sai Tartu. soomlased, rootslased ja baltisakslased Tallinna akadeemiline gümnaasium. Ülikool neli teaduskonda, ladina keel. filsoofiat, poliitikat, ladina, kreeka keelt, ajalugu. teoloogia, õigusteadus või meditsiin Ülikoolis vehklemistreener, tantsu-ja muusikaõpetaja. Lisa & Allikad Allikad: Pärtel Piirimäe "Ajalooõpik 8. klassile I osa" Vikipeedia, vaba entsüklopeedia http://turm.ee/sodalased/info/ajalooline-moogavoitlus/ http://ak.rapina.ee/eda/keskaja_muusika/ http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/kadunud-kaunis-keskae gne-tartu?id=78285224 Aitäh! Teid tänavad Alice, Riin, Kaisa, Meelika, Ekke ja Richard
550 talurahvakooli Lugemine Ülikooliharidus Liivimaal puudus keskajal ülikool. Tartus katolik gümnaasium, tegevus lõppes. Riik vajas riigiametnikke, pastoreid, juriste ja arste. Ülikooli asukohaks sai Tartu. soomlased, rootslased ja baltisakslased Tallinna akadeemiline gümnaasium. Ülikool neli teaduskonda, ladina keel. filsoofiat, poliitikat, ladina, kreeka keelt, ajalugu. teoloogia, õigusteadus või meditsiin Ülikoolis vehklemistreener, tantsu-ja muusikaõpetaja. Lisa & Allikad Allikad: Pärtel Piirimäe "Ajalooõpik 8. klassile I osa" Vikipeedia, vaba entsüklopeedia http://turm.ee/sodalased/info/ajalooline-moogavoitlus/ http://ak.rapina.ee/eda/keskaja_muusika/ http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/kadunud-kaunis-keskae gne-tartu?id=78285224 Aitäh! Teid tänavad Alice, Riin, Kaisa, Meelika, Ekke ja Richard
kohta, millisesse pessa nad mahuvad (näitasin ette kuidas linnud pessa saavad jooksen pessa sisse, käed tõstan pesas üles ja võtan samal ajal kõrvalseisjatel kätest kinni. See kelle poole jäin seljaga lükkan pesast välja, EI TRÜGI JA TEISELE HAIGET EI TEE!). Pesad ei tohi keelata linnukesel pessa lendamast. Sõnade lõppedes lasevad pesad käed alla ja kes jäävad pesast välja on uued linnukesed. Kuna meil endal muusikat polnud, siis aitas meid muusikaõpetaja, kes lugu meile klaveril mängis. Mängisime niikaua, kuni kõik lapsed said vähemalt kaks korda olla nii pesa kui linnuke. Lastel väga meeldis ja nad aina soovisid seda korrata.
