Kuigi George on oma perekonnast kõige tuntum, oli ka ta vend Ira küllaltki edukas teksti autor. Täpsemalt- kui poleks olnud Ira huvi muusika vastu, siis poleks ka George`i vanemad koju klaverit soetanud. Ira pidi hakkama klaverit õppima, kuid kohe kui klaver koju toodi, hakkas see kohe George`i huvitama ja suhteliselt ruttu suutis ta mängida kõrva järgi. Hiljem investeerisid vanemad natukene ta klaveritundidesse ja nii hakkas George tõsisemalt õppima 12. aastaselt. 2. Muusikaharidus: Muusikat õppis omal käel ja võttis eratunde. Ta õppis ühes muusikaäris, kus tema ülesandeks oli uute laulude ette mängimine klaveril. Hkkas ka ise muusikat kirjutama George alustas oma professionaalset karjääri ,,Tin Pan Alley`s", kohakeses New Yorgis, kus püüdlevad heliloojad ja lauluautorid võisid tuua oma tööd kirjastajale, lootuses müüa neid tagasihoidliku rahasumma eest. Kaks aastat peale tööle hakkamist Jerome Remickile, kirjastati George`i esimene laul
Kiviõli 1. Keskkool Richard Strauss 11.06.1864-8.09.1949 Maria-Eva Maasik 2008/2009 õ.a. Elulugu Franz Strauss:esimetsasarvemängija Müncheni Õukonnaorkestris. Josephine Strauss:Õlletehas Pshorr Isalt vanamoeline ja põhjalik muusikaharidus Esimesed palad-6 a. Isa keelas Wagneri muusikat õppida-alam sort 1882-ülikool:kunstiajalugu ja filosoofia 1883-Berliin,1885- München:dirigent 1894-abiellus soprani Pauline Maria de Annaga 1886-jõuab sümfoonilise poeemi juurde 1903-koostöö Hugo von Hoffmannstahliga,keskendub ooperitele 1922-huvi varasema muusika vastu,taaselustab Lully ja Mozarti oopereid 1933-muusikadirektor
Debussy poeetiliste pealkirjade üle: „Kolm pala pirni vormis“, „Bürokraatlik sonatiin“ • Ballett “Paraad” (1917) • Karismaatiline isiksus Kuuiku “Pruutpaar Eiffeli tornis” • Libreto autor Cocteau • Iga helilooja Kuuikust (va Durey) kirjutas osa etenduse muusikast. • Etenduse tõi lavale Rootsi balletitrupp 1921. aastal Champs- Élysées’ teatris. • Peale etenduse ettekannet Kuuik lagunes. Arthur Honegger (1892-1955) • Muusikaharidus Pariisi konservatooriumis • Oratoorium „Kuningas Taavet“ • Kirjutanud 2 ooperit: „Kotkapoeg“, „Antigone“ • 5 sümfooniat Darius Milhaud (1892-1974) • Umbes 450 teost • Balletid „Härg Katusel“, „Sinine ekspress“ ja „Salat“ • Ooper „Christoph Kolumbus“ • Pariis Konservatooriumi professor Francis Poulenc (1899-1963) • Alustas klaveriõpinguid 5-aastaselt • Nii ilmalikud kui ka vaimulikud teosed • Ballett „Les Biches“
