R. Päts Muusikaline kasvatus üldhariduskoolis Juba oma esimestes raamatutes abiks õpetajatele rõhutas R . Päts seda, et igal juhul peab jääma domineerima tunnis musitseeriv tegevus. Üldise esteetilise kasvatuse süsteemis on muusikalisel kasvatusel üldhariduskoolis keskne koht, kirjutab R. Päts pea 50 aastat tagasi. Märgib ära ka muusikaõpetuse metoodikasse toonud C. Orffi ja Z. Kodaly tähelepanuväärseid ideid ja töövõtteid. Püüab ka oma kogemuste põhjal avardada õpetajate silmaringi ja tutvustada uuringutega muusikaalaste psüühiliste protsesside valdkonnast. R. Päts rõhutab, et muusikaline kasvatus peaks iseloomult olema mitte niivõrd õpetav kui emotsionaalne
täiskasvanuks saades võivad nad ka suuremaidki tegusid korda saata. Oma innovatiivsete ideedega teevad aktiivsed inimesed iga päevaselt väikseid muutusi meie ühiskonnas, aidates kaasa selle arengule. Ühiskonna muutusele saab igaüks meist panustada ka osavõtuga erinevatel ühiskondlikel üritustel. Näiteks mõnel sportlikul üritusel: Tartu linnamaraton, Friday Night Run või Alma linnasprint või siis hoopis mõnel muusikalisel üritusel: laulupidu, EV 100 ühislaulmine või öölaulupidu. Sellised üritused suurendavad meie ühiskonna ühtehoidvust ja kuuluvust. Mida rohkem rahvast osaleb sellistel üritustel, seda ühtekuuluvam rahvas elab ühiskonnas. Ühtehoidvas ühiskonnas leitakse kergemalt lahendusi probleemidele ja konfliktid võimukandjate vahel ei ole nii suurejoonelised. Tänu sellele on võimalik ühiskonda muuta paremuse poole palju kiiremini ja tõhusamalt.
Sonaat kujunes välja 18 saj teisel poolel Viini klassikute loomingus. Instrumentaalmuusika suurvorm. Homofoonilise muusika kõige tähtsam vorm. 3 vormilõiku: ekspositsioon, töötlus, repriis. Põhineb kahel teemal: peateema (energiline, pealetükkiv) ja kõrvalteema (lüüriline, laulev). Pikk skeem: (sissejuhatus) ekspositsioon töötlus repriis (coda- saba, põhineb eelneval muusikalisel materjalil, PT-l. Vajalik kui ei toimu rahunemist repriisis) Klassikaline sonaat mitmeosaline instrumentaalteos. Reeglipäraselt 3 osa (harva ka 4)- 1. ja 3. aktiivsed, 2. aeglane. Vähemalt üks sonaadi osa on kirjutatud sonaadivormis, tavaliselt esimene. Teos ühele või kahele pillile (klaver, viiul, tsello). Variatsiooni vorm põhineb ühele teemale ja selle muudetud kordustele. Variatsioone võib olla mõnest mõnekümneni.