Veljo Tormis Mairis Piret 12c Elulugu 7. august 1930 Kuusalu (Vana- Vigala) 20.saj tähtsamaid heliloojaid - aastakümneid sõltumatu liider Isa oli kooridirigent, organist ja muusikaõpetaja Muusikaline haridus algas 1943 Tallinna Muusikakoolis (II mm, haigus) 1949 Tallinna Konservatoorium 1951-53 Moskva Konservatoorium 1949 Tallinna Konservatoorium 1951-53 Moskva Konservatoorium Peale kooli lõpetamist hakkas muusikaõpetajaks Alates 1969ndast aastast vabakutseline helilooja Tema loomingut mängiti ka väljaspool Eestit, mõned neis oli NSV Liidus keelatud - vastuolus ideoloogiaga Teosed 1960 -1970 kandis rahvani Tormise loomingut G. Ernesaksa juhtitud koor
Marek Ivanov AAp-10 Helen Lokuta sündis 12. aprillil 1975 a. Tartus. Ta on Eesti ooperilaulja. Muusika juurde jõudis Helen kiriku kaudu.Alustas lapsena Tartu Salemi kiriku pühapäevakoolis. Ema oli koorijuht, õde on muusikaõpetaja. Laulis solistinaja ansamblis.Helenil on ka laps. Helen Lokuta lõpetas Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli (1997) Aino Kõivu lauluklassis ja Eesti Muusikaakadeemia (2002) Pille Lille ja Tamara Novitsenko juhendamisel. 2000. aastal sai ta Socratese Erasmuse stipendiumi õpinguteks Saksamaal Karlsruhe Kõrgemas Muusikakoolis (Maria Venuti klassis) ja 2001 jätkas õpinguid Karlsruhe Ooperikõrgkoolis. 1994. aastal võitis Helen Lokuta Eesti noorte lauljate
Konstantin Jakob Türnpu (1865-1927) Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organisaator. K sündis Klooga mõisas meieri peres. Ta õppis Tallinna saksa kreiskoolis ning asutas seal koolipoistest koori, mida ta ise juhatas. kooli muusikaõpetaja, kes märkas tema musikaalsust, lasi tal juhatada ka kooli koori. Võimekas noormees kutsuti pärast kooli lõpetamist "Lootuse" seltsi meeskoori juhiks. 2 aastat tegeles ta Tallinnas kooride juhatamisega ning enesetäiendamisega (ka toomkiriku organisti Reinicke juures). Aastail 1886-1891 õppis Türnpu Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Õpingute ajal juhatas ta Eesti Heategeva Seltsi koori. Seejärel täiendas ennast aastail
Koolis teda kiusati tema eksootilise välimuse pärast ja sai 11 aastasena närvivapustuse .Ta lahkus koolist ja sai eraõpetaja. Tema sisutühje päevi hakkas sisustama vene lauluõpetaja, kes avastas Mika ande 7 kuud hiljem leidis uue kooli. HARIDUS Londonis käis järgmistes koolides: Lycée Français Charles de Gaulle Westminster School Royal College of Music Viimasest koolist visati ta välja, sest lindistas oma esimest albumit. MUUSIKUKS Micat´t õpetas karm vene muusikaõpetaja Mika hääleulatus on 5 oktaavi Kuidas sai Mica´st Mika? Ta valis artistinimeks MIKA seetõttu, et oli pettunud, et tema nime pea alati valesti hääldati. SINGLID Relax (Take It Easy) See pani tema edule aluse.Tõusis edetabelite etteotsa Grace Kelly Tema kõige edukam singel. See vallutas paljudes riikides edetabelites esikoha Love Today3 kuulus singel, mis oli taas edukas Mitte nii kuulsaks saanud singlid: Big Girl(You are beautiful) Happy Ending Lollipop
sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart Itaalia-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. elulugu Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. 4. augustil 1782 abiellus Mozart Constanze Weberiga. Neil oli kuus last, kellest ükski ei abiellunud ja ühelgi polnud lapsi Looming "Bastien ja Bastienne" (1768) "Mithridates" (1770) "Lucio Silla" (1772) "La finita giardiniera" (1775) "Idomeneo" (1781) "Haaremirööv" (1782) "Figaro pulm" (1786) ´´Võluflööt" (1791) "Teatridirektor" (1786)
