Tahkurannas on mere ääres Pikk ehk Suur nina. Konstantin Pätsi ausammas. Tahkuranna vallas on Eesti esimesele presidendile Konstantin Pätsile püstitatud ausammas. See tähistab Pätsi sünnikohta ning on püstitatud kui Eesti riigi ühele rajajale ja Vabadusristi kavalerile. Ausammas avati 25. juuni 1939. Kultuur. Tahkuranna vallal on pikaajalised kultuuritraditsioonid. 1867. aastal toimus Uulus esimene Pärnumaa Kihelkonna laulupidu. Tahkurannast on pärit koorijuht, helilooja ja muusikamees ning ka laulu ,,Ööbikule" viisi autor Karl Ramm. Tahkuranna vallavalitsus on vallaelanikele loonud võimalused vaba aja veetmiseks, korraldamiseks ja kultuuriürituste toimumiseks. Haridus. Tahkurannas võib saada alghariduse Tahkuranna Lasteaed-Algkoolis või Uulu Lasteaias, põhihariduse aga Uulu Põhikoolis. Lasteaias toimub laste päevahoidmine, alghariduse võimaldamine ja laste kooliks ettevalmistamine. Alates 1994
Bachiga. Sealt hakkavad peale Eri esimesed muusikalised mälestused, mis ei ole sugugi seotud tema emaga, vaid meeskooriga. Eri ema hakkas teda sümfooniakontsertidele kaasa võtma juba üsna varakult. Siis oli Eri veel väike, ta lihtsalt istus ja luges näiteks, mitu kiilaspead on saalis või mitu naist on orkestris.Sellel ajal ei olnud tal mõtteski, et kunagi võiks temast saada muusik. 5-6-aastaselt pandi ta sellele rajale, et Erist saab ja peab saama muusikamees. Eri Klas läks Tallinna 21. keskkooli 1.septembril. Eri klassijuhataja oli õpetaja Saar. Aga 2. septembril läks Eri teise klassi ja õpetajale ütles ta, et eile käis ta ju esimeses klassis 1.septembril. Eri ema käis peaaegu igal teisel päeval koolis, kuna Eri oli jälle mõne pahandusega hakkama saanud. Viiulit õppis Eri Klas kaua aega. Klaside pere ja David Oistrahh suvitasid Pärnus kaua aega koos. David ja Eri kuulasid palju muusikat magnetofoniga, mis oli sellel ajal uudsus
Otto Wilhelm Masing- oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde. e. Karl August Senff- oli Tartu Ülikooli joonistamisõpetaja 18021818 ja professor 18181838. f. Fr. R. Faehlmann- oli eesti kirjamees ja arst. g. Fr. R. Kreutzwald- oli eesti kirjanik ja arst.(kirjutas Kalevipoja) h. Johann Köler- oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. i. Janis Cimze- oli läti pedagoog ja muusikamees. j. Philipp Karell- Ta oli üks esimesi eesti soost arste, kes lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinidoktori kraadiga. 3. Daatumid a. 1801 Balti kubermangud liideti ühtseks kindralkubermanguks b. Talurahvaseadused (sisu) i. 1802-talude pärandamise õigus(Eestimaa) ii. 1804-keelati talupeogade müük,kinkimine(Liivimaa). iii
Fredric Pacius Ta oli saksa päritolu helilooja ja dirigent, kes elas suure osa oma elust Soomes. Teda on kutsutud soome muusika isaks. Ta on kirjutanud kolm ooperit, sümfoonia ja viiulikontserdi. Nüüd soome ja eesti hümniks olev viis oli algselt kirjutatud soome tudengite lauluks ,,Maamme" .Paciusel olnud aega vaid kaks päeva, et muusika valmis kirjutada ja laul koorile ja orkestrile selgeks õpetada. Kogenud muusikamees tuli kiirtellimusega toime rutiinselt, sest helilooja pea oli kui ajaloouurija arhiiv. Viisijupp siit ja teine sealt, need omavahel kenasti kokku sobitada ning uus laul oligi sündinud. Kui Pacius oleks teadnud, et tema palast saab rahvushümn, oleks ta varunud töö jaoks rohkem aega ja kirjutanud parema muusika. Kirjutanud uusi noote, visanud vanu välja, lihvinud ja lihvinud. Aga aega ei olnud, mistõttu Paciuse töösse jäi harmoonia, mida kõige paremini oskas. Johann Voldemar Jannsen