· Justkui irvitas Debussy poeetiliste pealkirjade üle: ,,Kolm pala pirni vormis", ,,Bürokraatlik sonatiin" · Ballett "Paraad" (1917) · Karismaatiline isiksus Kuuiku "Pruutpaar Eiffeli tornis" · Libreto autor Cocteau · Iga helilooja Kuuikust (va Durey) kirjutas osa etenduse muusikast. · Etenduse tõi lavale Rootsi balletitrupp 1921. aastal Champs- Élysées' teatris. · Peale etenduse ettekannet Kuuik lagunes. Arthur Honegger (1892-1955) · Muusikaharidus Pariisi konservatooriumis · Oratoorium ,,Kuningas Taavet" · Kirjutanud 2 ooperit: ,,Kotkapoeg", ,,Antigone" · 5 sümfooniat Darius Milhaud (1892-1974) · Umbes 450 teost · Balletid ,,Härg Katusel", ,,Sinine ekspress" ja ,,Salat" · Ooper ,,Christoph Kolumbus" · Pariis Konservatooriumi professor Francis Poulenc (1899-1963) · Alustas klaveriõpinguid 5-aastaselt · Nii ilmalikud kui ka vaimulikud teosed · Ballett ,,Les Biches" · Ooperid ,,Les
Nikolai Andrejevits Rimski-Korsakov (18.03.1844- 21.06.1908) Tarmo Trummal Kaspar Muuli 10.05.2012 Vene helilooja ja muusikaõpetaja Kuulus ,,Võimsasse rühma" Puudus ametlik muusikaharidus Kodunt sai hea hariduse Vanemad olid aristokraadid Õppinud mereväeohvitseriks Ei unistanud saada muusikuks Häbelik Sündis Tihvinis Enamus tema perekonna mehi oli mere-ja sõjaväeteenistuses Kuue aastasena alustas klaveri mängimisega 12-aastaselt astus mereväe kooli Peterburis Käis vaatamas oopere Tutvus helilooja Mili Balakireviga (1861) 1862 astus kohustuslikku väeteenistusse Tagasi tulles pühendub täielikult muusikale
kirjanik, ooperireformaator, dirigent, organisaator, koorijuht Verdi 1813- Itaalia Eraõpetaja juures 26 ooperit Muusikaline Lihtne, viisirikas, 1901 muusikaharidus (Oberto), draama Nabucco, Glinka 1804- Vene Juhatas onu Klaveri- ja viiulimäng, ,,Patriootlik 1857 orkestrit, laul" venemaa
arstiteaduslik *rikkalik ja *kutselised käsiraamat peen käsitöö muusikud *kompass *kohustuslik *siidiussi muusikaharidus kasvatus ülikutele Siiditee
Koostööd on teinud C-jam ka erinevate solistidega kelle hulka kuulvad Luisa Värk, Kaire Vilgats Bonzo & Tõun, Rebecca Kontus, Evelin Pang. Tsellokvartetti C-JAM kuuluvad neli muusikut: Pärt Tarvas, Villu Vihermäe, Margus Uus, Andreas Lend.poolest, et kontsertidel mängitakse teoseid maailma erinevate stiilide ja ajastute muusikast. See koosseis on tegutsenud edukalt alates 2004. aastast. Tegemist on ainukese sellelaadse koosseisuga Eestis, mille liikmetel on kõigil klassikaline muusikaharidus. Ansambli seaded on ainulaadsed ja omapärased, ning neid saab kuulda vaid C-Jami enda esituses. Kvartett on tuntud selle poolest, et kontsertidel mängitakse teoseid maailma erinevate stiilide ja ajastute muusikast Olin kuulnud, et tegemist pole ainult klassikalist muusikat mängiva kvartetiga ning läksin kontserdile lootuses kuulda ka rock- ning poplugusid ning ma ei pidanud pettuma. Kontsert algas hoogsalt ja haaras kuulajaid kaasa juba esimestest taktidest alates.
