............................................. 11 Kirch, M. (1988). Rahvusprotsesside ja rahvussuhete arengu probleeme. Tallinn: EKP Kirjastuse trükikoda. ................................................................................................................. 11 Lauristin, M & Vare, S & Pedastsaar, T & Pavelson, M. (1998). Mitmekultuuriline Eesti: väljakutse haridusele. Tartu Ülikool. OÜ Vali Press trükikoda.................................................... 11 Rannut, Ü. (2003). Muukeelsete õpilaste integreerimine eesti koolis. Õpik kõrkkoolile ning muukeelsete õpilastega töötavale aine- ja klassiõpetajale. Tallinn: TPÜ Kirjastus..................... 11 2 Sissejuhatus Eesti koolis õpib üha rohkem lapsi, kelle emakeel ei ole eesti keel. Enamik neist pärineb segaperekondadest, paljud aga ka perest, kus kumbki vanematest ei oska eesti keelt või oskab seda kehvasti
............................................. 11 8. LUULEKOGU ............................................................................. ...... 12 9. NÄIDEND ,,ARTHUR JA ANNA" .................................................. 13 10. PÕLLUMAJANDUSLIK TEGEVUS ............................................. 14 11. KAASTÖÖ MUUKEELSETE AJALEHTEDEGA .......................... 15 12. HILISEM OSAVÕTT RAHVUSLIKUST LIIKUMISEST .............. 16 13. SAKALA ..................................................................................... ...... 17
arendus: keeletehnoloogia, terminoloogia, oskuskeeled Eesti keele kasutusvaldkonnad ja arendus ● Eesti keele arendamise strateegia (EKAS) määrab kindlaks eesti keele kui Eesti Vabariigi ainsa riigikeele ja eestlaste rahvuskeele arendamise eesmärgid ● Eesti keele arengukava 2011-2017 ● Eesti keelele avaldavad mõju üldharidus, kõrgharidus ja teadus, õigus ja haldus, ajakirjandus, meelelahutus, majandus Negatiivsed mõjud eesti keele arengule ● Muukeelsete inimeste sisseränne kui ka eestlaste väljaränne ● Üldhariduskooli lõpetanute halvenev eesti keele oskus ● Kogu suhtluse muutumine mitmekeelsemaks (inglise keel) Keeletehnoloogia ● Keeletehnoloogia on infotehnoloogia haru, mis tegeleb inimkeele töötlusega. Eesmärgid: ● muuta inimese suhtlus masinaga võimalikult mugavaks (loomulikus keeles) ● aidata inimesel orienteeruda järjest kasvavas infohulgas
Tema kavalusest võiks abi olla tööturu ülesehitamisel, selle hallamisel. Tema abiga saaksid meie paljud töötud tööd ning üldine inimeste heaolu, elatustase paraneks märgatavalt. Praegused maksumaksjad ei peaks enam töötuid üleval pidama ning ka töötud ei peaks makstavate toetustega ära elada püüdes virelema. Üheks teiseks raskuseks meie kodumaal on inimeste elama asumine välismaale. See toob endaga kaasa tööjõu väljarände ning võõrkeelse tööjõu kasutuselevõtu. Muukeelsete töötajate Eestisse elama asumisega rikastame küll kultuuri ja ühiskonda, kuid samas siiskil mingil määral õõnestame enda keelt ja kultuuri. Ühiskond muutub väga kirjuks ning varsti tänavatel liikudes ei pruugigi enam väga palju kaasrahvuslasi kohata. Veel väheneb kohalike palk ja inimesed võivad isegi töökohad kaotada, kuna võõrtöölistele makstakse üldjuhul vähem ning nende töölpidamine on kergem
Olulisuselt teisele kohale on käesoleva uuringu põhjal tõusnud Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine (41%). Sellele järgnevad koostöö ja head suhted Venemaaga (33%; muukeelseist 53%, eestikeelseist 24%) ning Euroopa Liitu kuulumine (28%). Võõrriigi rünnaku korral peab relvastatud vastupanu osutamist kindlasti või tõenäoliselt vajalikuks 78%, ise oleks aga valmis oma võimete ja oskuste kohaselt kaitsetegevuses osalema 57% elanikest. Muukeelsete elanike valmisolek kaitsetegevuses osaleda on jätkuvalt märksa madalam kui eestlastel (39% vs 66%). Ligikaudu 4/5 Eesti elanikest eelistab praeguse kaitsekontseptsiooni säilitamist, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega. Kohustuslikust ajateenistusest loobumist ja üksnes kutselisele kaitseväele üleminekut pooldab 17% elanikkonnast (sh 11% eesti- ja 31% muukeelsetest inimestest).