ülikool(1802) Õppetöö toimus Saksa ja ladina keeles Rektori sõprus keisriga andis ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse(peahoone, raamatukogu, kliinik) 19.saj algul valminud Tartu ülikooli on kujutatud 2kroonisel (Von Baer-emproloogia rajaja bioloog) Tänu venestamispoliitikale lõppes anatoomia ja 1892 muudeti õppekeel vene keeleks, ametlikuks nimeks sai Jurjevi ülikool. G.F.Parrot- Tartu ülikoolis füüsikaprofessor Janis Gemze- läti pedagoog ja muusikamees O.W.Masing-pastor ja keelemees tõi õ-tähe eesti keelde Eduard Ahrens- baltisaksa päritoluga kirikutegelane ja eesti keele uurija ning korraldaja Fr.R.Faehlmann-eesti kirjamees ja arst. Fr.R. Kreutzwald-eesti kirjanik jaarst. NELJA ASTMELINE ÜHTLUSKOOL 19saj. Algul venemaal toimunud ümberkorrandustega sätestati kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool:Kihelkonna kool ja keisrikool maakondades, gümnaasium ja ülikool linnades ESTOFIILID e
Müüri kirdenurka ehitati 14. sajandil konvendihoone Põltsamaa teeb eriliseks see, et linn on olnud Liivimaa kuningriigi keskus. Kuningriik eksisteeris aastail 1570-1578 ja seda valitses Holsteini hertsog Magnus. 18 sajandil ehitati loss, mis hävis II maailmasõja käigus. Põltsamaa ordulinnus Kuulsad inimesed Põltsamaga on seotud rida kuulsaid nimesid Kohaliku kihelkonnakooli juhataja ja sildade arhitekt Gustav Heinrich Beermann, keeletedlane ja muusikamees Karl August Hermann, esimene eestlasest budistlik pühak vend Vahindra, Eesti kodu-uurimise rajaja August Wilhelm Hupel, esimese eestikeelse ajakirja väljaandja Peeter Ernst Wilde jt. Jõgeva maakonna LOODUSLIKUD TINGIMUSED Jõgevamaa jaotub kuue maastikulise regiooni vahel: Alutaguse, Kagu- Eesti lavamaa, Vooremaa, Kesk-Eesti tasandiku, Võrtsjärve nõo ja Endla nõo vahel. Alutaguse maastikurajoon jääb Jõgevamaa kirdeossa ja on põline metsaala
üheksa aastane, suri tema ema ja vähem kui aasta pärast 31. jaanuaril 1695. aastal kaotas ta ka isa. Vaeslapseks jäänud Sebastian kasvatamise oli sunnitud enda peale võtma vanem vend - Johann Christoph, kes tol ajal teenis Ohrdrufis linnakiriku organistina. Siin algasid Johann Sebastian Bachi õpinguaastad. Koos venna Jakobiga pandi ta Ohrdrufi lütseumi. Samaaegaselt algas ka süstemaatiline muusika õppimine venna Johann Christophi juhatusel. Crhistoph oli tõsine muusikamees. Kuid oma iseloomult oli ta pedantne, tuim ja väiklaselt täpne inimene. Ta õpetas oma vendi range meetodi kohaselt, s. t vana hea aja reeglite kohaselt. See oli mehaaniliselt monotoonne lõpmatute harjutuste süsteem tavaline vahend õppida kuiva käsitööd, mis ei lubanud mingeid kunstile omaseid liigseid vabadusi. Poisi tohutu andekus, mida Cristoph ei suutnud tajuda ega mõista, vajas teisi muusikalise kasvatuse meetodeid