Esimesed kaks erinevad helistiku ja karakteri poolest, pärast teist lõiku kordub esimene osa muutusteta ja seda ei kirjutata noodis välja. Selle asemel kasutatakse märkust aria da capo. Faktuur- helikude, heliteose kooskõlalise ülesehituse omapära Fuuga- polüfoonilise muusika üks põhilisi vorme, üles ehitatud ühe või mitme teema imiteerimisele eri häältes. Kantaat- mitmeosaline teos vokaalsolistidele või koorile, pillide saatel Kantor- luterlikes maades linnakooli muusikaõpetaja Kapell- instrumentaalansambel, väike orkester Klavessiin- klaveri eelkäija Klavikord- klaveri eelkäija Libreto- ooperi või mõne muu suurema vokaalhelitöö tekst Menuett- vana prantsuse tants 3-osalises taktimõõdus Numbriooper- ooper, mille muusikaline ülesehitus koosneb üksikutest lõpetatud numbritest Oratoorium- mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile Passioon- evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik
Nikolai Andrejevits Rimski-Korsakov (18.03.1844- 21.06.1908) Tarmo Trummal Kaspar Muuli 10.05.2012 Vene helilooja ja muusikaõpetaja Kuulus ,,Võimsasse rühma" Puudus ametlik muusikaharidus Kodunt sai hea hariduse Vanemad olid aristokraadid Õppinud mereväeohvitseriks Ei unistanud saada muusikuks Häbelik Sündis Tihvinis Enamus tema perekonna mehi oli mere-ja sõjaväeteenistuses Kuue aastasena alustas klaveri mängimisega 12-aastaselt astus mereväe kooli Peterburis Käis vaatamas oopere Tutvus helilooja Mili Balakireviga (1861) 1862 astus kohustuslikku väeteenistusse Tagasi tulles pühendub täielikult muusikale
1843-190 Elulugu Grieg oli norra rahvusliku ärkamisaja laulik. Esimene muusikaõpetaja oli ema, kes mängis ka ise klaverit. Edvard suhtus tõsidusega õpingutesse ja selle tulemuseks olid 12a kirjutatud esimesed helitööd. Akadeemilise muusikalise hariduse saamine norras oli võimatu. Selleks suundus keskeuroopasse. Ema valmistas ette leipzigi konservatooriumisse minekuks. Õpingud lõppesid edukalt. Edasi töötas helilooja, pianist, dirugendi ja pedagoogina. Grueg seob end aastateks Christianiaga, kus tol ajal elas ja töötas hans christian andersen. Said sõpradeks
On esimene eesti helilooja, kes põhierialana õpib kompositsiooni (orkestripillid, vormireeglid, muusika töötlemisvõtted), õpetajaks Rimski-Korsakov (mereväelase haridusega) ja õppis ka orelit. Mart Saar, Rudolf Tobias- suurepärased orelil improviseerijad, Pet. kons.-s. Peale kons. jääb mõneks ajaks Peterburi, kus on kohalik eesti kogudus. Tobias on Pet-s Jaani kiriku organist. 1904 tuleb Tartusse, looming on üsna väike, sest oli tütarlaste gümnaasiumis ja Treffneris muusikaõpetaja. Koos Aleksander Lättega (paneb eestis kokku esimese sümf. orkestri) hakkab kontserte andma, missasid jne., kus on koor, orel ja solistid. Tobias paneb Treff. gümnaasiumsi kokku eesti esimese keelpillikvarteti (I ja II viiul, vioola, tðello). Viiulit mängib selles Heino Elur. Profi viiulimängijat eestis polnud. Tobias annab ka eratunde. 1908 tahb Tartust ära minna, sest seal on ka Miina Härma. Läheb Berliini, mis on tema elukohaks kuni surmani