,,Mänguväljakul käib lõimumine lihtsalt" Juta Vallikivi 4. detsember, Postimees Juta Vallikivi otsib oma artiklis muukeelsete ebavõrdse kohtlemise juuri. Tema arvates on kõige tähtsam aspekt keeleline ebavõrdsus ning fakt, et Eestis õpetatakse riigikoolides eesti keelt võõrkeelena. Ühtlane riigikeelne haridus oleks suures osas lahendus ka integratsiooniprobleemile. Esiteks toob autor välja, et ühelt poolt riigikeelne haridus tagab kõigile võrdsed võimalused omandada eriala, õppida ülikoolis ja leida tööd, aga teiselt poolt, ei tähenda see kohe vene keele ja kultuuri hävitamist
Vaadates oma suhteid oma lähedastega pean tunnistama, et see identiteet meeldib mulle kõige enam. Suurepärane üksteisemõistmine, üksteise suhtes hoolivus ja igasugune abistamine teeb selle osa identiteedist tõeliselt nauditavaks. Gruppi kuulumine, kus kõik osapooled võtavad oma osa tõsiselt, ilma mööndusteta on parim. Mul on olemas üks eakas proua, kes on rahvuselt poolatar, keda ma aeg-ajalt külastan. Tema kaudu saab teatava ülevaate muukeelsete Eesti inimeste olemisest ja suhtumisest üldisemalt Eesti riiki. Ja see erineb üldisest pildist, mis eestlastele muukeelsetest on jäänud. Tema kuulub kindlasti minu lähedastega ühte gruppi Sõprade osa identiteedist on samuti üsangi oluline, kuid oma olemuselt on see natuke pinnapealsem. Tuttavaid on palju, kuid sõpru nendest mõned. Sõbraks saamine ja jäämine on huvitav protsess. Seotud on see ühiste tegemiste ja läbielamistega. Ektravertsuse testi
kodanikke, kes oskavad ja on võimelised austama teisi rahvusi enda kõrval. Eesti põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus säilitada oma rahvuskuuluvus. Rahvuskuuluvuse säilitamine ei ole aga võimalik, kui selle rahvuse keelt ei ole võimalik kasutada. Õppetööst vabal ajal on igal lapsel õigus säilitada oma rahvuslik identiteet ning kõnelda enda poolt vabalt valitud keeles. Samal ajal hoolitsetakse mitmel viisil muukeelsete laste keelelise ja kultuurilise identiteedi säilitamise eest - toimuvad rahvuskeelsed ringid ja kultuuriüritused, tähistatakse erinevate kultuuride tähtpäevi jpm. , . Uue keele õppimine on omamoodi väljakutse, kuid see ei pea olema raske. Vaja on vaid tõeliselt head tahtmist. Esmalt inimene, kes tahab osata teist keelt, tal on vaja õppida selgeks keele hääldus sest, et halb hääldus põhjustab segadust ja arusaamatust. Minu arvates kui inimene oskab
tunnistamist koos kõigi tagajärgede likvideerimisega. Baltlaste ühiskiri sai tuntuks Balti Apelli nime all. Sellele tuginedes võttis Euroopa Parlament 1983. aastal vastu resolutsiooni, millega nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist. Balti Apellile järgnesid mitmed teised pöördumised maailma avalikkuse ja naaberriikide poole. Endiselt teenis venestamise eesmärki ka välistööliste jätkuv saabumine NSV Liidust: massilise muukeelsete kolonistide sissevoolu tõttu vähenes põlisrahva osakaal oma kodumaal aastail 19451989 97,3%lt 61,5%le. Eestlased jäid lisaks Kirde-Eesti linnadele vähemusse ka pealinnas Tallinnas. 1970. aastate lõpus sai sotsiaalse ja majandusliku kriisi süvenemine Eestis üha selgemaks. Loodusressursside raiskamine ja keskkonna reostamine (Kirde-Eesti jõudis ökoloogilise katastroofi lävele), elatustase ja elukvaliteet langes, tarbekaupade ja toiduainete defitsiit suurenes