Eesti professionaalne muusika ja muusikaelu 20. saj algul Õ lk 151 küsimused 1. Peterburi konservatoorium mängis Eesti kultuuriloos suurt osa, sest paljud Eesti heliloojad omandasid oma muusikalise hariduse just seal. Peterburi konservatooriumis oli muusikaharidus tasemel, sellepärast sinna õppima mindigi. Tuntumad lõpetajad: Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mihkel Lüdig ja Mart Saar. Õppejõududest olid tuntuimad Nikolai Rimski-Korsakov ja Louis Homilius. 2. Miina Härma isiksus on eriline sellepärast, et ta oli Eesti esimene naishelilooja, ta tegutses veel aktiivselt ka organisti, koorijuhi ja muusikaelu edendajana. Tema koorilaulud jagunesid kolme suuremasse valdkonda: isamaalised koorilaulud, mis olid muusikaliselt kõige arendatumad ja
Luisa Värgi imekauni, kõlava häälega. Esituse tase oli professionaalne ja kõrgetasemeline. Kontserdi tegi eriliseks see, et muusikud andsid lugudele juurde oma nüansse. Tsellokvartett C-JAM koosseis on tegutsenud edukalt alates 2004.aastast. Kvartett on tuntud sellepoolest, et kontsertidel mängitakse teoseid maailma erinevate stiilide ja ajastute muusikast. Tegemist on ainukese sellelaadse koosseisuga Eestis, mille liikmetel on kõigil klassikaline muusikaharidus. Peale tsellokvartetti kutsuti lavale `tõeline igihaljas mees' Uno Loop, kes esitas R.Valgre laulu "Mul meeles veel" kontrabassi-, klaveri- ning saksofonisaatel. Huvitav oli süntesaatori soolomäng, kus vaheldusid erinevad helid. Loop lõpetas laulu hoopis inglise keelsete sõnadega "for you". Kuna rahva seas olid peamiselt kõik vanuseastmed esindatud- alates väikestest lastest kuni vanavanaemateni, siis oli kontsert väga hästi läbi mõeldud, sest esitati ju nii
Referaat Juhendaja: Tallinn 2016 Sissejuhatus Haridus tähendab mitte ainult teadmiste ja oskuste andmist, vaid ka isiksuse väärtushoiakute kujundamist. Väärtuskasvatuse nurgakivi pannakse lasteaias. (Sutrop, 2010.) Nurgakivi aluseks on lasteias riiklik õppekava, kus on täpselt ära määratud alushariduse eesmärgid, väärtushinnangud ja kasvatusmeetodid. Paljude teiste valdkondade hulgas on muusikaharidus üheks selliseks pädevuseks, mida saab laps lasteaia esimesest päevast kuni koolihariduse lõpuni ja seda omaala professionaalide käe all. (Muldma, 2010.) Muusika väärtushoiakute kujundmisel Lasteaialapses saab väärtuskasvatust kujundada läbi toetava ja arengut pakkuva keskkonna, milles on olulisel kohal aktiivne kasvatus ja õppimine. Selliseid põhiväärtusi pakkuva keskkonna üheks aluseks on kindlasti sihikindel ja süsteemne muusikaõpetus.
Tõstis esimesena trummid bändi ette, tal oli bänd "Art Blakey And The Jazz Messengers" Cannonball Adderley (altsax) Lood: H. Silver "Sister Sadie", D. D. Bridgewater "Song For My Father", A. Blakey "Blues March" * Cool: "Otsi see tunne või emotsioon, kuid hoia tagasi nagu enamik inimesi." * Hard Bop: "Tuli on see, mida inimesed tahavad. Sellega pühivad nad ära igapäeva tolmu" 85% improvisatsioon John Coltrane (1926-1967) Tenorsax, sopransax Väga raske lahterdada. Muusikaharidus klarnet, mellofon 15-a. altsax, kool pooleli. 1945. a. kutsuti sõjaväkke Esimene plaat koos Gillespie bigbändiga. Muusikaline tee algab mängides rhythm&blues'i. Miles Davis kutsus ta oma bändi ja seal tutvus ta ka narkootikumidega. Kahe aasta pärast lõpetas selle narkarite kambaga otsustavalt suheted. 1957. a. muutub täiskarsklaseks, tuge saab usust, harjutab pilli. Teev free jazzi, ei võta oma bändi harmooniainstrumenti. Viimasel eluperioodil mängib sopransax-i