Lauljatega kokku kogunes lauluvõistluseks umbes 4000 inimest ja rohkem enam aed ei mahutanudki. Ühes aia nurgas mängis Väägvere, teises aga Kärkna pasunakoor. Võistulaulmine pidi näitama kooride tõelist taset asjatundliku komisjoni hinnangu järgi. See pidi tooma ka objektiivset selgust, kas eesti rahva lauluoksus kannatab välja asjatundliku kriitika nõuded. Auhinnakomisjoni kuulusid Tartu kreiskooli direktor dr. Oettel, linnanõunik Walter ja eesti muusikamees A.Saebelmann. Komisjonile olevat auhindade määramine valmistanud tõelisi raskusi, aga viimaks teatas Saebalmann komisjoni otsused: Esimese auhinna sai Tallinna ,,Estonia" meeskoor, teise Kursi koor ja kolmas auhind anti 7 koorile (Tartu-Maarja, Palamuse, Tarvastu, Maarja-Magdaleena, Peetri, Jõhvi ja Koeru) Pasunakooride seas sai esimese koha Väägvere. Rahapuuduse tõttu oli esimeseks auhinnaks diplom kuld-, teiseks hõbe- ja kolmandaks pronkskirjaga. Laulupeo lõpp oligi käes
kuid H.Stein oli vastu, sest see tegevat liiga palju kulu. Selle asemel soovitas ta valimist teostada maakondlike komiteede kaudu. H.Stein informeeris olukorrast A.F. Raudkeppi, kes pöördus nõuannetega M.Veske poole. Ta soovitas koorijuhtidele selgitada, keda valida üldkooride juhiks ja kõnelejaks, sest nad ise ei oskavat seda teha. Raudkepp soovitas valida eestlased, kes pole veel avaliku poliitika-vaidlemiste kilda kistud.Koorijuhiks sobivat Peterburi eesti noor muusikamees J.Kappel või K.A. Hermann, kui ta oleks kodumaal. Tartu komitee aktiivsus tegi Tallinna toimkonna rahutuks ja sundis vastuabinõusid ostima. Toimkonna president Wistinghausen pöördus kirjaga Tartu linnapea G. v. Oettingeni poole, et saada kogemusi eelmise laulupeo juhtimisest. Wistinghausen kurits, et Jakobson läheb oma pooldajatega välja maakondlike laulupidude korraldamisele, mis aga kahjustaks üldlaulupidu Tallinnas. Jakobsoni argumendiks olevat 1879
sajand: WILLIAM KENT · Palladionismi pooldaja · Inglise pargi rajaja · Vaba stiil, metsikus ja vastuolus sümmeetriaga, teed pole sirgjoonelised, kuid on hoolitsetud muru, basseinide asemel ojad ja järved · See oli ka huvitavam ja odavam Kujutav kunst: WILLIAM HOGHART · Realismi pooldaja, satiirik, maalikunsti rajaja Inglismaal · Nt ,,Moodne abielu", kasutatakse manarismi, ,,Valimised", autoportree koeraga ja ,,Krabi müüjatar" portree, ,,Äge muusikamees" Portreemaal: JOSHUA REYNOLDS · Ajaloolised lahingmaalid, mida tunnustati- sai Kunstiakadeemia presidendiks · Portreed nt : Joseph Baretti portree THOMAS GAINSBOROUGH · Töötas peamiselt provintsis, hiljem tuli Londonisse · Teeb peamiselt maastikupilte, sageli istuvai isikuid nt" Mr ja Mrs Andrews Hispaania ja Flandria kunst 17. sajand Hispaania 17 saj skulptuuris · Barokk naturalism
Viieteistkümnendal aprillil, laupäeval, kell kolm hommikul 1452. aastal, sündis Ser Piero ja Caterina poeg. Ta sai nimeks Leonardo. Leonardo da Vinci kuulus nende haruldaste universaalsete geeniuste hulka, kellele loodus oli kinkinud kõige mitmekesisemaid võimeid. Vinci ei olnud mitte ainult ainulaadse andega maalikunstnik, vaid ka skulptor, arhitekt ja insener. Vähe sellest - ta tegeles ka kõikide teadustega ja on nii mõnelgi loodusteaduse alal teerajajaks; ta oli andekas muusikamees, luuletaja ja improvisaator. See mitmekesisus, nii tähtis kui see ka võis olla tema kunstilise isiksuse väljakujunemisel, oli teisest küljest kahjulik, sest see killustas ta jõudu ja takistas teda kontsentreerumast ühel, siiski kõige tähtsamal - maalikunsti - alal. Ta jättis maalimise tihti katki, sest avastas parasjagu uusi värve, hakkas tegelema oma leiutistega või keskendus lausa liialt kujutavate inimeste ja loomade anatoomiale.
