Boyband – suurejooneline muusikalielamus (0)

Boyband – suurejooneline muusikalielamus
22. detsembril 2012 kell 19.00 istusin Pärnu Endla teatri suures saalis ning algas muusikal „Boyband“. Idee seda muusikali vaatama ja kuulama minna tekkis üsna spontaanselt. Olin varem selle etenduse kohta kuulnud ainult positiivseid kommentaare ning seetõttu tahtsin ära näha, mis teeb ühe muusikali nii populaarseks, et mõned inimesed seda lausa mitmeid kordi vaatamas on käinud ja võiksid iga kell uuesti minna.
Muusikali peategelasteks olid fantaseeritud poistebändi Freedom lauljad Sander (Koit Toome), Tom ( Tambet Seling), Mark (Sten Karpov), Jan (Priit Loog) ja Pets (Bert Raudsep ). Ansambli mänedžeriks oli Vooland (Indrek Taalmaa). Mänežeri abiline oli Sandy (Ireen Kennik) ning meediaspetsialistiks oli Robert (Ahti Puudersell). Kaks suurepärast kõrvalnäitlejat olid Kaili Viidas ja Liis Laigna, kes mõlemad mängisid etenduse jooksul kuni viit erinevat rolli. Muusikali oli kaasatud ka tantsutüdrukud, kes said sinna läbi konkursi. Tantsijannad on kõik aastaid tantsinud Laine Mägi Tantsukoolis ning tegu on tõeliselt professionaalsete neidudega.
Koit Toome on tuntud eesti poplaulja ja muusikalinäitleja. Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui ka Georg Otsa muusikakoolis . Laiema avalikkuse ette jõudis Koit Toome 1995. aastal. Kõik teised eelpool nimetatud inimesed on Endla teatri näitlejad. Ka mujal vabariigis tuntust kogunud näitlejad, kelle nimed on üldsusele teada-tuntud.
Muusikalis kõlasid erinevate tuntud poistebändide suurimad hitid ning nende poolt kuulsaks lauldud palad: Backstreet Boys'i „ Everybody “, „As Long As You Love Me“, 'N Sync „Tearin' Up My Heart“, Take That'i „ Back For Good “, „How Deep Is Your Love“ ja „Relight My Fire “, Muse'i „Can't Take My Eyes Off You“, Black Velveti „Seitseteist“, East 17 „It's Alright“ ning Robbie Williamsi „ Angels “. Eraldi osa kavas moodustas The Beatles popurrii, mis läks lõpus rahva tungival soovil kordamisele. Popurriis kõlasid Biitlite hitid „I Wanna Hold Your Hand“, „Help!“, „All My Loving“, „Girl“, „She Loves You“ ja „ Twist and Shout“.
Etendus rääkis sellest, kuidas Freedom loodi, milline oli nende esimene esinemine, kuidas nad hakkasid tuntust koguma ja lõpuks oli neil võimalus tervele rahvast täis staadionile kontsert anda. Samal ajal plaanis nende mänedžer Vooland, peale suurte rahade kätte saamist ära kaduda ning poisid tühjade kätega jätta.
„Boybandis“ kõlanud lood on kõik pärit väga erinevatest aastakümnetest, alates 80ndatest tänaseni. Muusikalis esitati enamasti pop- ja rokkmuusikat, mis on poistebändidele igati omane.
Kava juures köitis mind väga lugude mitmekülgsus ja näitlejate ning stseenide kiire muutumine ja kohanemisvõime. Kõik käis väga loomulikult ja professionaalselt.
Minu isiklikuks lemmikuks oli The Beatles popurrii, sest olen alati Biitlite muusikat armastanud. The Beatles (Biitlid) oli Liverpoolist Suurbritannianst pärit rokkansambel. Ansambli muusikaline ampluaa oli äärmiselt lai, ulatudes ballaadidest reggae 'ni ning psühhedeelsest muusikast bluusini. Ansambel mõjutas tugevalt 1960. aastatel aset leidnud sotsiaalset ja kultuurilist revolutsiooni. Bändi looming jõudis tegutsemisaastate jooksul singlimüügi edetabeli esimese neljakümne hulka umbes viiekümnel korral ning ainuüksi Ameerika Ühendriikides jõudsid nad kahekümnel korral singlimüügi edetabeli esikohale.
Võin täie tõsidusega öelda, et ma poleks ealeski uskunud, et näitlejad, keda lauljana ei oskaks ettegi kujutada, võivad paremini laulda, kui mõned elukutselised lauljad. Samuti ei oodanud ma nii puhast ja head esitust Koit Toome poolt. Omaette oskus on juba terve etenduse vältel tantsida ja laulda samaaegselt – Freedom sai kõigega suurepäraselt hakkama. Näha oli, et selle muusikali kallal oli kõvasti vaeva nähtud ja vaev tasus end igati ära.
Kui millegi kallal norida, siis jäi mulle veidi arusaamatuks see, et kui muusikalis oli bänd Freedom, kes laulsid eelpool mainitud laule nagu enda omi, siis miks nad olid Biitlite popurrii ajaks maskeeritud õigeteks Biitliteks – parukad, riietus. Nende eesmärk ei olnud ju jäljendada bände, kelle lugusid nad esitasid. See on ka vähim, mille kallal norida saan.
Ma uskusin, et see muusikal on hea, kuid see osutus kõigist ootustest paremaks. Vahepeal unustasin, et olen teatris ning vaatamas etendust. Tundus nagu oleksin võimsal kontserdil, oleks tahtnud püsti karata ja bändile kaasa elada. Kõik oli väga ehe. Olen arvamusel, et „Boyband“ peaks jõudma suurtemate lavadeni ja laiema publiku ette. Selleks, et mõista seda meeleolu, emotsiooni, peab selle muusikali ise ära nägema.
Show lõpuks oli rahvas püsti ning esinejad kutsuti vähemalt kuus korda lavale tagasi – ja see juba näitab midagi.
Omaltpoolt soovin, et tehtaks Pärnus rohkem muusikale . Tallinnas ja Tartus on valik üsna lai, kuid Pärnus paraku üsna nullilähedane. Inimesed tahavad peale teatrietenduste kogeda midagi teistsugust, uut ja huvitavat.