Johann Sebastian Bach 1685-1750 Johann Sebastian Bach sündis 21. märtsil a 1685 Saksamaal Eisenachi linnas. Ta pärineb väga muusikalisest perekonnast. Tema isa oli tunnustatud linnamuusik. Tema oligi J. S. Bachi esimene muusikaõpetaja. Aga kümne aastaselt jäi ta orvuks. Aastal 1694 suri ta ema ja aastal1695 suri ta isa. Vanem vend, kes töötas Ohrdrufis organistina, võttis ta enda juurde elama ja andis talle muusikatunde. 15 aastaselt asus J. S. Bach õppima Lühenburg Michaeli kirikukooli. Seal laulis ta kooris ja mängis viiulit. Peale kooli lõpetamist tuli J. S. Bachil asuda tööle. Bach töötas mitmetes Saksa linnades organistina, õukonnamuusikuna või kapellmeistrina
Urmas Sisask • 1975. aastal valmis tema esimene tähismuusika pala "Kassiopeia" • 1980. aastal lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli Anatoli Garšneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juhendamisel. • Samal aastal valmis tema esimene suurvormis teos "Klaverikontsert" • 1985. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi René Eespere kompositsiooniklassis. • 1985. aastal valmis tema esimene sümfoonia ning Urmas Sisask kolis Jänedale. • Sisask on töötanud muusikaõpetaja ja koorijuhina Jänedal. Looming • Ta on kirjutanud a capella koori-, kammer- ja orkestrimuusikat. • Suur osa tema loomingust on seotud just tähistaevaga ("Tähistaeva tsükkel“; "Plejaadid"; "Linnutee galaktika"; "Andromeeda galaktika„ • 24 vaimuliku laulu koondnimetusega ("Gloria Patri„). • Segakoorilaulud: "Ave Maria", "Eesti vobla – forell", "Mõtelda on mõnus", "Jõulupalve", "Kui armsast Jõulupuu nüüd hiilgab", "Üle
araabialike, türgilike ja läänelike elementidega. Egiptuse muusika suurkujud Umm Kulthum(1898-1975) · Tuntuim naislaulja araabia muusikaajaloos. · Tegeles laulmise, laulude kirjutamise ja näitlemisega. · Tuntakse kui "Idatäht". Mohammed Abdel Wahab(1899-1991) · Laulja ja helilooja, näitles mitmes filmis. · Kritiseeriti lääneliku muusika suundumuse tõttu. Abdel Halim Hafez(1929-1977) · Laulja, näitleja, dirigent, ärimees, muusikaõpetaja ja filmiprodutsent. · Kaasaegse araabia muusika ikoon · Hüüdnimi "Suur tumedanahaline öökull". Farid al-Atrash(1910-1974) · Lindistas 500 laulu ja osales 31 filmis. · Talle viidatakse kui "King of the Oud". Aitäh! !
Koorilaulud: 1) Isamaalaulud ,,Meeste laul", ,,Veel kaitse kange Kalev" [k]"Meeste laul"- Mehed laulavad 2)Lüürilised laulud Kirjutas peamiselt Anna Haava tekstidele ,,Ei saa mitte vaiki olla", ,,Ööbiku surm" 3)Rahvalauluseaded ,,Lauliku lapsepõli", ,,Tuljak" [K]"Ei saa mitte vaiki olla"- Koor laulab-algab vaikselt [k] ,,Tuljak" [k] ,,Lauliku lapsepõli"- Naised laulavad Aleksander Läte 1860-1948 Koori ja orkestridirigent Helilooja Muusikakriitik(esimene profesionaal eestis) Muusikaõpetaja Sündis 1860 Tartumaal Õppis Cimze seminaris Töötas Puhjas ja Nõos ( Nõos 1883-1895, 1897-1900) !895-1897 õppis saksamaal Dresdeni konservatooriumis 1900 loobus õpetajaametist. Suundus Tartusse (Postimehe muusikakriitik) 1900 asutas Eesti esimese sümfooniaorkestri (eesti Üliõpilaste seltsi liikmed) 1932 võttis vennalt üle klaveritöökoja ,,Sprenk Läte" Looming: Umbes 200 Koorilaulu 15 soololaulu Klaveri ja viiulipalad [k] ,,Kuldrannake"
Nüüd on meie rühma lapsed nii hoolsad käte pesijad, et nad võivad seal lausa mitu minutit olla, et ikka käed puhtaks saaksid. Tunnis valitses sõbralik õhkkond. Lapsed kuulasid ja said ise väga palju küsida. Õppetegevus sujus väga hästi. Õpetaja vaatlus Kell 10.10-10.10.45 Esmaspäev 22.10.2012 Õpetaja :Ülle Ulman Muusika Õpetaja räägib lastele Michael Jacksonist. Seejärel laseb lastele laulu „Earth song“. Muusikaõpetaja on pannud laulu täitsa põhja nii, et ma plaanisin saalist lausa välja joosta. Hoidsin natuke isegi kõrvu kinni. Õpetaja räägib lastele et üksteist on vaja hoida. Lapsed palun hoidke üksteist. Mis meist saab? Lapsed vaatavad imestunult õpetajat. Näha on, et nad ei saa midagi aru, millest jutt käib. Õpetaja Ülle räägib edasi: what about us? Kas me suudame hoida headust? Õpetaja palub, et lapsed kordaksid tema järel: „What about us?“ Õpetaja küsib laste käest,