A. Läte ja R. Tobiase tegevus tähistas suurt tõusu Tartu muusikaelus ja suunas kogu meie muusika arengut. 1907. a. Läte haigestus ja siirdus välismaale tervist parandama. Tobias lahkus Tartust minnes avaramaid tegevus võimalusi otsima. Järgmise aasta jaanuaris kirjutati Tartu ajalehes "Elu", et Läte ja Tobiase lahkumise tõttu sattusid paljud nende õpilased kimbatusse, ning jätkati: "Sellpärast on see kõigile muusika õppijatele otse rõõmusõnumiks, et noor muusikamees Mart Saar meie linna on asunud ja 13 muusikaõpetust andma hakkab /.../ Saar on õige andeline muusikamees, kes ennast suure puudusega võideldes, ise oma jõuga ülespoole on kiskunud /.../ Õppides on ta päälinnas juba õige palju õpetanud /.../ Soovime noorele muusikamehele hääd edu õpetajana meie linnas." Samas ajalehenumbris ilmus kaks kuulutust. Ühes neist soovitab R. Tobias oma õpilastel võtta muusikatunde Tartusse elama asunud M
sajandil. Juka talus oli helilooja Aleksander Läte (1860-1948) viimane elupaik aastail 1944-1948. Kaitsealuse Juka tamme kõrgus on 22 m, ümbermõõt 3,8 m. Peale Aleksander Läte elasid Koruste kandis maalikunstnik Elmar Kits (1913-1972) ja kirjamees Kusta Toom (1892-1973), kelle mälestuskivid asuvad Rõngu-Pikasilla teelõigul. Rõngu surnuaed Kalmistu rajati Tõrva maantee äärde 1811. a. ning laiendati 1891. a. Siin puhkavad köster ja muusikamees Carl Rossmann, ajakirjanik Jüri Reinvald, helilooja Aleksander Läte, kirjanik Jaan Kärneri vanemad Kaarel ja Liis, jõumees Aleksander Sannik, botaanik Karl Eichwald, ajakirjanik Kusta Toom, luuletaja ja keelteprofessor Ivar Ivask jt. Rõngu kirik Peaingel Miikaelile pühendatud kirik on Rõngu vanim ehitis ning ainuke ühelööviline kirik Lõuna-Eestis. Arvatavasti 14. sajandi lõpul ehitatud kirik kannatas rängalt Liivi sõjas ja Põhjasõjas. Kell on valatud 1799
Kirjutas isamaalisi koorilaule, lüürilisi koorilaule ja rahvalauluseadeid. Konstatin Türnpu- Tallinna Niguliste kiriku organist, juhatas meeskoori Revaler Liedertafel ja Tallinna Niguliste kiriku lauluseltsi, Tallinna meestelaulu Seltsi dirigent ja muusikajuht, üks Eesti Lauljate Liidu asutajatest, ta on kirjutanud 60 koorilaulu ja 7 soololaulu, tema loomingus ilmneb isamaaline temaatika Aleksander Läte lõpetas Dresdeni konservatooriumi, väga mitmekülgne muusikamees, Eesti esimene sümfooniaorkester Tartus 1990, asutas Tartus ka sega- ja meestekoori, 150 koorilaulu Lk 98,102,103, 106,107, Carl Orff Carl Orff Carmina Burana „O Fortuna“ MK Saksa helilooja, kelle loomingust suure osa moodustavad lavalised suurvormid Püüdis uut moodi ühendada muusikat, teksti ja tantsu Eeskujuks olid Vana-Kreeka tragöödiad Püüdis muusikas väga täpselt jälgida sõnarütmi