RKHK 3-3-1-6-06, p 29: taotluse läbivaatamise tähtaeg ja hea halduse tava. RKHK 3-3-1-61-06, p 20: mõistlik aeg ja hea halduse tava 37 Võõrkeele kasutus Hea halduse põhimõtted on olulised ka isikutega suhtlemise vormi ja viisi üle otsustamisel. 38 KeeleS kohaselt on haldusorganile jäetud kaalutlusõigus muukeelsete pöördumiste vastuvõtmise otsustamisel ("on õigus nõuda", "võib"). Isikule haldusorgani kirjaliku vastamise keele kohta KeeleS erinormi ette ei näe, sh vastamise tõlke osas (v. a KeeleS §-s 10 sätestatud vähemusrahvuse keeles vastamine eesti keele kõrval, millega kõnealusel juhul tegemist ei ole). Seega kehtib üldine eeldus, et vastused koostatakse eesti keeles. 39
Arenguvestluse korralduse (sagedus, kestus, osalejad, kasutatavad materjalid jmt) otsustab lasteaedade kaupa pedagoogiline nõukogu ning selle eesmärki ja olemust tutvustatakse lapsevanematele näiteks rühmakoosolekul. Arenguvestlus peetakse vähemalt üks kord õppeaastas, vajadusel (näiteks kohanemisperioodil, lapsevanema ettepanekul vmt) tehakse seda sagedamini. Sügisesse planeeritud arenguvestlus annab võimaluse hinnata lapse arengu hetkeseisu Arenguvestlused muukeelsete peredega 10 ja teha vajadusel muudatusi tema edasiseks arendamiseks, samuti luuakse individuaalsel kohtumisel eelised suhtlemiseks terve aasta jooksul. Kevadel peetav arenguvestlus on pigem lapsest lähtuva kokkuvõtliku hinnangu jaoks. Arenguvestlust juhib rühmaõpetaja ning see nõuab temalt eelnevat ettevalmistust ja kavandamist. Rühmaõpetaja tutvustab lapsevanemale lapse arengu, sealhulgas ka koolivalmiduse hindamise põhimõtteid ja korraldust. Dialoogi kujunemiseks lapsevanema ja
Hiline keelekümblus algab 6. klassist (ettevalmistav aasta), kus 1/3 õppetööst toimub eesti keeles, 7. ja 8. klassis tõuseb eesti keeles õpitavate ainete osakaal juba 76 % õppekavast, ülejäänud 24% hõlmavad vene keel kui emakeel ja võõrkeel. 9. klassis moodustavad eesti keel ja eesti keeles õpitavad ained u 60% õppekava mahust. 28. Eesti keele võõrkeelena / teise keelena õpe ja uurimine Tartu ülikoolis. Muukeelsete koolide uuringud: Uuringute sihtrühmaks (uurimisobjektiks) on eesti keelest erineva emakeelega õpilane. Uurimus ,,Muukeelne laps eesti õppekeelega koolis". Uurimuse teostajad uurimisrühm, kuhu kuuluvad Tartu ja Tallinna Ülikoolide teadlased, doktorandid. Uurimisrühma sisuline juht prof. Aaro Toomela. Uurimuse tulemustest selgub, et ei ole võimalik teha järeldusi õpilaste akadeemilise edukuse ja sotsiaalse