Ferenc Liszt (1811-1886) Elu Liszti peetakse üheks kõigi aegade suurimaks klaverikunstnikuks. Ta kodumaa ja päritolu üle vaidlevad ungari, saksa, prantsusmaa. Liszt sündisungari väikekülas. Muusikat armastavatele vanematele vaalmistas andekus rõõmu. Isa oli mõisnikuga heas suhtes ja sai klaverit kasutada. Pühendunult hakka s väike Liszt klaverit harjutama. Kohalik muusikaõpetaja andis aluse haridusele. Mõisnik maksis. 9 aastaselt esines avalikel kontserditel. Vanemad mõistsid et pojale hariduse andmiseks tuleb vahetada elukohta ja koliti viini. Mõisnike tutvuste kaudu hakkasid Salieri (kompositsioon) ja Czerny (tehnika) õpetama. Mõisteti et tegu on imelapsega ja organiseeriti kontserte. 14 aastasena oli esinenud prantsusmaal, inglismaal, saksas, sveitsis jms. Soovis minna pariisi konservatooriumi kuid ei võetud vastu
Eesti pianist, muusikateadlane ja poliitik. sündis Pärnus muusikute perekonnas. Tema isa Voldemar Rumessen oli koorijuht ja muusikaõpetaja, ema Velda Rumessen ooperilaulja. õppis Pärnu 1. keskkoolis. 1961 lõpetas ta Pärnu Laste Muusikakooli klaveriklassi, õpetajaks Alice Mardi, ja 1964 Tallinna Muusikakooli Hilja Olmi klaveriklassis. 1964--1971 õppis ta Tallinna Konservatooriumis, Ametikohad · 19691972 töötas konservatooriumi ooperistuudio kontsertmeister · 1973 Eesti Raadio muusikatoimetaja · 19731975 Tallinna Pedagoogilise Instituudi klaveriõppejõud
Neil oli kuus last. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. Aastal 1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia. 10-aastaselt esimese ooperi. Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. Aastal 1781 asus Mozart elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana. Alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. Helilooja tähtsam õpetaja oli tema isa, kapellmeister Leopold Mozart. Ning tema tuntuim õpilane oli Johann N. Hummel Tema loomingu alla kuulusid 19 ooperit, 18 missat, umbes 50 sümfooniat, 27 klaverikontserti ja umbes 20 muud kontserti, 26 keelpillikvartetti, umbes 40 sonaati, 17 klaverisonaati ja 42 laulu. Tähtsaimad teosed on "Figaro pulm", "Don Juan", "Võluflööt".
rahvuspühadel • heisatakse päikesetõusul • langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui 22.00 • jaaniööl lippu ei langetata • alumine serv maapinnast vähemalt 3 meetri kõrgusel VAPI KASUTAMINE • võimu sümbol • võivad kasutada riiki esindavad asutused või isikud HÜMN "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ • sõnad Helsingi ülikooli muusikaõpetaja Friedrich (Fredrik) Pacius • viis Johann Voldemar Jannsen. • avaldati esmakordselt esimese üldlaulupeo nootides 1869. aasta mais • kõlas esmaettekandes meeskooride esituses laulupeo ilmalikus kavas peo teisel päeval. • 1896. aasta üldlaulupeost sai see mitteametlikuks Eesti hümniks, mida lauldi püsti seistes ja paljapäi. • "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" oli Eesti hümniks iseseisvusaastail 1918-1940 ning sai selleks ka pärast taasiseseisvumist aastal 1991.