Norah Jones veetis lapsepõlve koos emaga. Nad kolisid Texasesse Fort Worthi äärelinna, kui Norah oli neljane. Viieaastaselt hakkas ta tegelema laulmisega. Tema suur lemmik oli Billie Holiday. Ta lõpetas kohaliku keskkooli, mille ajal laulis ta koolikooris, kirikukooris ning mängis bändis altsaksofoni, lisaks õppis klaverimängu. Kui tüdruk oli 15- aastane kolisid nad emaga Dallasesse, kus ta läks õppima näitlemist ja kunsti. Norah´l puudub igasugune ametlik muusikaharidus. Kahel korral, 1996 ja 1997 võitis ta DownBeati tudengimuusika auhinna dzässlauljana ja lisaks 1996 laulukirjutajana. Seejärel asus ta 1997 Dentonis Põhja-Texase ülikooli (dzäss)klaverit õppima. Klaveriõpingud katkestas 1999. aasta suvel sõit Manhattanile. Norah sattus sealsest muusikaelust vaimustusse ning jäigi New Yorki, luues oma ansambli, millega ta esines kohalikes kõrtsides lauldes nii tuntud dzässlaule, kui ka enda loomingut. Maailmakuulsaks saamine
juures, kus Händel õppis orelit, klavessiini, viiulit ja heliloomingu aluseid. Isa soovis, et poeg õpiks õigusteadust, mis võimaldaks tulevikus paremat teenistust. Kui isa suri, oli Händel 12- aastane.Vastavalt isa soovile astus Händel 1702.a. Halle ülikooli õigusteaduse erialale, kuid juba järgmisel aastal lahkus ta kodulinnast ja asus tööle Hamburgi ooperiteatris. Hamburg 1703-1706 Hamburgis asus Saksamaa tähtsaim ooperiteater. Händel muusikaharidus oli nii hea, et ta sai 18-aastaselt teatriorkestris viiuldajaks ja siis klavessiinimängijaks. Peagi juhatas ta ise orkestrit ning 1705.a. tulid lavale tema esimesed ooperid. Itaalia 1706-1710 Soov end muusikaliselt täiendada viis Händeli Itaaliasse. Ta käis Firenzes, Roomas, Napolis ja Veneetsias. Seal kohtus ta itaalia kuulsate heliloojatega, kellelt oli palju õppida. Itaalias sõlmis Händel kasulikke tutvusi, mis hiljem omasid tähtsust tema muusikalises karjääris.
Sellega lõppesid Napoleoni sõjad ja Euroopa jagati poliitiliselt ümber. Ka Saksamaal algas rahvuslik liikumine alles 19. sajandi algul, olles seega otseses seoses Napoleoni sõdadest esilekutsutud patriotismilainega. Kuigi teame, et 18. sajandi mõisaorkestrites ja küllap ka linnamuusikute hulgas oli eestlasi, ei tunne me ühtki eestlasest heliloojat enne 19. sajandit. Oleks mõni selline aga esile kerkinud, olnuks tema muusikaharidus, töökeskkond ja küllap siis ka looming kindlasti samasugune nagu siinkandis tegutsenud teistest rahvustest muusikuil. Just selline oli esimene teadaolev eestlasest helilooja Karl Friedrich Karell (1791-1857), kes sündis veel pärisorjana, kuid sai Tallinnas vabaks meheks. Ta laulis Pühavaimu-kiriku kooris ja oli seal mõnda aega organistiks. Ühtlasi mängis ta Tallinna saksa teatri orkestris viiulit. 1820
See oli puhang, mis jättis olulisi jälgi järeltulevasse muusikasse ja kuulajatesse. Nende stiilide kaks tähtsamat eeldust olid: pillimeeste üldine mängutaseme tõus ja stuudioelektroonika ning pillide täiustumine (süntesaatorid). Ideid ammutati erinevate rahvaste rahvamuusikast ja isegi klassikalisest muusikast. Enamus intellektuaalrokki mängivatest ansamblitest on pärit Inglismaalt ja paljudel muusikutel oli klassikaline muusikaharidus. Tuntumad ans. on "Emerson, Lake & Palmer", "King Crimson", "Yes", "Genesis", kus alustas lauljana Peter Gabriel ja hiljem jätkas Phil Collins. "Pink Floyd" kasutas palju heliefekte tavaelust ja kuna tegu oli tehnikaüliõpilastega oli nende loomingus tähtsal kohal ka visuaalne külg. (nn. Mixed media) Ameerika tuntuim intellektuaalrocki viljeleja oli Frank Zappa. Mõiste jazzrock hakkas laiemalt levima 60-ndate aastate lõpus seoses ansamblitega