kirjutasid 40 eesti kultuuritegelast avaliku kirja NSV Liidu ja Eesti suurimatele ajalehtedele "Pravda", "Rahva Hääl" ja "Sovetskaja Estonia". Kirjas püüti selgitada, millised NSV Liidu sisepoliitika suundumused tekitavad eestlastes ebakindlust oma tuleviku suhtes ning miks. Rangelt tsenseeritud ajalehed kirja muidugi ei avaldanud, võimud reageerisid sellele allakirjutanute tagakiusamisega. Endiselt teenis venestamise eesmärki ka välistööliste jätkuv saabumine NSV Liidust: massilise muukeelsete kolonistide sissevoolu tõttu vähenes põlisrahva osakaal oma kodumaal aastail 19451989 97,3%lt 61,5%le. Eestlased jäid lisaks Kirde-Eesti linnadele vähemusse ka pealinnas Tallinnas. 1970. aastate lõpus sai sotsiaalse ja majandusliku kriisi süvenemine Eestis üha selgemaks. Loodusressursside raiskamine ja keskkonna reostamine (Kirde-Eesti jõudis ökoloogilise katastroofi lävele), elatustase ja elukvaliteet langes, tarbekaupade ja toiduainete defitsiit suurenes. Ühiskonnas
kõrgkoolide erivajadustega õppurite 2009. aasta vastuvõtt ja 400 000 400 000 0 0 0 0 400 000 õpe koolieelsete lasteasutuste muukeelsete laste eesti keele 3 511 669 3 511 669 0 0 0 0 3 511 669 õpetajatele Valgevene üliõpilaste Eestis õppimise toetamine 1 100 000 1 100 000 0 0 0 0 1 100 000
iseteadvuse ja patriotismi kandjaiks. Kanada asutused ja isikud hakkasid etnilise ajakirjandusega tõsisemalt arvestama, kui etnilised ajalehed liiduks organiseerusid. Eesti ajakirjandus paguluses Austraalia jm. Austraalia eestlaste ajaleht "Meie Kodu" hakkas ilmuma 1949. Väljaandjaks Sydney Eesti Selts. Esialgu pidi Austraalia valitsuse määruse põhjal 25% ajalehest olema inglise keeles, juhtkiri alati inglise keelne. Pärast järjekindlaid palvekirju (sh teiste muukeelsete ajalehtede toimetajatelt) muutis valitsus selle nõude ära. Esimene täielikult eestikeelne Meie Kodu ilmus veebruaris 1954. Esimene vastutav toimetaja Ilmar Raudma ütles avanumbris järgmist: "Olgugi, et oleme füüsiliselt kodumaalt välja juuritud, pole me seda vaimselt. Kui oleksime seda, siis oleksime väärtuseta enesele ja ka uuele asukohamaale...". Lehte sai suures osas käigus hoida palgata vabatahtliku tööga, makstes minimaalselt palka.
9.1 Klassikaline terminoloogiateooria Läänemaailma esimeseks terminoloogiateemaliseks tekstiks võib lu- geda Platoni teost „Cratylos” (Rey 1995: 11). Terminoloogiale kui distsipliinile tänapäevases mõttes pani möödunud sajandi keskmise kolmandiku jooksul aluse Austria insener Eugen Wüster. Tema töö lähtus praktilisest vajadusest üheselt mõistetava erialase suhtluse järele alguses saksa- (Austria, Saksamaa, Šveits) ja hiljem ka muukeelsete kogukondade vahel. Olles alguse saanud standardimise vajadusest, keskendub klassikaline terminoloogia just sellele praktilise tegevuse valdkonnale. Wüster pidas terminoloogiat iseseisvaks interdistsiplinaarseks alaks lingvistika, kognitiivteaduste, infoteooria, kommunikatsiooniteooria ja informaatika kokkupuutepiirkonnas. Lisaks Viinile on klassikalise terminoloogia koolkonnad arenenud ka Prahas, endises Nõukogude Liidus ja Quebecis. Neist kõige
annaabi.ee 