tööd leida. Alles 1894.aastal, mil toimus Viies eesti laulupidu, tuli ta Tartu, ning moodustas siin oma Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori. Hiljem esines tema koor ka Peterburis, Pihkvas ja Riias. Aastal 1903 siirdus Miina finantsprobleemide tõttu Kroonlinna, kus osales Eesti Heategeva Seltsi tegevuses. Kroonlinnast lahkus ta 1915. aastal, sest I maailmasõja ajal ei lubatud tsiviilisikutel linnas viibida. Miina naasis Tartu, kus 1917. aastal sai muusikaõpetaja koha Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis (praegu kannab nime Miina Härma Gümnaasium). Ta töötas seal elu lõpuni. Gümnaasiumi ees on tema monument. Miina Härma on maetud Tartu Raadi kalmistule, kus asub ka tema hauamonument. Looming Oma 60-aastase loomeperioodi jooksul kirjutas ta üle 200 koorilaulu ja 10 kavatiini. Suure osa tema loomingust moodustavad vokaalteosed, instrumentaaltöid lõi ta vähe. Ta on kirjutanud laulumängu
repriis (teemad tulevad tagasi) 4. Keelpillikvartett- 1. Viiul, 2, viiul, viola, tsello Trio- viiul, klaver, tsello 5. Õ. Lk 37 6. Sonaat, trio, keelpillikvartett, sümfoonia 7. Sümfooniat esitab sümfooniaorkester, sonaati soolopill 9. Sümfooniazanri rajaja 10. "Loomine", "Aastaajad", "Lahkumissümfoonia" 11. Ezsterhazy 13. Sündis Salzburgis, isa oli õukonna Kapellmeister ja viiuldaja, klaverit hakkas 4selt mängima, Viinis oli muusikaõpetaja 14. Õ. Lk. 43 15. 50 kokku, hilisemad sümfooniad jõulised ja dramaatilised 17. Mozart Salzburgis, Beethoven Bonnis 18. Selgelt väljajoonistatud karakterid, filosoofilise alatooniga konfliktid 19. Klaver 20. Franz Joseph Haydn, Wolfang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven 21.9 22. Õ. Lk. 46
· Tallinna koolkonna kujundaja Mart Saar (1882 1963) · Helilooja, organist, pianist, pedagoog · Koorilaulud ''Leelo'', ''Põhjavaim'', ''Jaan läeb jaanitulele''; Soololaulud ''Must lind'', ''Mis see oli'', ''Lindude laul'' · Eesti rahvaviiside koguminekasutamine; ekspressionism (soololaulud) ja impressionism (klaveripalad) Cyrillus Kreek (1889 1962) · Helilooja, organist, muusikaõpetaja, koorijuht · Vaimulike rahvaviiside seaded, ''Taaveti laulud'', kantaat ''Kalevipoja koopas'', ''Setu sümfoonia''; koorilaulud ''Meie err'', ''Sirisege, sirisege, sirbikesed'', ''Nõmmelill'', ''Meil aiaäärne tänavas'', ''Mu süda ärka üles''; ''Reekviem cmoll'' · Eesti rahvaviiside koguminekasutamine, vaimulike rahvaviiside koguminetöötlemine Heino Eller (1887 1970) · Helilooja, õppejõud (kompositsioon)