Eesti muusika. Rahvalaulu aluseks värv ja igale silbile vastab üks noot. Oluline osa on värss, muusikalisel osal väiksem tähtsus. Monotoonsed ja igavad. Temaatika on jaotatud 2 suurde rühma: lõike- töölaulud ja tavandi laulud + lastelaulud <-- need on naistelaulud, eeslauljal suur roll(nimetati kaasitaja või leelotaja). Eeslauljaks pidi olema kogukonna üks helgemaid lauljaid. Saxo Grammraticus väitis, et 13. saj on olnud meestel veel sõjalaule. Meestelaule Eestis ei ole, vähemalt mitte sõjalaule. Regilaulu on Eestis lauldud enne 19.sajandit, aga säilinud on ta Kihnus ja Setumaal
aasta jooksul kontserte ja viinud läbi töötubasid Euroopas ja Aasias, mänginud ühel laval koos Ba Cissoko, Didier Awadi, Cheb Khaledi, Etran Finatawa, Baba Maal & Salif Keita`ga. Sebunjo kasvas üles Ugandas, õppides rahvamuusika pille nagu endongo, amandinda ja kalimba. Hiljem ta uurinud ja õppinud kora`t ning Lääne-Aafrika (Senegal, Gambia ja Mali) rahvamuusikat Alagi Mbye, Kouyateh & Cissoko, Jali perede ja Malis Toumani Diabate juures. Täna asub ta muusikalisel teelahkmel Ida- ja Lääne-Aafrika vahel. Joel Sebunjo muusika peegeldab mitmetahulist Uganda rahvamuusika traditsiooni, kuid ansambli loomingu pärisosaks on ka näiteks Lääne-Aafrikas elava hõimu mandinked repertuaar. Joel Sebunjo ja pill amandinda. Kalimba Minu arvamus: Külastasin Joel Sebunjo kontserdit, mis toimus 22 oktoober 2009. Kontsert mida külastasin oli selline multi-instrumentalist.Ta mängis rahvamuusika pille mis olid endongo, amandinda ja kalimba
Lõpetanud 1880. a. ülikooli filosoofiadoktori kraadiga, alustab ta Tartus aktiivset tegevust ühiskondliku ja kultuurielu avaral rindel. 1884. a. saab K. A. Hermannist J. V. Jannseni ajalehe "Eesti Postimees" ja 1886. a. "Postimehe" toimetaja. 1889. a. kuni surmani 11. jaan. 1909. a. on ta Tartu ülikoolis eesti keele lektor. 1885. a. asus ta toimetama esimest eesti muusikaalast ajakirja "Laulu ja mängu leht". "Laulu ja mängu leht" ilmus 13 aastat ning sel oli rahva, eriti maaintelligentsi muusikalisel arendamisel hindamatu osa. 1884. a. kogus K. A. Hermann kokku Põltsamaa pastori E. Hörschelmanni isetegevuslikud katsetused ning avaldas trükis pealkirja all "Põltsamaa endise õpetaja E. Hörschelmanni laulud". 1893. a. ilmusid kaks tema omapärasemat koorilaulukogumikku "Völkerlieder", üks sega- ning teine meeskoori seades, sisaldades 150 koorilaulu 27 rahvuselt. . Suurema osa laule harmoniseeris ta ise- rahvuslikku omapära arvestamata, koraalistiilis
Üle kümne aasta (18851898) andis ta välja eesti esimest muusika kuukirja "Laulu ja mängu leht" (koos noodilisaga), avaldas koorilaulukogumikud "Eesti Kannel" (I 1875, II 1883, III 1884), "Laulukaja", "Koori ja Kooli Kannel", "Kodumaa Laulja" ja "Eesti rahvalaulud. Segakoorile" (I 1890, II 1905, III 1908). Kogumikes leidus suur hulk Hermanni enda loomingut ja teisigi tolleaegseid algupäraseid laule. Ehkki Hermann oli muusikas põhiliselt iseõppija, on tal suuri teeneid rahva muusikalisel kasvatamisel "Laulu ja mängu lehel" oli selles hindamatu osa, neis ilmunud materjaliga andis ta ka suure panuse eestikeelsesse muusikaterminoloogiasse. Tema teised tegemised Hermann oli muusikategelane, helilooja, ajakirjanik ja keeleteadlane. Ta oli Eesti ärkamisaja üks värvikamaid isiksusi. Hariduselt filosoofiadoktor, töötas ta eesti keele lektori ja ajalehetoimetajana, selle kõrval leidus tal võimekust olla