dirigent (ka 1. üldlaulupeol)ja helilooja oma põhitöö (õpetaja töö) kõrvalt. Looming žanrite kaupa: koorilaulud (koorilaulude kogu “Wanemuise kandle healed”), eesti ja soome rahvalaulude seaded. Tähtsamad teosed: isamaalised laulud “Mu isamaa on minu arm”, “Sind surmani” ja “Mu isamaa nad olid matnud” K.A. Hermann - (1851-1909) oli populaarsete koorilaulude autor. Laulis Põltsamaa kooris noorelt, muusikaharidus puudus. Korraldas 19. saj 10 aastat kestnud rahvaviiside kogumise aktsiooni, mille tulemusena pandi kirja ~2500 viisi. Mitme laulupeo üldjuht, noodikirjastaja, keeleteadlane ja Postimehe toimetaja. ~1000 koorilaulu komponeerinud. (,,Kungla rahvas'', ,,Oh laula ja hõiska'') Karl August Hermann Eluaastad: 1851- 1909 Õpingud: ei saanud muusikalist haridust, kuid hakkas laulma juba varases eas väga hea tasemega Põltsamaa kooris
[4] Kuni 19. sajandini oli kõrgkultuur Eesti- ja Liivimaal saksakeelne ning siinses professionaalses muusikas domineerisid sakslased. Mõned eestlased võisid küll saada korraliku muusikahariduse, mis tähendas aga nende sulandumist saksakeelsesse kultuuri. [4] Kuigi teame, et 18. sajandi mõisaorkestrites ja küllap ka linnamuusikute hulgas oli eestlasi, ei tunne me ühtki eestlasest heliloojat enne 19. sajandit. Oleks mõni selline aga esile kerkinud, olnuks tema muusikaharidus, töökeskkond ja küllap siis ka looming kindlasti samasugune nagu siinkandis tegutsenud teistest rahvustest muusikuil. [4] Just selline oli esimene teadaolev eestlasest helilooja Karl Friedrich Karell (1791-1857), kes sündis veel pärisorjana, kuid sai Tallinnas vabaks meheks. Ta laulis Pühavaimu-kiriku kooris ja oli seal mõnda aega organistiks. Ühtlasi mängis ta Tallinna saksa teatri orkestris viiulit. 1820.
L. van Beethoven (1770- 1827) Kuulub kolmanda suurmehena Viini klassikute triaadi, arenes heliloojana aeglaselt, viljakas looming uue saj. algusaastail. Kui Mozart ja Haydn olid klassikalise stiilinormide loojad ,siis B. alustas keskonnas kus olid väljakujunenud kindel stiil ja zanrid. Muutunud oli ka aeg-(sotsiaalsed muutused) prantsuse revolutsioon, USA iseseisvusdeklaratsioon. Sündinud muusikaelu uued alusstruktuurid: kodanlikud muusikaühingud, avalik kontsertelu, muusika-ajakirjandus, muusikaharidus jne. Erines Bachist ja Haydnist ka eluvaadetelt: ideaaliks isiklik vabadus, individualism, eetilise ideed. Loominguprotsess raskepärane, suhteliselt väike teostehulk, pidev töö teema kallal, suuremate teostega töötab aastaid. Sündis Bonnis flaami päritolu muusikuperekonnas, 13 aastasena aldimängija, asendusorganist õukonnas; 1787.a. esimene reis Viini, ettemängimine Mozartile. 1792.a. kolib õppimise eesmärgil Viini, õpetajaks Haydn, Salieri. Viinis algul
Mustimets jne). 8 Kultuurisaavutused Muusika Tippsaavutused Artur Kapp (1878-1952) oratoorium "Hiiob" (1926-1929). Sõnum: truudus (oma isamaale) Cyrillus Kreek (1889-1962) oratoorium ,,Reekviem" tema varalahkunud sõbra Peeter Süda mälestuseks. Esiettekanne 1929. Eevald Aav (1900-1939) Eesti esimene ooper ,,Vikerlased". Esietendus Estonias 1928. Räägib Sigtuna vallutamisest. Muusikaharidus Muusikapedagoogid: Artur Kapp, Heino Eller Populaarsed laulud ja laulude esitajad ,,Armas isamajakene" ehk ,,Vaikne kena kohakene". Loodud arvatavasti 1919. Autor Ferdinand Mühlhausen (1864-1944) sai kuulsaks just selle laulu tõttu. Artur Rinne "Mets mühiseb", "Õrn ööbik" Arhitektuur Eesti Vabariigi ajal ehitati palju, eriti hoogustus ehitustegevus 1930. aastate II poole majandusliku tõusu ajal. Ehitati suurel hulgal koolimaju. Palju hävis tules. Ekspressionistlikud ehitised:
eksistentsiaalse tähtsusega - muusika suhet ühiskonnaga. Adorno liigitab süvamuusika kuulajat seitsmeks:1)ekspert-annab enesele igal hetkel aru, sellest mis ta kuuleb, peamiselt kõik profesionaalsed muusikud;2)hea kuulaja-suhe muusikasse on sarnane inimese suhtega oma emakeelde, mida vallatakse ilma oluliste teadmisteta drammatikast ja süntaksist. Tänapäeval jääb järjest vähemaks, 19.saj kultuuris oli rohkem ja muusikaharidus arenenum kui praegu;3)haritud kuulaja-kuulab ja ostab palju, kuid vahetut muusikaga ja muusikalise struktuuri tajumise võimet asendavad muusika kohta käivad teadmised, eriti mis puudutab interpreetide elulugusid ja nende võrdlust üksteisega;4)emotsionaalne kuulaja-eelistavad tundelist,emotasionaalset muusikat, nt Tsaikovski. Huvi pakub vaid omaenese mentaalsus;5)minevikku pöördunud kuulaja-püüab taasluua kuulaja sellist suhet muusikasse, nagu valitses varasematel ajastutel, protest
tootmisnäitajat. See kujundas mentaliteedi, baasil moodustatud Tallinna Polüteh niline mille kohaselt heade hinnete panemine on Instituut (TPI). Juba 1940. aastal kaotati Tartu õpetaja asi. Peale õpilaste mõjus niisugune Kõrgem Muusikakool, ja kõrgem olukord moraalselt laostavalt ka õpetajaile. muusikaharidus koondati Tallinna Riiklikku 1970. aastate esimesel poolel mindi Eesti Konservatooriumisse (TRI<), millega Tartu koolides üle kabinetisüsteemile, mis tähendas, et kaotas oma senise positsiooni arvestatava kui seni oli spetsiaalsetes klassiruumides muusikahariduskeskusena. Sarnane areng peetud vaid füüsika, keemia ja laulutunde, toimus ka kunstiõpetusega. 1940
üksikasju, jälgib muusika vormi ja ülesehitust. Laulmine ilma sõnadeta, ümisemine ja heliteose harmoonia peegelduvad paremas ajupoolkeras; rütm, sõnad ja vormiline ülesehitus vasakus. Nii on see paremakäelistel, vasakukäelistel on vastupidi. On täheldatud, et muusikaline koolitus muudab muusika teekonda ajus. Ilma muusikalise koolituseta inimestel on muusika kuulamisel rohkem aktiveeritud parema ajupoolkera, mis võimaldab haarata muusikat emotsionaalselt. Muusikaharidus annab inimesele professionaalse pillimängu või lauluoskuse ning harjutab kõrva tundlikuks esitatava suhtes. Sisuliselt aga tähendab see, et muusikutel domineerib muusika poolt tekitatud efekt aju vasakus poolkeras ning nad kuulavad analüüsides ja hindavalt, mis võib segada lõõgastumist. (Elenurm, T. & Kasmel, A. & Kidron, A. & Rüütel, E. & Teivelaur, M. & Traat, U. 1997) Ajutegevusega liituvat psühhokeemiat uurides on märgatud, et meeldiva muusika poolt
andmeid vt lisa 12). Käesolevas uurimuses on orkestrid (seal, kus see osutus võimalikuks) jaotatud elukutselisteks (restoranide ja kohvikute orkestrid) ning poolelukutselisteks nn juhumänguorkestriteks nende töö spetsiifikast lähtudes. Erialase hariduse olemasolu või selle puudumine ei saanud liigita- mise alus olla põhjusel, et maailma esimene džässikool avati alles 1945. aastal Bostonis (Lip- man 2001: 1); klassikaline muusikaharidus sai olla siiski vaid eelduseks. Džässi ajalugu tunneb paljusid kesise muusikaharidusega andekaid autodidakte, nagu L. Armstrong, Ch. Par- ker, E. Garner (H. Speek, H. Tooming Eesti kontekstis), kelle tase on teistele eeskujuks olnud. 3.2.2. Tallinna kohvikute ja restoranide džässorkestrid Oma arengu esimestel aastakümnetel mängiti džässmuusikat põhiliselt alkoholiloaga resto- ranides. Märkimisväärse erandina võiks Tallinnas mainida vaid alkoholivaba tantsukohvikut Marcelle
annaabi.ee 