Käisin pühapäeval 10.05.2015 kell 16.00 Vormsi saare rahvamajas emadepäeva kontserdil. Emadepäeva teemaks oli „ Puruvigased Vormsi flikkad“. Esinesid lasteaia lapsed ja põhikooli esimese osa õpilased ühislauluna „Kauges külas“ – Curly Strings. Lisaks esinesid rootsi-eesti keelse lauluga Vormsi Lasteaed- Põhikooli kaks eesti keele õpetajat Kadi Kivilo ja Annika Adams. Lauluga „Kauges külas“ oli ligikaudu 15 last, kes laulusid. Neid toetas kitarri saatel muusikaõpetaja Malle Hokkonen ja 8. klassi õpilane Annika Põder. Rootsi-eesti keelne laul on traditsioonidega vana Vormsi rannarootslaste laul, millel pealkiri puudub. Laul räägib kosjas käimisest. Kaks tüdrukut ootasid omale suurepäraseid kosilasi. Kui nad ei leidnud omale neid kosilasi ja tulid sellised, kes neile ei meeldinud teesklesid nad vigaseid – lonkasid ühte jalga, teesklesid pimedaid ja mängisid hulle. Laul „Kauges külas“ jäi minu arvamusest sõltuvalt natukene nõrgaks
teenistuses olid vaid tornipuhujad. 17.saj-1632 asutati TÜ. Esimene eesti protestanlik lauluraamat. Ilmus Toomkiriku õpetaja lauluraamat. Asutati Õpetajate Seminar. 18-19saj.-Laastas katk, olulised inimesed surid. Balti-saksa kultuur elavnes. Tekkis esimene asjaarmastajate teater. Tallinnas käis Madam Tilly ooperi seltskond. Avati professionaalne teater. K.F.Korell sündis Hageris, on esimene eesti päritolu kutseline muusik. Ta oli viiuldaja, ooperi laulja, kapellmeister ja muusikaõpetaja. I laulupidu-Toimus 17.06.1869 Tartus. Osa võtsid meeskoorid ja puhkpilli orkestrid. Organiseerijateks olid Jannsen, Jakobson jt. Lauli üldiselt saksa heliloojate laule.Asjaarmastajad- A.Saebelmann;A.Thomson;F.Saebelmann. Nende muusikaline haridus piirdus Cimze seminaris omandatuga K.A.Hermann-Lõpetanud Leipzigi ülikooli keeleteaduse, töötas TÜ õppejõuna. Andis välja laulu ja mängu lehte. Tutvustas muusikalisi teadmisi eesti rahvale. Kogus rahvaviise ja oli helilooja ,,Kungla rahvas"
mida me ei pruugigi esmakohtumisel märgata. Üheks neist võib olla musikaalsus ja üheks üsna heaks näiteks on Wolfgang Amadeus Mozart. Kuid kas Mozart päris musikaalsuse oma isalt või oli tegemist hoopis juhusega ja pärilikkusel polnudki nii suurt rolli? Mina kaldun arvama et me mingil määral pärime midagi vanematelt ent Mozarti puhul oli tegu pigem juhusega, kuna tema isa oli helilooja ja Salzburgi õukonna kapellmeister Leopold Mozart ehk siis Mozartil oli kodus selle aja parim muusikaõpetaja. Olen enam kui veendunud, et isegi kui Mozart poleks tahtnud muusikuks saada ja poleks lapsest saati õppinud seda oleks Leopold sundinud Mozarti muusikat õppima. Võibolla olen ma asjast valesti aru saanud aga mulle on jäänud siinkohal mulje nagu Amadeusi isa polnud suutnud oma unistust teostada ja ta soovis oma unistuse läbi oma noorima võsukese täide viia. Sama ei saa väita Mozarti puhul, kuna tema oli muusikas andekas ent ta lapsed ei olnud muusikas edukad.