tromboonide eelkäijad, trummid, taldrikud, kastanjetid, käristid. Muusika vormid Sonaat kujunes välja 18 saj teisel poolel Viini klassikute loomingus. Instrumentaalmuusika suurvorm. Homofoonilise muusika kõige tähtsam vorm. 3 vormilõiku: ekspositsioon, töötlus, repriis. Põhineb kahel teemal: peateema (energiline, pealetükkiv) ja kõrvalteema (lüüriline, laulev). Pikk skeem: (sissejuhatus) ekspositsioon töötlus repriis (coda- saba, põhineb eelneval muusikalisel materjalil, PT-l. Vajalik kui ei toimu rahunemist repriisis) Variatsiooni vorm põhineb ühele teemale ja selle muudetud kordustele. Variatsioone võib olla mõnest mõnekümneni. Variatsioonis võib olla muudetud rütm, tempo, faktuur, jne. Skeem: A, A1, A2, A3, A4 ... Rondo kujunes välja vanadest tantsuvormidest. Tõlkes ringmäng. Skeem: ABACA
4. Pasodoble on võitluslik, pidulik, pärineb Hispaaniast. Tants on interpretatsioon härjavõitlusest, kus mees mängib "torero" e. härjavõitleja ja naine tema "cappa" ehk keebi rolli. Tantsu juured põlvnevad flamencost . 5. Dzaiv on lõbus, kiireim Ladina-Ameerika tants, mis küll tõeliselt ei olegi Ladina-Ameerika tants, vaid mõneti leiutatud tants mõjutustega Aafrika/Ameerika swingist. Tants pakub väga elavat liikumist kombineerudes swingtantsuga, mille intonatsioon on 2. ja 4. muusikalisel löögil. Mõiste ,,SELTSKONNATANTS" hõlmab tantsusammude, muusika ja stiilide kogumit, mis on kasutusel tänapäevastel tantsuõhtutel erinevates tantsusaalides. Seltskonnatantsija omab mõningast kogemust erinevate muusikarütmide saatel liikumisest ja osaleb ühises ,,tantsus" ,,partnerina". AJALOOST Moodsa (Modern) tantsu ajaloo alguseks loetakse Valsi ilmumist tantsusaalidesse aastal 1812. Viini Valsi kiireteks keerutusteks ei sobimud enam vanaaegne avar tantsuhoid. Samas tundus
kui ka lapse isiksuse arendamine ning tema suunamine ühiskonna kultuuri juurde. Lasteaias toimub õppimine läbi mänguliste elementide: lauldakse, tantsitakse, mängitakse rütmipillidel. Kõike seda läbi mängu tehes areneb laps üldiselt, kehaliselt, vaimselt ja ka muusikaliselt. Sellesse ikka kuulub helilaadi taju, harmoonia ja vormitunde väljakujunemine. Tähtsal kohal on üldise muusikalise elamuse saamine, olgu see laulmise, muusika kuulamise või pillimängu näol (Päts, 2010). Muusikalisel kasvatusel on väga oluline roll. Ta aitab kaasa lapse loovuse, empaatiatunde, mälu ja tahteomaduste arendamisele, samuti fantaasia ja vaimsete võimete arendamisele. Paljud pedagoogika- ja psühholoogiateadlased on tõestanud, et 4 muusikaõpetus aitab kaasa lapse igakülgsele arengule ning muusikaliselt enam arenenud lapsed on võimekamad ja edukamad ka paljudes muudes tegevustes (Muldma, 2007).