lubas õpetaja hakata tal mängima hommikupalvustel ja laulutundides. Muidu ta just vigurimees ei olnud ,aga oreli taga võis muutuda päris lõbusaks. Kord keeras ta näo klassi poole ja tegi õpetajat jäljendavaid grimasse. Ise ta küll segamini ei läinud, aga õpilased hakkasid naerma ja laul katkes.Vene keelega tuli Mart koolitöös päris keskmiselt toime, kuid rehkendamine oli talle äärmiselt vastumeelt. Huvitav oli veel ka see, et kuigi Mart oli kõva muusikamees, polnud ta üldse laulumees". H.Siimer meenutab:"Saar oli kuidagi imeliselt silmapaistev, kõhn, haiglaselt põlevate silmadega poiss. Ta elas eneses, nagu kuskil eri maailmas. Nagu öeldud, orelimängus üllatas ta meid tõesti. Ta nägu valdas mingit ürgjõulist elamust ja ta pilk otse õgis noote." 2.Muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg 2.1. Cyrillus Kreegi muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg
William Hogarth inglise maalikunsti rajaja. Elas 18.saj esimesel poolel. Eeskujuks hollandi ja flandria olustikumaal. Tegi ka arvukalt portreid. Tema olustikumaalidele iseloomulik see, et maalitud seeriatena. Samad tegelased, nende seikluste areng, enamasti 6- 12 maali. Tuntuim ,,Moodne abielu", raha pärast sõlmitud abielu . Oma õlimaalid viis graafikasse oforditehnikasse, levitas sellega ka lihtrahva hulgas. Moraliseeriv, humoristlik. ,,Äge muusikamees". ,,Krabimüüjatar"- tuntuim portreemaal krabimüüjatarist. ,,Autoportree koeraga". Joshua Reynolds - Paraadportree esindaja, eeskujuks van Dyck. ,,Joseph Baretti portree", taustal van Dyckile iseloomulik draperii. Reynoldsi ei peeta praegu silmapaistvaks. Inglise Akadeemia rektor. ,,Mrs Siddons" traagilise muusana, tuntud näitlejanna, Gainsborough tegi ka temast portree.
Mil määral võib pärssida andekust kodu, kool või kaaslased? Akadeemiliselt andekate otsimine ei ole kerge. Kes on andekas õpilane näiteks Lutsu ,,Kevades"? Minu arvates on seal vähemalt üks andekas laps Tiugu. Arno Tali on hea õpilane, kellele kodu palju andnud, kuid kas ka andekas? Toots on mänedzer, tubli ja töökas kutsehariduse saanud inimene. Üks eredamaid andekaid kujusid on musikaalne Imelik, kellest võib-olla oleks saanud hea muusikamees. Miks on minu jaoks just Tiugu lihvimata anne? Väga vaesest perest Tiugu oli rikkama talulapse Imeliku toapoisiks. Aga kes lahendas hästi matemaatikaülesandeid? Kui Tiugu oleks saanud oma haridusteed jätkata, oleks temast suure tõenäosusega saanud 27 haritlane. Kas andekus võrdub puudega? Arvatakse, et umbes kümme protsenti inimestest on andekad. Kui see peab paika, on Eestis umbes 130 000 andekat inimest
annaabi.ee 