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM TÕNU KALJUSTE Referaat Kohtla-Järve 2013 Tõnu Kaljuste on Eesti koori- ja orkestridirigent, kes sündis 28. augustil 1953. aastal Tallinnas. Ta on asutanud Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri, juhatanud mitmeid tunnustatud koore ja orkestreid Euroopas, Austraalias ja Ameerikas ning saanud mitu hinnatud auhinda. Tõnu Kaljuste sündis dirigendi ja muusikaõpetaja Heino Kaljuste ning raadiotöötaja Lia Kaljuste peres. Oma isa nimetab ta oma esimeseks muusikaliseks mõjutajaks ja esimesed esinemiskogemused sai ta isa juhatatava Ellerheina lastekoori ridades. 1971. aastal lõpetas Tõnu Kaljuste koorijuhtimise eriala Tallinna Muusikakeskkoolis Harri Ilja õpilasena. Õpinguid selles koolis alustas ta klaverierialal. Ta jätkaS dirigeerimisõpinguid Tallinna Riiklikus
elama Kroonlinna. Kroonlinnas hoogustus koheselt kohaliku Eesti Heategeva Seltsi tegevus. 1915. aastal oli Miina Härma sunnitud I maailmasõja tõttu Kroonlinnast lahkuma, tsiviilelule ei jäänud Kroonlinna merekindluses enam ruumi. Miina Härma oli Tartu Helikunsti Seltsi esimees ja "Eesti Muusika Kuukirja" peatoimetajaKuigi vahepeal oli Tartu muusikaelu kiiresti arenenud, polnud ikka võimalik leida rahuldavat töökohta, sest sõja tõttu puudusid õpilased. Alles 1917. aastast sai ta muusikaõpetaja koha Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis (praegune Miina Härma Gümnaasium), millest kujuneski tema peamine leivatöö. Lõppeva sajandi 20. ja 30. aastad kulusid Tartu muusikaelu arendamiseks. Peale erruminekut saab Härma südameasjaks Tartu Helikunsti Selts ja selle Tartu Kõrgem Muusikakool, samal ajal kaasa töötades ka üldrahvalikes organisatsioonides, näiteks Naiskodukaitses. Nime eestistamine (Hermannist Härma) toimus 1935. aastal enne
Naksitrallide jõulupidu Minu kui praktikandi osa jõulupeos on suure osakaaluga. Minu osaks on ehtida koos õpetajaga ära rühmaruum. Sellega olen saanud suurepäraselt hakkama. Tegime koos lastega kaunistusi. Õpetame koos rühmaõpetajaga lastele väikese jõulu näidendi. Peale selle õpetame veel lastele ka laule. Kuna muusikaõpetaja keeldub meiega koostööd tegemast siis oleme pidanud kogu vastutuse enda peale võtma ja ka peo kava oleme koos välja mõelnud. Minul kui praktikandil on üsna suur vastutus kogu peo eest. Näidendis osalen jutustajana. Jõulupidu toimub 17 detsember kell 16.00 Jõulupeo kava: A. Kumpase laul ,,Tasa, tasa" Algab näidend Jänesest ja hundist Jutustaja: Kui esimesed külmad saabusid, ehitasid hunt ja jänes endile toredad majad. Hunt samblast ja jänes ehitas puust
Nikolai Rimski-Korsakov Nikolai Andrejevits Rimski Korsakov sündis 18. märts 1844 Tihvinis ja suri 21. juuni 1908. Ta oli tuntud vene helilooja ja muusikaõpetaja. Rimski Korsakov sai kodus olles hea hariduse ning siis ta ei unistanud saada muusikuks. Kuna tema vend Voin Rimski-Korsakov oli merväeohvitser ja onu oli admiral siis selle tõttu pidi ka Rimski-Korsakovist saama mereväeohvitser. 1856. aastal läks ta Peterburi mereväekadettide kooli. Sel ajal kui ta õppis seal koolis, jõudis ta käia palju kordi ooperietendusi vaatamas. Samuti jõudis ta siis ka klaverit õppida. 1851. aastal kohtas ta Mili Balakirevit, kes oli helilooja ning
annaabi.ee 