Mis on kirmes? Suuline pärimusmuusika. Esimesi vihjeid eestlaste endi laulmise kohta võib lugeda Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonikast ,, Gesta Danorum" (1172). Suuremate kloostrite ja kirikute juures peeti jumalateenistuste järel ilmalikke pidustusi, nn kirmeseid. 2. Kes olid hernhuutlased, ehk Vennastekoguduslased. Milline oli nende roll eestlaste muusikalisel harimisel? Too välja nii positiivsed kui ka negatiivsed jooned. Hernhutlased ehk vennaskoguduslased on käsitöölised-jutlustajad. Oma õpetust levitades kandsid nad hoolt rahvahariduse eest: õpetasid lugema ja kirjutama ning levitasid tarvilikku kirjandust. Vennaskogudes oli suur roll laulmisel. Laulud olid rahvale meelepärassed ja arusaadavamad võrreldes koraaliga. Koguduse elavdamiseks laulsid mehed, naised ja
Vaimulikest paladest tulid esitusele B.Kleini kantaat ,,Jumal on suur", F.Brenneri laul ,,Taevas ning maa kaovad", C.Palmeri ,,See on kaunis, lõbus ja hea", L.v.Beethoveni ,,Kõik taevad laulavad Jehoovale kiitust" ja W.A.Mozarti ,,Tere, tere, Jeesus Kristus". Ilmalikest paladest lauldi F.Paciuse ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", C.Kollani ,,Mu meeles seisab alati", A.Kunileid ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani". Üldiselt on laulupeo kava üsna kõrgel muusikalisel tasemel. Kahtlemata oli see noore eesti koorilaulu maksimaalne saavutus, mis üllatas asjaosalisi endid ja laiemat üldsust. 7 Kohalikud ettevalmistused Ülilühikese aja tõttu kujunes laulude õppimine väga pingeliseks. Maarahvale oli õppimisaeg kevadiste põllutööde tõttu täiesti ebasobiv. Tartumaal Maarja-Magdaleenas oli koorilaulu arendanud kooliõpetaja M.Sõbu, kes koondas
kõrge, siis ei võidud kavasse võtta kõrget kunsti, vaid valiti kergemad, aga komitee arvates ometi sündsad, lõbusad viisid, mis pidid olema suures kooris hõlpsamad kokku laulda, ja arvati, et neil saab siis ka vistist oma ilu olema. Kartust tekitasid eriti ilmalikud laulud, sest neid olid koorid hoopis vähe või üldse mitte laulnud; lauldi ju peamiselt vaimulikke laule. Üldiselt on laulupeo kava üsna kõrgel muusikalisel tasemel. Lihtsad, algajatele kohased palad puuduvad sealt täiesti. Äratab imestust, kuidas säärane kava suudeti selgeks õppida, pealegi erakordselt lühikese aja kestel, ja harjumatus ühiskooris enam-vähem korralikult ette kanda. Kahtlemata oli see noore eesti koorilaulu maksimaalne saavutus, mis üllatas asjaosalisi endid ja laiemat üldsust. Kohalikud ettevalmistused Tartumaal Maarja-Magdaleenas oli koorilaulu arendanud kihelkonnakooli-õpetaja, Valga seminari kasvandik M
Arendada liikumisi selliselt, et osa rühmast saaks vajadusel sooritada ainult põhiliikumisi, võimekamad aga sellele raskemat alternatiivi – see võimaldaks valida igaühel endale sobiva liikumise ja koormuse. Väga efektiivne, kui tunnis osalejad on erineva kehalise võimekusega. 2. Harjutuste ja liikumiste õpetamine aeglasemalt tempolt kiiremale. Võimaldab harjutuse selgeks õppida aeglasemas tempos. Selleks sooritada liigutused mitte igal muusikalisel löögil, nagu harjutus ette näeb, vaid kahe löögiga. Kui harjutus on omandatud, võib jätkata ettenähtud tempos. Kuna selline harjutuste sooritamine vähendab tunni intensiivsust, ei soovitata seda kasutada pikaajaliselt. 3. Liikumiskombinatsioonide õpetamine keerukuse ja raskuse järgi. Soovitav oleks õpetada raskemat koordinatsiooni nõudvaid liikumisi tunni keskel, kui väsimus ei ole vähendanud veel koordinatsioonivõimet. Kombineerida omavahel kergemaid ja raskemaid liikumissarju
Leipäjuusto süüakse väikeste tükikestena kohvi kõrvale või magustoiduna soojendatult koos murakamoosi ja koorega. Ka lihavõttetoidule mämmi'le võiks anda nimepatendi, tegemist on sedavõrd erilise tootega. Mämmi põhilisteks koostisosadeks on rukkijahu ja linnased. Mitme valmistamisetapi järel sünnib neist tumedat värvi puder, mida serveeritakse koore ja suhkruga. Mämmi't süüakse kõikjal Soomes. Soome Rahvusriided Soome muusika Muusikalisel maailmakaardil on Soome tuntud just klassikalise muusika poolest. Põhjala tuntuimaks heliloojaks võib julgelt pidada Jean Sibeliust (1865-1957), kelle sümfoonia "Finlandia" mängis olulist rolli Soome iseseisvumisel. Nii Sibelius kui ka "Finlandia" on tänapäevalgi soomlaste uhkuseks ja sümboliks, kuid kõrgetasemelist klassikalist muusikat jagus ka järgnevateks aastakümneteks. 60-ndatel saavutas üldine modernism Soome muusikas oma kõrgpunkti. Tuntuks said
omadused, hetke tervislik ning emotsionaalne seisund, eelnevad kogemused muusikast, ootused muusika suhtes, tekkivad assotsiatsioonid) ning keskkonnategurid (kultuuriline keskkond ja taust, antud hetkel ümbritsev keskkond ja samaaegsed ärritajad). (Pehk, A. 1999) Kuulmine on küll olulise tähtsusega, kuid kuulmispuue ei takista muusika nautimist. Muusikavibratsioonid ja rütm on tajutavad keha kaudu, eriti kui kasutatakse madalaid bassihelisid. Uurimused on ka tõestanud, et muusikalisel tegevusel on kuulmispuuete korral oluline positiivne mõju kuulmise, kõne, keele ja teiste mittemuusikaliste võimete ja oskuste arendamiseks. (Lloyd Leno, H. 02.03.2011) 9 1.4. Muusika mõju füsioloogiale Muusika põhilised omadused, nagu helikõrgus, rütm, heli intensiivsus ja tämber ja mõningal määral ka meloodia ja harmoonia mõjutavad kõikide inimeste füüsilisi ja vaimseid protsesse tähelepanuväärselt sarnasel viisil
salapäraselt varjuheitva gaasivalgusega ja orkestri tumedate tämbritega vapustas ja vaimustas publikut. 1836 "Hugenotid": Ajalooliseks taustaks on Pärtliöö (pühak Bartolomeuse järgi) sündmused 1572. aastal, mil konflikt Pariisi katoliiklaste ja hugenottide (protestantide) vahel lõppes verise rünnakuga hugenottide vastu. Peategelaspaar on omamoodi Romeo ja Julia: Raoul (tenor) on protestant, tema armastatu Valentine (sopran) aga katoliiklaste juhi Saint Bris tütar. Hugenottide muusikalisel iseloomustamisel kasutab Meyerbeer luteri koraali "Üks kindel linn ja varjupaik" ("Ein' feste Burg ist unser Gott"), sellel põhineb ka avamäng (tegemist on omalaadsete koraalivariatsioonidega). Ooperi tegelastest seostub see otseselt Raouli teenri Marceliga, kes on fanaatiline hugenott. (Marcel on täiesti uuelaadne karakter ooperis kolmandast seisusest tegelane, kes kannab ühiskondlik-poliitilist ideed.) Ajastu värvi annab
löökpillid. Löökpillide tähtsus on väga kõrge samanistliku usundiga tsivilisatsioonides nt muistne Hiina, kus löökpillide helide mõjul sai ette võtta samanistlike hingerändeid. Egiptuses oli usundi roll ühiskonnas ülitugev ja mõjutas kõiki eluvaldkondi, armastati suursugust ja rütmiga meloodiaid, kuid see jäi enamasti usutalitusteks kõrgkihtide seas. Babüloonias võis kohata suuri muusikakoosseise, babüloonias oli tähtis roll muusikalisel seaduspärasusl. Vanaaegse muusika kuldaeg oli 5.-4. saj eKr, sellest ajast pärinevad ka üksikud noodinäited. Pilet nr. 4- Egiptuse kultuur Egiptus (3000-30 a. e.m.a.) 3000 a. e.m.a. ühendati u 40 väikeriiki e noomi. Egiptuse ajalugu jaotatakse valitsejate dünastiate järgi 3-ks perioodiks: I Vana Riik (3. a. tuh. -2050 e.m.a.) II Keskmine Riik (2050-1570 a. e.m.a.) III Uus Riik (1570-30 a. e.m.a.) Usund: polüteistlik (palju jumalaid), vaarao üks jumalatest
annaabi.ee 
